Arvutimaailm on palju muutunud ajast, kui kõike juhtis Windows. Tänapäeval ei sõltu inimesed mitte ainult internetiühendust kasutatavast arvutist, vaid vahenditest nagu nutitelefonid, tahvel- ning sülearvutid. Kaasaskantavad seadmed võimaldavad kasutada andmeid ajalise ning ruumilise piiranguta.

Techradar.computing on uurinud maailma suurimate tehnoloogiaettevõtete praeguseid plaane ning arenguid, et saada aimu, millised on uued suunad personaalsete seadmete vallas. Ei vaadata vaid tuleviku unistusi, vaid reaalseid tehnoloogiasaavutusi, mis on juba oma valmimise lõpujärgus.

Palju sellest jääb tavalugeja jaoks ehk liiga tehniliseks, uuritakse muuhulgas uusi andmesalvestusseadmeid jm. Aga väikse valikuga saab tutvuda allpool. Kes tahab rohkem uurida, saab vaadata täpsemalt inglisekeelsest artiklist.

Asjade internet
Varem ühendas internet arvuteid info jagamiseks. Nüüd on see aga midagi palju suuremat. 2008. aastal oli internetti ühendatud rohkem seadmeid (mitte vaid arvutid ja telefonid) kui terve maa elanikkond. Asjade internet võimaldab lülitada võrku pea kõik. Internetis on kõik alates sammulugejast teedevõrgustikuni. Kujutle, kui kõik need asjad jagaksid ka andmeid. See annaks meid ümbritsevast maailmast meile palju parema pildi ja uute andmete abil saame oma elu oluliselt parandada. Kõik linnad oleks ühendatud võrku, infrastruktuur uueneb jooksvalt. 
Tänu uue generatsiooni interneti protokollile (IPv6), mis võimaldab jagada palju rohkem IP-aadresse, ennustab Cisco, et 2020 aastal on võrku ühendatud 50 miljardit seadet, mis kõik jagavad infot ning võtavad seda ka vastu.

Virtuaalne reaalsus 
Virtuaalset reaalsust pakub peakomplekt, mille hobiprojektina pani kokku John Carmack (Doom and Quake’i autor). See koosneb komplektist, kus on 6-tolline ekraan ning ekraani juhtiv tarkvara, mis jätab vana-kooli virtuaalse reaalsuse mulje.

Omal ajal ei võimaldanud virtuaalset reaalsust tekitada puudulik riistvara. Virtuaalne reaalsus toimib samal põhimõttel nagu 3D (silm näeb erinevaid kuvandeid ning tõlgendab need kolmemõõtmeliseks). Virtuaalse reaalsuse puhul kasutatakse prillide asemel kahe ekraaniga kiivrit. Sinu pea liigutused salvestatakse ja muundatakse virtuaalse reaalsuse tarvis. John Carmack esitles oma uut seadet koos mänguga kinniste uste taga käesoleval aastal. See on küll toimiv komplektina, kuid optika on piisavalt hea, et tagada muljetavaldav kogemus. Ettevõte plaanib anda välja Doom III mängu kordusversiooni koos kiivrikomplekti ja tarkvaraga võimaldamaks virtuaalse reaalsuse efekti tavaekraanil.

Salvestavad prillid 
Salvestavad prillid on Google’i katse arendada prillitaolist ekraani, mis võimaldab jagada oma elu nii, nagu sa seda elad. Google’i arendatav projekt muudab praegust sotsiaalmeedia kaudu suhtlemise praktikat. Projekteeritavad prillid on palju väiksemad eelnevatest sellealastest katsetustest.

Projektor on ehitatud prillipaari sisse, mis pakub integreeritud vaadet. Google’i poolt kavandatavad prillid on võrdlemisi väikesed, üksiku parema silma juures asetseva ekraaniga, mis on kõrvuti ette suunatud kaameraga. Need ühenduvad võrku läbi GPS’i, mis tähendab, et neid ei pea ühendama mobiiltelefoniga, kuigi seda võiks ka teha. Prillid on kohatundlikud, integreeritud GPS mooduliga. Seadmele on võimalik käske anda pead liigutades või hääl-käsklusi jagades. Google’i salvestavate prillide projekt on väga söakas ning seda peetaks ilmselt vast peenutsevakski, kui selle arendaks oleks keegi teine kui Google Labs. Praeguste seisude põhjal peaks seadet publikule tutvustama millalgi 2014. aastal.

Veniv ekraan
Kuigi veniva ekraaniga seonduv arendustöö on endiselt labori staadiumis ja ei võimalda hetkel veel normaalseid tegutsemistingimusi, on tegu siiski olulise arenguga. Painduv plastikraamiga ekraan tekitab teatud moonutusi, kuid veniv OLED (organic light-emitting diode) ekraan pakub juba märksa laiemat kasutuspinda ja võib kaotada vajaduse siledapinnalisele ekraanile. 

UCLA laborite viimane läbimurre paberõhukese ekraani kõrval on olnud OLED, mis säilitab oma elektroonilised mõõdud, isegi kui alusmaterjali ennast venitatakse (venib algsuurusest kuni 45%). See potentsiaal muudab ilmselt teatud esemete disainimise praktikat ja võimaldab vältida seniseid proportsioone (4:3 ja 16:9) ning paigutust. Uut tüüpi ekraani saab lisaks uuele kokkurullitavatele telefonile kasutada ka näiteks valgustuseks. Praegu käivad katsetused, kuid küllap on varsti juba näha ka reaalset kasutuspraktikat.

Refereeritud: TechRadar, fotod TechRadar, The Gadget Website

Samal teemal: 

• Puutetundliku ekraani tulevikuvisioonid