"Sada miljonit digiallkirja annab tunnistust sellest, et oleme elektroonilise asjaajamisega jõudnud uude etappi. Kui mitmed teised riigid alles mõtlevad riiklikele e-teenustele ja nende kasutamiseks vajalikele vahenditele, oleme meie toimiva süsteemi juurutanud," ütles RIA peadirektor Jaan Priisalu. Samas on Priisalu sõnul ID-kaardi kasutuse levikus veel küllalt võimalusi, näiteks kasutatakse vähe ID-kaardiga krüpteerimist: "Ajal, mil inimesed ja organisatsioonid liigutavad järjest enam konfidentsiaalseid andmeid Internetis, on ID-kaart privaatsuse tagamiseks väga tõhus tööriist."

“Kümne aastaga on ID-kaardi kasutamine nii isikutuvastuseks kui allkirjastamiseks järjepidevalt kasvanud. ID-kaardi elektroonilisi võimalusi kasutab umbes pool miljonit inimest ja antud on 100 miljonit digiallkirja, järelikult on tegemist kasutajate jaoks väga vajalike ja kättesaadavate lahendustega,“ ütles Sertifitseerimiskeskuse juht Kalev Pihl.

ID-kaarti on 2002. aastast alates kasutatud elektrooniliseks isikutuvastuseks ligi 164 000 000 korral. Isikustatud andmeid ID-kaardi kasutajate kohta väljastatakse privaatsuskaalutlustel vaid seaduses ette nähtud erandjuhtudel, seetõttu ei selgitata välja ka 100 000 000. digiallkirja andjat.

Allikas: BNS

„Hea kooli mõistet saab sisustada väga erinevalt. Põhikoolid, gümnaasiumid ja kutsekoolid võivad olla erinevas mõttes head. Konverentsil arutletakse, mis tingimused peaksid veel olema täidetud, lisaks headele õpitulemustele, et me saaksime rääkida heast koolist, näiteks koostöine õhkkond, kaasav ja elav õpetamine, teadlik sihiseade ja süsteemne väärtuskasvatus, turvaline ja tervislik koolikeskkond, õpilase individuaalsuse väärtustamine,“ rääkis TÜ eetikakeskuse juhataja professor Margit Sutrop teema käsitlemise vajalikkusest.

„Sooviks pole mitte uute pingeridade tekitamine, vaid kvaliteedimärgi omistamise kaudu väärtustada ja teha lapsevanematele ning ühiskonnale tervikuna nähtavamaks see eriline töö, mida kool teeb õpilase arengu toetamisel,“ sõnas Sutrop.

Konverents on esimene samm hea kooli kvaliteedimärgi loomise poole. 2013. aasta jooksul peaksid erinevad osapooled (koolijuhid, õpetajad, tugispetsialistid, õpilased, lapsevanemad, teadlased) jõudma kokkuleppele selles, mis on hea kool. Leidmaks eri kriteeriumide täitmise hindamiseks sobivad mõõtmisvahendid, on koos haridus- ja teadusministeeriumiga kavas vaadata üle senised andmekogumisviisid ja koolide hindamise vahendid ning vajadusel neid täiustada. Kavas on aasta jooksul töötada välja uus tunnustussüsteem, mis võimaldaks tõsta esile haridusasutusi, mis täidavad piisavat hulka hea kooli kriteeriume.

Hea kooli kvaliteedimärgi taotlemiseks peavad koolid ise kirjeldama, kuidas nad erinevaid kriteeriume täidavad. Kooli enesekirjeldus tehakse avalikult kättesaadavaks. See annab lapsevanematele ja gümnaasiumi osas ka õpilastele endile võimaluse teadlikumalt valida meelepärast kooli.

5. väärtuskasvatuse konverentsil võtavad sõna Jaak Aaviksoo, Eve Eisenschmidt, Halliki Harro-Loit, Godi Keller (Norra), Loone Ots, Margus Pedaste, Lemme Randma, Margit Sutrop jpt.

