Noorte internetiteadlikkust edendav Tiigrihüppe Sihtasutus on koostanud kümme soovitust mida lapsevanemana teha, et kaitsta oma last internetis peituvate ohtude eest:
1.      Võta isiklik vastutus, kindlustamaks lapse turvalisus internetis. Arutage koos, mis on interneti kasutamisel aktsepteeritav ja mis mitte ning koostage selle põhjal interneti kasutamise reeglid. Kirjuta kokkulepe paberile, et selle saaks arvuti juurde nähtavale kohale meeldetuletuseks üles riputada.
2.      Hari iseennast. Ürita ennast hoida kursis arengutega interneti kasutamises.  Õpi kasutama neid interneti tööriistu, mida sinu lapski kasutab (jututoad, sotsiaalmeedia kanalid, foorumid jne.).
3.      Õpi tundma oma lapse ja tema sõprade interneti kasutamisharjumusi. Kontrolli ka logifaile, et näha, kus Sinu laps on käinud.
4.      Tuvasta netilehed, mida Sa sooviksid et Su laps külastab ja ka need lehed, millest laps peaks hoiduma.
5.      Tee endale selgeks, kuhu pöörduda tõsisemate probleemide puhul.

6.      Räägi oma lapsega! Selgita talle interneti võimalusi, aga ka seal valitsevaid ohte. Külasta lapsele huvipakkuvaid lehekülgi koos temaga. Tunne aktiivset huvi, mida laps internetis teeb. Selgita oma lapsele, et internetis tuleb samamoodi viisakalt käituda nagu kodus, lasteaias või koolis.
7.      Pane arvuti üldkasutatavasse ruumi (näiteks elutuppa). Nii saad paremini kontrollida lapse arvutikasutuse kestust.
8.      Lepi lapsega kokku reeglites ja jälgi nende reeglite mõlemapoolset täitmist.
9.      Julgusta last alati tulema Sinu juurde, kui midagi arvutiga või internetis juhtub.
10.  Pea alati meeles, et arvuti EI ASENDA lapsevanemat!

Vaata lisaks www.targaltinternetis.ee

Samal teemal:

• Täna tähistatakse turvalise interneti päeva

"Nüüd peaks haigestumine olema üsna tipus, ehk jääb selle nädala väike tõus viimaseks tõusuks," märkis terviseameti Lõuna talituse epidemioloogia juhtivspetsialist Meelis Polakese Tartu Postimehele.

Grippi läinud nädalal Tartumaal laboratoorselt ei diagnoositud, samas panid perearstid kirja kõrge palavikuga alanud 33 gripilaadse viiruse juhtu.  Ehkki haigeid on Tartus ja Tartumaal rohkesti, koolid ja lasteaiad töötavad.

Eile palus aga Jõgevamaa väike lasteaed terviseametilt luba selleks nädalaks asutus kinni panna, sest 35 lapsest oli kohal vaid kuus. Haigeks olid jäänud ka töötajad, nende hulgas kokk.

Kultuuriministeeriumi teatel ei tegele uus programm ainult Eesti kultuuripärandimaastikul silmapaistvate koolide restaureerimise ja remondiga. „Üha aktuaalsemaks muutub mõisate hoidmine kohaliku elu keskusena ning seetõttu pakub programm toetust mitmesugusteks arendustegevusteks. Näiteks toetatakse programmist väikeettevõtlust, (kultuuri)turismi, koolitusi,“ märkis programmi koordinaator Riin Alatalu.

Alatalu lisas, et Euroopa majanduspiirkonna finantsmehhanismi eelmise perioodi jooksul said värske kuue kümme kooli: Kiltsi, Koigi, Lahmuse, Laupa, Olustvere, Puurmani, Rogosi (Ruusmäe), Suure-Kõpu, Vasta ja Väätsa. "Eestis on kokku 59 endistes mõisates tegutsevat kooli, neil kõigil on oluline roll piirkonna jätkusuutlikkuse tagajana,“ sõnas Alatalu.

Mõisakoolidele suunatud Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi 2009-2014 toetustest rahastatav kultuuripärandi säilitamise ja väärtustamise programm avaneb taotlemiseks 2013. aasta alguses.

