Konkurss toimus 2012. aasta septembris Euroopa koostööpäeva raames ning selle läbiviijateks olid Narva linnavalitsus (Eesti) ja Ivangorodi linnavalitsus (Venemaa). Konkursi korraldamist toetas projekt "Unikaalse Eesti ja Vene kindluste ansambli kui ühtse turismitoote arendamine", mida finantseeritakse Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmist 2007-2013.

Narva ja Ivangorod on piirilinnad, mistõttu konkursi üheks ülesandeks oli heade naabersuhete arendamine Venemaa ja Eesti vahel, keda ühendab ühine piir, ammused ajaloo -ja kultuurisidemed ning unikaalne kindluste ansambel. Konkursile esitati 161 tööd.

Seda ühist loomingut iseloomustas mitte ainult autorite erinev vanus, aga ka tööde erinev tehnika. Iga lapse joonistus – see on siiras jutustus iseendast, oma kodulinnast ja eakaaslastest. Parimad laste tööd olid välja pandud Narva kunstigaleriis 2012. aasta oktoobris. Nüüd rändab näitus Venemaale Ivangorodi linna ning Ivangorodi noored võivad paremini teada saada, mis nende Narva eakaaslaseid huvitab. Näitus on külastajatele avatud kuu aega, kuni 21. märtsini 2013.

Ivangorodi muuseum asub aadressil Kingissepa mnt 6/1, Ivangorod, Venemaa. Muuseum on avatud külastajatele kella 10.00 kuni 18.00 iga päev, v.a esmaspäeval. Sissepääs on tasuta.

Allikas: BNS

Seejärel saavad huvilised, õpetajad ja külalisõpetajad spetsiaalse e-lahenduse toel jätkata ühiste tundide läbiviimist kogu kooliaasta jooksul.  

President Toomas Hendrik Ilves, kes on pikaajaline „Tagasi kooli“ külalisõpetaja ja toetaja, tervitab selle projekti puhul e-lahenduste kasutuselevõttu. „Olen andnud "Tagasi kooli" programmi raames tunde mitmetes koolides ning pean seda hästi toimivaks algatuseks, mis avardab koolide õppeprogramme ja rikastab külalistunde andvaid inimesi. Kui uus infosüsteem võimaldab ühiste tundide läbiviimist kogu kooliaasta jooksul, võidab sellest meie algatus ja ühiskond tervikuna," ütles Eesti riigipea.  

„Tagasi kooli“ eestvedaja Triin Noorkõiv ütles, et uue tehnoloogilise abimehe kasutuselevõtt on oodatud arenguhüpe. „E-riigis otsime eesmärkide poole pürgimiseks nutikaid e-lahendusi. Viimase kuue aasta kogemusi arvestades oleme „Tagasi kooli“ algatuse jaoks loonud infosüsteemi, mis võimaldab kooliõpetajatel ja inimestel väljastpoolt kooli mis tahes ajahetkel üksteist hõlpsamini üles leida. Sel viisil saame anda tegutsemisvabaduse rohujuuretasandile ja kokku võib saada inimene inimesega, ilma kõrvaliste isikute vahendamiseta,“ lisas Noorkõiv.  

Süsteemi kasutajasõbralikkust on testinud ligi 50 töötajat Swedbankist, kes on algatuse strateegiline partner. «Kutsume kõiki „Tagasi kooli” algatusega liituma. Minule andis kogemus kindla tunde, et see algatus muudab ühiskonna ja kooli suhtlemise lihtsamaks,» ütles Ulla Ilisson, Swedbanki jaepanganduse divisjoni juht Eestis. „Suurettevõttena on Swedbank aastaid tajunud oma vastutust ja rolli ühiskonnas. Haridus ja finantskirjaoskuse kasvatamine on lähiaastatel meie kõrgendatud tähelepanu all, tänu uuele infosüsteemile on see nüüd veelgi lihtsam,” lisas Ilisson.  

