Juba viiendat aastat õpetavad oma ala asjatundjad noorte leiutajate võistlusel silmapaistnutele, kuidas sünnivad värsked ideed, kuidas neid arendada nii, et need teoks saaksid, kuidas edukalt meeskonnas töötada ja palju muud, kirjutab Tartu Postimees.

Leiutajate võistlusel kangi põhimõttel töötava purgiavaja leiutamise eest teise preemia võitnud Marta Mikkor Tääksi põhikoolist rääkis, et nende rühma arvates võiksid Turusillal olla pingid ja Anne kanalil parved, mida saab väikese raha eest laenata, et kanalile rahus ja vaikuses õppima hulpida.

Esialgsest umbes kahekümnest ideest sünnib tänaseks, laagri lõpupäevaks igal rühmal  mudel mõnest väljamõeldud asjast, materjaliks näiteks vahtplast või midagi muud kergesti töödeldavat.

Üks laagri korraldajatest Margit Lehis Eesti Teadusagentuurist rääkis, et loodetavasti saavad lapsed nüüd täpsemalt aru, mis on linnaplaneerimine ning et see ei tähenda ainult maju, kõnniteid ja muud sellist.

Tartu. Foto: Flickr

Samal teemal:

• Leiutajate talvekoolis otsivad noored lahendusi Tartu linnaruumi arendamiseks
• Ideid sebrapostist heinarullide transportimiseni

Uuringu eesmärk on võtta kokku kuue aasta jooksul programmide „Keeleõppe arendamine 2007–2010“ ja „Keeleõppe arendamine 2011–2013“ läbi viidud tegevused ning anda sisendit edasistele keeleõppe arendamise seisukohalt olulistele algatustele.

Programmide üldeesmärgiks on tagada võrdsed võimalused hariduse omandamiseks ja tööturul toimimiseks kõigile Eesti elanikele sõltumata nende emakeelest, vanusest, rahvusest. Programmide sihtrühmaks on eesti keelt ebapiisavalt valdavad inimesed, nende hulgas kutseõppurid, üliõpilased, õpetajad, avaliku sektori töötajad ja paljud teised.

Uuring viiakse läbi ajavahemikul mullu detsembrist kuni tänavu aprillini.

Allikas: BNS

Tiigrihüppe Sihtasutuse haridusportaali Koolielu üheks põhiliseks eesmärgiks on aidata õpetajal, aga ka õpilasel ning lapsevanemal haridustehnoloogiamaastikul orienteeruda ning õpetamist läbi põnevate tehnoloogiliste võimaluste mitmekesistada. Koolielu üks olulisemaid osasid on e-õppevara ehk uue õppekava järgi üles ehitatud elektroonilise õppevara andmebaas. Õppevara kvaliteedi tagavad aineeksperdid, kes kõik materjalid enne avaldamist üle vaatavad ning ise aktiivselt uusi õppematerjale otsivad.

Koolielu portaal võtab tööle innovaatilise ja entusiastliku füüsikaõpetaja, kes oleks haaratud soovist teha lisatööd
FÜÜSIKA AINEEKSPERDINA,
kelle peamised ülesanded on:
•    Õpetajate loodud õppematerjalide ülevaatamine ja toimetamine
•    Uute õppematerjalide otsimine ja lisamine Kooliellu
•    Koolielu tegevuste (konkursid, koolitused) planeerimisel ideedega panustamine
•    Vajadusel Koolielu konkurssidele laekuvate tööde hindamine
Kandidaadilt ootame:
•    eesti keele valdamist kõrgtasemel, inglise keele valdamist kesktasemel
•    head arvutioskust ja soovitavalt kaasaegsete infotehnoloogia vahendite tundmist
•    motiveeritust kaugtööks
Pakume:
•    mõnusaid kolleege üle Eesti
•    töötasu vastavalt panusele
Kandideerimiseks saata CV ja motivatsioonikiri hiljemalt 20. jaanuariks 2013 e-posti aadressile merje.pors@tiigrihype.ee (samal aadressil ka lisainfo).

