Eestil on praegu raskem hariduse uuendamise eesmärke saavutada kui 20 aastat tagasi, sest betoon on valatud ja kool konserveeritud - maksma hakkab hariduse sisu kaudu konkurentsis püsimine, sestap on hea pöörata pilk kooli sisse ning seada eesmärgid nüüdisühiskonna vajadustele tuginedes, kirjutab Viljandi gümnaasiumi direktor Ülle Luisk.
Rohkem oleks tarvis analüüsida põhikooli gümnaasiumist lahutamise toimet põhiharidusele, mis kujundab suuresti õppija teadmisi, oskusi, hoiakuid ja väärtusi, ütleb Luisk ajalehes Valgamaalane.
"Eestis on vaja kujundada ühtlaselt tugev põhiharidus. Soome ühtluskooli põhimõttel toimiv süsteem on näide, kuidas põhiharidusega noor on pärast kooli lõpetamist mitme võrdselt hea ja tugeva valiku ees (minna kutsekooli või gümnaasiumisse). Gümnaasiumis ei vajata sissejuhatavat kursust, ühtlustamaks taset – see ongi ühtlane," märgib ta. Pikemalt loe juba Valgamaalasest.
Loe lisaks: