Kuigi Peaasi.ee on mõeldud eelkõige noortele, leiavad sealt infot ka nende lähedased ja noortega tegelevad spetsialistid, kirjutab Pärnu Postimees.

„Enamik vaimse tervise häireid hakkavad kujunema juba noorukieas ja neil on oht muutuda elukestvaks,“ rääkis MTÜ Peaasjad juhatuse liige, psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa ja lisas, et häire hakkab mõjutama koolitööd, peresuhteid, sotsiaalse võrgustiku kujunemist, eesmärkide seadmist, põhjustades vajakajäämisi peaaegu kõigis eluvaldkondades.

„Soovime, et noor inimene saaks ennast häirivate vaimse tervise probleemide puhul võimalikult vara abi – see parandab oluliselt prognoosi, abi tulemuslikkust ja aitab ära hoida elukestvate haiguste väljakujunemist,“ selgitas Oidermaa.

Peale info edastamise ja nõustamisteenuse on Peaasi.ee loojate soov arendada varase sekkumise teenistust noortele, kellel kas on tekkinud või tekkimas vaimse tervise häireid.

Allikas: peaasi.ee

Esmaspäeval oli koolis jutunurk - õpetaja Inga Merisaare ütlust mööda olid lapsed sel päeval kodust kaasa võtnud padja ja mõne Astrid Lindgreni raamatu, mida oli mõnus vahetundides lugeda, kirjutab Pärnu Postimees. Kooli raamatukogus avati Lindgreni raamatute näitus, kuhu olid oodatud raamatud kodudestki. Kogu nädala vältel vaadati vahetundides paljude laste lemmikkirjaniku raamatute järgi tehtud filme.

Teisipäeval tutvustati Lindgreni elu ja loomingut klassides, kolmapäeval joonistasid lapsed tema raamatute tegelasi ning neljapäeval vallutas võimla suur Pipi karneval, kuhu kogunesid Astrid Lindgreni raamatute tegelasteks kostümeeritud lapsed.

Vabandame võimalike ebamugavuste pärast.

Ka sellel aastal tõstatab MTÜ Lastekaitse Liit oma traditsionaalsel novembrikuisel konverentsil lapse heaolu puudutavaid olulisi küsimusi, keskendudes positiivsele vanemlusele, märgib liit oma pressiteates. Omaette rõhuasetus on sellel konverentsil laste kasvatusmeetoditel, ka kehalisel karistamisel.

Käesoleva nädala esmaspäeval avaldas lasteombudsman avaliku pöördumise laste kehalise karistamise keelustamiseks, millega ühines üle 30 erineva organisatsiooni. Oma pöördumises rõhutas ombudsman, et vägivallavaba ühiskond on võimalik üksnes siis, kui tänased lapsed ja homsed lapsevanemad kasvavad üles vägivallata ning laste kehalise karistamise selgesõnaline keelustamine aitab vägivallavaba ühiskonna loomisele kaasa.

"Last kehaliselt karistades tunneb väike inimene valu. Tavaliselt on karistus just lapse aktiivsuse eest - kas ta on näiteks avaldanud oma arvamust või ta on midagi lõhkunud, mistõttu saab laps otsese signaali, et ta on midagi valesti teinud. Sellega kasvatame alluvat indiviidi, mis pärsib aga terve ühiskonna teket," rõhutab Lastekaitse liidu president Loone Ots.

Konverentsil astuvad intrigeerivate ettekannetega üles Margit Sutrop, David Vseviov, Kauksi Ülle, Karl-Martin Sinijärv, Ilmar Raag ja paljud teised. Konverentsist toimub ka otseülekanne, mida saab jälgida konverentsi kodulehel: http://konverents.lastekaitseliit.ee/

Allpool on näide petukirjast. Täpsemalt loe siit.
Teema: Sa oled praegu 20.9GB uuendus jätkata
Kuupäev: Mon, 19 Nov 2012 08:24:37 -0500 (EST)
Saatja: Riiklik Eksami JA Kvalifikatsioonikeskus süsteemiadministraator

Sinu postkast on ületanud piiri 20 GB, selle määrab teie ülemus
Sa oled praegu 20.9GB, siis ei oleks võimalik luua uus e-posti saata või
saada uuesti, kuni sa uuesti kinnitada oma mailbox.To kinnitada oma
postkasti, saate klõpsata
*Riiklik Eksami ja Kvalifikatsioonikeskus/uuendatud

*Täname,

Riiklik Eksami JA Kvalifikatsioonikeskus süsteemiadministraator


From: Webmail Support Team
To: undisclosed-recipients
Sent: Wednesday, November 14, 2012 2:59 PM
Subject: Dear Email Account User

You have exceeded the storage limit on your mailbox; click the below link to increase your quota limit.
Click here
©2012 Webmail Support Team.