Eestis koordineerib rahvusvahelist Typhlo & Tactus konkurssi MTÜ Kakora.

Enda valmistatud kombatavad raamatud tuleb saata hiljemalt 01.09.2013 aadressile: Tuulemaa 9-21, 10312 Tallinn, Kakora MTÜ. Lisainfo tel 6611 289, mob +372 5196 0584 (Sülvi Sarapuu), kakora@sarasyl.com. Žürii poolt väljavalitud viis kombatavat raamatut saadetakse oktoobris Helsingis toimuvale ülemaailmsele kombatavate raamatute konkursile.

Kõik raamatud, mis osalevad Eesti-sisesel ja ülemaailmsel konkursil, kingitakse pärast konkursil osalemist Eesti Pimedate Raamatukogule, kust nägemispuudega lapsed ja nende vanemad ning vastavad lasteasutused saavad neid laenutada.

Foto: Flickr

Konkursile saadetavad raamatud tuleb varustada järgmiste andmetega:

• Tegija nimi
• Asutuse nimi/aadress 
• Juhendaja nimi/ametikoht

Iga kahe aasta tagant korraldatav rahvusvaheline Typhlo & Tactus konkurss nägemispuudega lastele mõeldud kombatavate raamatute tegemiseks peetakse esmakordselt Soomes, Helsingis ajavahemikul 24.-27.10.2013. Tulemused/võitjad  kuulutatakse välja pühapäeval 27. oktoobril Raamatumessi ajal Helsingi suurhallis. Kõik võistlustööd peavad olema valitud iga riigi T&T kontaktorganisatsiooni poolt
(vt reegleid).  Lisateavet vt. www.tactus.org

T&T konkursi reeglid 2013
1.    Konkurss on avatud osalejatele igas riigis, kus kontaktorganisatsioon on saanud nõusoleku T&T-organisatsioonilt  vahendada taktiilseid raamatuid konkursile.
2.    Eelvaliku korraldab iga organisatsioon oma riigis. Vaid 5 võistlustööd edastatakse lõplikule rahvusvahelisele konkursile.
3.    Konkursile saadetavad raamatud peavad sobima nägemispuudega (vaegnägijad, pimedad ja kurtpimedad) lastele vanuses 0-12.
4.    Kõik raamatud peavad olema täielikult valmis, nii köide kui tekst ja pildid. Järgnevalt tuleks märkida:

• Taktiilsed pildid: Raamatu pildid võivad olla lõika-liimi meetodil valmistatud, reljeefsöövitusega, õmmeldud kangast jne.
• Turvalisus: Raamatud ei tohi sisaldada teravaid ega neelatavaid väikeosi ning mürgiseid materjale. Detailid peavad olema tugevalt kinnitatud.
• Tekst: Peab olema suurendatud (vähemalt 16-punktine) ja punktkirjas. Tekst peab olema lühike, vigadeta ja arusaadav.
• Tõlked: Teksti peab saama tõlkida teistesse keeltesse. Ei sobi tähestikul põhinevad raamatud ja rahvalaulud, milles kasutatud sõnamänge ning luulet.
• Värv ja kontrast: Peab stimuleerima nägemisjäägiga lapsi.
• Köide: Raamat peab olema seljast kindlalt köidetud. Lehekülgi peab saama avada täielikult, et lugeda punktkirjas teksti ning kombata pilte.
• Raamatu suurus ei tohi olla suurem kui A4 (30x21cm)

5.    Iga raamat peab olema varustatud täidetud osavõtuvormiga ja inglisekeelse tõlkega.
6.    Raamatud, mis osalesid eelmistel aastatel, ei saa osaleda selle aasta konkursil.
7.    Konkursil kümne välja valitud raamatu nimekiri ilmub Tactus veebilehel ja Tactus reklaammaterjalides.
8.    Tulemused saadetakse iga osalejariigi kontaktorganisatsioonile, sh. hääletustulemused, viieteistkümne päeva jooksul. Kümne parima raamatu autoritele saadetakse üksikasjalik tagasiside kohtunikelt.
9.    Kõik konkursil osalenud raamatud saadetakse vahendavale organisatsioonile tagasi ühe kuu jooksul peale tulemuste väljakuulutamist.
10.    Konkursi organisatsioon ei vastuta raamatute kahjustuste eest, mis võivad tekkida valikuprotsessi käigus või transpordil (Paki puuteraamatud hoolikalt!)
11.     Konkurssi esimene preemia 500€, teine-  250€ ja kolmas- 250€.

