Saksa keele päeva peetakse Tallinna Liivalaia gümnaasiumis 4. veebruaril.

• Mäng kestab 2,5 tundi
• Mäng on osalejatele tasuta.
• Mäng on võistkondlik (4 liiget) ning parimatele võistkondadele on auhinnad.
• Ühest koolist võib osaleda ka mitu võistkonda.
• Mängud toimuvad lõunal (algus kell 11.30) ja pärastlõunal (algus kell 14.45)
• Vajalik on eelregistreerimine. Ühes mängus saab osaleda kuni 100 õpilast.
• Osalejatel palume kaasa võtta kirjutusvahendid ja vahetusjalatsid.
• Registreeru mängule (hiljemalt 28.01.2013) siin http://edlv.planet.ee/01/autobahn/Autobahn.php

Vaata ka manuses olevat infot.

Lisainfo:
Anneli Kesksaar
a.kesksaar@lg.edu.ee
5184538

Juhised keeleteoauhinna kandidaatide esitamiseks on haridus- ja teadusministeeriumi  ning Emakeele Seltsi kodulehtedel. Esitatud kandidaatide hulgast valib Emakeele Seltsi juhatus rahvahääletuseks ning praegusele ja endistele haridus/teadusministritele valiku tegemiseks kõige paremini sobivad, konkursi statuudile vast avad teod. Haridus- ja teadusministeerium kuulutab need välja oma kodulehel ja ajalehes Postimees, samuti võimalikke teisi infokanaleid kasutades.

Möödunud aastal valisid ministrid 2011. aasta parimaks eesti keele alaseks teoks Tanel Alumäe ja Kaarel Kaljuranna „Kõnetuvastusrakendusi nutitelefonidele“; rahvaauhinna sai Mariko Fasteri, Triin Rõõmusoksa ja Egle Vodi projekt „Võro keelepesä käivitamine ja arendamine “. Lisaks parimate keeletegude selgitamisele võimaldab kandidaatide esitamine talletada aasta jooksul eesti keele heaks tehtut.

Haridus- ja teadusministeerium ootab aktiivset järelemõtlemist ning keeleteokandidaatide esitamist.

Lähem teave: ministeeriumi keeleosakonna nõunik Jüri Valge, tel 735 0136, jyri.valge@hm.ee  

Foto: Stockvault

Samal teemal:

• Aasta keeletegu on kõnetuvastusrakendused nutitelefonidele

Tehnoloogia on haridust väga palju muutnud, mõjutades klassiruumi sisu nii õpilaste kui õpetajate jaoks. Ameerika Haridustehnoloogia Assotsiatsioon (State Educational Technology Directors Association - SETDA) soovitab õppematerjalide täielikku digitaliseerimist 2018. aastaks. Sellega nõustuvad ka haridusvaldkonna juhid - koolid tuleb muuta digitaalseks, et Ameerika suudaks konkureerida globaalsel turul. Ka Eestis toetab haridus- ja teadusministreerium seni olulisemalt suuremas mahus just digitaalsete õppematerjalide väljatöötamist ning tootmist. 

Loomulikult on juba praegused klassiruumid tehnoloogiast suuresti mõjutatud (tahvelarvutid, interaktiivsed tahvlid, e-lugerid jne). Paraku on asjaga seotud ka negatiivne külg, sealjuures spikerdamise uus tase.

Common Sense Media 2009. a uuringu kohaselt (PDF) tunnistas 35% teismelistest, et nad on kasutanud oma mobiiltelefoni spikerdamiseks vähemalt korra. Tänapäevased kergesti kasutatavad ja suurte võimalustega nutitelefonid, tahvelarvutid ja muud vahendid annavad õpilastele võimaluse leida ning jagada infot väga kiiresti. See kehtib ka spikerdajate kohta, kes kasutavad vahendeid internetist vastuste leidmiseks ja jagamiseks klassikaaslastega. Varasemad kirjalikud spikrid on asendunud digitaalsetega.