Instituudi projektijuht Reelika Viitamehe sõnul iseloomustas kõiki Tervist Edendava Idee Projekte sel aastal põhjalik läbimõeldus ja konkreetne siht oma tegevus kindlasti ellu viia, teatab Tervise Arengu Instituut. „Eriti tugevalt olid kokku pandud põhikooli vanuserühma projektid, kus tahe ise asju teha ja muuta oli eriti tuntav.“  

Paljude projektide läbivaks teemaks oli tervisenädala korraldamine, mis hõlmaks erinevaid liikumist ja tervislikku toitumist propageerivaid tegevusi. „Varasemast rohkem ongi hakatud tähelepanu pöörama spordile ja liikumisele üldse. Projektikirjutajad rõhutavad oma töödes, et noored tuleb arvuti tagant ära saada,“ märkis projektijuht. „Väga populaarseks on muutunud ka matkamine ja pallimängud.“

Žürii hindas projekte kahes vanuserühmas: 11-15-aastased ja 16-19-aastased. Hindamisel lähtuti idee atraktiivsusest, huvitavast teostusviisist, jätkusuutlikkusest, sihtgrupi suurusest ja kogukonna kaasatusest ning mõjust tervisekäitumisharjumuste kujundamisele. Samuti jälgiti läbimõeldud tegevuskava olemasolu ning idee uudsust.

Noorema vanuserühma parimaks projektiks valis žürii Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumi ja RVK avatud noortekeskuse liuvälja rajamise ühisprojekti „Tervislikud talverõõmud Raekülas“. Teine oli Kuldre kooli projekt „Läbi pallimängude leian tee uute sõpradeni“, millega muretsetakse erinevate pallimängude turniiri läbiviimiseks vajalikke vahendeid. Kolmanda koha pälvinud Roosna-Alliku põhikooli projekt „Rullid alla, tervis valla!“ näeb ette erinevate rulluisualaste koolituste ja kursuste läbiviimist, et seeläbi tõsta vastrajatud kohaliku kergliiklustee kasutamist.

Anatoomiast ja tervislikust toidust
16-19-aastaste vanuserühma parim projekt olid Tartu kunstigümnaasiumi „Hambatarkust!“. Selle käigus õpetatakse kooli 1. ja 12. õpilastele ja nende vanematele hammaste eest hoolitsemist ja õiget toitumist. Teiseks tunnistas žürii Hugo Treffneri gümnaasiumi projekti „INIMENE – Inimene, Imetle End Edasi!“. Tegu on tervisenädala korraldamisega, mis tutvustab inimkeha anatoomiat ja füsioloogiat huvitaval ja mängulisel moel, sidudes uute teadmiste kogumise grupitööde, sportmängude ning installatsioonidega. Neile järgnes Kuressaare Noorte Huvikeskuse projekt „Aitab istumisest!“, mis õpetab noori tervislikult toitu valmistama ning tutvustab uusi ja lõbusaid liikumisviise.  

Eraldi soovis žürii ära märkida Sillamäe Vanalinna kooli 8.a klassi õpilase poolt kirjutatud projekti „Vikerkaareteraapia meie koolis“, mille eesmärk on populariseerida tervislikku eluviisi õpilaste ja õpetajate seas läbi erinevate tegevuste, mis toetuvad värviteraapia põhimõtetele. „Tegemist oli väga huvitava ja sellel aastal ühe innovaatilisema projektiga vaimse tervise vallas. Žüriil ei tekkinud kahtlustki, et see projekt oma põhjaliku tegevusplaani kirjeldusega kindlasti ka ellu viiakse,“ lausus Reelika Viitamees.