Samal teemal:

• Täna tähistatakse ülemaailmset punktkirjapäeva
• Tavaline teismeline elamas tavalist koolielu?

Punktkiri ehk Braille kiri on reljeefsetest punktikombinatsioonidest koosnev sõrmedega loetav kiri, mida pime prantslane Louis Braille esitles 1829. aastal, märgib Eesti Pimedate Raamatukogu oma pressiteates.
Seda kirja kirjutatakse paksemale paberile erilise tahvli ja tihvtiga või punktkirjakirjutusmasinaga või trükitakse punktkirjaprinteriga. Punktkirjakuvar aga võimaldab kirjutada Braille kirjas teksti ja lugeda arvutiekraanil olevat tavakirjas teksti punktkirjas.

Punktkiri jõudis pimedate eestlasteni ülemöödunud sajandi viimasel veerandil. Aastakümneid vaid üsna vähe muutunud Braille kirja arendamisele aitas oluliselt kaasa arvutitehnoloogia kasutuselevõtmine.
Eelmisel aastal ilmus Eesti Keele Sihtasutuse väljaandel “Eesti punktkirja käsiraamat“, mille koostasid Tartu Emajõe Kooli õpetajad koostöös teiste selles valdkonnas tegutsevate asutuste ja organisatsioonide asjatundjatega. Käsiraamatus on eesti, inglise, prantsuse, saksa ja vene keele ning matemaatika, füüsika ja keemia punktkirjamärgid koos kasutusreeglite ja näidetega. Raamatust saab ettekujutuse ka Braille noodikirjast ja nüüdisaegsest arvutialasest punktkirjast.

Foto: Flickr
Eesti suurim punktkirjas raamatute valmistaja on Eesti Pimedate Raamatukogu – laenutuses on 780 nimetust selles kirjas raamatuid. Punktkirja kohatakse kõige sagedamini ravimite pakenditel. Braille kirjas tähistusi on ka mõne riigi postmarkidel ja müntidel. Pärnus kunagise Endla teatrimaja mälestusmärgil on iseseisvusmanifesti tekst ka punktkirjas.

Mullu Eesti Pimedate Raamatukogu korraldatud võistlusel „Märka punktkirja!“ osalenud leidsid punktkirjas numbreid liftikabiinide korrusenuppude juurest, selgitusi jõusaali jooksutee juhtpaneelilt ja silte kaasaegsete välitualettide seintelt. Lennukis olid punktkirjas märgitud istmeridade ja kohtade numbrid.

Punktkirjas tähistusi kasutatakse teleripultidel, busside stoppnuppudel ja pimedate tehnilistel abivahenditel. Kauplustest võib leida loodustooteid, toidulisandit, küpsiseid ja piparkooke, mille pakenditel on lisaks tavakirjale punktkiri. Mõnda marki veini pudelite siltidel on ka Braille kirjas nimetus. Müügil on olnud selles kirjas numbritega mündihoidjaid. Mitme muuseumi eksponaatide selgituste juures on kasutatud punktkirja, ühe restorani toitudevalikus aitab orienteeruda selles kirjas menüü.

Ravimipakendite punktkirjas märgistamine on sätestatud Euroopa Liidu 2004. aasta direktiiviga. Apteekides on aga vahel teadmatusest just punktkirjale hinnalipik kleebitud.
Ülemöödunud aastal võttis Euroopa Parlament vastu deklaratsiooni tööstustoodete pakendite punktkirjas märgistamise vabatahtlikust süsteemist. Märgistus peaks sisaldama vähemalt teavet toote tüübi ja säilivusaja kohta.

