Kui need joonistused aga ükshaaval üles pildistada ja arvutis vastava programmiga kokku monteerida, sünnib Jäneda kooli õpilase Joosepi mõnetunnisest joonistustööst mõnekümnesekundiline joonisfilm, mida näidatakse järgmisel nädalal Priit Pärna animafilmifestivalil Tapal, kirjutab Virumaa Teataja.

Peale Joosepi käis koolivaheaja kolme päeva jooksul animafilmide töötubades mitukümmend last: ühel päeval tehti lamenukufilme, teisel joonisfilme ning kolmandal käisid Sõmeru kooli lapsed plastiliinist nukkudega animafilmi valmistamas.

Juhendaja Sondra Lampmann Nukufilmi Lastestuudiost seletas, et töötubades proovitakse läbi teha kõik etapid: idee väljamõtlemine, selle teostamine, joonisfilmi puhul joonistamine, kaadrite pildistamine, monteerimine ja ajalisel võimalusel ka helindamine. Nii oli näiteks kahel neiul eelmisel päeval valminud animafilmi helindamine pooleli – “ammm”, “oeh” jms helid kostsid nende suust mitu korda, enne kui sobiv “purki” sai. Pikemalt loe juba Virumaa Teatajast.

Samal teemal:

• Järgmine Koolielu veebipõhine koolitus "Animatsioon" toimub märtsis
• Kuidas tehti Tiigrihüppe Sihtasutuse pühadekaarti
• Noorel animaatoril kulus võidutöö tegemiseks 5 kg plastiliini

Ellu viidav kampaania peaks puudutama peale nende endi ka teisi – näiteks oma kooli või kohalikku kogukonda. Teist korda toimuva konkursi peaauhind on osavõtt rahvusvahelisest finaalist, mis toimub EuroDisneylandi lõbustuspargis Pariisis.

Konkurss on kollektiivne (rühmas võib olla 3-10 liiget + 1 juhendaja) ning mõeldud õpilastele (vanuses 6-12) üle kogu Eesti. Konkursil osalemiseks tuleb täita programmi veebilehel www.ohutuliikleminekoigile.ee leiduv avalduse vorm, mis on kättesaadav alates 29. oktoobrist. Lisaks saab õpilasrühma juhendaja veebilehelt alla laadida abimaterjalid, mis aitavad õpilastel ja õpetajatel samm-sammult konkursi ülesannet õigesti täita.

Foto: Flickr

Konkursi ülesandena peab õpilasrühm ajavahemikul 31. jaanuar 2013 – 8. märts 2013 konkursi veebilehele ülesse laadima kampaaniat „Sinu idee” kirjeldava lühiaruande ja kampaania „Sinu algatus” teostamist kajastava dokumentatsiooni, mis võib olla loodud mistahes kunstilises vormis (pildigalerii, audio- või videosalvestis vms.). Konkursile saadetud projekte hindab žürii, kuhu kuuluvad politsei- ja piirivalveameti, maanteeameti, haridus- ja teadusministeeriumi ja Renault’ kontserni esindajad ning liiklusadvokaat Indrek Sirk.

Žürii valib lõppvooru viis rühma ning lisaks märgib ära veel 25 säravaimat tööd. Parimad viis rühma võistlevad konkursi finaalis, mis toimub 2013. aasta aprillikuus Tallinnas. Finaalis peavad õpilased viie minuti jooksul esitlema kokkuvõtte konkursile esitatud projektist.

Kohaliku finaali võitnud kollektiivi auhinnaks on sõit rahvusvahelisele finaalvõistlusele Prantsusmaale 2013. aasta juunis. Rahvusvahelise finaaliga kaasneb sõit EuroDisneylandi lõbustusparki Pariisi lähistel.

Möödunud aastal võitis helkurite projekt
Möödunud aastal toimunud konkursi võitsid Paide gümnaasiumi õpilased kampaaniaga „Helkur on Popp“. Prantsusmaal, Pariisis toimunud rahvusvahelisel finaalüritusel esindanud Paide gümnaasiumi õpilased suutsid oma helkuri tähtsust rõhutava kampaaniaga äratada nii kooli, kohaliku kogukonna kui ka Vabariigi Presidendi tähelepanu ja poolehoidu.

