Infopäevad toimuvad:

Tallinnas:
3. jaanuaril 2013.a kell 12.00 – 15.00 SA INNOVEs (Lõõtsa 4 Tallinn, ruum 108).
Osalemiseks on vajalik eelnev registreerimine. Infopäevale saab registreerida kuni 20. detsembrini 2012.a. SIIN Registreerumisel kirjutada nimi eesti keeles.
NB! Kohtade arv on piiratud.

Narvas:
4. jaanuaril 2013. a kell 13.00 Narva Kesklinna gümnaasiumis (Narva, Puškini 29)
Osalemiseks on vajalik eelnev registreerimine. Infopäevale saab registreerida kuni 20. detsembrini 2012.a. SIIN Registreerumisel kirjutada nimi eesti keeles.

Täpsem info ja päevakava Innove lehel.

Rahvusvahelist hõngu andsid üheteistkümnendat korda toimunud laadale Moldovast kohale sõitnud õpilased, kirjutab Pärnu Postimees. Traditsiooniliselt oli pakutava kauba hulgas rohkelt käsitööd: helkureid, ehteid, puust pliiatseid, kotte ja kaarte.

Omapärase müügiartikliga hakkasid silma Saku gümnaasiumi noormehed, nende loodud stressiväntade kerimine pidavat aitama pinget maandada. Firma esindaja Andro Halliko sõnutsi mõtlesid silindri, mille otsas asuva vändaga saab kerida kaht klotsi, välja õpilased ise koos tööõpetuse õpetajaga. Kõige nooremad käsitöö pakkujad olid laadal Vändra valla Pärnjõe põhikooli kolmanda ja nejanda klassi tüdrukud, kelle müügiletil ilutsesid dekoreeritud savinööbid. Pikemalt loe Pärnu Postimehest.

Arvutipõhiste 3D-õppemängude kogumik on loodud, arvestades haridustöötajate soovitusi ning mängud õpetavad märkamatult nii teadmisi (näiteks matemaatika, tähestik, sõnavara jne) kui ka psühholoogilisi oskusi (eneseväljendus, empaatia, tähelepanu, keskendumine jne), teatab 3TeeKann oma pressiteates.

Arendajaid on kokku ligi 30: programmeerijad, kunstnikud, pedagoogid ja haridustehnoloogid, juristid ja arhitektid. Paljud osalevad selles projektis vabatahtlikena.

“Väikelaste ja koolieelikute haridustarkvara on võrreldes muude haridusrakendustega veel lapsekingades, eriti väljaspool Eestit. Kuigi e-aabits keskendub esmajärjekorras Eestile, on projektil strateegia, kuidas pakkuda põnevat algharidust globaalselt”, ütleb projekti juht Raul Kübarsepp, kes töötab igapäevaselt Tartu Kunstikoolis 3D-modelleerimise õppekava arendajana.

Lahendus toetab haridusinfosüsteemi SCORM standardit, mis võimaldab laste arengut jälgida ning iga laps saab läbida mängude kogumiku unikaalset rada pidi. Lapsevanemad saavad endale ka eraldi konto, mille kaudu lapse arengut jälgida ning suunata. Samuti võimaldab see mängudesse sisse ehitada automaatseid tagasisidemehhanisme, mis vajadusel mänge lihtsamaks või keerulisemaks muudavad.

E-aabitsat on võimalik õppevahendina kasutada ka lasteaias, kuid peamiselt on see suunatud siiski kodus kasutamiseks. Olulisel kohal saab olema multiplayer- ehk mitme mängija ühendatud mängukogemus. E-aabitsa mängumaailm saab olla see koht, kus lasteaias sõpradeks saanud lapsed saavad edasi suhelda, kui nad enam lasteaias ei käi. Välistatud on kontrollimatust internetisuhtlusest tingitud riskid, sest vanemal on võimalik tegelaskujusid jälgida.

Esmaseks eesmärgiks on valmis saada e-aabitsa esimene mäng, mis keskendub matemaatikale.  See võimaldab testida tarkvara erinevate osade ühildamist ning suurema süsteemi kokkupanemist.

Teemast huvitatud inimesed on kutsutud e-aabitsale tuult tiibadesse puhuma Hooandja keskkonnas. Toetajatel on võimalik mängukeskkonna kasutajakontosid annetada ka haridusasutustele.

