Muidugi on uus õppekava saanud tegelikkuses toimida veel vähe aega; uuele on üle mindud  1., 4., 5., 7. ja 8. klassis. Gümnaasiumiaste, 3., 6. ja 9. klass liituvad septembrist 2013. Nii et on neidki kursuseid, mida ühe või teise aine õpetajad pole tegelikkuses veel õpetada saanudki.

Ainekava vajab aega, õpetaja ka

Sellest, kas uuenenud riiklik õppekava mõjutab tegelikku õppeprotsessi nii nagu sooviti või on kuskil suuri puudujääke, tuleks teada saada võimalikult kiiresti. Juhuks, kui tõesti midagi muuta tuleb. Nii korraldaski haridus- ja teadusministeerium möödunud aasta lõpus ja selle aasta alguses aineõpetajate ja koolijuhtide veebiküsitluse „Uutest riiklikest õppekavadest lähtuv kooliõppekavade arendus ja rakendamine“. Tulemuste esmase kokkuvõtte tegi ministeerium oma jõududega, täpsem analüüs järgneb Tallinna Ülikoolis.

HTM-i üldharidusosakonna peaekspert Imbi Henno ütles Tallinnas aineõpetajatele kokkuvõtteid tutvustades, et veebiküsitluses osales 1839 õpetajat 350-st koolist. Küsimused jagunesid kolme rühma: taustainfo, kooli õppekava arendus ja ainekavade arendus. Koolijuhtide küsitlusele vastas 162 koolijuhti. Küsiti taustainfot, infot kooli õppekava arenduse (eraldi gümnaasium ja põhikool), hindamise korralduse, õppekava rakendamise kulutuste, ainekavade arenduse kohta.

Võib kohe öelda, et väga suurt kriitikat uue riikliku õppekava aadressil õpetajatelt ega koolijuhtidelt ei tulnud. Ei jäänud ka muljet, et koolid ei saa oma õppekavade koostamisega hakkama, pigem vastupidi. Küll jäi kõlama, et aega oleks rohkem vaja – nii ainekavade rahulikuks rakendumiseks kui aega õpetajale endale, et kõiki õppekava nõudmisi täita. Õppekava portaalis http://www.oppekava.ee on väljas õpetajate hinnangud põhikooli ja gümnaasiumi uuenenud õppekavade ainekavadele, sealt leiab iga aineõpetaja just talle huvipakkuva kokkuvõtte.

Õpetajate veebiküsitlusest annab Koolielu siinkohal linnulennulise ülevaate.

Õpetajad on kooli õppekava koostamisse kaasatud

Kõige rohkem vastajaid oli matemaatikaõpetajate ja eesti keele õpetajate seast. 79% kõikidest vastajatest kokku väitsid, et nad on kooli õppekava üldosa väljatöötamisega seotud olnud. Ehk siis õpetajad on kooli õppekava koostamisse valdavalt kaasatud.

Ühele küsimusele pidid vastama kõik 1839 õpetajat: milliseid häid külgi näete uues riiklikus õppekavas?  7% vastanutest ei näinud selles midagi head; üle kümnendiku õpetajatest väitis, et ei oska öelda ja kolm neljandikku loetlesid häid külgi nagu õpilasi arvestavam, kaasaegsem, rohkem valikuvõimalusi õpetajale, lõiming on sees jne.

17-18% vastanutest ei näinud ka kooli õppekava koostamisel mingeid probleeme, veidi üle 12% tõid välja ajapuuduse. Mainiti ka rahalisi ressursse, õpikute puudumist.

Ainekava koostamise puhul vastasid 25%, et probleeme ei olnud. Muredest mainiti õpikute puudust, ajapuudust, raskusi lõimingu ainekavasse kirjutamisega jm. 

Kas ainekava koostamisel oli võimalik saada abi? 50% õpetajatest vastasid jaatavalt, 17% ütlesid, et nad ei ole abi saanud, 33% ei vastanud küsimusele. Abi on saadud peamiselt teistelt õpetajatelt ja kolleegidelt, aga ka koolitustelt.

Milliseid muutusi teeksid õpetajad ainekavades? „Ei oska veel öelda“ oli valdav vastus, liiga vähe aega on ainekava rakendumisest mööda läinud. Vaid inimeseõpetuse puhul tuli selgelt välja, et seal muudatusi ei tehtaks.

1839-st õpetajast andis 1433 vastuse küsimusele, kas nende arvates on riiklikus õppekavas kirjeldatud kooliastmete õpitulemused saavutatavad. Kõige pessimistlikumad olid siin vene keele kui võõrkeele õpetajad, 53% arvas, et õpitulemused saavutatavad ei ole. Ka saksa keeles oli eitavaid vastuseid palju, samas inglise keeles vastas eitavalt ainult 18%. Väga positiivselt arvavad õpitulemuste saavutamisest loodusainete ja inimeseõpetuse õpetajad. 

Põgusalt puudutati küsitluses ka uute õpikute teemat. Uute õpikutega on rahul 30%, ei ole rahul 12% vastanutest. Ülejäänud kas ei olnud veel töötanud küsitud vanuseastmes või ei olnud uut õpikut. Kõige rohkem on õpikute olukorraga rahul geograafiaõpetajad, kõige vähem eesti keele ja kirjanduse ning prantsuse keele õpetajad.

Kooli õppekava tegemist juhib õppealajuhataja

Koolijuhtide veebiküsitlusele vastas 162 kooli, enam-vähem pooleks gümnaasiumiosaga koole ja ainult põhikoole. Selle küsitluse tulemusi tutvustas haridusministeeriumi üldhariduse osakonna peaekspert Signe Granström. Ka siin annab Koolielu põgusa ülevaate.

Signe Granströmi sõnul tundub vastuste põhjal, et direktorid nii põhikoolis kui eriti gümnaasiumis on end distantseerunud õppekavaarendusest, ja sellest on kahju. Õppekavaarendust juhib kas õppealajuhataja või siis arendusjuht, kuidas kus. Aga samas kinnitasid juhtide vastused, et õpetajad on kaasatud, ja see ongi oluline.

Kooli õppekava arenduseks on ainetevahelised töögrupid moodustatud 62%-l küsitletud põhikoolidest ja 85%-l gümnaasiumitest. Ainekava valmis koostöös sama aine õpetaja(te)ga või siis valdkonna õpetajatega. Samas oli vastuseid, et ainekava tegi aineõpetaja üksi, natuke liiga palju, seda just põhikoolides.

Küsiti ka, kui palju kooli käsutuses olevast koolitusrahast on kasutatud uue õppekava rakendumise toetuseks, vahemikud olid ette antud. Selgus, et enamik koole on selleks kasutanud vähem kui 75% . Aga teisalt - uue õppekavaga seotud koolitused on alles hiljuti hoo sisse saanud, nii et jõuab veel.