Euroopa Parlamendi Infobüroo ja ajakiri Täheke korraldasid seitsmendat aastat järjest 4-12-aastaste laste kunstivõistluse. Selle aasta konkursile "Euroopa rikas loomariik" laekus kokku 1820 tööd üle Eesti, mille hulgast valiti samanimelisele näitusele üle 200 töö.

Täna antakse üle Eestist valitud Euroopa Parlamendi saadikute, ajakirja Täheke ja Tallinna Loomaia poolt välja pandud eripreemiad.

Võidutööde autoriteks on:
Viljandimaalt:

• Anna-Liisa Joandi ja Anna-Liisa Sääsk Suure-Jaani gümnaasiumist (juhendaja Reeda Sadam);
• Alari Maisla Tarvastu muusika- ja kunstikoolist (juhendaja Merike Kiivit);

Pärnumaalt:

• Cätlyn Laas Vändra gümnaasiumist;
• Nikita Nikonov, Pärnu lasteaed Kelluke (juhendaja Olga Varjonova);
• Harly Värk Paikuse huvikoolist (juhendaja Ene Tapfer)

Valgamaalt:

• Virgo Park ja Beryt Paidra Valga põhikoolist (juhendaja Gerta Vister)

Võrumaalt:

• Kristjan Sok Haanja koolist (juhendaja Malle Truija);
• Kätriin Kauksi Väimela lasteaiast Rukkilill (juhendajad Eve Schmeiman, Kadri Udras)

Saaremaalt:

• Kaarel Leedo, Eliis Post ja Kertlyn Kiil Kuressaare gümnaasiumist (juhendaja Sirje Mehik)

Hiiumaalt:

• Lily Marleni ja Gertrud Martin Suuremõisa lasteaed-põhikoolist (juhendaja Jaana Omann)

Jõgevamaalt:

• Martin Tuvike Luua algkoolist (juhendaja Imbi Ivask)

Ida-Virumaalt:

• Kohtla-Järve lasteaed Tareke rühma Kullerkupud ühistöö (juhendaja Svetlana Polkovnikova) ja Anneli Volkova töö (juhendaja Tatjana Gorbatova);
• Sofia Skvortsova Kohtla-Järve lasteaiast Kakuke (juhendaja Ljudmila Vivcharuk);
• Anett Marie Astok Toila gümnaasiumist (juhendaja Kaja Oja);
• Nikita Iljasovi Narva lasteaiast Kuldkalake (juhendaja Oksana Ivleva)

Tartumaalt:

• Otto-Markus Raag, Hardi Sirendi Luunja Kkeskkoolist (juhendaja Ülle Hint-Märtson)

Põlvamaalt:

• Eliisa Villako ja Alfred Rinne (juhendaja Sirje Jürgenson);
• Artur Johannes Prangel Põlva kunstikoolist (juhendaja Anne Prangel)

Järvamaalt:

• Nora Haas Lokuta lasteaiast (juhendaja Karin Koitla)

Harjumaalt:

• Roland Ban, Liana Magomedova, Darja Dubakina, Mikhail Dolzhenko, Izabella Ušakova Tallinna humanitaargümnaasiumist (juhendaja Irina Tšistjakova);
• Alina Malõševa Tallinna Seli lasteaiast (juhendaja Tatjana Popova);

• Moon Lassur ja Rasmus Roopõld Sally Stuudiost (juhendaja Ilmi Laur-Paist);

• Kertu Ketlin Lepmets ja Karlotta Lainväe Huvikeskusest Kullo (juhendaja Ruth Heidok);
• Leenu Aasrand Loksa lasteaiast (juhendaja Pille Paesüld);
• Deidre Ossul Saku gümnaasiumist (juhendaja Kersti Kivi);
• Gert Einberg ja Riko Soolepp Tallinna Lepatriinu lasteaiast (juhendaja Sirli Kont);
• Anna Baševa Tallinna Vindi lasteaiast (juhendaja Hedi Minlibajeva);
• Rasmus Pihlak Tallinna Mardi lasteaiast (juhendaja Irina Leinsaar);
• Andre Tallinna lasteaiast Mooniõied (juhendaja Ülle Luts);
• Jan Jorke Ellam ja Andres Tammistu Tallinna ühisgümnaasiumist (juhendaja Haale Leesnurm);
• Carmen Maria Nahkur Huvikeskusest Kullo (juhendaja Elve Tauts);Uku Kadak Tallinna ühisgümnaasiumist (juhendaja Liia Jung);
• Andrea Terasväli Tallinna 32. keskkoolist (juhendaja Leeve Eero);
• Aleksei Õnnesepp Tallinna Kesklinna vene gümnaasiumist (juhendaja Irina Tšistjakova);
• Iris Victoria Kaljaspolik, Nõmme Noortemaja (juhendaja Katrin Käbin);
• Karolin Kask ja Simona Maria Reischl Tallinna Vesiroosi lasteaiast (juhendajad Erika Naudi ja Rahel Rist);
• Tallinna Rahumäe põhikooli 2.b klassi ühistöö (juhendaja Heddi Veske);
• Karolina Jakovleva Maardu kunstide koolist (juhendaja Olga Haak);