Lasteaiaõpetaja – see loov, helge ja väga oluline amet ei ole sugugi kergete killast. Lasteaiaõpetaja peab olema hea psühholoog, pedagoog, diplomaat ja läbirääkija.

Eesti Alushariduse Juhtide Ühenduse juhatuse liikme Marika Pettai sõnul oodatakse lasteaiaõpetajatelt analüüsioskust: et õpetaja oskaks rühmas töötades varakult märgata probleeme kui ka seda, mis on hästi. Samuti peab õpetaja oskama end hinnata oma tegevuse ja arengu parendamiseks. Väga oluline on ka koostööoskus: et märgata, kuulata, vaadelda, nõustada. Lisaks ei saa mööda ka valdkondlikest kompetentsidest ja planeerimisoskusest.

Õpetajaid puudu

Ideaalis võiks lasteaiaõpetaja olla oma ametile truu ehk kutsekindel, kuid Pettai sõnul on see täna probleemiks - õpetajaid on pidevalt puudu. „Peaaegu kõik maakonnad on täna hädas kvalifikatsioonile vastava õpetaja leidmisega,“ sõnas Pettai. Ta osutas läbi viidud küsitlusele, mille kohaselt on Eestis vaid paar maakonda, kus ei ole lasteaiaõpetajate leidmisega probleeme.

Vastavalt Euroopa Liidu raamdokumendile on üks eesmärke lasteaia personali soolise vahekorra parandamine ja Pettai märkis, et kindlasti oleks lasteaedadel hea meel, kui seal töötaks rohkem meesõpetajaid.

Eesti Lasteaednike Liidu juhatuse esinaine Liili Pille tutvustas lasteaednike seas läbi viidud küsitluse tulemusi, kus uuriti õpetajate koolitusvajadusi. Paraku vastas küsitlusele väga vähe inimesi, kuid teatud pildi see siiski annab. Lasteaiaõpetajad tunnevad vajadust omandada teadmisi sobitusrühmas töötamisest, kus tuleb tegeleda väga erinevate vajadustega lastega, kes kõik vajavad eraldi tähelepanu. „Me lubame vanematele, et jälgime lapsi individuaalselt ja kohe, kui ilmneb väljakutseid, hakkame tegutsema. Lapsed vajavad abi kohe, ei saa oodata sobitusrühma loomist,“ osutas Lille ja viitas, et tänapäeval on praktiliselt iga rühm sobitusrühm.

Rahastamine ja rühmade suurus

Samuti soovivad õpetajad oskust nõustada lapsevanemaid nii, et nende nõuandeid ka aktsepteeritakse. Vajadust tuntakse ka meediakasvatuse teadmiste kohta ning IKT täiendkoolituste järele.

Murekohana toodi küsitlustes välja lasteaedade rahastamine, mis võiks toimuda poliitikaväliselt. Samuti on õpetajad mures palga pärast. „Lasteaiaõpetajad tahavad end turvaliselt tunda ka rahalises mõttes,“ märkis Pille. Samuti ei valmista lasteaiaõpetajatele heameelt see, et rühmades on tihti liiga palju lapsi ja ainult üks õpetaja (lisaks abiõpetaja) nendega korraga tegelemas. Lasteaiarühma peaks võtma nii palju lapsi, kui sinna rühma paras oleks, märkis Pille.

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• 45 aastat tagasi alustati lasteaiaõpetajatele kõrghariduse andmist
• Väärtuskasvatuse keskpunktis on laps oma vajadustega
• Lasteaiaõpetaja teeb kriimsilmale silmad ette

Me kõik soovime õpetada heade õpikute abil. Eesti Lugemisühingu õppekirjanduse osakond kogub hinnanguid 1. klassi õpikute kohta. Siin on link aabitsa küsimustikule: https://www.ut.ee/survey/index.php?sid=16546&lang=et Küsimustiku koostas ja andmeid analüüsib klassiõpetaja ettevalmistusega ja eripedagoogikat õppiv õpetaja Ruth Vaik-Luga.

Kallid õpetajad! Palun leidke see 10 minutit ja öelge oma sõna! Mida rohkem vastajaid, seda kaalukamaid ettepanekuid saame teha kirjastajatele ja autoritele.

Koolidevaheline joonistusvõistlus toimus reedel ERMi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) ja esindatud oli kolmes vanuserühmas 26 kooli ja 107 õpilast.

