Professor Aino Ugaste kasutas eile Tallinna Ülikoolis peetud seminaril alushariduse õpetaja ülesannete kirjeldamiseks oma väliskolleegi sõnu. „Mis on alushariduse õpetaja töö? See on töö lastega, mänguga, rõõmuga, töö tuleviku ülesehitamiseks ja loomiseks.“

„Lasteaiaõpetaja töö pakub nii palju mitmekesisust. See on nii loov, saad rakendada oma isiklikke andeid, loovust – teha muusikat, kunsti ja selle juures lapsi arendada,“ lisas Tiina Peterson haridus- ja teadusministeeriumist.

Ligi 80% kõrgharidusega
Nii pikaajalist alushariduse õpetaja koolitust nagu Eestis, leiab tema sõnul vaid vähestes riikides. „Enamik meie õpetajatest on kõrgharidusega ja sellele võime vaadata uhkusega,“ märkis Peterson. Eesti koolieelsetes lasteasutustes töötab 8417 pedagoogi, neist 79 protsenti on kõrgharidusega. 640 (7,6 protsenti) lasteaiaõpetajat omandab kõrgharidust. Peterson tõi võrdluseks, et Rootsi õpetajatest on kõrgharidusega ligi 50 protsenti.

Kui 1967. aastal avati koolieelse pedagoogika ja psühholoogia eriala, siis 1974. aastal loodi juba koolieelse kasvatuse kateeder, mida asus juhtima Paul Kees. Aastate jooksul on muutunud eriala nimetused, sisu ning õppeaeg, mis on kõikunud kolmest kuni viie aastani.  „Peab mõtlema, kas see praegune kolm aastat on piisav, et olla professionaalselt edukas,“ märkis professor Aino Ugaste. Alushariduse erialal õppijaid on alati olnud palju ja see on olnud üks ülikooli populaarsemaid erialasid. Päevaõppes on eriala lõpetanud 877 inimest, kaugõppes 1634.  

Lapse hääle kuulamine

Ugaste sõnul käib ülikoolis pidev mõttetöö sel teemal, kuidas rikastada praegust õppekava. Aina rohkem on pööratud tähelepanu erivajadustega lastele ja kultuurilisele mitmekesisusele.

Tiina Petersoni sõnul on lasteaias võtmeteguriks see, kuidas personal soodustab interaktsiooni lastega ja laste vahel ja kasutab mitmekesiseid lapsest lähtuvaid õppe- ja kasvatusstrateegiaid.  Peterson märkis uuringutele toetudes, et õpetaja kvalifikatsioon on vaid üks osa. „Teine osa on see, kuidas lasteaia personal suudab lapsele luua keskkonna, kus laps oleks aktiivne, kaasatud, lähtutaks individuaalselt ja toimuks mõtestatud õppimine. Räägitakse lapse hääle kuulamisest ja kuidas õpetaja saaks seda paremini toetada.“

Selleks õppeaastaks on Tiina Petersoni sõnul seatud alushariduse arendamiseks rida eesmärke: lasteaiaõpetaja professionaalse arengu mudeli väljatöötamine, mis oleks vahend nii juhtidele ja õpetajatele; samuti süsteemi väljatöötamine lasteasutuses mittekäivate laste nõustamiseks ja nende koolivalmiduse hindamiseks. Lisaks on välja töötamisel juhendmaterjal erivajadustega laste varajaseks märkamiseks ja toetamiseks. Aina laiemalt rakendatakse ka kiusamisest vaba lasteaia metoodikat, millega on võimalik ühineda kõikidel lasteaedadel. Ning muidugi jätkub aktiivõppe meetodite (õuesõpe, Montessori, hea algus, waldorfpedagoogika, avastusõpe, ettevõtlusõpe) rakendamine koolieelsetes lasteasutustes.

Foto: Stockvault

Samal teemal:

• Kiusamise ennetus jõuab igasse lasteaeda
• Väärtuskasvatuse keskpunktis on laps oma vajadustega
• Lasteaiaõpetaja teeb kriimsilmale silmad ette