„Tagasi kooli“ eesmärk on aidata kaasa koolide ja ülejäänud ühiskonna koostöö suurenemisele. „Õppimine ja õpetamine võiksid muutuda tähendusrikkamaks nii õpilastele, õpetajatele kui kõigile külalisõpetajatele, kes kooli lähevad,“ kirjeldas Noorkõiv, kes on ise olnud nii külalisõpetaja kui õpetaja. „Mul ütlemata hea meel, et selle ideega on kaasa tulnud nii palju inimesi ja organisatsioone, teiste seas „Tagasi kooli“ strateegiline partner Swedbank ning regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital – ilma nende toetuseta ei oleks me täna siin, kus me oleme.“  

Kõiki huvilisi kooliõpetajaid ja tegusaid kodanikke, kes on valmis andma koolis vähemalt ühe tunni, oodatakse aadressil www.tagasikooli.ee.   “Tagasi kooli” on ellu kutsutud 2007. aastal Sihtasutus Noored Kooli poolt. Eesti Vabariigi Presidendi toetusega on ettevõtmine jõudnud tuhandete huvilisteni ning on jätkanud kasvamist sellest ajast peale. Algatust veavad eest Noored Kooli programmi vilistlased Triin Noorkõiv ja Tiina Pauklin. Infosüsteemi arendamisprojekti rahastas regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital ning Swedbank, „Tagasi kooli“ algatuse strateegiline partner.

Allikas: BNS

Uued näitused THK Kullo Lastegaleriis
12.02-2.03.2013

• Tallinna Arte Gümnaasium  „Pilgud ja vaated“  
• Silvia Kelle näitus “Sõlg kui mandala“
• Ahti  Indovi geomeetrilis-abstraktsete kollaažide näitus

Kullo Lastegalerii, vanalinnas Kuninga 6
Avatud T-L kell 10.00-18.00
galerii@kullo.ee
6446873

Ta väidab, et tänapäeval end täisväärtusliku ühiskonna liikmena tundmiseks, peab lisaks lugemisele ja kirjutamisele oskama ka programmeerida.

Oma TED-loengus keskendub Resnick Scratch’i programmeerimiskeelele, mis on välja arendatud MIT Media Lab Lifelong Kindergarten grupi poolt. Selline keskkond muudab koodikirjutamise kättesaadavaks ja väljakutsuvaks kõigile - nii algklasside õpilastele, kui ka nende vanavanematele.

Mitch Resnick loob uusi tehnoloogiaid, mis võimaldavad inimestel kogeda loomingulist õppimise protsessi. Lapsed peaksid oskama programmeerida, et läbi selle uusi asju õppida. Lugemise ja kirjutamise oskus avardab edasisi võimalusi märkimisväärselt. Tema võrdluses kehtib sama ka programmeerimise puhul. 

Ta toob näite poisist, kes lõi mängu väikseid kalu söövast suurest kalast. Tal oli mure, sest ta ei osanud lahendada küsimust, kuidas iga kala söömise eest saaks mängija juurde punkte. Kui Resnick teda natuke aitas, oli poiss väga õnnelik ja tänas juhendajat saadud teadmise eest suure entusiasmiga. Kui tihti tuleb meil koolitunnis ette juhust, kus õpilane rõõmustab üliväga ja tänab õpetajat uue teadmise eest? Seda juhtub harva, sest koolipingis ei näe õpilased õpitu taga tihti seoseid ja reaalseid kasutusvõimalusi. Antud juhul sai aga poiss uue teadmise matemaatikast läbi programmeeritud mängu.

Oma ettekande lõpus esitab Mitch Resnick publikule väljakutse: “Kui koodikirjutamist õpib New Yorgi linnapea, Eesti 1. klassi õpilased ja isegi minu (83-aastane) ema, kas poleks aeg, et ka teie mõtleksite programmeerimise õppimise peale?”

Refereeritud: Boing Boing, YouTube

Samal teemal: 

• Programmeerimine jõuab iga koolilapseni 
• Lapsed programmeerima?
• New Yorgi linnapea Michael Bloomberg õpib programmeerima

Rahvakalendri mobiilirakendus muudab meie rahva jaoks oluliste tähtpäevade tähistamise lihtsaks. Igal tähistamist vääriva päeval  avaneb võimalus avada vastava tähtpäeva kohta kalendriaken, mis jagab muu meeleoluka informatsiooni hulgas nii kasulikke näpunäiteid, kuidas vanarahva kommetest tänapäeval rõõmu tunda, kui ka põnevaid soovitusi, mida tähistamise tarbeks ette võtta.

Lisaks rahvakalendri tähtpäevadele on Rahvakalendris ära märgitud ka riigipühad, riiklikud tähtpäevad ning lipupäevad. Rahvakalendri rakendus nutitelefonidele ja tahvelarvutitele  on kõikide jaoks tasuta ning saadaval nii iOS kui Android operatsioonisüsteemidele. Rahvakalendri sisu on võimalik jälgida ka internetis.