Joonistusvõistluse teemaks oli „Vana või uus“. Võistlejad said ülesandeks joonistada pildi, millel oleks kujutatud üks ERMi näitustel leiduv ese, muster, pilt vms. Kõik muu pildil kujutatu jääb võistlejate endi tõlgenduse ja fantaasia hooleks.

Joonistusi hindas žürii koosseisus Hando Tamm, Tartu Lastekunstikooli õpetaja ja maalikunstnik ning Eesti Rahva Muuseumi kunstnik Merike Tamm, ERMi fotograaf Nele Tammeaid, Tartu Loomemajanduskeskuse juhatuse liige Raul Oreškin ja Tartu Kunstimaja giid-pedagoog Mari Jõgiste.

Tulemused:

Noorem aste (1.-4. klass)

I koht Emilia Cardenas (Saku gümnaasium)

II koht Marbella Tunder (Türi põhikool)

III koht Kitty-Marleen Kask (Türi põhikool)

Keskmine aste (5.-8. klass)

I koht Kadri Kalve (Kanepi gümnaasium)

II koht Madis Peterson (Saku gümnaasium)

III koht Karoliina Tomasson (Tartu kommertsgümnaasium)

Vanem aste (9.-12. klass)

I koht Siimar Kivisild (Põltsamaa ühisgümnaasium

II-III koht Mare Vahtre (Tõrva gümnaasium)

II-III koht Marleen Valdmaa (Saku gümnaasium)

Parimad koolid

Saku gümnaasium

Põltsamaa ühisgümnaasium

Eripreemiad

Anett Kalberg (Võhma gümnaasium), Ingely Soovik (Põltsamaa ühisgümnaasium), Kätlin Reidla (Holstre kool), Jete Jänes (Elva gümnaasium), Grete Sirge (Puurmanni gümnaasium),Triin Tammaru (Saku gümnaasium), Riina Saksniit (Leie põhikool), Maria Lutter (Kurtna kool), Geterly Sepp (Tartu kommertsgümnaasium), Inessa Saarits (Suure-Jaani gümnaasium), Evelin Lattik (Türi põhikool), Helen Marts (Tapa gümnaasium), Rain Kauge (Kehra gümnaasium) ja Kristin Järving (J. Westholmi gümnaasium).

Allikas: BNS

Lõuna ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Kristina Kostina kinnitas, et kohtueelse menetluse käigus kuulati reedel kahtlustatavana üle Otepää gümnaasiumi direktor, keda kahtlustatakse rahaliste vahendite omastamises. "Täpsemalt ei saa kriminaalasja sisu uurimise huvides avada," lisas Kostina BNS-ile.

Kriminaalasja kohtueelset menetlust viib läbi politsei- ja piirivalveameti korruptsioonikuritegude büroo Lõuna talitus ning juhib Lõuna ringkonnaprokuratuur.

Meema kinnitas, et seoses tema suhtes algatatud kriminaalasjaga peatab ta oma volitused Otepää vallavolikogu liikme ning haridus-, kultuuri- ja spordikomisjoni esimehena kuni kriminaalmenetluse lõppemiseni. "Eeluurimise ajaks taandan ennast ka Otepää gümnaasiumi direktori ametikohalt. Vastavasisulised avaldused olen esitatud Otepää vallavalitsusele," lisas Meema.

Allikas: BNS

Pärast oktoobrikuise koolivägivalla juhtumi ilmsikstulekut Valga Jaanikese koolis läbi viidud teenistuslik järelevalve tuvastas juba novembri keskel koolis mitmeid puudusi, kirjutab Postimees. Haridus- ja teadusministeeriumi õiendi kohaselt selgus teenistusliku järelevalve läbiviimisel, et kooli direktor ei olnud korraldanud koolis kasvatustegevust viisil, mis oleks taganud õpilaste üle piisava ööpäevaringse järelevalve.

Personali oli kooli õpilaskodus nõutavast vähem, info ei liikunud õigeaegselt, töökohustused ei olnud selgelt jagatud ning koolis välja töötatud dokumendid ja tegelik töökorraldus ei olnud omavahel kooskõlas ja süsteemne, mistõttu ei olnud õpilaste üle tagatud ööpäevaringne järelevalve.

Kool sai õpilase kodukoha lastekaitse spetsialistilt mitmetimõistetavat infot ning nädala jooksul ei võtnud kool ega kohalik omavalitsus täit vastutust selle eest, et juhtumi lahendamine jõuaks politseisse.