Võitjad saavad igaüks kuni 640 eurot oma terviseprojekti elluviimiseks. Lisaks ootab parimaid projekte ka seiklusmatk nende enda valikul.

Tervise Arengu Instiuut korraldab TEIP’i alates 2004. aastast. Eelmisel sügisel laekus konkursile 59 projekti.

Tänavuste ja varasematel aastatel võitnud projektidega saab tutvuda Terviseinfo veebilehel: http://www.terviseinfo.ee/et/konkursid/tervist-edendava-idee-projekt/tulemused-teip

Samal teemal:

• Tervise Arengu Instituut ootab noorte terviseprojektide taotlusi

Põhikooli õppekava järgi sügava ja raske vaimse puudega laste õppekoormus vanusega ei suurene, kirjutas Eesti Päevaleht.

Statistikaameti andmeil on Eestis põhikooliastmes ligi 112 000 last. Sügava ja raske intellektipuudega õpilasi ehk hoolduslapsi on 278. Nemad on ainsad, kelle õppekoormus – 20 tundi nädalas – jääb kaks aastat tagasi kehtima hakanud põhikooli riikliku õppekava järgi esimesest klassist kuni üheksandani samale tasemele. Varem suurenes see vanemas eas 25 tunnini nädalas.

Eesti hooldusõppe 18-aastase kogemuse põhjal jääb 20 õppetunnist nädalas liiga väheks. Seitsme hooldusõpet pakkuva erikooli juhid on selles küsimuses ka õiguskantsleri poole pöördunud.

Kõigile erivajadustega lastele peab olema tagatud võimetekohane haridus, olenemata puude liigist või raskusastmest, teatas Puuetega inimeste koda oma avalduses.

HEV-õpilaste toetamine ohus

Võttes arvesse haridus- ja teadusministeeriumi otsust haridussüsteemi rahastuse põhimõtete muudatuste kohta, seab see koja hinnangul ohtu tugiteenuste kättesaadavuse ja haridusliku erivajadusega õpilaste toetamise koolides. Samuti, vähendades hooldusõppekava alusel õppivate puudega õpilaste õppekava mahtu, tekib oluline tagasilangus nii õpitulemustest kui ka sotsiaalsetes oskustes.

“Puuetega lastele tuleb luua parimad võimalused hariduse omandamiseks, õppides seejuures ka iseseisvaks toimetulekuks vajalikke oskusi. See tagab lastele eeldused elada tulevikus täieõigusliku kogukonna liikmena,“ rõhutab koja juhatuse esimees Monika Haukanõmm.

Foto: Flickr

Võimetekohane õppetegevus

„Kui me räägime, et haridus on üks peamistest inimõigustest, on oluline kaasata kõik lapsed võimetekohasesse õppetegevusse. Kvaliteetne haridus peab olema tagatud sõltumata õppeasutuse liigist või kooli omandivormist ning täiesti vastuvõetamatu on olukord, kus lapsed ei saa vajalikke tugimeetmeid ja kokkuhoidu teostatakse kõige nõrgemate arvelt,“ lisas ta.

Eesti ratifitseeris ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni 21. märtsil 2012. Sellega andis riik lubaduse hakata rakendama konventsiooni põhimõtteid, seades kõigis puudega lastega seotud tegevustes esikohale lapse parimad huvid. Puudega lapsed peavad saama vajalikku tuge kaasavas üldharidussüsteemis, tagatud peavad olema vajalikud tugimeetmed ning ligipääs kõigile haridustasemetele. „Otsused tugiteenuste rahastuse ja õppekoormuse vähendamise osas lähevad teravalt vastuollu konventsiooni põhimõtetega,“ avaldab Haukanõmm muret.

Allikas: BNS

Möödunud teisipäeval kirjutas Hiiu Leht esiküljel, et saarele jääb ilmselt üks mitme õppesuunaga riigigümnaasium, mille puuduvaid aineõpetajaid kavatseb ministeerium kompenseerida videoloengutega, vahendab ERR Uudised "Aktuaalset kaamerat".

See tähendab, et kui tulevases riigigümnaasiumis mõne aine õpetamiseks pedagoogi ei leita, siis hakkavad õpilased kuulama mõne teise kooli õpetajaid, kes annavad tundi interneti kaudu teleekraanil - nii olevat lubanud talitada haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis, kes koolireformist huvitatutega Hiiumaal kohtus.