Aina enam noori kasutavad mobiilseid vahendeid

Kasvav hulk noori kasutavad mobiilseid vahendeid ja nad teevad seda aina sagedamini. 2012. Pew Internet & American Life Project raporti järgi on 23% 12-17 aastastest lastest nutitelefoni omanikud, 14-17 a hulgas juba 31%. Ka Eesti kontekstis on näha, et gümnaasiumiastmes on nutitelefon pigem tavaks kui erandiks. Olenevalt klassiruumi reeglitest kasutavad õpilased neid vähem või rohkem ka tunnis - olgu siis eesmärgipäraselt või mitte.

Suure spikerdamise potentsiaali juures on oluline, et õpetajad ja kooli juhtkond tagavad, et kontrolltöö või eksami läbiviimise tingimusi kontrollitakse. Eksamitel ei tohi lubada nutitelefonide või muude vahendite kasutamist ning laudade paigutus peaks võimaldama õpetajal kõiki näha. Õpilastele ja vanematele peaksid eksamite ajad varakult teada olema ning neil on ülevaade vastavatest tingimustest. Ka reeglite rikkumise tagajärjed peavad olema kõigile väga selged.

Tehniliste võimaluste laienemine on suurendanud ka plagiaadi potentsiaali. Spikerdajatele on käeulatuses loendamatu hulk infot. Olgu see kellegi teise loomingu oma töösse kopeerimine või referaatide ja uurimuste ostmine, veebi on võimalik kasutada kõigeks.

Samas pakub tehnoloogia ka väga häid võimalusi plagiaadi vältimiseks. Veebipõhised programmid nagu Turnitin ja Copyscape lasevad õpetajatel ja kooli töötajatel kontrollida õpilaste esitatud töid sobimatu kopeerimise ilmingute vastu.

Vana mure uues kuues

Klassiruumis spikerdamine pole uus probleem. Tehnoloogia tõusulaine sunnib haridustöötajaid lihtsalt ümber mõtlema oma eksamineerimis- ja vaatlemistehnikad digitaalse ebaaususe vastu. Kui mobiiltelefonid areenile tõusid, oli koolil väga lihtne keelata mõnel üksikul mobiiliomanikul selle kasutamine. Nüüdseks paistab, et nutitelefonid on kõikjal koolis ja õpetajatelt oodatakse nende keelamise asemel pigem nende kasutamist õppetöö osana - võidaksid sellest ju nii õpetajad ise kui ka õpilased.

Uusi väljakutsed tehnoloogiavallas aina lisandub. Kas Google Glass - uus kõrgtehnoloogiline arvuti prillide näol on järgmine relv spikerdajate arsenalis? Ilmselt ei ole digitaalse spikerdamise juures küsimustele lihtsaid vastuseid. Loomulikult peavad nii õpetajad kui lapsevanemad selgitama lastele, mis on õige või vale. Õpilased peavad mõistma iseseisva mõtlemise väärtust ja õppimist teadmiste ja oskuste, mitte hinde pärast.

Õpetajana tundub igati mõistlik mitte võidelda spikerdamisega, vaid tunnustada ja toetada õpilaste osavust info leidmisel - just teadmisi kontrollivad tegevused on need, mis võiks muutuda. Praegune õppija ei peagi ju vastama õpetajale tagasi tema poolt räägitud infot. See oli tõesti omal ajal nii, et õpetaja oli infoallikas, ta jagas teadmisi õpilastele. Praegu on info kõigil käes ja õpetaja roll võiks olla suunav - kuidas saada uusi oskusi ja teadmisi lõputust infohulgast.

Kuidas teie spikerdamisega tegelete? Kas teie klassiruumis on telefoni kasutamine keelatud? Kas olete kasutanud telefoni õppetöö osana? Kuidas viite läbi kontrolltöösid?

