Järgmisel aastal hooldusõppe õpilaste pearaha ja õpetajate palgafond hoopis suureneb 11% võrra. 2010. aastal koostati esmakordselt riiklik hooldusõppe õppekava, mis tõi hooldusõppe õpilased haridussfääri ning käsitles neid haridust vajavatena nagu kõiki teisi lapsi. Eesmärk oli pöörata rohkem tähelepanu sügava ning raske intellektipuudega lastele, kellega senini tegeles üksnes sotsiaalsfäär. 

Hooldusõppe ülesanne on sääraste väga eriliste laste olemasolevate oskuste arendamine. Sama tähtis on tagada erilist tähelepanu ja õpet vajavatele lastele võimetele vastav järjest iseseisvam toimimine harjumuspärases keskkonnas. Sügava ja raske intellektipuudega laste ning noorte arengutase jääb 2- kuni 4-aastase lapse tasemele. Hooldusõppe õppekava väljatöötamisse kaasati hulgaliselt eksperte, nende hulgas loomulikult erivajadusega laste õpetamisega tegelevatest koolidest. 20-tunnine õppekoormus on ekspertide hinnangul optimaalne. Tähtis on mõista, et kõikidele hooldusõppel olevatele õpilastele koostatakse individuaalne õppekava, mis tähendab, et nende õpilaste arengu toetamisega tegeletakse individuaalseid vajadusi ja võimeid arvestades. 

Tegu on eriliste lastega, kes vajavad erilisi tingimusi ja individuaalset lähenemist, mistõttu pole nende puhul hariduse kõige tähtsam kriteerium tundide arv, vaid õppe jõukohasus. Iga õpilase arengutase ja olukord erinevad ning vaja on kasutada individuaalseid lahendusi ning suuremaid ressursse. Selliste õpilaste päevakavas peavad tihedalt põimuma nii tervishoiu-, sotsiaal- kui ka haridusvaldkonna rahastatavad tegevused. Õpetaja ülesanne ei ole ainult õppetundide läbiviimine, vaid kõikide lapsega tegelevate spetsialistide ja ka kasvatajate omavahelise koostöö korraldamine ning juhendamine, et laste arengu toetamine oleks järjepidev ja tõhus. Laste arengu toetamise selline käsitlus on saanud heakskiidu paljude hooldusõppekoolide juhtkondade ja õpetajate poolt. Kui õpilane jõuab arengus tasemele, kus talle võiks rakendada suuremat õppekoormust, siis on alati võimalik määrata toimetulekuõppekava, kus nädala õppekoormus on suurem.

Hooldusõppe õpilased vajavad suuremaid ressursse kui tavakoolide õpilased ning seetõttu on nende õpetamise rahastamisel hulk erisusi. Tänane hooldusõppel olevate õpilaste, sh vaimupuudega õpilaste toetus- ja rahastamissüsteem otsustati juba 2010. aastal ning seal pole plaanis teha mitte ühtegi muudatust, rääkimata nende pealt kokku hoidmisest või vähemast väärtustamisest. Hooldusõppe klassi õpilaste täituvusnorm on neli õpilast. See tähendab, et õppe maksumus ehk nn õpilase pearaha on olenevalt kooliastmest kolm kuni seitse korda suurem kui tavaklasside õpilastel, kus klassi suuruse normiks on 24 last. Lisaks antakse hooldusõppel olevale õpilasele võrreldes tavalise õpilasega täiendavalt vahendeid vastavalt sellele, kas õpilane õpib klassis, kus kõik õpilased õpivad toimetuleku- või hooldusõppes või mitte. 

Hooldusõppe õpilaste arengu toetamiseks on riik suurendanud põhihariduse omandamise aega kahe aasta võrra, mis omakorda suurendab panustatud raha ning õppetundide mahtu põhihariduse omandamisel. Lisaks põhiharidusele on võimalik rakendada lisa-aastat, et toetada õpilase üleminekut haridussüsteemist hoolekandeasutusse või järgmisele haridustasemele. Riik rahastab ka seda õpet.

Allikas: HTMi pressiteade