Rahvakalendri rakenduse lõi Opus Online OÜ, koostööpartneriteks olid disainiagentuur AKU ja arendusfirma Bind. Rahvakalendri rakenduse idee on muuta erinevates vormides tähistamine  läbivaks ning meeldejäävaks rõõmusündmuseks kogu sünnipäevaasta vältel ning kutsuda üles väikese vaevaga argipäeva tähtpäevaks muutma.

Foto ja uudis: Riigikantselei
 

Ta ei jõua ära imestada, kuidas kõik juhtus ja kuidas just temast sai ühe vana, aga olulise maja ehk rahvamaja päästja - võib-olla sellepärast, et ta pole ära põlanud ühtegi tööd ega võimalust õppida. Pikemalt loe Eesti Päevalehest. 

Minu esimene tõeline kokkupuude hiina keelega oli siis, kui gümnaasiumi sisseastumisavaldust tehes tuli valida, kas soovin hakata õppima hiina või saksa keelt, kirjutab ta ajalehes Saarte Hääl. Pikalt selle valiku üle mõtlema ei pidanud ning nii saigi “linnuke” tehtud hiina keele kasti. Seda seetõttu, et Hiina on ühe eestlase jaoks siiski kauge ja eksootiline maa ning kui võimalus selle kultuuriga tutvuda ja keelt õppida tuuakse praktiliselt koju kätte, miks seda võimalust siis mitte kasutada?

Kuidas “emast” võib saada “hobune”
Olen ikka mõelnud, et hiina keelt juba naljalt ise selgeks ei õpi, aga täpset ettekujutust mul sellest, mida see endast kujutab, ei olnud. Hiina keele tõelist raskust mõistsin alles siis, kui seda juba õppisin. Hieroglüüfid on üks asi, aga et rääkides kasutatakse viit erinevat rõhku, tuli küll üllatusena. Vale rõhk võib oluliselt muuta sõna tähendust. Nii võib “emast” saada “hobune” ja “võõrustajast” “siga”! Pärast esimesi hiina keele tunde mõtlesin: millesse ma end jälle seganud olen!?

See jäi siiski vaid esimeseks ehmatuseks. Algus oli tõesti natuke konarlik. Õnneks pole lausete moodustamine hiina keeles aga just eriline kunst ning käänete ja muu sellisega me keelt õppides end vaevama ei pea.

Siiski mäletan, kuidas esimesel hiina keele õpetajal Mr Fishil (ehk Wei Yu’l) oli üks hiinlasest sõber külas, kes meie tundegi väisas. Itsitas seal tunni ajal omaette pingis. Nojah, eks meie hääldus ühele tõelisele hiinlasele tõenäoliselt naljakana kõlabki. Meie kaitseks ütleks aga seda, et toona olime hiina keelega veel väga vähe tuttavad, seetõttu oli ka neid rõhuvigu rohkem. Lausete sekka eksisid sellised “pärlid” nagu “ma olen koer”, “ma olen isa” ja “ma olen Eesti”. Ent ega siis esimese ebaõnnestumise pärast saa püssi kohe põõsasse visata.

Foto: Flickr

Areng on olnud kiire, ent muidugi on veel palju õppida. Samas on tunne, et oleme juba üsna palju omandanud. Näiteks telekast vahel harva hiina keelt kuuldes ajan kõrvad kikki ja plaksutan omaette nagu hüljes – mõnest sõnast või lihtsamast lausest saan arugi! Teine rõõmus ja märksa tihedamini esinev äratundmishetk tekib igasuguste pakendite ja karpide peal hieroglüüfe nähes ning siis näpuga järge ajades ja iga natukese aja tagant hõisates: “Ahhaa, seda märki ma tean!”

Juba teist aastat saame koolis osa võtta hiina keele testist (Youth Chinese Test) ning Konfutsiuse instituudi kaudu pakutakse isegi võimalust suvel kaheks nädalaks Hiinasse laagrisse minna. Hiina keele testi sooritamine on vabatahtlik, testid on erineva tasemega ning testi läbinud saavad sertifikaadi. Et tegu on rahvusvahelise testiga, annab selle läbimine märku sellest, et me areneme ja midagi on kahe kõrva vahele ikka jäänud.

Lõikame paberit, laulame ja kokkame

Omaette väärtus on see, et keele õpetajad on ise hiinlased, nii varasem meesõpetaja Wei Yu kui ka tema tööd jätkav naisõpetaja Jie Chen.