Mõisakoolide programmi elluviimise eest vastutab kultuuriministeerium, programmi tegevusi koordineerib koostöökomisjon, kuhu kuuluvad Norra muinsuskaitseameti, kultuuriministeeriumi, haridus- ja teadusministeeriumi ning mõisakoolide ühenduse esindajad. Vaatlejatena on koostöökomisjoni kaasatud Norra saatkond Eestis ja rahandusministeerium.

Euroopa Majanduspiirkond hõlmab lisaks Euroopa Liidu liikmesriikidele Islandi, Liechtensteini ja Norrat.

Allikas: BNS

Samal teemal:

• Lahmuse mõisakool vajab kiiresti riigilt rahalist abi
• „Eesti mõisad 2011“ toetab väikest Vääna Mõisakooli

Haridusest sõltub meie kõigi, seega kogu Eesti tulevik, seetõttu peab hariduse hea käekäik olema meie eriline hool. "Tagasi kooli" annab õpilastele võimaluse mõelda selgemalt läbi oma tulevikuplaanid ning aitab koolidel hoida suhet heast haridusest huvitet kaaskodanikega. Loodan, et meie koolid avavad oma uksed külalisõpetajatele, parema hariduse ning õpilaste tuleviku pärast.
 
President Toomas Hendrik Ilves
 
Viimase kuue aasta jooksul on sadade koolide ja külalisõpetajate kogemusest selgelt välja joonistunud vajadus ja ootus „Tagasi kooli“ algatuse muutmiseks järjepidevamaks - et õpilasteni võiks jõuda veelgi rohkem praktilisi teadmisi ja kogemusi erinevatest eluvaldkondadest. Nii ongi koos regionaalministri valitsemisala, Kodanikuühiskonna Sihtkapitali ja Swedbanki toetusega loodud uuenenud kujul abimees õpetajate ja külalisõpetajate kokkusaamiseks.
 
"Tagasi kooli" uue infosüsteemi leiate siit. Samalt viitelt leiate algatuse kohta ka lähemat infot.
 
25. veebruarist 1. märtsini toimub "Tagasi kooli" fookusnädal. Tunde saab külalisõpetajatega hakata selleks ajaks kokku leppima juba nüüd; lisaks on lähinädalatel süsteemi registreerumas veel mitmeid sadu inimesi, kelle seast saate vastastikuse huvi alusel sobivaid koostööpartnereid leida. Fookusnädalast edasi võib jätkuda külalistundide kokkuleppimine juba kooliaastaringselt.
 
Lisainfo: Triin Noorkõiv ja Tiina Pauklin, "Tagasi kooli" eestvedajad

is@tagasikooli.ee või tel 574 27645
 

Tänasel turvalise interneti päeval avaldatud aruanne „Nende endi sõnutsi: mis häirib lapsi internetis?“ põhineb laste vastustel lahtisele ankeediküsimusele. Kokku avaldas arvamust 9904 last 25 Euroopa riigist, märgib Tartu Ülikool oma pressiteates.

YouTube ja teised videosaidid võivad mõjuda šokeerivalt

Lapsed seostavad oma vastustes videosaite vägivalla ja pornograafiaga, aga ka teiste sisuga seotud riskidega. Konkreetset platvormi nimetanud lastest mainis kolmandik mõnd videojagamise saiti, 29% tõi esile kodulehti, 13% suhtlusvõrgustikke ja 10% lastest viitas mängudele.

Laste vastuste põhjal võib öelda, et nad tajuvad videosaite ohtlikuna, kuna nende sisu on reaalne või äärmiselt usutav ning sõprade vahel kergesti jagatav. Kõige rohkem šokeerib lapsi julmuse, tapmise, loomade piinamise ja isegi mõnede uudiste nägemine.

Lapsed väljendavad vastikust ja hirmu

„Pole vahet, kas kiusatakse/piinatakse loomi või lapsi, mõlemad on vastikud,“ väitis 11-aastane Eesti poiss. Hirmutavat sisu maininud lastest väljendas 23% selgelt hirmuemotsiooni. Vastikuse tunne seostus kõige rohkem pornograafilise sisuga. Kommertssisu kirjeldati enamasti „tüütuna“. Huvitaval kombel väljendasid lapsed teiste riskide (vihkamine, rassism, vägivald, enesevigastamine jne) puhul vähe emotsioone.