Loe lisaks

• Tavaline teismeline elamas tavalist koolielu?

Koolitus osutus nii populaarseks, et juba 24 tundi pärast registreerimise avamist sai kursus komplekteeritud.

Pille Tina-Kuusik töötab Aruküla lasteaias Rukkilill ning nõustajana Harjumaa õppenõustamiskeskuses, aga tal on ka 10 aastat koolilogopeedi kogemust. „Hoian pilgu peal kõikidel lasteaias käivatel lastel. Õppeaasta algul teen väikese testi, mille põhjal selguvad lapsed, kes mingis valdkonnas on arengus natuke maas. Kui mahajäämus vajab sekkumist, siis nõustan vanemaid ja lapsel on võimalus saada kõneravi sõltuvalt vajadusest kas üks või kaks korda nädalas. Kergematel juhtudel piisab vanematele soovituste andmisest,“ kirjeldas oma igapäevatööd Pille Tina-Kuusik. „Ka koolis toimuv on mulle endiselt südamelähedane. Koolilastega puutun kokku töös Harjumaa õppenõustamiskeskuses (ÕNK). ÕNKide kliendid on valdavalt haridusasutused, kus pole tugispetsialiste. Me anname oma hinnangu  õpilaste kohta, kes õpetajatele muret valmistavad. Samuti ka soovitused edaspidiseks: kas oleks vajalik põhjalikumaid uuringuid, mida arvestada õpetamisel ja õppetöö organiseerimisel.“

Õpetajate töö on muljetavaldav

Infotehnoloogia kohta oma elus ja töös ütleb Pille Tina-Kuusik, et väikese IT-nakkuse sai ta juba Nõo keskkoolis. „Seal oli 80ndate lõpus esimene kokkupuude arvutitega. Toa-suuruse Nairi abil sai tehtud esimene töö - kirjutatud programm, see perforeeritud ja arvuti abil välja prinditud oma nime esitäht.  Arvuti praktilist väärtust siis eriti ei adunud.“

Oluliseks peab ta tööle asumist Lasnamäe lasteaed-algkooli pärast ülikooli lõpetamist. Seal oli ühtehoidev ja avatud kollektiiv. „Jagasime omavahel koolitustel saadud teadmisi.  Tiigrihüppe Sihtasutuse haridustehnoloog Ingrid Maadvere hoidis meid kursis IT-vallas toimuvaga: tutvustas uusi programme; õpetas,  kuidas seda igapäevatöös kasutada, kuidas arvutiklassis tunde läbi viia. Peagi kuulutas Koolielu HEV-lastele töölehtede konkursi, saatsin ka enda tehtud ja siis nägin, mida kõike tavalised õpetajad teevad! See oli muljetavaldav.“

Kogumikud

Nüüdseks on Pille Tina-Kuusik osalenud seitsmel Tiigrihüppe Sihtasutuste e-õppematerjalide konkursil ja viis tööd on jõudnud  esimese kolme sekka. Õppematerjalide ideed on tulnud elust enesest ehk need  teemad, millest õpetaja ise on igapäevatöös puudust tundnud. „Kolm suuremat kogumikku on valminud meeskonnatööna. Spetsiaalselt nende tööde jaoks on pildid joonistanud Maris Willadsen ja jutud kirjutasid Signe Ora ja Anu Meelimäe. Kaks häälikuseade kogumikku, „R- häälik kõnes“ ja „Õpime L-i koos lalileedega“ on loodud logopeede ja eripedagooge silmas pidades. „Võrdlemise ja järjestamise“ materjale saavad kasutada kõik lasteaiaõpetajad ja LÕKi järgi õpetavad õpetajad,“ tutvustas töid Pille Tina-Kuusik. „Ilmselt nende töödega jäingi silma Tiigrihüppe meeskonnale, kes kutsusid mind Eesti-poolse eksperdina osalema rahvusvahelises projektis SENnet. Võimalusel osalen sageli ka Tiigrihüppe koolitustel, konverentsidel ning Koolielus olen ka ise olnud õppur neljal e-kursusel. Suurepärane võimalus saada uusi teadmisi kodust lahkumata.“

Mida ütleb teie kogemus, kas koolide praeguste võimaluste juures saab HEV-laps tavakoolis hakkama? Ja kas tavaline õpetaja saab HEV-lapsega hakkama?