Nii on killuke Hiinast ja selle kultuurist siin meiega ning tundides saame meiegi sellest kultuurist osa. Tegevusetust tundidele ette heita ei saa, lisaks keele õppimisele tegeleme aeg-ajalt paberilõikamise kunstiga, laulmise ja kokkamisega. Palju muudki, mille kaudu õpetaja hiina kultuuri tutvustab, on veel plaanis.

Iseenesest on ka see pluss, et keele õpetajad vahetuvad – nii saame hiina kultuuri näha ka läbi teise silmapaari ega kipu Hiina kohta üheülbalisi üldistusi tegema, sest nagu eestlasedki, nii on ka hiinlased oma iseloomult ja käitumisharjumustelt erinevad. Nii ei saa omavahel võrrelda ka Jie Cheni ja Wei Yu’d, nende harjumusi ja õpetamismeetodeid.

Lisaks hiina keele õppimisele saame tunnis praktiseerida inglise keeltki, sest mõistagi ei räägi õpetaja eesti keeles ning meie ei saaks aru, kui tema meiega ainult hiina keeles räägiks.

Töökeel on seega inglise keel, mida mõistab nii õpetaja kui ka õpilased. Vähemalt enamasti. Ei saa eirata, et nii eestlastel kui hiinlastel on oma iseärasused inglise keele rääkimisel. Probleemid aga olid kiired kaduma, sest peagi harjusime üksteise aktsendiga.

See on vist siililegi selge, et hiina keel avab elus uksi. Kuna lausa üks seitsmendik maailmakodanikest hiina keelt räägib, ei saa kuidagi öelda, et see keel oleks tähtsusetu.

Võimalusi, mida hiina keele teadmisega peale hakata, on tõesti palju, ent millisest kinni haarata, on küsimus. Vastus sellele küsimusele peitub igaühes endas. Minu jaoks on hiina keele õppimine eelkõige silmaringi laiendamine ning usun, et see on seda ka tulevikus. Kindlasti jätkan hiina keele õpinguid pärast gümnaasiumi lõpetamist ning olen isegi veeretanud mõtet ülikooli aegu Hiinasse vahetusõpilaseks minna. Praegu on kõigest veel vara rääkida. Eks näeb, mis tulevik toob, ent hea on teada, et mul on mingid eeldused olemas. Seda, et mul tulevikus hiina keelest mitte mingit kasu ei ole, ei taha ma kuidagi uskuda. Kui mu edasistest plaanidest midagi välja ei tule, siis vähemalt kõlab lause: “Ma oskan hiina keelt” üsna uhkelt. Kuigi jah, oskuseni on veel pikk tee…

Samal teemal:

• Viljandis kogub populaarsust hiina keele õpe
• Kuressaare kooli hümn kõlab nüüd ka hiinakeelsena
• Kuressaare noored oskavad üle ootuste hästi hiina keelt

Mulle teeb muret, et alates jaanuarist 2013 saavad sama ametijärguga õpetajad sama töö (nii mahu kui sisu mõttes) eest erinevat palka ning sellega on Eesti õpetajad asetatud ebavõrdsesse olukorda. Vanemõpetajad ja metoodikud jäeti ilma riiklikest garantiidest, st palga alammäärade tõusust ja neil on need ikka veel 2008. aasta tasemel, kirjutab Sula. Pikemalt loe tema arvamusartiklit Postimehest.

Samal teemal:

• Jõhvi õpetajad pole palgatõusu veel kätte saanud
• Õpetajate täpne palgastatistika riputatakse internetti
• Rakvere tõstis õpetajate palka
• Kõlvart: Tallinna õpetajatele on palgatõus garanteeritud

Projekti raames töötatakse põhikooli ja gümnaasiumi matemaatikakursuse jaoks välja statistika- ning tõenäosusteooria õpetamise nüüdisaegne käsitlus ja arvutipõhised õppematerjalid, teatab haridus- ja teadusministeerium. Koostööprojekt kestab kaks aastat. Selle aasta jooksul loovad Eesti ja Briti eksperdid arvutipõhise statistikaõppe ühtse kontseptsiooni, lisaks töötatakse välja metoodiliselt läbi mõeldud interaktiivsed tunnimaterjalid. "Materjalide eesmärk on teha õpetaja elu lihtsamaks. Tundide läbiviimiseks pole vaja programmeerimise või arvuti kasutamise süvaoskusi," märgib ministeerium. Õppevara testitakse 2014. a kevadel 30 põhikoolis ja gümnaasiumis. Koolid ja õpetajad valitakse välja vabatahtlike seast. Projekti koordineerib ja analüüsib Tartu Ülikool.