Refereeritud: Edudemic, foto: Flickr 

Samal teemal: 

• Uue generatsiooni tehnoloogia 

“Sellised suundumused praegu tõesti on,” ütles ajalehele Saarte Hääl Kallemäe kooli Kuressaare filiaali õppejuht Piret Kaminskas-Ustel küsimusele, kas jutul toimetulekooli võimalikest sulgemisplaanidest on tõepõhja all.

Teema päevakorda kerkimise põhjusteks on tema sõnul kahe maja suured ülalpidamiskulud. “Kallemäele ehitati ilus suur koolihoone, õpilaste arv on aga suhteliselt väike,” lausus õppejuht.

Linnas asuva Riigi Kinnisvara ASile kuuluva maja rendikulud on tema sõnul samuti päris suured.

Kaminskas-Ustel tõdes, et lapsevanemad, kes temaga kooli võimalikust sulgemisest rääkinud on, asjast kuigi hästi just ei arva.

Logistika on võtmeküsimus

Kuressaare sotsiaaltöö abilinnapea Argo Kirss, kelle enda laps õpib Suur-Põllu tänavas asuvas koolis, tunnistas, et on kuulnud plaanist filiaal sulgeda. “Aga ei midagi täpsemat, sest tegemist on riigikooliga,” märkis ta. “Kuna linna toimetulekuklassides käijad on suures osas linna elanikud, muretseme, kuidas nende elukorraldus saaks normaalselt toimuda, aga koolikorralduslike küsimuste osas linnavalitsus paraku midagi teha ei saa – meil pole Kallemäe kooliga mingisugustki lepingut.”

Toimetulekukoolis õppiva lapse isana ütles Kirss, et talle teeb muret eelkõige logistika – kuidas erivajadustega lapsi linnast Kallemäele ja tagasi Kuressaarde transportima hakatakse.

“Liinibussiga pole see ju mõeldav,” lausus Kirss. “Kui aga kasutatakse eribussi, mis hommikul ühel kindlal kellaajal väljub ning laps bussi peale ei jõua, mida peavad siis tegema pered, kel autot ei ole?”

Kirsi sõnul viivad vanemad praegu oma lapsed toimetulekukoolist koju erinevatel aegadel. “Ka Kallemäelt laste äratoomine peaks sel juhul toimuma mitmes osas,” leidis Kirss. “Päris individuaaltransporti on palju tahta, aga kindlasti peaks viimine-toomine olema nii paindlik, et puuetega lastega perede praegune elukorraldus oluliselt ei kannataks.”

Argo Kirss möönis, et Kallemäe koolis on õpilaste jaoks kindlasti paremad tingimused kui Kuressaare filiaali väikeses hoones.

“See kompleks on seal ju tegelikult tohutult võimas, seal on ujula ja täismõõtmetes spordisaal, tunduvalt rohkem ruumi ja võimalusi,” rääkis Kirss. “Praeguse seisuga õpib seal aga ainult ligi 30 last – selge see, et ollakse mures koolihoone täitmise pärast.”

Kirsi sõnul on siiski veel vara teemat pikemalt kommenteerida. “Ma ei ole ametnikuna ega lapsevanemana kuulnud koolipoolset selgitust, kuidas nad plaanivad seda kõike korraldada.”

Lapsevanemad oodatud

“Asi on alles väga lahtine – esialgu ei ole midagi kindlat ega lõplikku,” ütles Kallemäe kooli direktor Kaire Kiil kooli Kuressaare filiaali võimaliku sulgemise kohta. “Kõik on arutelu tasandil.”

Küsimusele, kas lapsevanemate sõnal ka otsuse tegemisel kaalu on, vastas Kiil: “Just sellepärast korraldame 30. jaanuaril lapsevanemate koosoleku – et teada saada nende mõtted ja mured. Kuulame ära kõik arvamused ja edastame ministeeriumile.”

Maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Raivo Peetersi sõnul on sellest, kas Kuressaare “toimetulekukool” jätkab sügisel tööd või mitte, vara rääkida. “Ühtki otsust tehtud ei ole,” tähendas ta.