Konverentsi korraldab Tartu ülikooli eetikakeskus koostöös haridus- ja teadusministeeriumi ja Kuningliku Norra saatkonnaga. Konverents toimub riikliku programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009-2013" raames.

Konverentsi kava leiate aadressilt: http://www.eetika.ee/konverents2012.

Konverentsi on võimalik jälgida ka internetis: http://www.uttv.ee/esileht

Allikas: TÜ eetikekeskuse pressiteade

Samal teemal:

• Eesti hariduselu esindajad lepivad kokku hea kooli kriteeriumites

Muu hulgas soovib vald teada, millised on peamised probleemid lasteaias, algkoolis ja gümnaasiumis, kirjutab Tartu Postimees. Põhilise osa küsitlusest moodustab aga Oskar Lutsu nimelise gümnaasiumi säilitamise või kaotamise problemaatika.

Nii tahab vald teada, kus hakkaksid lapsed gümnaasiumi kadudes koolis käima ning kas vanemad on nõus maksma laste gümnaasiumihariduse eest juhul, kui vald enam kooli ülal pidada ei suuda. Praegu õpib koolis 259 õpilast ja töötab 30 õpetajat.

Foto: Flickr
Samal teemal:

• Riigi ja omavalitsuste esindajad pidasid aru hariduskorralduse kaasajastamise üle
• Ministeerium loob toetusmeetme eraldiseisvate gümnaasiumide loomiseks
• Jutud kooli sulgemisest viivad lapsi ja õpetajaid
• Kuidas edeneb koolivõrgu optimeerimine erinevates maakondades?

Need probleemid esinesid 35 protsendil asututest, kuid veel 2008. aastal oli sama mure 51 protsendil. Pikemalt loe Postimehest.

28. novembril sai ajaveeb viieaastaseks. 5 aastat ja 52 000 regulaarset lugejat räägivad iseeneda eest. Kui toona alustatud ajaveeb oli Richard Byrne’i jaoks lihtsalt katse jagada uut ning huvitavat, mida autor oli leidnud ja ise kasutanud, siis nüüdseks, 7000 postitust hiljem, teab Byrne juba märksa rohkem ajaveebidest ning naudib endiselt uue ja huvitava katsetamisest klassiruumis.

Blogi pakub lisaks innovaatilistele võimaluste õppetöö aktiviseerimisel ka väga suures mahus erinevate keskkondade ning veebipõhiste programmide tutvustusi, mida kõiki saab klassiruumis edukalt ära kasutada. Ajaveebi pidaja on saanud oma tegevuse eest mitmeid tunnustatud auhindu ning on viimasel ajal läbi viinud ka palju tehnoloogiaalaseid koolitusi.

Ettevõtmist alustades ei olnud Richard Byrne’il veel vähimatki aimu selles, et millalgi loeb tema ajaveebi 52 000 kasutajat. Esimestel kuudel luges seda vaid autori ema ning mõned kolleegid, tasapisi aga kasvas ka lugejaskond. Väga suur osa kasutajatest jagab loetud postitusi edasi, jälgib autori tegemisi ka Twitteris ning tervitab teda koolitustel - see kõik on teinud blogi kirjutamise Byrne’i jaoks meeldivaks kogemuseks, mille eest ta oma lugejaid väga tänab.

Kes ei ole seni Free Technology for Teachers lehele sattunud, siis maksab seda kindlasti teha ning sirvida erinevaid võimalusi, mida blogi pakub. Kindlasti leiab sealt midagi meelepärast iga aineõpetaja, sest jagatud postitused puudutavad pea kõiki õppeaineid. Ajaveebi ülemises osas on võimalik menüü albil valida sobivad teemad või kasutada materjalide leidmiseks otsingusüsteemi.

Palju õnne autorile haridusblogi viie aastase sünnipäeva puhul Koolielu portaali ning paljude Eesti õpetajate poolt, kes on haridusblogist leidnud omale palju kasulikku.

