Neile külastajatele, kellel on kaasas muuseumi püsiekspositsiooni „VISA HING. 11 aastat Eesti ajalugu“ saatev tööleht „Riik ja võim“, on sissepääs Suurgildi hoonesse tasuta. Selleks tuleb tööleht eelnevalt muuseumi kodulehelt välja printida ja kassas ette näidata. Töölehe saab alla laadida siin.

Suurgildi hoone on kodanikupäeval avatud kell 10-18.  Avatud on püsinäitus „VISA HING. 11 000 aastat Eesti ajalugu”, mis aitab mõista siin elanud inimeste erakordsust ning tutvustab meid enim mõjutanud ajaloosündmusi. Samuti ootab külastajaid Eesti Ajaloomuuseumi ja Muinsuskaitseameti näitus „Vettpidavad allikad. Keskaegne leid Tallinna lahest“, mis toob publiku ette keskaegse kaupmehe reisikasti põneva sisu.

"Me ei näe vajadust maksta," ütles Suure-Jaani vallavanem Tõnu Aavasalu, kes sai nädal tagasi kirja, milles oli haridusministeeriumi pakutav leping. Selle järgi peaks Suure-Jaani maksma iga Viljandi riigigümnaasiumis õppiva oma valla noore eest 64 eurot kuus, kirjutab Sakala.

Sama on hariduministeeriumile vastanud või vastavad kohe ka kõik ülejäänud Viljandimaa omavalitsused ja seetõttu on gümnaasiumi eelarvest iga kuu puudu üle 27 000 euro. Et omadega välja tulla, on koolijuht Ülle Luisk pidanud näpistama summa gümnaasiumi käivituseelarvest. Seda raha on gümnaasiumil hädasti vaja aga uuel aastal, kui uus maja valmis saab. Edasi loe juba Sakalast.

Foto: Flickr

Samal teemal:

• Viljandis alustas tööd Viljandi gümnaasium

• Viljandi kooskõlastas riigigümnaasiumi loomise
• Ülle Luisk: vajadus kujundada tugev põhiharidus

Arengukava üks põhimõttelisemaid muudatusi on koolivõrgu ümberkujundamine: Koidula gümnaasium ja ühisgümnaasium tahetakse kolme aasta pärast muuta gümnaasiumideks, kus ei ole enam põhikooliosa, kirjutab Pärnu Postimees.

Uus ühisgümnaasium hakkaks paiknema praegustes Hansagümnaasiumi ruumides. Ülejõe gümnaasium, Hansagümnaasium ja Vene gümnaasium muutuksid põhikooliks, Hansagümnaasiumi asemel tekib põhikool praeguse ühisgümnaasiumi ruumides.

Koidula gümnaasium on kavas põhjalikult remontida ja venekeelsed gümnaasiumiklassid on tulevikus tõenäoliselt ühisgümnaasiumi juures.

Pärnu hansagümnaasium. Foto: Flickr

Kõigil aladel võistelnud Nõo reaalgümnaasiumi õpilane Kalle Klaos tunnistas, et talle on keerulisim kabe, sest seda ta lihtsalt ei oska nii hästi, kirjutab Tartu Postimees. Võistlussüsteem, mis ei eelda võistlejate kogunemist ühte kohta, talle ja ta koolikaaslastele täitsa meeldib, kuigi ka reaalsel kokkutulemisel oleks nende arvates omad plussid.

Olümpiaaditurniir on suletud, nimelt osalevad seal ainult koolide kinnitatud õpilased, kuid huvilised saavad olümpiaadile end kirja panna ka hooaja keskel. Esimesele etapile oli registreerunud 56 kooli ja 500 õpilast. Turniiril veebiruumis vint.ee toimuvat saavad jälgida kõik huvilised.

Foto: Flickr

Kiiresti muutuv maailm meie ümber eeldab kõigilt inimestelt valmisolekut ka ise muutuda – olla usin õpilane ning valmis läbi elu pidevalt ennast täiendama, kogemusi omandama ja uusi teadmisi ellu viima, märgib Innove oma pressiteates. Konverentsi „Teadlik valik“ keskne teema on täiskasvanud inimeste läbimõeldud valikud haridus- ja tööelus ning karjäärispetsialistide kogemused nende toetamisel.