Tartu Ülikooli meediauuringute professor Veronika Kalmus kommenteerib: „Lapsed ei ole ühesugused. Riskide tajumine erineb riikide, vanuse ja soo lõikes. Näiteks torkab Eesti laste puhul üllatavana silma loomadevastase vägivalla mainimine.“ Aruande kõige olulisemaks soovituseks peab Kalmus küsida laste endi käest, mis neid internetis kõige enam häirib, ja võtta laste arvamust senisest veelgi enam arvesse.

Eestit esindab projektis Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut.

Loe ka aruande täisteksti.

Sel aastal pööratakse turvalise interneti päeva juhtmõtte „Suhtle mõistlikult“ kaudu tähelepanu noore netikasutaja õigustele ja kohustustele internetis.

„Oleme laste ja tegelikult ka täiskasvanute veebikasutusest rääkinud nüüd juba tubli seitse aastat. Enamasti juhendame õpilasi, kuidas internetti enda heaks kasutada, sel aastal keskendume aga vastutusele. Siinjuures tahaksin panna lapsevanematele südamele, et andes lapsele võimaluse internetti kasutada, võtate te automaatselt endale kohustuse olla kursis tema online toimingutega,“ rääkis Targalt Internetis projekti teavitustegevuste juht Triin Kangur Tiigrihüppe Sihtasutusest.

Eestis tähistatakse turvalise interneti päeva projekti „Targalt internetis“ eestvedamisel terve nädala jooksul korraldatavate üritustega. 7. veebruaril toimub Tartus konverents „Minu jalajälg internetis“, kus võetakse luubi alla laste ja noorte õigused ja kohustused internetis. Konverentsil esinevad ettekannetega Tallinna Ülikooli Kommunikatsiooni Instituudi õppejõud Priit Hõbemägi ja Tartu Ülikooli meediauuringute vanemteadur Andra Siibak. Noorte õigustest internetis ja kasutusriskidest räägib Riigi Infosüsteemi Ameti infoturbe ekspert Anto Veldre ning häid soovitusi, kuidas ohuolukordades toime tulla, jagab lastepsühholoog Tiiu Meres. Ettekannetele järgnevad kolm paralleelset töötuba noortele, õpetajatele ja lastekaitsetöötajatele.

Rohkem kui 1000 last osalevad üle Eesti toimuvatel Targalt internetis koolipäevadel, mida viivad läbi Tiigrihüppe Sihtasutuse koolitajad. Lisaks toimub Tallinnas ja Tartus teavituskampaania „Respekt“, mille eesmärk on pöörata teismeliste tähelepanu arukale internetisuhtlusele.

Kutsume kõiki koole ja teisi asutusi võtma osa turvalise interneti nädala tegevustest. Rohkem infot leiate www.targaltinternetis.ee.

Projekti „Targalt internetis“ viivad koostöös ellu MTÜ Lastekaitse Liit, Tiigrihüppe Sihtasutus, Lasteabitelefon 116 111 ja Politsei- ja Piirivalveamet. Projekti tegevusi finantseerib 75% ulatuses Euroopa Komisjoni programm „Safer Internet“.

Samal teemal:

• Valmistu Turvalise interneti päevaks
• Kingitus õpetajatele
• Nastix õpetab veebi turvaliselt kasutama

Asutuste senised projektid ja programmid jätkuvad, samuti jäävad kasutusse senised kaubamärgid, teatab haridus- ja teadusministeerium. Ühendasutuse juhatuse esimehe ametikohale kuulutatakse välja avalik konkurss.

Ühendatav asutus toetab kaasaegsete tehnoloogiate rakendamist koolis ning edendab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) alast haridust. Asutuse ülesandeks on tagada ka akadeemilise andmesidevõrgu toimimine ja areng ning hallata IT Kolledžit. Oluline on ka koostöö ettevõtjate ja haridusasutuste vahel.

Infokirjaoskus peab lülituma koolis omandatavate baasoskuste hulka, mis tähendab, et valdkonda tuleb vaadata ja viia edasi tervikuna. Riik vajab hariduspoliitika kujundamisel ja kaasaegsete tehnoloogiate rakendamisel hariduses tugevat strateegilist partnerit ning tulevikku vaatavat kompetentsikeskust.

„Ühinemine tähendab selgade kokku panemist. Praktilist vastust vajavad küsimused, kuidas anname õpilastele ja õpetajatele funktsionaalsed tööriistad ning oskused infomaailmas toimetulemiseks,“ ütles haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Janar Holm.