„Hariduslike erivajadustega lapse efektiivse toetamise eeldusi on mitmeid. Olulisem on kooli ja õpetajate hea tahe. Ma olen näinud õpetajaid, kes on õppenõustamiskeskuse spetsialistide soovitusi arvesse võtnud, ning juba kuu ajaga on märgata arengut õpilase teadmistes ja oskustes. Samas on kahjuks ka selliseid, kes eiravad õpilase eripära ning ei tee midagi, et last kaasata. Mõnel juhul pole üldse palju tarvis. Näiteks saata pimedale õpilasele tööleht päev varem, et ta saaks selle arvutisse skaneerida ja tutvuda ning hiljem seda kaaslastega koos täita. Mõnele Aspergeri sündroomiga lapsele, kes ei taju, et tema on ka osa klassist, võib tööle hakkamiseks piisata lausest: „Mati, võta sina ka õpik lahti!“

Kui koolis antav haridus ei võimalda arengupotentsiaali maksimaalselt kasutada, siis on see kuritegu lapse suhtes. Kui koolis pole tugisüsteemi, kes oskab ja tahab õpilast aidata, siis oleks lapse arengule parem õppida erikoolis, kus õpilane saab võimetekohast õpet.“

Pildil Pille Tina-Kuusik. Foto: Merje Pors

Tegelikult on võimalus, et (praktiliselt kõik) HEV-õpilased hakkavad õppima tavakoolis, tekitanud palju murelikke mõtteid ja arvamusi. Tugispetsialiste nappis koolides praegugi; õpetajad on oma palga suhtes jätkuvalt segaduses, logopeedidest-psühholoogidest rääkimata…

„Kriitiliseks kohaks ehk jätkuvalt hämmingut tekitav on  erivajadusi puudutav seadusandlus. Üldharidussüsteemi arengukavast  võib lugeda, et laste saavutuste ja sotsiaalse kohanemise seisukohalt toovad kõige suuremat kasu eelhariduse programmid. Rõhutatakse, et elukestva õppe kui terviku seisukohalt annavad kõige paremaid tulemusi investeeringud alusharidusse. Euroopa ja USA kogemused näitavad, et varase sekkumise programmid, eelkõige need, mis suunatud ebasoodsas olukorras lastele, toovad laialdast kasu, mille mõju ulatub täiskasvanuikka. Kui ei investeerita varasesse õppimisse, siis järgnevatel eluetappidel on kulutused märksa suuremad ja kulutasuvus väiksem.

Riigikogus võeti menetlusse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seadus, sellega seonduvalt tahetakse muuta ka koolieelse lasteasutuse seadust. Miinimumkoosseisu ei peeta enam oluliseks ja logopeedi võib ette kujutada termini all "teised õppe- ja kasvatusalal töötavad isikud". See tähendab, et omavalitsusel ei ole enam kohustust logopeedi palgata. Kes siis veel peaks sekkuma, et hoida ära edaspidiseid suuremaid kulutusi? 

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses  on kirjas, et erivajadusega õpilase õppe korraldamisel lähtutakse kaasava õppe põhimõtetest, mille kohaselt üldjuhul õpib haridusliku erivajadusega õpilane elukohajärgse kooli tavaklassis. Kaasavast haridusest räägitakse palju. Eesti kaasamise lipulaev  on Vanalinna Hariduskolleegium (VHK). SENneti juhtumikirjelduse (case study) jaoks tehtud intervjuus augusti lõpus küsisime VHK direktorilt Kersti Nigesenilt, mida on koolile andnud HEV-laste kaasamine. Vastuseks tuli, et on andnud selle, et kool on pankroti äärel. Praeguseks on olukord loodetavasti lahenenud.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse järgi toetatakse igati tavakoolide juurde eriklasside loomist (§51) ja mingil määral kaasamist juhul, kui tegemist on vaimupuudega (VV määrus nr 32 "2012. aasta riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud tasandus- ja toetusfondi jaotus ning jaotamise ulatus, tingimused ja kord"; §10, lg 11 ja 13).