"Iga inimene vajab mingil eluetapil toetust oma õppimis- või tööalaste valikute tegemiseks. Karjääriteenused on olemas just selleks, et inimesi nende tulevikuvalikute tegemisel abistada. Kui täna oleme keskendunud noorele karjääriplaneerijale, siis alates järgmisest aastast käivitame koostöös Rajaleidja karjäärikeskustega teenuste osutamise ka täiskasvanutele, sh on prioriteetne sihtgrupp kutse- ja erialase hariduseta inimesed“, ütleb SA Innove karjääri- ja nõustamisteenuste arenduskeskuse juhataja Margit Rammo.

Päeva juhib Eesti Karjäärinõustajate Ühingu esinaine Sirli Kriisa. Lisainfo SA Innove kodulehelt: http://www.innove.ee/et/karjaariteenused/konverents.

Konverents toimub Euroopa Sotsiaalfondi programmi „Karjääriteenuste süsteemi arendamine” raames.

Töövarjupäeva korraldab Junior Achievement Eesti koos oma vilistlasorganisatsiooniga SENT. Paljudes koolides on töövarjupäev kohustuslik karjääriplaneerimise tunni osa, millest võtavad osa kõik abituriendid või kogu gümnaasiumiosa. Nii on täna koolitundide asemel tööpõllul 130 õpilast Tallinna Linnamäe Vene lütseumist, 120 õpilast Noarootsi gümnaasiumist, 110 õpilast Viimsi keskkoolist, 98 õpilast Põltsamaa ühisgümnaasiumist ning 94 õpilast Tallinna 21. koolist.

Kristen Aigro EBS gümnaasiumist, kes pakub täna varju Vabariigi Presidendi Kantselei direktorile Siim Raiele, peab töövarjupäeva kordumatuks võimaluseks: „Näen sageli eakaaslasi vaevlemas olukorras, mil tuleb langetada valikuid tuleviku suhtes. Tegelikult ei tea meist keegi, mida need valikud tähendavad. Töövarjupäev on üks väheseid võimalusi - tegelikult lausa kordumatu võimalus - saada tegelik pilt sellest, mis on ees ootamas.“

Varjuks tippjuhtidele
Töövarjupäeva Kroon 2012 on üle-eestilisel Töövarjupäeval toimuv eriüritus, mille raames oli gümnaasiumiõpilastel võimalus kandideerida Eesti tippettevõtjate, -poliitikute ja -juhtide varjudeks.

Täna on õpilased varjudeks Swedbank Eesti juhatuse esimehel Priit Perensil, Tallinna Tantsuakadeemia kunstilisel juhil Märt Agul, Eesti Ajalehed juhatuse esimehel Kadi Lambotil, Eesti Kunstimuuseumi peadirektoril Sirje Helmel ja paljudel teistel Eesti tippjuhtidel ja -spetsialistidel.

Töövarjupäeva Krooni eesmärk on pakkuda noortele võimalust tutvuda huvitavate, tegusate ja edukate inimeste igapäevaste tegemiste ja kohustustega. Swedbanki juht Eestis Priit Perens selgitas varju pakkumise tähendust nii: "Loomulikult soovivad noored teada, kuidas sellist ettevõtet igapäevaselt juhitakse. Mul on hea meel, kui saan õpilasele näidata, et panga peadirektori töö ei ole ainult kuiv numbrite jälgimine, otsuste tegemine ja käskluste jagamine, vaid ettevõtte edukaks juhtimiseks on vaja ka oma inimeste ja klientidega suhelda."

Töötubades on võimalik valmistada paberist vahvaid kuuski, erinevaid jõulupärgasid või akna- ja kuusekaunistusi, puidust küünlajalgasid, lindude toidumajakesi või väikseid kuuski või hoopis õppida valmistama traditsioonilisi pikki küünlaid.

Üks töötuba kestab kaks tundi ja sisaldab kahe erineva materjaliga tööd, mistõttu toimub töö kahes grupis ja iga laps saab endale valmis vähemalt kaks eset. Töötoas valmistatavate esemete valiku annab õpetaja teada töötoa registreerimisel.

Kokku on planeeritud läbi viia kuni 20 töötuba.

Töötoad toimuvad EELREGISTREERIMISEGA Vivendi puidu- ja paberistuudios Mustamäel aadressil Sõpruse pst. 211.

Täpsem info http://www.vivendi.ee/JOULUTOOTOAD-KLASSIDELE

Projekti toetab Tallinna Haridusamet. Soovime kõigile kaunist jõulueelset meisterdamist ja kohtumiseni töötubades!

