Valik langes kahele Pärnu lasteaialegi: Trallile ja Kadri tänava omale, kirjutab Pärnu Postimees. Kadri tänava lasteaia õppealajuhataja Jelena Leppoja selgitusel on väljak hädavajalik, et lapsed õpiksid enne päris liikluskeerisesse sisenemist ohutus keskkonnas nii jalgsi kui rattaga liiklema.

“Praegu on meil niimoodi, et õpetajad joonistavad kriidiga aeg-ajalt neid ülekäigukohti,” tõdes Leppoja, kelle sõnade järgi on teretulnud, et nüüd valmib väljak spetsialistide käe all ja korralike värvidega.

„Autode arvu järkjärguline kasv suurendab laste, eriti just nooremate linnalastega seotud liiklusõnnetuste hulka, mistõttu tuleks liikluskasvatusega alustada juba lasteaias," märkis kütusefirma peadirektor Kai Realo.

Tervise arengu instituudi (TAI) korraldatud konkursile “TEIP” (“Tervist edendava idee projekt”) laekus tänavu 84 tööd, neist 52 põhikooli ja 32 gümnaasiumi vanuserühmast, kirjutab Pärnu Postimees.

RVK avatud noortekeskuse noorsootöötaja Piia Karro juhendamisel tehtud projekt “Tervislikud talverõõmud Raekülas“ oli TAI projektijuhi Reelika Viitamehe sõnul väga hästi läbi mõeldud ja detailne töö, mis haarab tervet kogukonda. "Noored on leidnud endale toetavad koostööpartnerid - kokku tuli üks tore algatus, mille tulemust naudivad kõik,” märkis Viitamees.

Uisuplats peaks RVK ja Raeküla staadioni vahelisele alale tulema jaanuari lõpuks, aga nagu talialade puhul ikka, sõltub täpne valmimisaeg ilmataadist.

Samal teemal:

• Noorte terviseprojektid keskenduvad liikumisvõimaluste suurendamisele
• Noored tulid välja põnevate tervise edendamise ideedega

Foto on illustreeriv. Allikas: Stockvault

Vaid aastaga on kahekordistunud nende rühmade hulk, kes soovivad konkureerida Eesti meistri troonile robootikas - seetõttu tuli teha kaks poolfinaali, neist esimene oli nädal tagasi Tallinnas ja teine läinud laupäeval Tartus Ahhaa keskuses, kirjutab Tartu Postimees.

Heilo Altin, üks võistluse korraldajatest rääkis, et Lõuna-Eesti poolfinaalis oli kohal 25 võistkonda, neist kolm Lätist. Vastavalt teemale "Lahendused eakatele" oli 14 erinevat missiooni, mille sooritamise eest robotid punkte koguvad. Näiteks on vaja robotil ära tunda õiget värvi rohupudel ja see baasi tuua, lapitekiruudud õigesse kohta kokku viia, sisseunustatud pliit välja lülitada ja palju muud. Pikemalt loe Tartu Postimehest.

Foto: Valga gümnaasium

Samal teemal:

• Terevisiooni stuudios peeti robootikatundi
• Ahhaa keskuses peetakse laupäeval robootikapäeva
• Robotexil saavutas edu Usin Polt
• Kooliõpilased nuputavad eakate abistamiseks uusi lahendusi

Kooli direktor Jaak Israel selgitas, et laste väljaskäimine on põhjustanud mitmeid probleeme: minnakse ületee poodi, kus mõned õpilased käivad, otsides põhjust suitsetama minna. Pikemalt loe juba Postimehest.