Praegu tegeleb Tiigrihüppe Sihtasutus kaasaegsete tehnoloogiate rakendamisega hariduses, viies ellu mitmesuguseid uuenduslikke projekte ja programme üldhariduse valdkonnas. Eesti Infotehnoloogia Sihtasutus edendab eeskätt IT alast haridust kõrg- ja kutsehariduse tasemetel, samuti haldab ja arendab IT Kolledžit. Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrgu peamised ülesanded on akadeemilise andmesidevõrgu haldamine ja arendamine, samuti sihtgruppidele vajalike andmeside- ja sisuteenuste osutamine.

Haridus- ja teadusministeerium otsib sihtasutusena tegutsema hakkavale kompetentsi- ja arenduskeskusele avaliku konkursi kaudu juhatuse esimeest.

Konkursikuulutuse leiate siit.

Täpsem informatsioon liituvate asutuste tegevustest on leitav siit:
• www.eitsa.ee
• www.tiigrihype.ee
• www.eenet.ee

Oodatud on must-valged originaaltööd formaadiga 210x297 mm (A4). Tööde arv on piiramatu. Iga töö tagaküljele tuleb kirjutada oma ees- ja perekonnanimi, kool, klass ja aadress.

Tööd tuleb saata või tuua 1. aprilliks 2013 Tartu Kunstigümnaasiumi aadressil Aianduse 4, 50110 Tartu, õpetaja Paul Kunman.

Töid ei tagastata, parematest töödest koostatakse näitus.

Parimatele auhinnad!

Lisainfo: Eele Kants, Tartu kunstigümnaasiumi huvijuht
eele.kants@tkug.tartu.ee

Konkurss lähtus Tiigrihüppe Sihtasutuse projektist TeadusTiiger, Tiigrihüppe toel on koolidele üle Eesti hangitud bioloogia, keemia ja füüsika katsevahendid (Vernier Lab Quest, Pasco Spark). Eestikeelseid ja meie õppekavale vastavaid huvitavaid tööjuhendeid on veel vähe leida ja sestap kutsusime loodusainete õpetajaid neid koostama. Töid hindasid Koolielu bioloogia aineekspert Urmas Tokko, keemia aineekspert Katrin Soika, füüsika aineekspert Veikko Kõrv ja Tiigrihüppe haridustehnoloog Ingrid Maadvere. Häid punkte said juhendid, mis on koostatud õpilasele huvipakkuvalt ja eakohaselt, sisaldavad eksperimendi teoreetilist tausta ja katsekorralduslikku selgitust õpilasele ning juhiseid õpetajale ning toetavad uurimuslikku õpet.

Žürii otsustas välja anda teise ja kolmanda koha ning ühe eripreemia.

II koht Marietta Lõo, Antsla gümnaasium. Tutvu juhenditega (elektrivool, keemilised reaktsioonid lahustuses jne) siin.

III koht Marje Loide, Lihula gümnaasium

Vaata tema juhendeid:

•  „Säästupirnid versus hõõglambid?“
• „Kuidas on seotud seente kuivatamisel mahu ja kaalu vähenemine?“
• „Kuidas muutub müratase klassis päeva jooksul?
• „Kuidas mõjutab vee temperatuur suhkru lahustumist? Katse digiandmekogujaga“
• „Kas fliis juhib paremini soojust kui suled või lambavill? Katse digiandmekogujaga.“

ERIPREEMIA

Indrek Peil, Arne Loorpuu Saaremaa ühisgümnaasiumist tööga „Saaremaa Ühisgümnaasiumi füüsika praktilised tööd digiandmekogujaga LabQuest“. Tegemist on Vernier LabQuest automatiseeritud mõõtesüsteemi kasutamisele üles ehitatud kümne laboritööde juhendiga, mis võimaldavad õpilasel praktilisi mõõtmisi iseseisvalt läbi viia.

Teise ja kolmanda koha pälvinud koolid saavad preemiaks kinkekaardid katsevahendite soetamiseks, kõikide äramärgitud tööde autoritega sõlmib Tiigrihüppe Sihtasutus ka litsentsilepingu, millega kaasneb rahaline tasu.