Käesoleva õppeaasta algul alustas Kallemäe kooli Kuressaare filiaali viies klassis õpetööd 23 õpilast.

Programmiga „Uus mänguväljak igale lasteaiale” peaksid kõik linna lasteaiad saama õuele kui mitte terve uue mänguväljaku, siis vähemalt mõne uue asja ning seejuures saavad lapsevanemad oma eelistusi uute atraktsioonide osas märkida veebiküsitluses, kirjutab Eesti Päevaleht. Pikemalt loe juba siit.

Foto: Stockvault

Samal teemal:

• Tallinnas avatakse kaks renoveeritud lasteaeda
• Tallinn eraldab lasteaedade remondiks 120 000 eurot

Näitus toob esile anatoomia õpetamise ja õppimise temaatika, teatab TÜ ajaloo muuseum oma pressiteates. "Tänapäeva anatoomiaõppes on preparatsioon ehk töö laipmaterjaliga kombineeritud õppimisega atlase jooniste, mudelite, röntgenülesvõtete ja virtuaalsete anatoomiaprogrammide järgi. Kuidas aga toimus anatoomia õppimine varem? Käesoleva näituse eesmärk ongi anda ülevaade, kuidas ja milliseid õppevahendeid kasutades on läbi aegade koolitatud arste ja õpetatud tundma inimese sisemust,“ tutvustas Eesti Tervishoiu Muuseumi näituste osakonna juhataja Ülle Kask.

TÜ ajaloo muuseum. Foto: Flickr.

Anatoomilised mudelid peavad olema nii natuurilähedased kui võimalik, vastupidavad, kerged, mitte väga kallid, võimaluse korral käega katsutavad, osadeks lahtivõetavad ja jälle kokkupandavad. Nende valmistamiseks on läbi aegade kasutatud paljusid erinevaid materjale nagu vaha, puitu, tekstiili, kipsi, elevandiluud, papimassi ja plastmassi.

„Tänapäeval suhtutakse kõikidesse erinevatest materjalidest valmistatud mudelitesse aupaklikkusega, sest tegemist on oma ajastu meistriteostega. Seepärast on TÜ ajaloo muuseumil väga hea meel võimaluse üle seda näitust oma ruumides huvilistele pakkuda,“ räägib TÜ näituste ja ürituste osakonna juhataja Terje Lõbu.

Näitus valmis kultuuriministeeriumi ja kultuurkapitali toel ning selle tegid Ülle Kask, Kärt Mikli, Kennet Roosipuu ja Kalle Tikas. Varasemalt on näitust eksponeeritud Tallinnas Viru Keskuses, Pärnu haiglas ja Narva Muuseumis.

TÜ ajaloo muuseumis on näitust võimalik külastada K-P kell 11-17. Näitus jääb avatuks juuni lõpuni.

Trio de Jacksi noormeeste kaubavalikus on kahte sorti kehakoorijaid, sama palju vannipiimasid ja vanni­muffineid ning saunasool, iga toote müügist läheb 10–50 senti Eesti Vähiliidule rinna- ja emakakaelavähi ennetuseks, kirjutab Tartu Postimees.

Noormeestel on firmas ülesanded kõik ära jagatud: Ragnar Palla tegeleb toodete turundamisega, Rait Palla hooleks on finantspool ja Andrei Redi haldab firma Facebooki-lehekülge. Kunstigümnaasiumist osaleb tänavu võistlusel seitse õpilasfirmat. Neile õpilastele on see kohustuslik töö, sest nad on valikaineks võtnud 11. klassile mõeldud kursuse "Ettevõtlusõpetus ehk õpilasfirma". Pikemalt loe Tartu Postimehest.