Kodukorra puudused
Dokumendid ja vestlused kinnitasid, et kuigi vägivallajuhtumitle eelnevalt oli märgatud väiksemaid muutusi juhtumiga seotud õpilaste käitumises ja need olid osaliselt dokumenteeritud ka õpilaskodu valvepäevikus, ei olnud sellele järgnev tegevus piisav, et tagada õpilaste turvalisust.

Filmitud vägivallajuhtumist teada saades tegutsesid töötajad koolis kehtestatud hädaolukorra plaani kohaselt ja otstarbekalt, leidis ministeerium.

Ministeerium tõdes, et koolis rakendatakse küll meetmeid turvariskide ennetamiseks, kuid kodukorras ei ole need kõik välja toodud. Õpilaste jaoks on kodukorras loetletud liiga palju erinevaid töötajaid, keda õpilane peab olenevalt olukorrast teavitama ja osaliselt on need vastukäivad.

Foto on illustreeriv. Allikas: Flickr

Kooli kodukorra kohaselt on kooli töötajad kohustatud reageerima õpilaste ja töötajate turvalisust ohustavate olukordade tekkimisel vastavalt ametijuhendile. Õpetaja, kasvataja, abiõpetaja, klassijuhataja ja õppealajuhataja ametijuhendid sätestavad nende vastutuse turvalisuse tagamise osas, kuid ei kajasta, kuidas vastavad töötajad peaksid turvalisust ohustavates olukordades tegutsema.

Ametijuhendid pole kooskõlas
Teenistuslik järelevalve tegi kindlaks, et töötajate ametijuhendid ei ole omavahel kooskõlas. Ametijuhendites on sätestatud, et koostööd tuleb teha psühholoogiga, kuid psühholoogi asemel on koolis sotsiaalpedagoog. Sotsiaalpedagoog allub ametijuhendi järgi direktorile ja õppealajuhatajale, kuid õppealajuhataja ametijuhendi järgi alluvad temale ainult aineõpetajad ja kasvatajad.

Vestlustest kooli töötajatega selgus, et teavitamise ja infovahetuse liinid töötajate vahel ei ole selged ning koolisisene töökorraldus ei taga info jõudmist kõigi osapoolteni. Tööülesannete jaotus sotsiaalpedagoogi ja õppealajuhataja vahel ei ole selgelt määratletud, nagu ei ole selge, kes juhib milliste juhtumite lahendamist. Kui õpilaskodus on toimunud korrarikkumine või muu juhtum, siis otsustab selle lahendamise üle õppealajuhataja. Vajalik info ei jõudnud alati sotsiaalpedagoogini, ehkki oleks õpilaskodu kodukorra kohaselt pidanud jõudma.

Kooli õpetajate ettevalmistus tööks erivajadustega lastega on ministeeriumi hinnangul hea, 19 õpetajast vastab nõuetele 17 õpetaja ettevalmistus. Neljast õpilaskodu kasvatajast vastab aga nõuetele vaid kahe kasvataja ettevalmistus, samuti ei vasta nõuetele õppealajuhataja kvalifikatsioon.

12-14-aastased noored
Valga Jaanikese koolis leidis oktoobri alguses aset juhtum, kus klassikaaslased peksid Valga koolitüdrukut käte ja jalgadega, kiskusid teda juustest ja solvasid teda. Väidetavalt ei toonud koolivägivalla ohver nõutud sigarette, mistõttu hakkasid kaaslased teda peksma. Vägivallatsejad tegid klassikaaslase peksmisest ka video ja riputasid selle üles internetikeskkonda YouTube. Kõik juhtumis osalenud on alaealised vanuses 12-14 eluaastat.

Seaduse kohaselt on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Kuriteo toimepanemise eest vastutab ta üldises korras.

Kui süüteo on toime pannud alaealine, kelle vanus on kuni 14 eluaastat, siis tema suhtes kriminaalmenetlust lõpetatakse ning materjalid saadetakse elukohajärgsesse alaealiste komisjoni. Mõjutusvahendi kohaldamisel lähtub alaealiste komisjon alaealiste mõjutusvahendite seadusest.