Vivendi puidu- ja paberistuudio, Sõpruse pst. 211, Tallinn, tel. 600 2244

e-mail: info@vivendi.ee

http://www.vivendi.ee

„Kui palju teevad vanemad oma lastega kodus tööd!“ sõnas Ilotana Haalen tunnustavalt. „Võib olla ma saangi kõike teha pisut positiivsemalt sellepärast, et mul on nii head õpilased ja suurepärased lapsevanemad. Vanemad saavad õpetaja töö teha kas kergemaks või raskemaks. Minu lapsevanemad on seda kergendanud.“

Ilotana Haalenil on õpetajastaaži ligi 11 aastat. Varem töötas Saku gümnaasiumis, siis aga seadis elu nii, et parim valik oli Tallinna Kristiine gümnaasium. „Olen proovinud ka koolivälist tööd, aga see ei sobinud mulle. Ju olen hingelt piisavalt õpetaja, midagi oli kogu aeg puudu,“ rääkis Ilotana Haalen.

Kas tahtsitegi seda elukutset ja õppisite teadlikult klassiõpetajaks või see lihtsalt läks niimoodi?

„Julgen öelda, et see lihtsalt läks niimoodi. Minu suguvõsas ei ole ühtegi õpetajat olnud, et oleks sealt eeskuju saanud. Ühel hetkel, kui Saaremaa ühisgümnaasiumi lõpetasin, tuli midagi otsustada. Aga mida see noor inimene otsustab, igasuguseid mõtteid käis peast läbi. Kui Tallinnasse tulin, käisime sõbrannaga paljudes koolides vaatamas. Pedagoogiline seminar jättis toreda mulje. Ja sinna mind vastu võeti. Küllap siis pidi nii minema.“

Klassiõpetaja käe all õpivad lapsed tavaliselt 1.-4. klassini. Praktiliselt võiks klassiõpetaja kuni kuuenda klassini kõiki aineid anda, aga Ilotana Haaleni arvates on teatud hetkel õigem linnupojad vabaks lasta ja iga spetsialist teeb oma tööd nendega edasi. „Arvan, et pikalt ühe õpetaja käe all olemine ei ole õige, lapsed lähevad liiga selle õpetaja nägu,“ lausus ta. Õpetaja Haalen ise on klassiõpetamisele lisaks andnud inglise keelt 5. ja 6. klassis.

Ilotana Haalen. Foto: Madli Leikop

Kui teile tuleb uus esimene klass, kui palju teate nendest lastest ette, teate nende võimeid, taset?  Või hakkate kõike alles siis avastama, kui lapsed klassis on?

„Selles koolis olen mina alustanud üks kord päris algusest, esimese klassiga. Paljudele neist olin enne eelkoolis õpetajaks. Teadsin, millised lapsed nad on, kui paljut oskavad. Ma seda A ja B tundmist ei tookski nii esile, eelkool andis pildi nende sotsiaalsetest oskustest ja emotsionaalsetest võimetest uue olukorraga toime tulla. Seda pean oluliseks. Mõni laps harjub ühe õpetajaga ära ja siis soovitakse kindlasti, et ta selle õpetaja käe all jätkaks. Nii tuleb laps 1. septembril kindla meelega ja rõõmsalt kooli. Mitte et talle teised inimesed ei meeldiks, vaid lapsele on  kindlust vaja. Kevadel tegime kooli tulevate laste ja nende vanematega ka väikese perevestluse. Vanem sai tagasisidet anda, milline ta laps on, kas rohkem meeldib matemaatika või kunst. Kõige ideaalsem variant ongi, kui eelkooli teevad need õpetajad, kes selle lennu ka võtavad.“

Kas jälgite oma õpilaste käekäiku ka pärast 4. klassi? Vaatate, et minu juures oli see või teine õpilane nii tubli, nüüd on õpetajad ta ära rikkunud…

„Sellise pilguga, et mõni teine õpetaja oleks lapse ära rikkunud, ma kindlasti ei vaata. Aga mõni laps on ise üllatust valmistanud. Muidugi nad muutuvad, eriti kuuendas-seitsmendas klassis. Tegelikult on juba algklassides aimata, kellest hakatakse tulevikus rohkem rääkima. Eks ta nii on läinud ka. Palju sõltub sellest, missugused sõbrad talle kõrvale satuvad.“

Ja õpetaja ohkab, et võib olla ühel hetkel, kui neid oma lapsi tekib juba väga palju, kõikide käekäiku enam jälgida ei jõua, aga praegu hoiab ikka silma peal, kasvõi kaugeltki.