Kaasamiseks võiks ehk silma kinni pigistades nimetada ühe õpilase õpetamisele keskendatud õppe rakendamist. Meelepuue pole kindlasti psüühikahäire ja raskeks haiguseks on seda ka meelevaldne nimetada. Mõlemal juhul antaks vahendeid 8 lisatunni eest (VV määrus nr 32; §10, lg 18). See tagaks tugiisiku vähem kui poolteks õppetundideks, aga tugiisikut vajab selline õpilane kindlasti rohkemates tundides (haridus- ja teadusministri määrus nr 76 23. detsembrist 2010 "Hariduslike erivajadustega õpilaste klassides ja rühmades õppe ja kasvatuse korraldamise alused ning õpilaste klassi või rühma vastuvõtmise või üleviimise, klassist või rühmast väljaarvamise ning ühe õpilase õpetamisele keskendatud õppe rakendamise tingimused ja kord", §19).

HEV-õpilase  õpetamine   nõuab õpetajalt lisaressurssi, eriti juhtudel, kui lapsele soodsa arengukeskkonna loomiseks on vajalik individuaalne õppekava. Selle koostamise rahastamist riiklikul tasandil ei toetata.  Kahjuks tuleb nõus olla Aruküla põhikooli direktori Avo Mölsiga, kes ühes töises jutuajamises on nentinud, et praegu teeb riik kõik selleks, et neid lapsi ei kaasataks. Loodan väga, et olen valesti aru saanud.

Kust läheb see piir, mil HEV-lapsele tavakool veel sobib? Kas see piir on kergelt tajutav?

„Näiteks Itaalias ei ole enam erikoole, seal on kõik õpilased kaasatud. Vajadusel on õpilasel tugiisik. Kaasamisel on mõte siis, kui see annab HEV-õpilasele midagi juurde ja teda on võimalik klassitingimustes õpetada. Raske autisti kaasamine, kes ei talu teisi inimesi enda ümber, teeb pigem kahju nii talle, klassile kui õpetajale. Ma kahtlen ka raske vaimupuudega õpilase kaasamise otstarbekuses, klassis toimuvast on tal kindlasti raske aru saada. Õpiraskustega lapsi on jälle paljudes klassides. Kaasamise õnnestumine sõltub kõigi osapoolte tahtest ja võimalustest, kas on olemas tugisüsteemid (logopeed, eripedagoog, sotsiaalpedagoog, psühholoog). Õpetajal võib küll olla hea tahe, kuid kui napib teadmisi eripedagoogika vallas, võib oodatud tulemus kesiseks jääda.“

Seda lünka katsub täita Koolielus 14. jaanuaril algav e-kursus „Erivajadustega laps tavakoolis“. Kursuse lõpetajast eripedagoogi kindlasti ei saa, aga teadmisi aitab vast oluliselt täiendada?

„See kursus toimub europrojekti SENnet raames, kus teemaks on erivajadustega õpilaste kaasamine tavaklassi ja IKT tugi selles. E-õpe kogub järjest enam populaarsust. Ma usun, et erivajaduste teema ei erine teistest. Pigem on mõne puude eripära lihtsam selgitada video kui tavapärase kirjelduse alusel.

