Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo tunnustas 13. detsembril Tallina Linnateatri Hobuveski saalis noortevaldkonna edendamisele kaasa aidanud organisatsioone ja isikuid, märgib Eesti Noorsootöö Keskus oma pressiteates.

Koos noortega ning lähtuvalt nende soovidest valmis Suure-Jaani Noortekeskuse unistuste noortemaailma vabaajaväljak, mille valmimisse andsid oma panuse 150 inimest, sh. 100 noort. Viidi läbi projekt „Maal on vahva“, mille eesmärk on tutvustada väikestele lastele maaelu läbi mängu, kusjuures õpetajateks on just noored ise ning ka noorte omaalgatust toetav projekt „Noorus on IN“, kus noored koos noorsootöötajaga valmistavad ette laheda päeva oma noortekeskuses ning võõrustavad teiste valdade noori.

Pärnumaa õppenõustamiskeskus - parim koostööprojekt
Parima koostööprojekti tiitli pälvis Pärnumaa õppenõustamiskeskus koos oma partneritega järjepideva tegutsemise eest noorte sotsiaalsete erisuste vähendamise nimel. Aasta koostöö laureaadiks nimetati ka Tartumaa Noortekogu koostöö eest Tartumaa arendusseltsiga panuse eest noorte isikliku arengu toetamisel ja Suure-Jaani vallavalituse algatatud koostöö Suure-Jaani noortekeskuse, Paala noortekeskuse, Sürgavere noortekeskuse, Vastemõisa noortekeskuse, Mainori Kõrgkooli jt. noorte ettevõtluse arendamiseks, näiteks viidi koostööna läbi üritus „1200 minutiga oma ettevõte“.

Enim oma tegevusega silma paistnud noorsootöötaja tiitli pälvisid Kersti Kivirüüt, Piret Laidroo ja Svetlana Logussova. Piret Laidroo valiti ka noorte lemmik noorsootöötajaks. Ta on töötanud alates 2004. aastast kuni tänaseni Sõmeru vallas projektijuhina ja noorsootööspetsialistina ning olnud kuue noortekeskuse loomise juures. 2002-2004. a tegi ta vallas vabatahtlikuna noorsootööd.

Eripreemiad
Tunnustuskategooriate väliselt otsustati auhind üle anda Kimmo Aaltonenile ja Tiina Sinijärvele. Kimmo Aaltonen on olnud praeguseks 19 aasta pikkuse Eesti ja Soome vahelise noorsootöö ja noortepoliitika alase koostöö algataja ja arendaja. Tiina Sinijärv on rohkem kui 10 aastat olnud Keila noortekeskuse juhataja, arendanud linna ja maakonna noorsootööd. Arvestades Kimmo Aaltoneni panust ja teeneid andis minister Kimmo Aaltonenile üle ka haridus- ja teadusministeeriumi tänumedali.

Noortevaldkonna tunnustusüritust korraldas Eesti Noorsootöö Keskus haridus- ja teadusministeeriumi noorteosakonna algatatud Euroopa Sotsiaalfondi kaasrahastusel elluviidava programmi „Noorsootöö kvaliteedi arendamine“ raames.

Samal teemal:

• Pärnu õppenõustamiskeskus pälvis koostööauhinna

"Tahetakse teha hästi, aga välja kukub nagu alati," kirjeldas Veeriku kooli direktor Ruth Ahven Tartu Postimehele tunnet, mis tekkis tal haridus- ja teadusministeeriumi infopäeval, kus selgitati Tartu- ja Jõgevamaa kooli- ning omavalitsusjuhtidele õpetajate palgatõusu ja riigieelarvest tulevaid haridustoetusi.

"Õpetajate palgatõus on suur küsimärk, tugispetsialistide saatus on teadmata ja klassi õpilaste uus keskmine arv tekitab kõhklusi," selgitas direktor. "Kardan, et põhikooli vanimas astmes ei tule meil mõnes klassis õpilaste uus keskmine täis: kui liidaksime kaks klassi, saaksime 40 õpilasega klassi, aga see pole ju õige."

Koolid saavad riigieelarvest õpetajate palgaraha õpilaste arvu järgi ja järgmise aasta 1. septembrist soovib haridus- ja teadusministeerium põhikoolide kolmandas kooliastmes ja gümnaasiumides klassi õpilaste keskmist arvu suurendada. Pikemalt loe Tartu Postimehest.

Foto: Stockvault

Samal teemal:

• Psühholoogid: riik peaks koole tugispetsialistide palkamisel aitama

11. klassis õppiv jalgrattaspordiga tegelev Raide ütles ajalehele Valgamaalane, et kord, kui ta tahtis poest läbi minna, avastasin ta, et on rattaluku maha jätnud. "Mõtlesin, et miks ei võiks olla rattahoidikud, kus oleks lukk juba integreeritud," märkis ta.