Foto: Stockvault

Eesmärk on saavutada paremaid õpitulemusi sama õppeajaga ehk õppemahtu paisutamata. Projekti jooksul analüüsitakse põhjalikult kõiki arvutipõhise õppimise ja õpetamisega seotud aspekte. Kavandatava õppevara sisu on vastavuses konkreetsete teemade õpetamisega üldhariduskoolide praeguses matemaatika ainekavas, kus andmete käsitlemist puudutatakse 6.-9. klassi matemaatikas ning gümnaasiumikursusel.

Nõustamiseks, pilootprojekti tulemuste hindamiseks ja projekti laiendamise otsuse kujundamiseks kutsub ministeerium kokku juhtkomitee, mis koosneb ülikoolide, koolijuhtide, õpetajate ja tööandjate esindajatest.

Matemaatika toel vastused tekkivatele küsimustele
Suurbritannia poolt veab pilootprojekti Briti matemaatikahariduse visionäär Conrad Wolfram, kes on tarkvaraettevõtte Wolfram Research asutaja ning juht. Arvutipõhise matemaatikahariduse idee elluviimisele aitavad kaasa Wolframi välja arendatud tehnoloogiad, nagu Mathematica, Wolfram Alpha ja arvutusliku dokumendi formaat (CDF), ning loodud organisatsioon computerbasedmath.org.

Wolfram usub, et arvutid lubavad liikuda kaugemale arvutamise n-ö mehhaanika õpetamisest. „Arvuti lubab anda noorele koolitunnis matemaatika mehhaanika teadmiste kõrval ka selle kasutamise kogemuse. See lubab näidata, et matemaatika toel saab leida vastuseid päris maailmas tõstatuvatele küsimustele – kas peaksin oma korteri kindlustama, kaua võiksin elada või isegi mis asi on ilu,“ selgitas Conrad Wolfram.

Tartu Ülikooli poolt juhib projekti Kristjan Korjus, kes on saanud magistrikraadi matemaatikas Inglismaal Manchesteri ülikoolis. Praegu on ta TÜ informaatika doktorant, kes tegeleb ajuteaduse ja masinõppe meetoditega ning õpetab puhast matemaatikat esimese õppeaasta informaatikutele. Korjus on õpetanud ka matemaatikat õpiraskustega põhikooliõpilastele ja korraldanud populaarteaduslike matemaatikaloengute sarja Manchesteri Ülikoolis. Ta on peagi valmiva koolimatemaatika õhtuõpiku kaasautor.

Samal teemal:

• Martin Hallik: milleks meile matemaatika?
• Matemaatika aitab maailma tunnetada

Esimestel aastatel huvitas teda eelkõige, kuidas eesti noored internetti kasutavad ja kuidas ennast seal presenteerivad. „Nägin suhtlusvõrgustikes postitusi ja pilte, mis tekitasid küsimusi, miks noored nii teevad, mida nad ometi mõtlevad, kui sellised pildid üles panevad,“ ütles Andra Siibak oma ettekandes projekti „Targalt internetis“ aastakonverentsil Tartus. „Mind huvitab nähtamatu auditoorium sotsiaalmeedias. Kas ja mil määral eesti noored oma privaatsusest sotsiaalmeedias hoolivad? Kes moodustavad noorte arvates selle auditooriumi, keda nad silmas peavad, kui oma postitusi teevad? Milliseid kasutajatüüpe on nad Facebooki keskkonnas kohanud?“

Vaata ka Madli Leikopi usutlust Andra Siibakuga. Video: Kalle Kulbok, EENET.

Isiklikke andmeid ikkagi jagatakse

2010. a EU Kids Online uuring leidis, et eesti noored on äärmiselt aktiivsed sotsiaalmeedia kasutajad. 88%-l 13–16-aaastastest on mõnes suhtlusportaalis oma profiil olemas. „Erinevalt teistest Euroopa noortest jagavad eesti noored üsna aktiivselt oma privaatseid andmeid. Sotsiaalvõrgustiku profiil on paljudel noortel „avatud“ ehk privaatsussätteid rakendatud ei ole,“ sõnas Andra Siibak kuulajatele.