Raplamaalt:

• Keit Liis Kõiv Rapla lasteaiast Naksitrallid (juhendaja Lianda Mehik)

Euroopa Parlamendi Infobüroo ja ajakiri Täheke tänavad kõiki tublisid joonistajaid, kes võistlusele oma tööd saatsid ning õpetajaid ja lapsevanemaid, kes neid juhendasid.

Joonistusnäitus "Euroopa rikas loomariik" jääb avatuks Euroopa Liidu Infokeskuses (Laikmaa 15, Tallinn) kuni märtsikuu lõpuni.

Samas soovisid piketeerijad, et nende palk tõuseks juba jaanuarist, mitte alles aprillist, kirjutab Tartu Postimees.

"Tartu linnavolikogu näitas eelmisel nädalal, et ei ole linnavalitsuse kummitempel," ütles piketi korraldaja, Tartu Haridustöötajate Liidu esimees Kalle Kalda. Ta pidas silmas, et volikogu mitu komisjoni jättis lasteaednike ebaõiglasele kohtlemisele viidates kinnitamata Tartu 2013. aasta eelarve eelnõu, kus algselt ei olnud lasteaiaõpetajate ja abiõpetajate palgatõusu ette nähtud.

Pärast seda teatas linnavalitsus, et lasteaiaõpetajatele ja abiõpetajatele leiti tuleva aasta 1. aprillist viieprotsendiliseks palgatõusuks 269 250 eurot - see summa tähendab, et lasteaednikud saavad viieprotsendilise palgatõusu üheksaks kuuks.

Samal teemal:

• Tartu lasteaednike palgatõus tuleb linlaste survel

Midagi on hakanud siiski liikuma: õpetajate koolitaja Leelo Tiisvelt on hakanud propageerima uut töövõtet, mis eri ainete õpetajad kokku viiks – ühe klassi kõigi aineõpetajate koostööd, kirjutab Õpetajate Leht. Kui võtame näiteks kaheksanda klassi, siis planeeriksid selle klassi kõik aineõpetajad veerandi, kuu, nädala ja miks ka mitte päeva tegevusi üheskoos. Veerand tundi hommikust arutelu ei ole kellelegi liig, kuid kasu oleks sellest palju. Aineõpetajate koostöö teemal on Eestis tehtud juba esimesi projekte, näiteks rühm Järvamaa koole on olnud selles edukad. Pikemalt loe juba Õpetajate Lehest.

Foto: Stockvault

Samal teemal:

• Koolielu õppematerjalide konkurss “1+1=3”
• Lõiming on inimeste, alles siis õppeainete vahel

Möödunud õppeaastal oli minu õpetatavas 7. klassis poiss, kes vastas küsimustele enamasti „ei mäleta”, „ma ei tea, sest seda õppisime me nii ammu”, kirjutab Viita Õpetajate Lehes. Geograafiatunde on 7. klassi riiklikus õppekavas planeeritud üks tund nädalas. Riikliku õppekava tegemisel enam kui 30 aastat tagasi ütles muusik Heino Kaljuste, et kui koorilaulu jääb üks tund nädalas, kaob laulupidude traditsioon; üks tund nädalas on unustamiseks, mitte õppimiseks.

Geograafia ei ole jutustav aine – vaja on protsessidest aru saada, osata põhjendada ning tunda kaarti - selle õppimine ja omandamine ei ole võimalik kaardist „üle lennates”. Pikemalt loe juba Õpetajate Lehest.

Vaata lisaks:

• Koolielu õppematerjalid: geograafia
• Õppekava head ja vead selginevad ajaga

Foto: Dreamstime

Tulemusi  kajastab TLÜ eripedagoog-nõustaja magistrant Mari Täht oma valmivas magistritöös ja Eesti Lugemisühingu kodulehel.
Lasteaiaõpetajate küsimustiku leiate http://tinyurl.com/lasteaed
Klassiõpetajate (I ja II kooliaste) küsimustiku leiate http://tinyurl.com/mag-kool

Kadrina keskkooli reaal-tehnilise õppesuuna koordinaator Raimo Maasik oli tänavu novembri lõpus toimunud võistlusega seotud esimest korda, ja tema sõnul meeldis talle väga rahulik ja pikk ettevalmistusprotsess. Kõige jaoks võeti aega, kõik teadsid oma ülesandeid, ja eks selles peitus üks õnnestumise võtmetest.