Žüriis osalenud politsei- ja piirivalveameti Põhja prefektuuri ennetusteenistuse vanema Kristel-Liis Kaunismaa sõnul näitas eelmise aasta konkurss, et laste ideedel on hea energia ja vähe leidub neid kes poleks nõus laste poolt ellukutsutud tegevusele õlga alla panema. „Turvalisus algab meist endist ja kui sul on hea idee, tule jaga seda kindlasti ka teistega. Välja kuulutatud konkurss „Sinu idee, Sinu algatus“ on selleks hea võimalus,“ lisas Kaunismaa.

„Finaalüritusel oli mul siiralt hea meel näha, et lapsed tahavad liiklusohutuse teemal kaasa mõelda ja oskavad võimalusi välja pakkuda, kuidas olukorda parandada,“ kommenteeris Maanteeameti põhja regiooni liikluskasvatuse osakonna juhataja Eve-Mai Valdna. „Liiklusohutus on meie kõigi teha ja igaüks saab anda sellesse oma panuse. Konkursil osalejad olid eeskujuks paljudele ning loodetavasti innustavad ka teisi noori liiklusohutuse teemaga tegelema ja sellele mõtlema,“ lisas Valdna.

„Renault’ programmi „Ohutu liiklemine kõigile” raames korraldatava konkursi „Sinu idee, Sinu algatus” eesmärk on võimaldada lastel osaleda otsuste langetamises, mis puudutavad nende ohutust ja elukvaliteeti.

Rohkem infot: www.ohutuliikleminekoigile.ee.
Lisainformatsioon:
Brit Vister, “Ohutu liiklemine kõigile” projektijuht
E-post: brit.vister@hamburg.ee

Samal teemal:

• Õppematerjal "Koolitee ohtlike kohtade kaardistamine"
• Maanteeametil valmis abimaterjal liikluskasvatuse õpetamiseks algklassides
• Pea kõik Paide gümnaasiumi õpilased kannavad helkurit

Ja valgus sai. Mis kõik annab valgust ja kust valgus tuleb? Valgus võib olla ilus ja valus. Valgust saab olla vähe ja üleliia. Valgus saab tulla meie seest ja väljapoolt.

Ootame fantaasiarikast lähenemist ja toredaid kunstiteoseid. Võid meile saata maale, joonistusi, valgusskulptuure. Maalid, joonistused soovitatavalt A3 või A2. Valgusskulptuurid võivad olla valgustid, valgust andvad või helendavad objektid (soovitatav kasutada LED lampe). Materjal vaba.

Kunstitöid ootame Kullo Lastegaleriisse kuni 15.detsembrini 2012.

Tööd osalevad näitusel „VALGUS“

4.-26. jaanuaril 2013 Kullo Lastegaleriis, Tallinna vanalinnas Kuninga 6.

AVAMINE 4. jaanuril kell 17.00.

Huvitavate, heade ja sügavmõtteliste ideede autoreid ootavad auhinnad.

Osalejate vanus 4-18 aastat.

Tööle lisada 2 silti:

1) Töö taha - pealkiri, autori nimi, vanus, kool või lasteaed, juhendaja nimi, juhendaja või autori e-mail, telefon

2) Töö ette alla paremasse nurka - pealkiri, autori nimi, vanus, kool või lasteaed, juhendaja nimi

Kui ühest koolist on mitu tööd, lisada nimekiri ja juhendajate kontaktandmed (maili aadress, telefon).

Kullo Lastegalerii aadress : Kuninga 6, 10146, Tallinn

Lisainfo: Kullo Lastegalerii tel. 6446873, galerii@kullo.ee, www.kullo.ee

Avatud T-L kell 10.00-18.00

Väljas on nii kujutava kunsti (maalid, joonistused) kui ka tarbekunsti tööd (keraamika, vaibad, siidimaal, portselanimaal).