Noormehe juhendaja, Valga gümnaasiumi majandusõpetaja ja Tiigrihüppe Sihtasutuselt Tiigri Tegija tiitli pälvinud Eva Tšepurko sõnul saaks ratast lukku panna nutitelefoni abil. "Pildistades nutitelefoniga QR-koodi hoidikul, läheks ratas lukku ja sama telefoniga koodi hiljem uuesti pildistades avaneks see taas," rääkis Tšepurko, kelle hinnangul väärib juhendajad reaalset teostust.

Foto: Stockvault

Samal teemal:

• Ideid sebrapostist heinarullide transportimiseni

Tehnoloogia ja Internet on tänapäeva noorte elu lahutamatu osa. Sotsiaalmeedia kasutamine on noorte hulgas laialt levinud, pea kõigil on Facebookis konto, tihti ka taskus nutitelefon, mille abil saab kiiresti nii kodust kui ka koolitunnist Internetis suhelda. Kahjuks kõige kasuliku kõrval, mida tehnoloogia pakub, ei märgata sageli ohtlikke olukordi. Nii juhtubki, et esmapilgul süütuna näivad tegevused, nagu näiteks enda igapäevaelust kirjutamine, muretult fotode või videote üleslaadimine, võõrastega suhtlemine võib kaasa tuua soovimatuid riske ja ohtlikke olukordi. Kuid kas me täiskasvanutena teame, millega meie õpilased, hoolealused või noored kaaslased veebis kokku puutuvad? Kas oskame ära tunda ohtlikke olukordi ning vajadusel noori suunata ja aidata?

Selleks, et neile küsimustele vastus saada, tutvustavad Eesti IT-ettevõtted, mis suunas tehnoloogia areneb ning mida tuleks internetiohutuse seisukohast silmas pidada. Samuti räägitakse, kuidas tõsta noorte teadlikkust Interneti turvalisest kasutamisest ning mida teha ja kuidas sekkuda, kui on põhjust arvata, et Interneti asjatundmatu kasutamine toob kaasa noore jaoks soovimatuid riske.

Konverentsil astuvad üles Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu president ja Elion Ettevõtted AS arendusjuht Enn Saar, Sertifitseerimiskeskuse juht ja internetiturvalisuse koolitaja Kalev Pihl, Tallinna Ülikooli Terviseteaduste ja Spordi Instituudi direktor Kristjan Port, Microsoft Eesti tehnoloogia konsultant Rasmus Reimo, Kaspersky Lab ametlik partner Eestis Igor Zujev, Riigi Infosüsteemi Ameti infoturbeekspert Anto Veldre, Pelgulinna gümnaasiumi  arendusjuht ja Tiigrihüppe Sihtasutuse koolitaja Birgy Lorenz, BCS Koolituse koolitaja Tarmo Rosenfeldt ning veebikonstaabel Maarja Punak politsei- ja piirivalveametist.

Avatud on Tiigrihüppe Sihtasutuse, Lastekaitse Liidu, politsei- ja piirivalveameti ning MTÜ Eesti Abikeskused koostöös läbiviidava projekti „Targalt Internetis“ infolaud. Osalejatele loosiauhinnad Eesti IT-ettevõtetelt. Konverents on osalejatele tasuta, kuid vajalik on eelregistreerimine. Päevakava leiate siit. Registreerumine avatud 30. detsembrini 2012, registreerumisvormi leiate siit .

Koostöös Tallinna Ülikooli, Estonian Business Schooli ja SAga Innove toimus teisipäeval vene gümnaasiumis Marvin Mägi eestvõttel esmakordselt üritus, millel gümnasistidele tutvustati kõrgkoolides edasiõppimise võimalusi, kirjutab Valgamaalane. 

Idee sai Mägi ühel päeval tööle sõites, kui märkas, et nooremad lapsed kannavad helkureid, kuid mida vanemad õpilased, seda vähem helkureid ta neil märkas. "Hakkasin mõtlema: kas lastel pole raha helkuri ostmiseks või on see pigem suhtumise küsimus?"

Sellest kasvaski välja idee uurida, kas ehk kellelgi oleks pakkuda tasuta helkureid õpilastele jagamiseks. Noormees pöördus sel eesmärgil umbes kümne kõrgkooli ja SA Innove poole, kes tegeleb karjäärialase teavitusega.