Lauamäng  on Eesti algupära, mis sest, et prantsuse keeles. Aga eestlaste poolt välja mõeldud ja teostatud. Creative Intelligence Group OÜ loovjuhi Hedvig Everti sõnul sai kõik alguse siis, kui ta veel ise Tallinna inglise kolledžis prantsuse keele õpetajana töötas. „Algul oli sisseelamisega tegemist, aga siis hakkasin märkama mustreid selles, mis on õpilastele keeleõppes raske. Need asjad olid aastakäikude ja rühmade kaupa samad. Õpetajana katsusin leida alternatiive ja lahendusi välja pakkuda, aga need olid lühiajalised, suurt efekti ei olnud. Tundsin, et tahan teemaga süvitsi tegeleda. Uurisin õpetamis- ja õppimisteooriaid. Samas võtsin lauamängu mõttes n-ö osadeks, otsisin, missugused elemendid on ühes tavalises mängus osalejatele nii haaravad. Uurisin ja katsetasin, kas haaratavust ja õpetatavat ainet saab siduda nii, et õppimine ei oleks raske, vaevaline, tehislik, vaid mänguline ja motiveeriv. Sellest lähtusin,“ meenutas Hedvig Evert. „Mõtlesin omaette kõik välja. Tundus, et sellest saaks teha päris õppevahendi ja oma ettevõtte, et pakkuda keeleõppele alternatiivset lähenemist mistahes koolis.“

Õppemäng CONTACT sai valmis oktoobri lõpus. Töö kestis poolteist aastat: alustati nullist ehk mõttest, et „midagi võiks olla“, ja lõpetati mängu testimisega koolides. Meeskonda kuulusid veel Rocca al Mare kooli prantsuse keele õpetaja Susanna Aija, Tallinna prantsuse lütseumist Rahel Kard ning Eestis üks tuntumaid prantsuse keele spetsialiste Markko Mattus, kes nüüd töötab Belgia Euroopa Kooli eel- ja algkooli juhatajana.

Mängitakse reaalseid olukordi

Tegu on lauamänguga, kus erinevates situatsioonides kohtuvad Euroopa riikide elanikud ning peavad oma suhtlusoskusega Prantsusmaa pealinnas hakkama saama. Kord tuleb mõelda, kuidas saada kõige mugavamalt Louvre'i juurest Montmartre'ile. Teinekord jälle, kuidas seletada taksojuhile, et rahakott jäi koju. Või hoopiski selgitada kelnerile, et tellisite coq au vin'i asemel ju hoopis bouillabaisse'i.  Mäng on täis huumorit, kultuuri, miimikat, näitlemist, avastamist ja arutelusid; kogu oma loovuse ja fantaasia saab käiku lasta. Õppimine toimub justkui märkamata. Mängu juurde kuuluvad ka reeglid, õpetaja juhend, õpilase tööleht, enesehindamisskaala jpm.  Mäng ei ole mõeldud päris algajale prantsuse keele õppijale, aga algtasemest A-2 piisab.  Ja sobib see põhikooli ja gümnaasiumisse. Rohkem infot mängu kohta.

Ja siiski, miks just prantsuse keel? Seda ei õpita meie koolides ju massiliselt…

„Olen ise prantsuse filoloog, sellest oli lihtsam alustada. Inglise keelel oleks muidugi suurem kõlapind, aga inglise keele õppematerjale on ka kõige rohkem. Seda keelt on palju toetatud. Ja inglise keelt on kergem õppida, sul on võimalik praktiliselt kogu aeg keelekeskkonnas olla,“ selgitas Hedvig Evert.  „Prantsuse keel ei ole enamasti õppijatega sama keskkonna keel, selle õpet tuleb toetada. Taoline lauamäng on just selle kompenseerimiseks, et ise iga hetk päris keskkonda ei pääse.“

Mis teeb prantsuse keele õppimise raskemaks kui näiteks inglise keele?

„Eks see, et ei ole keelega igapäevaselt nii palju kokkupuudet ja ei ole otsest vajadust seda keelt kasutada. Samas on natuke romantiline, nostalgiline soov prantsuse keelt õppida. Aga soovist üksi ei piisa, et olla järjepidevalt õppeprotsessis edukas. Õppimine läheb ladusalt, kui õppijal on konkreetne huvi (tahan selle keele abil oma maailma avardada) ja konkreetne vajadus (ees on kaks aastat tööd Brüsselis, lähen Prantsusmaale kõrgkooli). Siis hakkab inimene  otsima endale sobivat õppemeetodit. Koolis õpitakse küll prantsuse keelt palju valikainena, aga see ei haaku millegagi, ja sinna need õpingud ka jäävad. „Võib olla tulevikus läheb vaja“ on nii abstraktne, et see ei motiveeri võõrkeelde süvenema. CONTACT õppemängu olemegi sisse pannud väga elulised olukorrad Pariisis: ma pean ostma rongipileti, pean kokku leppima kohtumiskoha jne. Võimalus, et inimene satub Pariisis just sellisesse olukorda on suurem kui võimalus, et ta peab midagi perfektselt ja grammatikat hästi tundes prantsuse keelde tõlkima. Suhelda peab oskama, kaasaegses maailmas on see motivaator.“