Eriline rõhk on sel korral saoril - loovkudumisel, mis on alguse saanud Jaapanist ja praeguseks levinud paljudesse maadesse, sealhulgas ka Eestisse.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Osalejad:

Saori keskus Saori-No-Mori Osakast

Astangu Kutserehabilitatsioonikeskus

Pirita Sotsiaalkeskus

Kehra Sotsiaalkeskus

Võru Järve Kool

Kiigemetsa Kool

Viljandi Keldristuudio

Loometaru maalilaager 2012

Võisiku Kodu

Keila Sotsiaalkeskus

Sören Heinpalu-kodus töötav kunstnik

Näituse korraldaja
Anneli Säre
MTÜ Loometaru

Tartu Ülikooli loodusmuuseum kutsub õpetajaid seminarile, kus tutvustatakse projekti FOODWEB raames valminud veebirakendusi ja materjale. Materjalid käsitlevad toidu ja keskkonna omavahelisi seoseid (toidu keskkonnamõju), olelusringi ning saasteaineid ja nende mõju tervisele.

Seminar "Toit, tervis ja keskkond - õppevahendid koolidele" toimub 9. novembril 2012 kell 10.00-14.00 Sokos hotellis Viru (Viru väljak 4, Tallinn). Kavas on ettekanded ja töötoad.

Ajakava
10.00-10.15 Sissejuhatus "Mis on FOODWEB ja mida me teeme?" - Eva-Liisa Orula (Tartu Ülikool)
10.15-11.00 Ettekanne "Saasteained kalades" - Arvo Tuvikene (Eesti Maaülikool, teaduskeskus AHHAA)
11.00-11.45 Töötuba "Kollektiivne õppimine koolitunnis" - Sirje Aher (MTÜ Hared)
11.45-12.15 Kohvipaus
12.15-13.00 Ettekanne "Mis on olelusring?" - Siret Talve (Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikool)
13.00-13.44 Töötuba "Veebirakenduse "Ketšupi olelusring" kasutamine koolitunnis" - Eva-Liisa Orula  ja Siret Talve
13.45-14.00 Kokkuvõte - Veljo Runnel (Tartu Ülikool)

Seminaril osalemiseks palun registreeruge hiljemalt 5. novembril 2012
aadressil http://tinyurl.com/seminar9nov. Osalemine on tasuta.

NB! Võimaluse korral võtke kaasa süle- või tahvelarvuti, et saaksite kohapeal veebirakendusi kasutada.

Lisateave:
Eva-Liisa Orula
Tartu Ülikooli loodusmuuseum
eva-liisa.orula@ut.ee
Tel. +372 737 6078
http://foodweb.ut.ee/

„Kõik lapsed, kes meile tulevad, on erivajadustega, kuid neil kõigil on mingi talent. Me püüame selle talendi üles leida,“ ütleb Eureka kooli õpetajate koordinaator Anny Cooreman, kui Euroopa Komisjoni projekti SENnet raames kooli külastame.

Koolis õpivad lapsed, kel on düsleksia (vaeglugemine), düspraksia (arenguline koordinatsioonihäire) , düskalkuulia (spetsiifiline arvutamisvilumuste häire, mille puhul on probleemiks ruumiline kujutamine, numbrite asetumine, järjestuse säilitamine) või tähelepanu puudulikkuse ja hüperaktiivsuse häire. Kooli soovib tulla rohkem lapsi kui kool vastu võtta suudab. Vastuvõtu tingimuseks on see, et lapse IQ peab olema vähemalt 95 (1.-6. klass) või 100 (alates 7. klassist).  Klassid moodustatakse vastavalt eale, mitte tasemele. Cooremani sõnul õpivad lapsed seeläbi raskustega toime tulema. „Mida teha, kui on raske?“ küsib ta, ja vastab siis ise: „Küsida abi!“

Eureka kool. Foto: Merje Pors

Lapsed, kes Eureka kooli tulevad, on pidevalt kokku puutunud frustratsiooniga. Neile on lugemine pingutus, mis võtab palju aega ja nii on nad kogenud raskusi koolis kui ka vabal ajal, mil on vaja poes silte lugeda või kinos/televiisoris subtiitreid jälgida. Eureka kooli missiooniks on pakkuda õpilastele võimalust olla iseseisev – et nad suudavad ise end aidata, olla aktiivsed ühiskonna liikmed. Kõigepealt õpivad lapsed, kuidas töötada, kuidas teisi mitte segada, kuidas keskenduda.