Refereeritud: Free Technology for Teachers

Samal teemal:

• Free Technology for Teachers
• Richard Byrne soovitab tasuta e-raamatuid
• Põnev tööaasta välisuudiste toimetajana

Tartu maakohus tunnistas 22. märtsil kokkuleppemenetluses süüdi endise Tartu linnavalitsuse haridusosakonna juhataja Boris Goldmani omastamises, süüteo läbi saadud vara omandamises ja hoidmises, kirjutab Tartu Postimees. Sama otsusega tunnistati endine Tartu Annelinna gümnaasiumi direktor Jevgenia Lindevaldt süüdi omastamises ja ettevõtja Andres Ant omastamisele kaasaaitamises.

Sama kriminaalasja raames astuvad homme kohtu ette omastamises, dokumentide võltsimises ja nende kasutamises süüdistatav endine Tartu haridusosakonna finantsjuht Irina Aab, omastamises süüdistatav Kivilinna gümnaasiumi endine direktor Ants Serk ning samuti omastamises süüdistatav Kommertsgümnaasiumi eksjuht Priit Hänni. Lõuna prefektuuri endine töötaja Jüri Karu on saanud aga süüdistuse omastamisele kaasaaitamises, dokumentide võltsimises ja nende kasutamises.

Samal teemal:

• Eesti Päevaleht: Tartu linnaametnikud omastasid õpetajate preemiaraha

Alusharidusele eraldatakse järgmise aasta eelarve eelnõu kohaselt 51,95 miljonit eurot, millest 27,1 miljonit eurot kulub töötasudeks.

Tallinna linna 2013. aasta eelarve eelnõu kohaselt on haridusameti kuludeks ette nähtud 95,7 miljonit eurot, mida on selle aasta täpsustatud eelarvega võrreldes 3,9 protsenti enam.

Haridusameti haldusala kulud moodustavad eelnõu kohaselt 23,4 protsenti kogu linna põhitegevuse kuludest, mullu oli see osakaal 22,6 protsenti.

Põhi- ja üldkeskhariduse kuludeks on järgmise aasta eelarve eelnõu kohaselt kavandatud 33,59 miljonit eurot, mida on 5,5 protsenti enam kui käesoleval aastal täpsustatud eelarve kohaselt.

Kutseharidusele eraldatav summa väheneb eelnõu kohaselt järgmisel aastal aga 12,1 protsenti 326 787 euroni. Huviharidusele eraldatav summa suureneb 1,3 protsenti ning saab eelnõu kohaselt olema 5,26 miljonit eurot.

Allikas: BNS

Foto: Stockvault

Muidugi on uus õppekava saanud tegelikkuses toimida veel vähe aega; uuele on üle mindud  1., 4., 5., 7. ja 8. klassis. Gümnaasiumiaste, 3., 6. ja 9. klass liituvad septembrist 2013. Nii et on neidki kursuseid, mida ühe või teise aine õpetajad pole tegelikkuses veel õpetada saanudki.

Ainekava vajab aega, õpetaja ka

Sellest, kas uuenenud riiklik õppekava mõjutab tegelikku õppeprotsessi nii nagu sooviti või on kuskil suuri puudujääke, tuleks teada saada võimalikult kiiresti. Juhuks, kui tõesti midagi muuta tuleb. Nii korraldaski haridus- ja teadusministeerium möödunud aasta lõpus ja selle aasta alguses aineõpetajate ja koolijuhtide veebiküsitluse „Uutest riiklikest õppekavadest lähtuv kooliõppekavade arendus ja rakendamine“. Tulemuste esmase kokkuvõtte tegi ministeerium oma jõududega, täpsem analüüs järgneb Tallinna Ülikoolis.