Prantsuse keel on koolides valdavalt kolmas võõrkeel

Prantsuse keele õpetamise kohta meie üldhariduskoolides palusin väikest kommentaari ka SA Innove üldhariduse ja seire agentuuri keelekeskuse prantsuse keele peaspetsialistilt Piret Kannelt. Tema sõnul õpetatakse prantsuse keelt meil ligi 60-s koolis ning võrreldes teiste võõrkeeltega on prantsuse keel õppijate arvult neljandal koha inglise, vene ja saksa keele järel. „Positiivne on see, et vaatamata õpilaste arvu vähenemisele ei ole prantsuse keele õppijate arv vähenenud, vaid püsib stabiilne. See annab tunnistust huvi kasvust selle keele õppimise vastu,“ lausus Piret Kanne. Koole, kus prantsuse keel on A-võõrkeel (ehk esimene võõrkeel) peaks tema andmetel olema praegu seitse. Kõige suurem on prantsuse keelt C-keelena (ehk kolmanda võõrkeelena) õpetavate koolide arv.

„Üldiselt peavad inimesed kõige keerulisemaks häälduse omandamist, mis on tegelikult täiesti väär arusaam,“ sõnas Piret Kanne. „Hääldus on prantsuse keeles väga reeglipärane, nii et kes on viitsinud reeglid selgeks teha, sel ei ole probleeme. Reeglina saavad eestlased oma suurepärase häälduse eest kiita, isegi vähese keeleoskuse juures.“ Ta lisas, et ka riigieksamite suulises osas on kõige kõrgemad punktid alati hääldusel.  „Minu kogemuse põhjal näib kõige enam näib raskusi põhjustavat rääkimis- ja suhtlemisoskuse omandamine, mida tingib ka sageli väiksem tundide arv võrreldes näiteks inglise keelega (sõltuvalt koolist muidugi), ja ka keelekeskkonna puudumine. See lihtsalt ei tule nii kiiresti kui inglise keeles, milles jõutakse lihtsa suhtluseni üsna kiirelt. Praktikat on rohkem vaja," kinnitas prantsuse keele peaspetsialist Piret Kanne.

Foto: CONTACTi koduleht

Vaata lisaks:

• Koolielu õppematerjalid: prantsuse keel

Aga seitsme klassikomplektiga (siiski ca 70 õpilasega) kooliski tuleb tulemuslikult õppekasvatustööd juhtida - kui õppealajuhataja ülesanded lähevad koolijuhile või õpetajatele, tekivad paratamatult lüngad, sest õppealajuhataja tööpõld on niivõrd lai, kirjutab Mõniste kooli direktor Maarika Niidumaa Õpetajate Lehes.

"Varem võis tõesti öelda, et maakooliõpetajal on klassis vähem õpilasi ja sellest tulenevalt väiksem koormus. Tänane reaalsus on aga selline, et sageli peab õpetaja tundi minnes olema valmis liitklassis töötama ning seejuures toetama andekaid ja lihtsustatud õppekava järgi õppijaid. Ehk tuleks klassisüsteemist üldse loobuda?" küsib Niidumaa. Pikemalt loe juba Õpetajate Lehest.

Viljandis nõuab ministeerium valdadelt riigigümnaasiumis õppivate laste eest kohamaksu, kuigi seadus selleks ei kohusta, kirjutab Õpetajate Leht. "Kui osa omavalitsustest ütleb siiski „ei”, leiab haridus- ja teadusministeerium koos rahandusministeeriumiga lahenduse ning tagab kooli normaal­se töö. Ühtki õpilast riigi ja omavalitsuse vaidluse pärast kooli vastu võtmata ei jäeta ning koolist ära ammugi ei saadeta," märkis Küttis.

Riigigümnaasium töötab praegu Viljandis, juriidiliselt on see asutatud ning hooned ehitusjärgus Haapsalus ja Jõgeval, otsustatud on asutada riigigümnaasium ka Võrru. 

Samal teemal:

• Linnad ja vallad jätsid uue kooli rahata
• Jõgeva riigikooli juht jäi valimata
• Haapsalu linn saab riigigümnaasiumi

Õpetajate palgatõus on sedavõrd põhimõtteline otsus, et õpetajad saavad oma palgatõusu kätte kas või tagantjärele ja keegi sellest ilma ei jää - raha jõuab õpetajate pangaarvele jaanuari lõpus või hiljemalt veebruari alguses, kinnitas Aaviksoo. Pikemalt loe Eesti Päevalehest.

Samal teemal:

• Aaviksoo: omavalitsused on kulutanud õpetajate palgaraha ka mujale
• Järgmisel aastal suureneb hooldusõppel olevate õpilaste pearaha ja õpetajate palk
• Eesti õpetajate palgad on Euroopa madalamate seas
• Haridus- ja teadusministeeriumi kulud tõusevad üle poole miljardi euro
• Õpetaja keskmine palk on järgmisel aastal vähemalt 860 eurot

Foto: Stockvault

Õpetajad peavad koolis koostama tunnikavad kõigile oma kursustele. Sellega tehakse ära väga suur ja tänuväärne töö. Ennekõike on selle mõte õpetaja enda töö lihtsustamine. Kui ka meie õpetajad oma tehtud tööd veebipõhiselt teiste kolleegidega jagavad, ei ole see siiski Eesti praktikas nii tavapärane. Allpool on ülevaade viiest inglisekeelsest tunnikavade keskkonnast. Kuigi tegu ei ole eestikeelsete materjalidega, on võimalik tunnikavadest siiski ammutada värskeid ideid; näha, mida teevad õpetajad mujal ning vahest läbi nende ka oma õppetööd ja -tegevusi värskendada.

Teachers Pay Teachers on veebipõhine turg, kus õpetajad saavad oma tunnikavasid müüa ja osta. Lisaks materjalide jagamisele pakub leht õpetajatele ka võimalust teenida veidi raha selle mahuka töö eest, mida nad tunnikavadesse panevad. Kauplemise kõrval pakub keskkond ka tasuta materjale, mis katavad pea kõik vanuseastmed ja õppeained. Kui sobivat materjali ei leia, on võimalik seda ka küsida.

LearnZillion on keskkond, mis koondab üldistele teemadele keskenduvaid materjale. Need on loodud grupi ekspert-õpetajate poolt ja koosnevad matemaatika ning inglise keele õpetamiseks loodud materjalidest. Tunnikavad on tasuta ja need sisaldavad videoid, esitlusi, juhiseid ning kommentaare  loojate poolt.

Thirteen Ed Online pakub õpetajate meeskonna poolt loodud materjale, mis keskenduvad tehnoloogiat kasutavatele veebipõhistele tegevustele ning televisiooni poolt pakutule. Need põhinevad paljuski PBS’i materjalidel ning nendega seotud veebiallikatel. Keskkond on pidevas uuenemises.

Better Lesson on tunnikavade platvorm, mis võimaldab kasutajatel valitud materjale alla ja üles laadida. Paljud nende poolt pakutavad teenused on tasuta, kuid tasu eest pakuvad nad ka põhjalikumat õppekavapõhist lähenemist, mis on suunatud rohkem õppealajuhatajatele või osakonnajuhtidele.

Share My Lesson pakub tasuta õppematerjale erinevate ainetele ning vanuseastmetele. Paljud tegevused on seotud õppekava läbivate teemadega ning kasutajatele pakutakse ka materjalide hindamise võimalust.  

Refereeritud: Edudemic

Samal teemal: 

• Google tunnikavad 

„Midagi majandusvaldkonnast või hoopis vabatahtlikku tööd,” ütles eile noorte infomessil Teeviit eri kõrgkoolide boksidest infot kogunud 18-aastane Maret ning sarnase täpsusastmega oma tuleviku kohta liikus eile Teeviida esimesel päeval Eesti Näituste messikeskuses ringi enamik Eesti Päevalehega vestelnud noori. Lähemalt loe juba Eesti Päevalehest.

Samal teemal:

• Algas noorte infomess Teeviit