Politsei uurib vägivallajuhtumit karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb piinamist. Karistusseadustik näeb sellise teo eest ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

Allikas: BNS

Samal teemal:

• Valga Jaanikese koolis viidi läbi põhjalikud järelevalvetoimingud
• Psühholoog Herbert Scheithauer: kiusamise eest vastutab koolijuht
• Haridusministeerium ja politsei uurivad koolivägivalla juhtumit
• Koolivägivald sünnitab heidikuid
• Politsei kinnitusel ei näita koolivägivald vähenemise märke

• Kas koolivägivald on paratamatu?

Konkursi nooremas vanuse rühmas anti välja kolm esimest preemiat. Kauri Evestus (Parksepa keskkooli 1. klass) pälvis esikoha töö „Sebrapost“ eest – tema idee oli muuta teed ületav jalakäija märgatavamaks postide abil, mis hakkavad vilkuma, kui inimene hakkab teed ületama. Kaarel Kiiver (Luunja keskkooli 3. klass) sai esikoha digiketta idee eest, mis on sisuliselt musta kastiga heiteketas – see mõõdaks heite pikkust ja ka muid parameetreid ning hõlbustaks nii kettaheitjate treeninguid. Uku Reinkubjas (Ülenurme gümnaasiumi 3. klass) sai esikoha töö „Poiste pükste puu“ eest – tema idee sisuks on lisandus garderoobisüsteemile, mille abil saaks ühe paari pükse kapist välja võtta, ilma et teised segamini läheks.

Esikoha pälvinud Kauri Evestus.

Sebrapost. Autor: Kauri Evestus

Keskmises vanuserühmas anti välja viis esimest preemiat. Ilma kaaneta kanalisatsioonikaevude ohutusele lahendusi otsivate ideede eest pälvisid esikoha Mark Jõgar (Viimsi keskkooli 8. klass) ja Marko Laanemäe (Tartu kommertsgümnaasiumi 5. klass). Johanna Adojaan (Tartu Tamme gümnaasiumi 9. klass) mõtles välja mobiilirakenduse „Kodubuss“, mis aitab lastel ja ka teistel inimestel leida kergesti ühistranspordiga tee koju. Karl Erik Laas (Tallinna muusikakeskkooli 7. klass) lahendas oma tööga „Bio-Lehevõrgud“ sügisese lehtede riisumise vaeva puu alla laotatavate biovõrkude abil. Esikohta vääris ka Miikael Tuusi (Saaremaa ühisgümnaasiumi 7. klass) vahend ATV-ga heinarullide transportimiseks.

I preemia saanud tööde juhendajate preemiad:

• Ülle Noppel (Parksepa keskkool) põhikooli 1.–4. klassi astmes I preemia pälvinud Kauri Evestuse töö „Sebrapost“ juhendamise eest;
• Kairi Sirendi (Luunja keskkool) põhikooli 1.–4. klassi astmes I preemia pälvinud Kaarel Kiiveri töö „Digiketas“ juhendamise eest;
• Margit Reinkubjas põhikooli 1.–4. klassi astmes I preemia Uku Reinkubjase töö „Poiste pükste puu“ juhendamise eest.
• Kristjan Adojaan (5D Vision OÜ) põhikooli 5.–9. klassi astmes I preemia pälvinud Johanna Adojaani töö „Kodubuss“ juhendamise eest;
• Maie Jõgar (Estonian Young Inventors MTÜ) põhikooli 5.–9. klassi astmes I preemia pälvinud Mark Jõgari töö „Kanalisatsioonikaevu päästevõrk“ juhendamise eest;
• Aivar Lankov (Tartu kommertsgümnaasium) põhikooli 5.–9. klassi astmes I preemia pälvinud Marko Laanemäe töö „Kaevuohutuse turvavõrk“ juhendamise eest;
• Britt-Marena Tiikmaa (justiitsministeerium) põhikooli 5.–9. klassi astmes I preemia pälvinud Karl Erik Laasi töö „Bio-Lehevõrgud“ juhendamise eest.
• Liivi Tuus (Tuus & Tuus Õigusabi OÜ) põhikooli 5.–9. klassi astmes I preemia pälvinud Miikael Tuusi töö „ATV heinarullija“ juhendamise eest.

Õpilasleiutajate riiklikku konkurssi korraldavad haridus- ja teadusministeerium, Eesti Teadusagentuur ja Teaduskeskus AHHAA. Eriauhindadega toetasid konkurssi Energia Avastuskeskus, ja USA suursaatkond Eestis.