HTM-i üldharidusosakonna peaekspert Imbi Henno ütles Tallinnas aineõpetajatele kokkuvõtteid tutvustades, et veebiküsitluses osales 1839 õpetajat 350-st koolist. Küsimused jagunesid kolme rühma: taustainfo, kooli õppekava arendus ja ainekavade arendus. Koolijuhtide küsitlusele vastas 162 koolijuhti. Küsiti taustainfot, infot kooli õppekava arenduse (eraldi gümnaasium ja põhikool), hindamise korralduse, õppekava rakendamise kulutuste, ainekavade arenduse kohta.

Võib kohe öelda, et väga suurt kriitikat uue riikliku õppekava aadressil õpetajatelt ega koolijuhtidelt ei tulnud. Ei jäänud ka muljet, et koolid ei saa oma õppekavade koostamisega hakkama, pigem vastupidi. Küll jäi kõlama, et aega oleks rohkem vaja – nii ainekavade rahulikuks rakendumiseks kui aega õpetajale endale, et kõiki õppekava nõudmisi täita. Õppekava portaalis www.oppekava.ee on väljas õpetajate hinnangud põhikooli ja gümnaasiumi uuenenud õppekavade ainekavadele, sealt leiab iga aineõpetaja just talle huvipakkuva kokkuvõtte.

Õpetajate veebiküsitlusest annab Koolielu siinkohal linnulennulise ülevaate.

Õpetajad on kooli õppekava koostamisse kaasatud

Kõige rohkem vastajaid oli matemaatikaõpetajate ja eesti keele õpetajate seast. 79% kõikidest vastajatest kokku väitsid, et nad on kooli õppekava üldosa väljatöötamisega seotud olnud. Ehk siis õpetajad on kooli õppekava koostamisse valdavalt kaasatud.

Ühele küsimusele pidid vastama kõik 1839 õpetajat: milliseid häid külgi näete uues riiklikus õppekavas?  7% vastanutest ei näinud selles midagi head; üle kümnendiku õpetajatest väitis, et ei oska öelda ja kolm neljandikku loetlesid häid külgi nagu õpilasi arvestavam, kaasaegsem, rohkem valikuvõimalusi õpetajale, lõiming on sees jne.

17-18% vastanutest ei näinud ka kooli õppekava koostamisel mingeid probleeme, veidi üle 12% tõid välja ajapuuduse. Mainiti ka rahalisi ressursse, õpikute puudumist.

Ainekava koostamise puhul vastasid 25%, et probleeme ei olnud. Muredest mainiti õpikute puudust, ajapuudust, raskusi lõimingu ainekavasse kirjutamisega jm. 

Kas ainekava koostamisel oli võimalik saada abi? 50% õpetajatest vastasid jaatavalt, 17% ütlesid, et nad ei ole abi saanud, 33% ei vastanud küsimusele. Abi on saadud peamiselt teistelt õpetajatelt ja kolleegidelt, aga ka koolitustelt.

Milliseid muutusi teeksid õpetajad ainekavades? „Ei oska veel öelda“ oli valdav vastus, liiga vähe aega on ainekava rakendumisest mööda läinud. Vaid inimeseõpetuse puhul tuli selgelt välja, et seal muudatusi ei tehtaks.

1839-st õpetajast andis 1433 vastuse küsimusele, kas nende arvates on riiklikus õppekavas kirjeldatud kooliastmete õpitulemused saavutatavad. Kõige pessimistlikumad olid siin vene keele kui võõrkeele õpetajad, 53% arvas, et õpitulemused saavutatavad ei ole. Ka saksa keeles oli eitavaid vastuseid palju, samas inglise keeles vastas eitavalt ainult 18%. Väga positiivselt arvavad õpitulemuste saavutamisest loodusainete ja inimeseõpetuse õpetajad. 

Põgusalt puudutati küsitluses ka uute õpikute teemat. Uute õpikutega on rahul 30%, ei ole rahul 12% vastanutest. Ülejäänud kas ei olnud veel töötanud küsitud vanuseastmes või ei olnud uut õpikut. Kõige rohkem on õpikute olukorraga rahul geograafiaõpetajad, kõige vähem eesti keele ja kirjanduse ning prantsuse keele õpetajad.