Foto: Eva Tšepurko

Üleskutsele reageerisid Tallinna Ülikool, Estonian Business School ja SA Innove, kes toetasid ettevõtmist lisaks helkuritele infomaterjalidega. Et üritusest ei kujuneks ainult helkurite jagamine, otsustas Mägi ennast kurssi viia saadetud materjalidega ning tutvuda interneti vahendusel koolide vastuvõtutingimuste ja erialadega. Seejärel korraldas ta gümnasistidele koolide esitluse.

"Tutvustasin kahe kõrgkooli kodulehte ja õpitavaid erialasid ning õppimisvõimalusi, ka SA Innove tegemisi. Lisaks veebipõhist sisseastumise infosüsteemi sais.ee, mis pakub suurt abi just kõrgkoolidesse sisseastujatele," rääkis Mägi. Kogu üritus viidi läbi eesti keeles.

„Kõige enam köitis hansakate huvi esimene eestikeelne piibel, mis ilmus 1739. aastal ja mille punasekirjalist tiitellehe pilti on nad näinud ainult ajalooõpikus,“ ütles hansagümnaasiumi huvijuht Lea Lips Pärnu Postimehele.

Huvijuhi ütlust mööda tekitas õpilastes hämmeldust, et ka hiina keeles on ilmunud piibel. „Ja araabia tähtedes trükitud piiblid olid huvitavad,“  vahendas ta. Vene keele õpetajad püüdsid aru saada vanemas vene keeles ja kirjapildis olevatest piiblitest.

Foto: Flickr

Trumsi on lõpetanud 1988. aastal Tallinna pedagoogilise seminari eelkoolipedagoogika erialal ja 2004. aastal Tallinna pedagoogikaülikooli klassiõpetaja-parandusõpetaja (lisana rakenduspsühholoogia) erialal, teatas Pärnu linnavalitsuse pressiesindaja Maria Murakas Pärnu Postimehele.

Trumsi on töötanud Viljandi lasteaias Midrimaa alushariduse õppe-kasvatustöö erialal, samuti Paadrema lasteaia juhatajana ja olnud samas õpetaja. 1994–2005 töötas Trumsi Paadrema algkooli juhatajana. 1996–1999 oli ta Varbla vallavolikogu ja sealse haridus- ja sotsiaalkomisjoni liige. Tänaseni töötab Trumsi Pärnu lasteaias Trall õpetajana ja on läbinud mitmeid erialaseid täiendkoolitusi.

Google on avaldanud oma 2012 aasta Zeitgeist’i. Leht annab ülevaate märksõnadest, mida käesoleval aastal kõige sagedamini otsiti. Leht toimib eestikeelsena. Zeitgeist võimaldab tulemusi filtreerida erineva piirkonna, aja ja märksõna kaudu. Allolev video annab ülevaate 2012. aasta kõige olulisematest teemadest ning inimestest, kes sel aastal lahkusid. 

Mida teie käesoleval aastal veebiavarustest kõige sagedamini otsisite?

Refereeritud: Free Technology for Teachers 

Samal teemal: 

• Google Zeitgeist 2011

Detsembri alguses lõppes viies Eesti Saksa Keele Õpetajate Seltsi (ESÕS) ja Tiigrihüppe Sihtasutuse koostööna läbiviidav konkurss saksa keele õppijatele. Võistlustööna tuli  õpilasel vaja valmistada videofilm, mis sobiks telesaateks saksa keele heaks.

Oli rõõm tõdeda, et võistlustöödena laekus asjalikku loomingut: videofilmid, kus oli palju huvitavaid uudiseid, e-õpikust õpetamist, huumorit ja palju muud.

Konkursi korraldajad tänavad südamest kõiki osalejaid ja nende tublisid juhendajaid Rakvere reaalgümnaasiumist (juhendaja Piret Steinberg), Liivalaia gümnaasiumist (Anneli Kesksaar), Rakvere gümnaasiumist (Kalle Lina, Maie Põdramägi), Tõrva gümnaasiumist (Sirle Jõgi), Vastseliina gümnaasiumist (Eve Gross), Kauksi põhikoolist (Irina Ševtšenko,) ja Põlva keskkoolist (Aimi Jõesalu, Rael Anijalg).

