Osapooled kinnitasid ühist arusaamist, et õpetajate palk peab tõusma ning palga kasvu tagamiseks tuleb leida vahendeid ka mujalt kui vaid riigi poolt eraldatava haridustoetuse seest, märkis haridus- ja teadusministeerium oma pressiteates.

Valitsuskomisjonis haridus- ja teadusministeeriumi esindanud Piret Sapp sõnas, et arutelu oli tulemuslik. „Oluline on, et jõudsime mitmes punktis põhimõttelisele kokkuleppele,“ rõhutas Sapp. „Õhku jäi ka eriarvamusi, kuid läbirääkimised jätkuvad septembris ja loodan, et jõuame võimalikult paljudes punktides kõiki osapooli rahuldavatele kompromissidele.“

Läbirääkimiste osapooled nõustusid, et osa õpetaja täienduskoolitusest peaks olema riigi vastutusel. Koolide ja kohalike omavalitsuste käsutusse jääks täienduskoolituse korraldamiseks summa, mis ulatub 1% kohalikele omavalitsustele haridustoetuse raames jagatavatest palgavahenditest.

Põhjalikult arutati, kuidas arendada edasi praegu kehtivat koolipõhise arvestusega rahastamismudelit. Omavalitsused tegid ettepaneku kaaluda võimalust määratleda seadustes kooliastme pidamiseks kriteeriumid, mis põhinevad õpilaste arvul. Lisaks rõhutasid valitsuskomisjoni esindajad haridustoetuse raames kohalikele omavalitsustele jagatava põhikooli- ja gümnaasiumiastme õpetajate palgaraha jälgitavuse olulisust. Valitsuskomisjoni on soov on see, et põhikooli arvelt ei rahastataks gümnaasiumiastet.

Eraldi teemana tõstatus hariduslike erivajadustega noorte temaatika. Läbirääkimiste osapooled olid nõus sellega, et rohkem raha suunata just hariduslike erivajadustega noorte individuaalsele toetamisele tavaklassis.