Suur tänu kõikidele, kes konkursil osalesid! Ühtlasi kutsume kõiki õpetajaid osalema meie järgmisel e-õppematerjalide konkursil "Täna samm, homme teine", mille tähtaeg on 25. veebruar. Tutvu tingimustega lähemalt siin.

Foto: Terje Lepp

Samal teemal:

• Konkursi juhend

Autistide jaoks on suhtlemine tihti probleemiks, igasugused üleminekud on neile rasked - olgu see klassi vahetamine, koolibussile minek või ekskursioonil käimine. Mulluse uurimuse kohaselt on iga 88 lapse kohta üks autist või autismi spektri läheduses.

Karina Barley, Austraalia erihariduse pedagoog, kes veab Austraalia Autismi projekti, kasutab oma õppetöös iPad’e. Käes hoitav tahvelarvuti pakub autistile personaalse õppimiskogemuse, mida saab teostada omas tempos. Suurem ekraan (võrreldes nutitelefoniga) teeb erinevate rakenduste käsitsemise lihtsamaks.

“Nende mõju on fantastiline,” ütles Barley. “Parim on see, et tahvelarvuteid saab kasutada mitmes õppekava osas. Ma nägin lastes esimese veerandi jooksul olulist arengut.”

Oskused arenevad

Barley kasutab iPad’e lisaks personaalsetele õppeprogrammidele, mis vastavad õpilase individuaalsetele vajadustele, matemaatika ning keele ja kirjanduse õpetamiseks. Kui mõnele autistile on keskendumine tavapäraselt katsumuseks, siis tahvelarvutid tõid kaasa märkimisväärse muudatuse. “Mõnel lapsel oli suuri keskendumisprobleeme, kuid tahvelarvutiga tulid nad hästi toime,” ütles ta. “Nad olid väga entusiastlikud ja elevil.”

Loomulikult kaasnevad tahvelarvutitega teatavad majanduslikud väljakutsed, mida ei pruugi olla lihtne ületada, kuid Barley sõnul rääkisid tema õpilased kodudes oma vanematele, kui suure õhinaga nad uusi vahendeid kasutavad, nii et vanemad ostsid neile tahvelarvutid ka koduseks kasutuseks.

Mõnel rakendusel on nii tasuta kui tasuline variant. Barley sõnul panevad õpilase vajadused paika, millist versiooni on mõistlik kasutada.

Siin on mõned Barley lemmikvahendid keele ja kirjanduse õppeks autisidele:

• Kindle 
• iBooks 
• Cliffs Notes Study Guides 
• Shakespeare in Bits 
• The Poetry App 
• XComics 
• National Geographic 
• PortaPoet 
• Keynote 
• Sights Words Pro 
• Spellboard 
• Puppet Pals 
• Play Time Theater 
• TED 
• Aurasma 
• PodCast Box 
• Montessorium Intro to Letters 

Matemaatika puhul soovitab Barley kasutada rakendusi, mis võimaldavad uuele tasemele jõudmist ning millega saab teha mitut asja korraga, et säilitada õpilase haaratus ja hoida huvi üleval. Mõned tema lemmikud matemaatika vallast on järgmised:

• 100s Board 
• Make Shapes 
• Montessori 100 Board 
• Five Little Monkey 
• Elevated Math 
• Montessorium Intro to Numbers 
• Math Magic 
• Jungle Time 
• Jungle Coins 
• Jungle Fractions 
• Approach to Montessori 
• Slice It 
• Numbers League 
• Fractions Calculator 
• Motion Maths 
• MathBoard 
• Skillbuilder Numeracy 

“Kui õpilased on edukad, siis kasvab nende enesekindlus ja läbi selle võtavad nad suure tõenäosusega vastu uusi väljakutseid,” ütles Barley, täheldades, et paljud tema autismiga õpilased muutusid peale rakenduste kasutamisega seotud nippide ning edusammude jagamist sotsiaalselt palju aktiivsemaks. “Ma tõesti usun, et meil tuleb keskenduda nende laste oskustele, mitte sellele, mida nad teha ei oska”, ütles ta.

Refereeritud: e-School News, foto: Flickr

Samal teemal: 

• Itaalias õpib enamik erivajadustega lastest tavakoolides
• Eureka kool Belgias keskendub düsleksikute õpetamisele
• HEV-õpilase õpetamine nõuab õpetajalt lisaressurssi