Samal teemal:

• Tartu Kunstigümnaasiumis alustab projekt "Ettevõtlikuks läbi õpilasfirma"
• Kes jääb koolitööga jänni, saab abituriendilt abi
• Eesti parima õpilasfirma tiitlile kandideerib palju teenusepakkujaid

„Selle kutsega konkretiseeris riik oma tahet ja soovi siia riigigümnaasiumi rajada,” ütles Pärnu linnapea Toomas Kivimägi Pärnu Postimehele.

Ühtlasi on reedene allkirjastamine Kivimägi sõnutsi linna jaoks punkt, kust enam tagasiteed või võimalust ümber mõelda pole. Kivimägi toonitas, et koostööleppe allkirjastamine ei tähenda veel, et riigigümnaasium Pärnusse tuleb: lõplikult oleneb see siiski sellest, kas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus hindab Pärnu taotlust toetust väärivaks või mitte.

Esmaspäeval, 21. jaanuaril on viimane aeg esitada oma taotlus gümnaasiumivõrgustiku korrastamist toetavast meetmest raha saamiseks, seega on pärast reedet selge, et Pärnu taotleb toetust siia riigigümnaasiumi rajamiseks.

Samal teemal:

• Pärnu Koidula koolist võib saada riigigümnaasium
• Pärnu koolide tulevik selgub 20. detsembril
• Võrumaa suurim kool elab kolimismeeleolus

Foto: Stockvault

Haridus- ja teadusministeerium sõlmib sellesisulised lepingud maakondlike omavalitsusühenduste ning Tallinna, Tartu, Narva ja Pärnu linnavalitsustega lähipäevil, teatab ministeerium oma pressiteates.

Toetus on mõeldud maakondade ja nelja suurema kohaliku linna munitsipaal-, riigi- ja eraüldhariduskoolide õpetajate aineühenduste ja koolijuhtide ühistegevuse toetamiseks. Raha panustatakse ka õpilaste aineolümpiaadide, võistluste ja õpilasürituste korraldamiseks. Kõik need tegevused toetavad uue õppekava rakendamist ning sellega otseselt seotud õpetajate täiendkoolitust.

Eesti Õpetajate Liidu ja Õpetajate Ühenduste koostöökoja ettepanekul tagab toetus ka maakondlike aineühenduste juhtide koolituskulud. Nemad annavad oma teadmised hiljem edasi maakonna kolleegidele. Lisaks sisaldab leping kohustust toetada maakondliku aineolümpiaadi või õpilasvõistluse võitnud noort ka üleriigilistele võistlustele jõudmiseks.

Varem jagas riik toetust omavalitsustele, kes pidid raha maakonnatasandil taas kokku panema. Toetuse kogusumma on sama, mis eelmisel aastal, kuid raha antakse nüüd otse omavalitsusühendustele.

Toetuse saamise õigus on eralasteaial, kus käivad lapsed, kelle elukoht on rahvastikuregistri andmetel Tallinn ning kes on kantud Tallinna eelkooliealiste laste ja koolikohustuslike laste andmekogusse. Toetuse maksmisel arvestatakse pooleteise- kuni seitsmeaastaste laste arvu lasteaias.

Lasteaiakoha arvestuslikuks maksumuseksalanud aastal on Tallinnas 1279 eurot ja 20 senti aastas ehk 106 eurot ja 60 senti kuus. Eralasteaedadele makstav toetus on võrdne koolieelsete munitsipaallasteaedade eelarve aluseks oleva summaga ühe lapse kohta.

Munitsipaal- ja eralasteaedade toetuseks on Tallinna eelarves tänavu 51 953 571 eurot. Eralasteaedade toetuseks on planeeritud 1 094 996 eurot, mis võimaldab eralasteaedades hoidu ja alushariduse omandamist 856 lapsele.

Allikas: BNS

Samal teemal:

• Tallinna kesklinnas panustatakse moodulitest lasteaedadele
• Lasteaiakohtade puudus: kas põhjuseks on kitsi riik või omavalitsuste valed valikud?
• Tartu lasteaedadesse ehitatakse uusi rühmaruume