E-kursuse teema on, jah, erivajadustega laps tavakoolis. Antud juhul pean silmas õpilast, keda mingi iseärasuse tõttu tuleb õpetada kuidagi teistmoodi; mitte andekat sportlast, kes laagrite tõttu ei saa käia iga päev koolis. Mida peaks õpetaja arvestama, kui klassis on nägemis-, kuulmis-, liikumispuudega, õpiraskustega või autistlike joontega laps? Kursusel räägime sellest, mis on erivajadus ja mis juhul tuleks sekkuda; kuidas õpilast iseloomustada, kuidas koostada, kohandada õppematerjale, et need sobiks enamikele õpilastele. Ning lõpuks vaatame üle, milliste IKT-vahenditega saaks lihtsamaks teha nii õpetaja kui õpilase elu.“

E-kursuse sihtrühm on põhikooli õpetajad, kursuse maht on 20 tundi (14.01-22.02.2013). Koolituse materjalid  on kokku pandud   inglise keelse  kursuse baasil, mis on osaliselt kohandatud ja tõlgitud. Kuid mitmed materjalid, videod ja esitlused on inglise keeles, sellega tuleks kursusele registreerijatel arvestada. 

Siit leiab infot Koolielu uute koolituste kohta.

Samal teemal:

• Puuetega Inimeste Koda tunneb muret laste hariduse pärast
• Kommunikatsioonipass hõlbustab suhtlemist toimetulekukooli lastega
• Erikoolid võiksid tavakoolidega rohkem koostööd teha
• Tavaline teismeline elamas tavalist koolielu?
• Itaalias õpib enamik erivajadustega lastest tavakoolides

Interneti isaks peetakse Vint Cerf’i, kes lõi oma meeskonnaga TCP/IP protokolli, mis on praeguse interneti aluseks. Nad ei muutnud vaid üksikute arvutite omavahelist kommunikatsiooni, vaid panid tule otsa kogu planeedi sütikule.

Kiired muutused

Internet puudutab kõike - see mõjutab meie elu, tööd, mängu. Nagu tehnoloogia ikka, on see samaaegselt vaimustav ja kohutav. Heades kätes toob internet inimesed kokku, loob uusi tööstusharusid, kõrvaldab diktaatoreid; valedes kätes võib see aga võimendada eelarvamusi, külvata viha, luua monopole ja lihtsustada tsenseerimist. Miski sellest pole interneti süü, see on vaid võim inimeste kätes.

Interneti suurim väärtus näib olevat pidurdumatu innovatsioon. Püsiühendusega tahvelarvuteid, mida me praegu iseenesestmõistetavaks peame, kolme aasta eest ei eksisteerinud. Mobiiltelefonide võrk oli veel 2007. aastal päris nutune (mõned piirkonnad võitlevad seni 3G nimel, rääkimata uuematest võimalustest).

Suur osa teenustest, mida peame loomulikuks, on võrdlemisi uued. Uue põlvkonna ja aina nooreneva kasutaja silmis on ka need juba vanad. Riistvara muutub väiksemaks, targemaks, see kestab kauem, on paremini ühendatud ja ainult ootab uusi võimalusi.

Murekohana võib välja tuua interneti stagneerumise kommertsmaailma mõistes. Päris ruttu sai suurettevõtete eesmärgiks internetiressursid raha teenima panna. Avatud internet küll võitis lahingu, aga tegelikult on tänapäeva teiste nimede taustal skeemid sarnased. Praegu kasutatakse interneti erinevate rakenduste kaudu, näiteks Facebookis, peatumata muudel võimalustel.

Oleks kahju, kui ohverdaksime ülevoolava, rahutu ja vahetevahel isegi hirmutava interneti mugava, turvalise ja hingetu elektroonilise kaubanduskeskuse vastu. Aga olgem optimistlikud! 30 aastat on meile õpetanud, et ei või iial teada, mis meid järgmisena ees ootab.

Refereeritud: TechRadar, foto: TechRadar 

Samal teemal: 

• Uue generatsiooni tehnoloogia 

Linnavalitsuse toetuseta jäi ka uue näituse rahastamise projekt, märgib AHHAA teaduskeskus oma pressiteates.

Vabaduse väljaku all asuvatele AHHAA ruumidele on keeruline rasketehnikaga ligi pääseda, puuduvad suured uksed ning näitusega kaasnevate eritingimuste tekitamiseks tuleb iga kord palju vaeva näha, selgitas AHHAA juhatuse liige Andres Juur.