Kooli ja kohalike ettevõtjate koostöös sündinud üritusel võistlevad noored AutoCad arvutiprogrammiga joonestamises. Vajalik on nii konkreetne CAD-programmide kasutusoskus kui ka insenerlik loovus. 2010. aastal  oli võistlusülesanne maja projekteerimine korrus-korruse haaval, osales kolm võistkonda. Möödunud aastal tuli projekteerida rulapark ning osales taas kolm võistkonda. Tänavu osales juba viis võistonda.

Sild ka tegelikult?

Võistkonnad peavad alati projekteerima objekti, mida oleks võimalik ka reaalselt valmistada. Sel aastal tuli projekteerida jalakäijate sild renoveeritavale Kadrina paisjärvele. Et projektidest mõni ka tegelikult sillaks saab, seda Raimo Maasik siiski ei usu. Mitte sellepärast, et tööd oleksid kehvad, vastupidi: kõik projektid said nii suurejoonelised, et nende teostamiseks lihtsalt ei ole raha. “Kui just mõni kohalik entusiast asja ajama ei hakka,” arvas Raimo Maasik.

Kogu võistlus propageeribki laiemalt insenergraafika oskusi ja tehnilist haridust Eesti noorte hulgas. Seda toetab ka Kadrina keskkoolis populaarne reaal-tehnika õppesuund ning võistlus on  õppesuunale omamoodi väljund.

Kas ülesanded saavad võistkonnad teada juba varem või vahetult võistlusel?

“Põhimõtted saavad enne teada. Seda, et on vaja projekteerida sild, õpilased teadsid. Samuti saavad nad märksõnade loetelu, millele peavad projekteerimise juures tähelepanu pöörama, mille peavad endale programmeerimise tarvis selgeks tegema. Täpsed ülesanded selguvad võistluste eri etappidel. Spetsiaalset valmistumist CADrinaks ei toimu; käskluseid, mis joonestamisprogrammis on, tuleb teada. Silla projekteerimist me ette ei teinud.“

Keskkooliõpilastel tuleb mõõtu võtta tudengitega. Tudengite teadmised on ju suuremad?

„Nagu tulemustest näha – ei ole,“ kõlas Raimo Maasiku hääl  rõõmsalt. „Eks võistlusnärvi oli muidugi, aga kõik läks hästi. Poisid on tudengitega päris võrdväärsed.“ 

Võitjaks tuligi Kadrina keskkooli võistkond koosseisus Markus Põder, Kalev Karp ja Elar Rämmeld. Rändkarikas jäi teist korda koju.

Raimo Maasiku sõnul tahaksid nad teisi gümnaasiumivõistkondi Kadrinasse rohkem kutsuda, aga siin on üks probleem: arvutijoonestamist mujal Eestis nii põhjalikult ei õpetata, ja AutoCad programmi mujal teadaolevalt ei kasutata. Nii jääbki üle võistelda kõrgkoolidega või siis võistkondadega naaberriikidest.

CADrina kodulehekülg

Samal teemal:

• CADrina 2012 võidukarikas jäi koju
• CADrina säras OHHOO! konkursil
• Keskkooli- ja üliõpilased võtsid Kadrinas mõõtu projekteerimises

Hetkel töötab ta TLÜ Kommunikatsiooni Instituudi meediahariduskeskuse juhatajana, märgib Tallinna Ülikool oma pressiteates. Õppejõuna on ta aga siiani seotud nii Pedagoogilise Seminari kui ka TLÜ Kommunikatsiooni Instituudiga, ning koolitanud õpetajaid nii Kasvatusteaduste Instituudis kui ka TLÜ Rakvere Kolledžis.

Lisaks sellele on Kristi õppinud viimased neli aastat TLÜ kasvatusteaduste doktoriõppes. Käesolevaks hetkeks on õpingud lõpusirgel ning doktoritöö ootab eelkaitsmist. Tänavu sügisel sai ta Pedagoogilise Seminari üliõpilaste poolt tunnustuse "Parim õppejõud 2012".