Kuidas klassiõpetaja oma teadmisi vormis hoiab? Selles mõttes, et esimeses klassis tuleb alustada ikka tähestikust  ja siis tuleb jälle kaks pluss kaks…

„Mulle meeldib end täiendada. Kui vähegi võimalik, võtan osa koolitustest, need ei peagi olema ainealased. Kevadel näiteks lõpetasin mentorkoolituse, mulle kui inimesele andis see väga palju. Pani ka mõtlema, kas märkan alati lapsi õigest vaatenurgast. Kõik põnev, mis kursustelt leian, jõuab siia klassi ka. Ei ole sellist asja, et nad on liiga väikesed. Lapsed arenevad koolis väga kiiresti, isad-emad tihtipeale ei usugi, kui teadmishimulised nende lapsed on.“

Kas enesetäienduse hulka kuuluvad ka Koolielu kursused?

„Jah, eelmisel aastal avastasin e-koolituste võimaluse. Mulle sobib, et saan kursusel antud ülesandeid täita endale sobival ajal, olgu või varahommikul ja hommikumantlis! Olen Koolielu e-kursustest  teinud läbi kujundava hindamise koolituse. Huvitav oli „Digipildid koolielus“. Tihti võtame automaatselt kellegi teise pilte ja kasutame neid oma töös, mõtlemata, kas ma ise oleksin nõus, et minu pildid ehivad võõrast tööd ja tema saab pärjatud. See koolitus andis võimaluse varem tehtud fotosid teise pilguga vaadata, panin ka klassi tööle. Lapsed ja lapsevanemad pildistasid talviseid linde, saatsid fotod mulle ja tegime väikese e-raamatu. Me ei tee selliseid asju iga tund ega iga kuugi mitte, mõned korrad aastas on tore üllatus.“

Siit edasi läheb jutt virtuaalse suhtluskeskkonna Second Life`i  ja vastava kursuse peale Koolielus. Vestluskaaslane ütleb, et kursus oli põnev, mina tean, et see on vastuolulisi arvamusi tekitanud. Second Life´i võib silmapilkselt armuda, ja see võib ka võõristust tekitada.

„Mina olen selline õpetaja, kes peab tohutult tähtsaks internetiturvalisuse poolt. Olin kuulnud virtuaalmaailmast, mõtlesin ise järele proovida. Oli huvitav  ja põnev, kohati leidsin end suhtlemas ja käitumas seal nii, nagu ma seda päris elus mitte kunagi ei teeks. See ehmatas. Tajusin, et kui mina, täiskasvanu, vägagi mõtlev ja vastutustundlik inimene juba nii teen, mis siis veel lapsest rääkida! See tõi mind maa peale. Rääkisin lastega internetis suhtlemisest, minu klassis üldiselt suure arvutisõltuvusega lapsi ei ole. Mõnega oleme pidanud kokkuleppe tegema, et teatud perioodi õpilane kodus arvutit ei kasuta. Õpetaja soovitus on paremini mõjunud kui lapsevanema antud käsklus. Nii et Second Life oli põnev koolitus, aga rohkem ma selles suhtluskeskkonnas ei käi. Ja see ei ole kindlasti väikestele lastele. Teadlik õpetaja saaks Second Life`i õppetöös kasutada, siis ikka gümnaasiumis, mitte enne. Aga mina jätkan eTwinningu projektidega, vaatame, mida saame lastega koos teha.“

Intervjuu Ilotana Haaleniga lõpetan sellega, millest tegelikult oleks alustada tahtnud. Nimelt nimest. Nii kõlavat nime naljalt juba ei unusta, on sellel ka võõraid juuri?

„Nimi ise on huvitavam kui võib olla kõik muu,“ muigab klassiõpetaja. „Lapsepõlvest andis nimi kaasa pigem negatiivseid emotsioone, täiskasvanuna on suhe nimesse muutunud. On tõesti nii, et kui korra oled nime Ilotana kuulnud, siis hilisemates vestlustes tuleb kohe välja, et ahaa, see on see Ilotana. Tiinasid ja Marisid on palju, neid on raskem kohe õige isikuga seostada. Aga ei midagi võõrapärast, sündinud olen Hiiumaal, kasvanud Saaremaal, nii et minus on kahe saare juured.“

Vaata lisaks:

• Koolielu e-koolituste kalender 2012/2013
• Unistuste amet vajab diplomaatiat ja natuke näitekunsti

Keskkond pakub teemasid väga laialdasele publikule, kuid on kahtlemata väga tänuväärne ka haridusvaldkonnas. Läbi selle on võimalik kuulda ja näha haridusliidrite mõtteid üle kogu maailma, ammutada lugematul hulgal mõtteid, inspiratsiooni, motivatsiooni ning palju muud.