“Tallinna filiaali sulgemine oli meie jaoks väga raske otsus, kuid kuna tahame külastajatele pakkuda maailmatasemel näitusi, mida praegustesse ruumidesse pole võimalik tuua, siis ei jäänud muud valikut,” ütles Juur. “Ka praegu Tartu AHHAAs olevat kosmosenäitust poleks kahjuks Tallinna ruumidesse tuua saanud – lihtsalt ei mahu kõrgustpidi ära.”

Teise põhjusena tõi Juur välja selle, et hoolimata mitmetest läbirääkimistest Tallinna linnavalitsuse esindajatega, ei sõlmi linnavalitsus ruumide osas pikemat lepingut kui aastaks ning toetust ei saanud uue näituse lisarahastamise projekt 2013. aastaks. “Rahvusvaheliste teadusnäituste rendilepingud sõlmitakse ette kahe-kolme aasta peale, mistõttu teadmatus Tallinna filiaali saatusest iga uue aasta eel ei luba meil võtta pikemaajalisi kohustusi,“ ütles Juur.

Töötajad saavad jätkata Tartus

“Oleme tänulikud Tallinna linnavalitsusele, et ajal, kui Tartu AHHAA maja valmimine oli jätkuvalt küsimärgi all, pakkusid nad meile ruume Tallinna filiaali avamiseks,” ütles Juur. “Nüüd, kus meil on maailmatasemel võimalustega teaduskeskus Tartus valmis, suuname kõik oma arendustöö sinna. Meil on ülimalt hea meel tõdeda, et noorte teadushuvi on järjest kasvanud ning uue maja külastajanumbrid on ületanud ka kõige optimistlikumad plaanid.”

Kõigil Tallinna AHHAA töötajatel on võimalus soovi korral oma tööd jätkata Tartu AHHAAs.

AHHAA Tallinna filiaal avati 2009. aasta 20. augustil ning selle aja jooksul on keskust külastanud veerand miljonit inimest. Kolme ja poole tegevusaastaga on üleval olnud järgmised näitused: „Ahhaa, 00000!“,„Ahhaa, autoring!“, „Tere, euro!“,  „Ahhaa, ninatark!“, „Ahhaa, 112!“, “Dialoog pimeduses”, “Ahhaa, jäätisega metsa?!” ja “Ahhaa, helisev füüsika!”. Kuni aprilli lõpuni on kõik oodatud vaatama AHHAAs valminud valguseteemalist näitust “Ahhaa, särab ja säriseb!”.

Foto: Flickr

Korrus allpool, keldrikorruse noortekohvikus oli samal ajal pika laua taha kogunenud koosolekutäis lapsi, nagu hindas nende hulka üks töötoa juhendajatest Alvin Kanarbik Nabanemise rühmitusest, kirjutab Tartu Postimees. Seal olid 1.–3. klasside õpilased, kellel oli parajasti käsil unenäolise kosmosemaailma ja selle tegelaste, unenäolaste loomine.

Festivali peakorraldaja, Lille maja noorsootöötaja Auli Auväärti suureks rõõmuks on üritus sel aastal suurem ja laiahaardelisem kui kunagi varem. Ühest küljest tehakse üritust selleks, et noortele ka talvevaheajaks tegevust anda ning teisalt julgustada lapsi improviseerima ning pisitasa tekitada järelkasvu improteatrile.

Traditsiooniliselt osalevad Tartu Treffneri, Härma ja Tamme gümnaasiumi ning Nõo reaalgümnaasiumi ja Viljandi Jakobsoni kooli õpilased, vahendab ERR Uudised "Aktuaalset kaamerat". Õpilased võistlevad keemias, füüsikas ja matemaatikas ning saavad kokku 8.-10. jaanuarini Hugo Treffneri gümnaasiumis Tartus. Ida-Virumaa gümnaasiumiõpilastele on see esimene kord Lõuna-Eesti tugevamate koolidega jõudu katsuda.

Ida-Virumaalt on väljas viie kooli õpilased: Kohtla-Järve Järve gümnaasium ja Järve vene gümnaasium, Ahtme gümnaasium ning Jõhvi mõlemad gümnaasiumid.