Kristi Vinterile (pildil) meeldib oma töös kõige enam see, et selle juures pole võimalik loorberitele puhkama jääda, vaid tuleb aktiivselt edasi areneda. Samuti naudib ta seda, kui saab käivitada ja ellu viia projekte, mis loovad toimivatele praktikatele lisandväärtust. „Projektitööde kaudu olen hakanud nägema, et tõelised uuendused ja head asjad sünnivad siis, kui vaadata oma erialavaldkonnast välja, ühendades inimeste head mõtted ja tegutsemise millegi uue loomiseks. Haridusvaldkond vajab lisaks kasvatus- ja haridusteadlastele üha enam ka teiste valdkondade oskusteavet, et olla tänapäeva nõuetele vastav,” rääkis Kristi praegusest tööst. Meediaharidust ei kavatse ta direktoriametist hoolimata samuti hüljata.

Tulevase direktorina näeb ta Pedagoogilise Seminari tulevikuvisioonis olulisemate valdkondadena praktikate säilitamist ja edasiarendamist, sest kõik Seminaris õpetatavad erialad on praktilised ja koolist tööturule siirdujad on olnud seetõttu kõrgelt hinnatud. Samuti peab ta oluliseks teadustöö osakaalu suurendamist, eelkõige rakendusuuringute näol ning koostööd nii ülikooli siseste instituutide ja kolledžitega kui ka kooliväliste huvirühmadega. Oluliseks peab ta ka projektides osalemist ja nende käivitamist nii Eesti kui rahvusvahelisel tasandil.

Nõukogu valis Kristi Vinteri ametisse viieks aastaks viie kandidaadi hulgast. Direktori ametikohal alustab ta jaanuari algul.

  Samal teemal:

• Kristi Vinter: kaasaegne tehnoloogia – kui vanalt alustada?

Kirjeldatud eesmärgi saavutamiseks soovib riik järjest enam noori haarata huviharidusse, noortekeskuste tegemistesse, noorteühendustesse ja noortelaagritesse, teatab haridus- ja teadusministeerium. Eeskätt tuleb erinevaid noorsootöö viise edendada piirkondades, kus neid on napilt ning jõuda sotsiaalselt ja majanduslikult ebasoodsas olukorras olevate noorteni.

Erinevatesse tegevustesse haaratud noortel peab olema võimalus rääkida kaasa noori puudutavate otsuste tegemisel nii kohalikul kui ka riiklikul tasandil, koolist tööellu siirdumisel saada head karjäärinõustamist, omandada huvikoolides, spordiklubides ja noortekeskustes uusi teadmisi ja oskusi.

Noorsootöötaja roll
Kui noorel tekivad mured või ta satub pahandustesse, peab ta saama asjatundlikku abi ja tuge. See tähendab, et noorsootöötajad peavad ühtlasi olema kuritegevuse ja narkomaania ennetajad. Eeskätt püütakse senisest paremini lahendada neid probleeme, mis jäävad sotsiaal- ja haridusvaldkonna piiridele.

Noortevaldkonna arengukava koostamisel on abiks olemasolev terviklik ja adekvaatne teave noorte olukorrast, sellele teadmisele tuginedes saab rakendada noortele vajalikke ja tulutoovaid meetmeid.

Ettevalmistustega uue arengukava koostamiseks on haridus- ja teadusministeerium juba alustanud. Sel sügisel saadi kokku võtmepartneritega, kelle abil leitakse tegevused ja plaanid, mis on tulevikus vajalikud. Arengukava koostamisega saab ennast kursis hoida ja oma ettepanekuid esitada veebilehel www.entk.ee/2020.

Noortevaldkonna uue arengukava eelnõu peaks valmima tuleva aasta sügiseks ja arutatakse läbi ministeeriumide, kohalike omavalitsuste ja mittetulundusühingute esindajatega. Noortevaldkonna arengukava jõustub 1. jaanuaril 2014.

Samal teemal:

• Noorsootöö teenused ei ole ühtlaselt kättesaadavad
• Noorsootöö kättesaadavus peab olema ühtsem kõigile noorte vanusegruppidele
• Tallinnas arutasid 17 riigi uurijad noorsootöö 300-aastase ajaloo õppetunde

Descartes’i lütseumis avati 31. jaanuaril 2012 esimene frankofoonia osakond Eestis. Nelikümmend viis õpilast said DELF keeleeksami tunnistused tasemetel A1 kuni B1. Descartes’i lütseumil on kavas alustada ajaloo ja geograafia õpetamist prantsuse keeles.

Samal teemal:

• Tartu Descartes'i lütseumis avati frankofoonia osakond
• Koolielu õppematerjalid: prantsuse keel

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu muudatused ei puuduta õpetaja palgatõusu ja töötingimusi 2013. aastal, teatab haridus- ja teadusministeerium.