Suhtlusportaal kui pesumasin

Ta nentis, et viimased aastad on toonud suhtlusportaalide kasutajaskonda totaalse muutuse. Noored ei näe suhtlusportaale, sh ka Facebooki enam kui ainult nende endi suhtluspaika. Nad mõistavad, et Facebookis on ka täiskasvanud: õpetajad, tööandjad, lapsevanemad, treenerid, politsei. Ehk siis isikud, kelle noored liigitavad „košmaarseteks lugejateks“ ja kellega kõike ei soovita jagada. „Tegime 2010. aastal fookusgrupi intervjuusid gümnasistidega. Õpilased ütlesid, et suhtlusportaalid on nagu pesumasin: sinna tulevad kokku kõikmõeldavad riidetükid, mis on erinevat värvi ja erinevast materjalist. Kui need segunevad, juhtub noorte arvates kahtlaseid asju,“ rääkis Andra Siibak.

Missugune kasutaja sina oled?

Facebooki kasutajad (ja nähtamatu auditooriumi) jagavad noored üsna must-valgelt. Mõned näited.

Üliagar kasutaja ongi sõna otseses mõttes üliagar kasutaja, kes teeb Facebookis kõike hästi palju. Ta on huvitatud, et saaks võimalikult palju positiivset tagasisidet ja kommentaare.

Edvistaja jaoks on kõige tähtsam endast ilusate fotode üleslaadimine. Edvistaja teeb seda maniakaalselt, noorte hinnangul kuni kümme korda päevas. „See kasutajatüüp on eelkõige naissoole omane. Mis ei tähenda, et meessoost kasutajad edvistamisega ei tegeleks: neile meeldib näidata, et nad omavad õiget tehnoloogiat. Mis siiski ei tähenda, et sisu, mida nad Facebookis loovad, oleks kvalitatiivselt kõrgemal tasemel,“ selgitas Andra Siibak noorte nägemust sotsiaalvõrgustiku kasutajatüüpidest.

Või siis näiteks tigedad kasutajad, kes on kõige ja kõigi suhtes liiga kriitilised, nad solvavad teisi ja põhjust, miks nad nii teevad, ei ole.

Omaette liik kasutajaid on noorte jaoks vanainimesed ja ekstra vanad inimesed. „Vanainimesed – no 16–17-aastase jaoks on kolmekümne-aastane ka juba ühe jalaga hauas,“ muigas Andra Siibak.  „Aga ekstra vanad inimesed on vanaemad-vanaisad, keda tuntakse sõprade kaudu, näiteks minu sõbra vanaema on Facebookis.“

Normaalseid on ka

Kas normaalseid kasutajaid siis Facebookis ei olegi? On ikka. Noorte arvates need, kellega nemad kõige rohkem suhtlevad, ongi normaalsed kasutajad. Normaalne kasutaja teeb kõike normaalses koguses: kommenteerib, postitab, jagab linke ja pilte, aga Facebook ei ole tema elu.

Kuidas on muutunud suhtumine nn nähtamatusse auditooriumisse? Varem tajusid noored, et postituste lugejad on samasugused nagu nemad, eakaaslased, kellega võib suhelda ja käituda nagu parasjagu pähe tuleb. Nüüd on tekkinud hulk ebasoovitud lugejad, kes ei peaks kõike nägema ega teadma: õpetajad,  personalitöötajad, vanemad, turvaorganistasioonid.

Salasõnumid ja selektiivne info

„Enam kasutatud privaatsusstrateegia noorte jaoks on selektiivne info jagamine,“ selgitas Andra Siibak konverentsil osalenutele. „Noored on sotsiaaalmeediat kasutama õppides teadvustanud,  et erinevatel platvormidel on erinevad silmapaarid, kellele nad  kõigest hea meelega ei räägi. Seetõttu kustutakse ära mõningad postitused, mõningad fotod. Teine on enesetsensuur: noored valivad sõnu, millisel platvormil mida rääkida. Näiteks MSN-is omavahel üks-ühele suheldes on võimalik olla avatum, Facebookis on auditoorium lai, nad arvestavad, mida ja kuidas jagavad. Kolmas strateegia on salasõnumid. Olukorrast, mida paar-kolm sõpra teavad-tunnevad, antakse teada näiteks laulusõnade abil. Teistele ei ütle need midagi, vajalikud inimesed tabavad mõtte koheselt,“ rääkis Andra Siibak.

„Targalt internetis“ aastakonverentsi läbiv teema oli „Minu jalajälg internetis".

Samal teemal: 

• "Targalt interenetis" konverents keskendus noortele ja sotsiaalmeediale
• Koolielu õppematerjalid: internetiturvalisus