Ministeeriumi asekantsler Kalle Küttis ütles, et ilmselt said ümarlaual osalenud ajakirjanikud temast valesti aru. Saarel õpetajate asendamine videoloengutega pole tema sõnul kindlasti plaanis, videoloengut saaks aga vahel kasutada õppeaine huvitavamaks muutmiseks.

Samal teemal:

• Hiiumaa vallad võitlevad koolide säilimise eest
• Laste puudus pitsitab Hiiumaa koole ja omavalitsuste rahakotte

Muret tuleks tunda nendel puhkudel, kui noor inimene arendab oma võimet suhelda internetis, kuid ei saa hakkama otse, näost näkku suhtlust nõudvatest olukordades ja tekib uus reaalsus - vanem põlvkond saab siin õpetada otsesuhtluse erilisust. Ajaleht viitab uuringule, mille kohaselt on Eesti lapsed interneti liigkasutamise osas Euroopas esikohal. Edasi loe juba Eesti Päevalehest.

Samal teemal:

• Eesti lapsed on interneti liigkasutamise osas Euroopas esikohal
• Internetiseadused- ja probleemid ning nende üle arutlemine koolitunnis
• Vestlusring: Internetiturvalisus
• Koolielu küsimustele vastas veebikonstaabel Andero Sepp

Foto: Flickr

Jakobit tunnustab riigikogu esimees proua Ene Ergma 1300 eurose stipendiumiga täna Rahvusooperis Estonia toimuval noortekonverentsil “Lahe Koolipäev 2012”.

Juba viiendat korda toimuva tänusündmusega tunnustatakse kooliõpilasi, kes on oma kaaskondlaste hüvanguks teinud tegusid, mis on mõjutanud positiivselt Eestimaa elu. „Jakob suudab olla väärt eeskuju kas või kinnisilmi, pimestavas päikeses või kottpimedal ööl,” kirjutab meile Jakobi kandidatuuri esitaja Sven Kõllamets. Lisaks mainib ta, et Jakobi energia annab tagasi usu uude põlvkonda, tõestades, et puudega noori võib vaadelda kui arenevat ja tihti kasutamata ressurssi ühiskonnale, mitte aga ainult kui kurba ohvrit.

Tegutseja hingega
Jakobi osalusel loodi pimedate ja halvasti nägevate noorte skaudirühm. Lisaks sellele soovib Jakob parandada ühiskonna teadlikkust puudega noortest projekti „Pane oma meeled proovile!" kaudu. Jakob kirjeldab, kuidas saab üks pime noor hakkama tänapäevases tehnoloogilises maailmas, mis on üles ehitatud eelkõige nägemismeelele. Lisaks sellele mängib poiss klaverit, tema kirgedeks on ujumine, kirjutamine ja luuletamine. Jakob ise on kirjutanud: „Miskipärast on valdavas osas inimeste seas levinud veider arvamus - kui inimene on nägemispuudega ehk pime, on tal ka mingi vaimne puue samuti või ta ei saa millestki aru, ei oska midagi, ei saa millegagi ise hakkama jne. Tegelikult pole see asi üldsegi nii hull."

Koolielu portaalis oleme varasemalt avaldanud pikema loo Jakobist, saate seda lugeda siin.

Jakob koos abiõpetaja Merike Kaljujärvega matemaatikatunnis.
Hea Eeskuju konkurss kuulutati välja 21. septembril ning viimane päev lugude saatmiseks oli 31. oktoober. Konkursile esitati 55 säravat lugu Eestimaa noortest. Jakob Rosina valis üksmeelset võitjaks žürii, mis koosnes Eesti Õpilasesinduste Liidu, Eesti Noorteühenduste Liidu, Tegusate Eesti Noorte, UNICEFi, Lastekaitse Liidu, Lastevanemate Liidu ja Tallinki esindajatest. Žüriid juhtis konkursi patroon riigikogu esimees proua Ene Ergma.

Allikas: BNS

Fotod: Merje Pors

Samal teemal:

• Tavaline teismeline elamas tavalist koolielu?
• 11. klassis õppiv eramuuseumi omanik saab Hea Eeskuju auhinna