Kooli õppekava tegemist juhib õppealajuhataja

Koolijuhtide veebiküsitlusele vastas 162 kooli, enam-vähem pooleks gümnaasiumiosaga koole ja ainult põhikoole. Selle küsitluse tulemusi tutvustas haridusministeeriumi üldhariduse osakonna peaekspert Signe Granström. Ka siin annab Koolielu põgusa ülevaate.

Signe Granströmi sõnul tundub vastuste põhjal, et direktorid nii põhikoolis kui eriti gümnaasiumis on end distantseerunud õppekavaarendusest, ja sellest on kahju. Õppekavaarendust juhib kas õppealajuhataja või siis arendusjuht, kuidas kus. Aga samas kinnitasid juhtide vastused, et õpetajad on kaasatud, ja see ongi oluline.

Kooli õppekava arenduseks on ainetevahelised töögrupid moodustatud 62%-l küsitletud põhikoolidest ja 85%-l gümnaasiumitest. Ainekava valmis koostöös sama aine õpetaja(te)ga või siis valdkonna õpetajatega. Samas oli vastuseid, et ainekava tegi aineõpetaja üksi, natuke liiga palju, seda just põhikoolides.

Küsiti ka, kui palju kooli käsutuses olevast koolitusrahast on kasutatud uue õppekava rakendumise toetuseks, vahemikud olid ette antud. Selgus, et enamik koole on selleks kasutanud vähem kui 75% . Aga teisalt - uue õppekavaga seotud koolitused on alles hiljuti hoo sisse saanud, nii et jõuab veel.

Kui eelmisel aastal oli Vändras kaks vahetusõpilast, siis tänu positiivsele tagasisidele ja Comeniuse õpirände (toetab SA Archimedes) projekti edukusele õpib sel aastal neid neli, kirjutab Pärnu Postimees.

Hispaanlased on kenasti pereellu sulandunud ja käivad isegi kooli võrk- ja korvpallitreeningutel ning alevi jõusaalis, samuti on nad huvitunud koolis toimuvast näiteringist. Koolivaheajal toimus peale nädalavahetuste perekesksete ettevõtmiste pikem väljasõit Lõuna-Eestisse, kus hispaanlastele tutvustati nii Eestimaa looduse ilu kui meelelahutusvõimalusi.

Ja ega kaugel ole enam jaanuarikuu algus, kui Vändra gümnaasiumi neli gümnasisti pakivad kohvrid, et proovida õppimisvõimalusi soojemas Hispaania kliimas.

Vahetusõpilaste projekt esitab väljakutseid nii õpilastele kui õpetajatele, sest tuleb pidevalt otsida lahendusi ja võimalusi, kuidas korraldada õppetööd nii, et õpilased tuleksid võõrsil toime kõikide oma õppeülesannetega nii, et suudaksid tulemuslikult lõpetada kas oma klassi või lausa gümnaasiumi.

Samal teemal

• Õpirändamine muutub lihtsamaks

Sel aastal laiendas Tallinna õpilasfirma oma haaret üle Eesti ning õpiabi saab nüüd ka Rakveres, kirjutab Virumaa Teataja.

Rakvere reaalgümnaasiumi abiturient Katariina Reissaar on üks esimesi õpetajaid Lääne-Virumaal, kes sõlmis agentuuriga lepingu ning asus oma esimesele õpilasele, Rakvere gümnaasiumi IX klassis käivale Kristin Saarnale matemaatikatunde andma. Kristin Saarna leidis endale õpetaja Facebooki kaudu, kus õpilasomavalitsus jagas infot Student Networki kohta. “Viimased kaks-kolm aastat ma ei ole õieti matemaatikat õppinudki, aga mõtlesin, et peaksin end nüüd käsile võtma, ja otsisin õpetajat,” rääkis Kristin.

Samal teemal:

• Õpilasfirma Student Network esines Euroopas väärikalt