Esimesed kuus videot postitati TED’i keskkonda 2006. aastal katsetusena. Keegi ei osanud arvata, kas inimestel on huvi vaadata 18-minutilisi veebipõhiseid videoloenguid ja kindlasti ei näinud keegi ette sellist plahvatuslikku populaarsuse tõusu järgnevate aastatel. Inimesed janunevad uute mõtete järele ja nendes pulbitseb soov paljastada meie maailma muresid, et leida neile uusi ja loovaid lahendusi.

TED on oma juubeli puhul pannud kokku interaktiivse graafiku, mida sirvides on võimalik tutvuda viimase kuue aasta olulisemate pidepunktidega vaatajaskonna suurenemise teekonnal.

Lisaks on olulise sündmuse tähistamiseks loodud ka uus videoloendite leht. Loendid on koostatud teemadel, mida inimesed sagedamini vaadanud on. Eesmärgiks on anda vaatajale võimalikult lai pilt erinevatest valikutest, mida TED pakub.

Loendite lehelt leiab ka 24 erineva ala inimese lemmikute valiku. Juubeli puhul paluti neil panna kokku oma nimekiri video-loengutest, mis neid enim mõjutanud või inspireerinud on. Oma loendid on kokku pannud näiteks Bill Gates, Bono, Hans Rosling, Ben Affleck jt. Rõõm on tõdeda, et paljude valikute hulka kuuluvad ka haridusalased videod. Ilmselt üks tutnumaid TED-loenguid hariduse vallas on Ken Robinsoni “Kas koolid tapavad loovust?”, mida on võimalik vaadata ka eestikeelse tõlkega.

Kas TED loengute keskkond on teile juba tuttav? Millised TED-loengud teile silma on jäänud?

Refereeritud: TED blog 

Samal teemal: 

• TED-loengud – ideed, mis väärivad jagamist
• Bill Gates: viie aasta pärast on parim haridus veebipõhine haridus 
• 200 aastat nelja minutiga

Tänavuse võistlussarja teemaks on “Lahendused eakatele”, mille käigus tuleb noortel nuputada ning esitleda innovaatilist ideed, kuidas tehnoloogia saaks aidata vanemaid inimesi nende igapäevastes toimetustes, märgib Tiigrihüppe Sihtasutus oma pressiteates. Olgu selleks tõsieluliseks väljakutseks näiteks eakate paranemine vigastustest, uute tehnoloogiatega sammupidamine või igakuise eelarvega hakkama saamine.

Meeskonnatööna valmiva ideelahenduse väljatöötamisel on noored otsinud endale üle 60-aastase eaka partneri, ühiselt sõnastanud probleemi, uurinud seniseid lahendusi ja töötanud välja oma uuendusliku lähenemise. Võistlusel parima tulemuse saamiseks peab meeskond oma ideed võimalikult hästi žüriile esitlema.

Fotod: Terje Lepp

Ehitatakse Mindstorms robot
Robotivõistluse teises osas ehitavad ja programmeerivad 50 meeskonda iseseisvalt tegutseva LEGO Mindstorms roboti, mis peab 2,5 minuti jooksul lahendama erinevaid ülesandeid ja koguma võimalikult palju punkte.

FIRST LEGO League (FLL) on rahvusvaheline 9 – 16-aastaste õpilaste võistlus, mis toimub üle terve maailma ning mille eesmärgiks on teaduse ja tehnoloogia populariseerimine noorte hulgas.
FLL võistlussarja korraldajaks Eestis on MTÜ Robootika. Kooliõpilaste robotivõistlus toimub rahvusvahelise robotiehitamise ürituse Robotex 2012 raames.

2007. aastal alguse saanud Eesti koolirobootika projekti toetab Tiigrihüppe Sihtasutus. Õpetajatel ja huvialaringide juhendajatel on võimalik osaleda kursustel, samuti toetatakse õppematerjalide ja robotikomplektide ostmist koolidele. Tänavu alustati Tiigrihüppe Sihtasutuse toel WeDo robootikaplatvormi juurutamist juba algklassides ja lasteaia vanemas rühmas.