Fotod: Teadusagentuur
Samal teemal:

• Parimaid noori leiutajaid tunnustatakse tuleval reedel
• Noore leiutaja ideest võiks saada kohustus
• LEDidega autonumber tõi tartlasele rahvusvahelisel konkursil hõbemedali
• Õpilaste teadustööde riiklikul konkursil olid edukaimad saarlased
• Selgusid parimad noored leiutajad

Professor Aino Ugaste kasutas eile Tallinna Ülikoolis peetud seminaril alushariduse õpetaja ülesannete kirjeldamiseks oma väliskolleegi sõnu. „Mis on alushariduse õpetaja töö? See on töö lastega, mänguga, rõõmuga, töö tuleviku ülesehitamiseks ja loomiseks.“

„Lasteaiaõpetaja töö pakub nii palju mitmekesisust. See on nii loov, saad rakendada oma isiklikke andeid, loovust – teha muusikat, kunsti ja selle juures lapsi arendada,“ lisas Tiina Peterson haridus- ja teadusministeeriumist.

Ligi 80% kõrgharidusega
Nii pikaajalist alushariduse õpetaja koolitust nagu Eestis, leiab tema sõnul vaid vähestes riikides. „Enamik meie õpetajatest on kõrgharidusega ja sellele võime vaadata uhkusega,“ märkis Peterson. Eesti koolieelsetes lasteasutustes töötab 8417 pedagoogi, neist 79 protsenti on kõrgharidusega. 640 (7,6 protsenti) lasteaiaõpetajat omandab kõrgharidust. Peterson tõi võrdluseks, et Rootsi õpetajatest on kõrgharidusega ligi 50 protsenti.

Kui 1967. aastal avati koolieelse pedagoogika ja psühholoogia eriala, siis 1974. aastal loodi juba koolieelse kasvatuse kateeder, mida asus juhtima Paul Kees. Aastate jooksul on muutunud eriala nimetused, sisu ning õppeaeg, mis on kõikunud kolmest kuni viie aastani.  „Peab mõtlema, kas see praegune kolm aastat on piisav, et olla professionaalselt edukas,“ märkis professor Aino Ugaste. Alushariduse erialal õppijaid on alati olnud palju ja see on olnud üks ülikooli populaarsemaid erialasid. Päevaõppes on eriala lõpetanud 877 inimest, kaugõppes 1634.  

Lapse hääle kuulamine

Ugaste sõnul käib ülikoolis pidev mõttetöö sel teemal, kuidas rikastada praegust õppekava. Aina rohkem on pööratud tähelepanu erivajadustega lastele ja kultuurilisele mitmekesisusele.

Tiina Petersoni sõnul on lasteaias võtmeteguriks see, kuidas personal soodustab interaktsiooni lastega ja laste vahel ja kasutab mitmekesiseid lapsest lähtuvaid õppe- ja kasvatusstrateegiaid.  Peterson märkis uuringutele toetudes, et õpetaja kvalifikatsioon on vaid üks osa. „Teine osa on see, kuidas lasteaia personal suudab lapsele luua keskkonna, kus laps oleks aktiivne, kaasatud, lähtutaks individuaalselt ja toimuks mõtestatud õppimine. Räägitakse lapse hääle kuulamisest ja kuidas õpetaja saaks seda paremini toetada.“

Selleks õppeaastaks on Tiina Petersoni sõnul seatud alushariduse arendamiseks rida eesmärke: lasteaiaõpetaja professionaalse arengu mudeli väljatöötamine, mis oleks vahend nii juhtidele ja õpetajatele; samuti süsteemi väljatöötamine lasteasutuses mittekäivate laste nõustamiseks ja nende koolivalmiduse hindamiseks. Lisaks on välja töötamisel juhendmaterjal erivajadustega laste varajaseks märkamiseks ja toetamiseks. Aina laiemalt rakendatakse ka kiusamisest vaba lasteaia metoodikat, millega on võimalik ühineda kõikidel lasteaedadel. Ning muidugi jätkub aktiivõppe meetodite (õuesõpe, Montessori, hea algus, waldorfpedagoogika, avastusõpe, ettevõtlusõpe) rakendamine koolieelsetes lasteasutustes.

Foto: Stockvault

Samal teemal:

• Kiusamise ennetus jõuab igasse lasteaeda
• Väärtuskasvatuse keskpunktis on laps oma vajadustega
• Lasteaiaõpetaja teeb kriimsilmale silmad ette