Tulemused

Gümnaasiumiaste:

1. koht

Hannalore Taal/ Rakvere gümnaasium/ juhendaja (juh) Kalle Lina/ Nachrichten für die ganze Familie/

http://www.youtube.com/watch?v=hfhOWSpUudE&feature=youtu.be

Dagne Aaremäe, Reino Einmann/ Rakvere reaalgümnaasium/ juh Piret Steinberg/

Dialekte/ http://youtu.be/Wg2ZkAhgBT0

2. koht

Elis Haavasalu, Deivi Pabbo, Deivid Drenkhan/ Tõrva gümnaasium/juh Sirle Jõgi/

Telefongespräch/ http://www.youtube.com/watch?v=CXDlq6w6o30&feature=youtu.be

3. koht

Anett Rannamets/ Rakvere reaalgümnaasium/ juh Piret Steinberg/

Mein Berlin-Buch/

http://studio.stupeflix.com/v/9ArfE4JA82/?ga_session=video-ready-email&autoplay=1

eraldi tänu

Katarina Trumm/ Rakvere gümnaasium/ juh Maie Põdramägi/

Telesaade saksa keelele/

http://www.youtube.com/watch?v=bqJbgHOuxp0&feature=youtu.be

8.-9. klasside osas

1. koht

Ilja Kudaibergenov, Rasmus Randmaa, Brayn-Axel Redi/ Liivalaia gümnaasium/ juh Anneli Kesksaar/

=4/ http://www.youtube.com/watch?v=eARVdnxx0Eg

2. koht

Kaisa Koort, Anneli Rand, Birgit-Umari Riisalu/ Liivalaia gümnaasium/ juh Anneli Kesksaar/

Lernwege/ https://www.youtube.com/watch?v=orhZQw2n70A

Janika Sonberg/ Kauksi põhikool/ juh Irina Ševtšenko/

Fernsehmagazin/ http://youtu.be/pgtgVTarYH4

3. koht

Elis Liis  Kiviloo, Selena Soome/Liivalaia gümnaasium/ juh Anneli Kesksaar/

Juku laul/ https://www.youtube.com/watch?v=HiAy9ljPWJ8

Simona Sikkal/ Põlva Keskkool/ juh Rael Anijalg/

Deutsch/ http://lalallalallalalala.blogspot.com/2012/12/ala.html

6.-7. klasside osas

2. koht

Elis Õunapuu/ Põlva keskkool/ juh Aimi Jõesalu /

Saatesarja „5 Minuten Deutsch“/sissejuhatav saade http://screenr.com/ZQd7

ja esimene näidissaade http://www.screenr.com/fSx7

3.koht

Kaia Jõgiste/ Vastseliina gümnaasium/ juh Eve Gross/

Meine Europareise/ http://www.youtube.com/watch?v=o7gj6QpSVmY

Kõik võistlustööd on blogis:  http://5esaksakonkurss.wordpress.com/.

Eelmiste konkursside tööd leiavad huvilised järgmistes logides:

http://2esaksakonkurss.wordpress.com/

http://3esaksakonkurss.wordpress.com/

http://4esaksakonkurss.wordpress.com/.

ESÕS-i IT-grupp tänab kõiki osalejaid ja juhendajaid ja Tiigrihüppe Sihtasutust toredate auhindade eest ja soovib kaunist jõuluaega, uueks aastaks aga edukaid e-ideid!

ESÕS-i IT-grupp: Astrid Sildnik, Anneli Kesksaar, Aimi Jõesalu

2002. aastal Vaata Maailma Sihtasutuse toel viie kooliga alustatud pilootprojektist on tänaseks saanud elementaarne osa 422 Eesti kooli argipäevast, märgib eKool oma pressiteates.

"Meile oli tähtpäeval parim tagasiside, et oleme haridusmaastikul heas mõttes pidevalt torkinud ja ergutanud koole uuendusi sisse viima,” ütles sündmusel eKooli tegevjuht Sander Kasak. Tema hinnangul on eKool kahtlemata hariduse edendamisele palju kaasa aidanud, kuid teha on veel palju ja ees ootab mitmeid väljakutseid: “Töötame selle nimel, et keskkonna kasutamine oleks mugav ja lihtne võimalikult paljudel seadmetel, sealhulgas ka tahvelarvutitel ja nutitelefonidel. Koostöös kohalike omavalitsustega soovime lihtsustada koolide aruandlusprotsesse. Kaugemas tulevikus on kavas sisse viia videoloengute ja eTundide vahendamine.”

Järgmisel aastal tutvustab eKool teiste uuenduste seas sms-iga õpilase puudumistest teavitamist ning eKooli mobiilirakendust.  

eKooliga on liitunud 85% Eesti üldharidus- ja kutsekoolidest. 2005. aastast tänaseni arendab ja haldab keskkonda Koolitööde AS.

Meenutus eilselt eKooli sünnipäevatähistamiselt. Esiplaanil Sander Kasak. Pildistas André Altjõe.

Samal teemal:

• eKool avas videoloengute ja e-õppevahendite keskkonna

• eKool sai uued omanikud
• Viljandlased panid eKooli asemel käiku Stuudiumi
• Millist õppeinfosüsteemi koolid vajavad?