Eelnõu sätestab selge riikliku vastutuse riiklikele õppekavadele vastava õppekirjanduse olemasolu eest. Kvaliteetne õppematerjal peab olema kõigis ainetes ning kui turg ei suuda vajalikku õppekirjandust pakkuda, siis peab selle korraldama riik. Riik võtab ka suurema vastutuse õpetajate täienduskoolituse korraldamisel ja rahastamisel – vajadus keskselt koordineeritud, korraldatud ja rahastatud täienduskoolituste järele tuli selgelt välja uut õppekavade vastu võtmise järel.

Kooli töökorralduse muutmine

Arenguvestlus on ennast õigustanud ning senine jäigalt reglementeeritud kohustus korraldada seaduses sätestatud formaadis ja osavõtjatega arenguvestlus vähemalt kord õppeaastas, on muudetud paindlikumaks. Uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse vastuvõtmisel on vaja korraldada regulaarseid arenguvestlusi vastavalt koolis kokku lepitud ja kehtestatud korrale. Koolile antakse rohkem vabadust sisehindamise korraldamisel ja kooli arengukava koostamine on muudetud paindlikumaks.

Eelnõu kohaselt suureneb hoolekogu roll kooli elu korraldamisel. Hoolekogu saab õiguse ning kohustuse esitada arvamus kooli sisehindamise korra ja kooli palgakorralduse põhimõtete kohta. Suureneb koolijuhi vastutus kooli personali- ja palgapoliitika kujundamise eest.

Õpetaja tööaja nädalanormiks kehtestatakse 35 tundi, mille sees peab väärtustama kõiki õpetaja tööülesandeid ja mitte üksnes klassis antud tunde. Täna mõõdetakse õpetaja töökoormust vaid klassi ees seistud tundide alusel, kuigi suur osa koormuse kasvust on andnud just muud ülesanded.

Eelnõuga loobutakse järk-järgult jäigast ametijärkude ja atesteerimissüsteemist. 2014. aastast hakatakse õpetajate kutsemeisterlikkust ja kvalifikatsioonitaset hindama kutse seaduse alusel nagu teistegi elukutsete puhul.

Rahastamise küsimused
Omavalitsusliidud on läbirääkimistel väljendanud arvamust, et haridustoetuse jaotuses peaks omavalitsustel olema õigus riigi sihtotstarbeliselt antud raha ümber jaotada. Seda küsimust peab kindlasti arutama Riigikogu. Kuna kohalikud omavalitsused on väljendanud soovi saada riigilt toetust ka teisteks hariduskuludeks, siis haridus- ja teadusministeerium soovib, et riigi poolt toetatavate täiendatavate tegevuste osas toimuks riigikogus tõsine seadusandlik debatt. Aastal 2013 pöördub haridus- ja teadusministeerium kohalike omavalitsuste poole, et saada selgust välja, kuidas on haridustoetust varasematel aastatel, sealhulgas käesoleval aastal kasutatud.

Eelnõuga soovitakse tagada selgus ja läbipaistvus riigi haridustoetuse kasutamisel ja liikumisel. Tagatakse kogu palgaraha jõudmine õpetajani ning riigi raha kasutamine muude takse läbipaistvaks. Kohalikele omavalitsustele antava haridustoetuse komponendid saavad selge sihtotstarbe ning eristatakse põhikoolide ja gümnaasiumide õpetajate palgaraha.

Foto: Stockvault

Riigikokku saadetud eelnõus täpsustatakse õpilastele elukohajärgse kooli määramise põhimõtteid. Eelnõu kohaselt peab põhikool vastu võtma kõik lapsed, kellele see kool on elukohajärgne kool. Kui pärast seda on koolis vabu kohti, võib vastu võtta ka teisi soovijaid. Kõigi põhikooli lõpetajate jaoks peavad gümnaasiumi vastuvõtutingimused olema võrdsed. Vastuvõtu aluseks võib teha katseid ja moodustada kooli eripärale vastavate õpilaste pingerea.

Eelnõuga soovib riik võtta suurema vastutuse gümnaasiumihariduse eest. Aastaks 2020 peab igas maakonnas töötama vähemalt üks riigigümnaasium, kus on korralik õppekeskkond ning palju valikuvõimalusi õppuritele. Ministeeriumi kinnitusel toimub üleminek rahulikult ja läbirääkimiste toel ning sunniga põhikoole ja gümnaasiume lahutama ei hakata.

Samal teemal:

• Aaviksoo: omavalitsused on kulutanud õpetajate palgaraha ka mujale
• Viljandi vigu püütakse vältida
• Epp Rebane: arenguvestlus jääb kooli enda otsustada