Rohkem aega vaja
Neile on ka väga lihtne harjutus suur pingutus, mistõttu tuleb lahendamiseks anda rohkem aega. Õppimist jätkatakse kodus ja ka nädalavahetustel, mil lapsevanemad teevad oma lapsega paar tundi õppetööd. Lapsevanemate jaoks on õppematerjalide puhul loodud oma moodul. Suurem osa õppematerjale on loodud Eureka kollektiivi poolt, sealjuures on enamik õpetajaid õppinud eripedagoogikat. Eurekas pööratakse suurt tähelepanu õige metoodika rakendamisele - et iga lapse puhul lähtutaks sellest, milline metoodika temale paremini sobib ja kuidas asjad paremini meelde jäävad.

Düsleksikute jaoks on tehnoloogia kasutamine õppetöös väga oluline. Cooreman selgitab, et arvutiprogramm joonib kohe punasega alla need sõnad, mille düsleksik valesti kirjutanud on ja nii saab düsleksik end koheselt parandada. Kõige tähtsam peaks olema see, et düsleksik suudab enda mõtteid väljendada, mitte see, et ta ühtegi viga ei teeks.

Tagasi tavakooli
Pärast 2-aastase programmi läbimist Eurekas suundub enamik lapsi tagasi tavakooli. Kahjuks on tulnud ette probleeme, kus düsleksikul ei lubata tavakoolis tunnis arvutit kasutada, põhjendades seda võrdsuse-põhimõttega – kui teised lapsed ei või, siis ei või ka tema. Seega selgitustööd on vaja veel teha küll ja küll, teab Cooreman.

Belgia flaami kogukonnas on pikaaegne erikoolide kogemus, kuid nüüd ollakse ümber orienteerumas kaasavale haridusele, kus valdav osa hariduslike erivajadustega (HEV) lastest hakkab õppima tavakoolides. HEV-laste integreerumist tavakooli tuleb toetama erikooli õpetaja. Flaami haridusministeeriumi andmetel on HEV-laste osakaal viimastel aastatel tõusnud, sealjuures on palju tulnud juurde autistlikke õpilasi.

Artikkel on kirjutatud Euroopa Komisjoni projekti SENnet (The Special Educational Needs Network) raames. http://www.tiigrihype.ee/et/sennet

Samal teemal:

• Tavaline teismeline elamas tavalist koolielu?
• Itaalias õpib enamik erivajadustega lastest tavakoolides
• Õppevara: erivajaduslik

Noortelt oodatakse oma visiooni sellest, kuidas saaks kasutada teadust ning tehnoloogiat kosmose ja selle müsteeriumide avastamisel. Konkursiga kaasneb loomevabadus valida just omale sobiv kunstivorm. Alates 3D piltidest videoteni, lühijuttudest maalideni.

Tööd tuleb esitada veebipõhiselt hiljemalt 15. novembriks. Rahvusvaheline kohtunike paneel, kuhu kuulub nii kunstnike, teadlasi, insenere ja astronaute, vaatab tööd üle ja võitja kuulutatakse välja jaanuaris. Võidutööd reprodutseeritakse olulistel kosmosealastel üritustel üle maailma.

Rohkem infot leiad siit. 

Refereeritud: Scientix

30. ja 31. oktoobril ning 1. novembril esitletakse Tallinna Õpetajate Majas projekti "Aktiivne ja turvaline koolipäev" tulemusi erinevatele sihtrühmadele, teatab Tallinna Ülikool. Tegemist on Tallinna ja Turu linna haridusametite ühisprojektiga, kus osalesid 45 kooli Tallinnast ja 44 kooli Turust ning projekt vältas üle kolme aasta (2009-2012).

Projekti kestel tegelesid koolide projektimeeskonnad tingimuste loomisega koolipäevaaegse vaba aja aktiivsemaks ja turvalisemaks muutmisel, püüdes parendada õpilaste osalust ja kaasatust, õpetajate-õpilaste omavahelist koostööd ning suurendada koolipere ühtekuuluvustunnet.

Koolidel oli võimalik soetada spordivahendeid, muusikariistu, kunstitarbeid, lauamänge ja mängulaudu. Need andsid võimaluse muuta senist vahetunni veetmise õhkkonda aktiivsemaks ning sõbralikumaks. Ühiselt töötati välja strateegilist mõtlemist edendav töövahend "Mõttetahvel", mida kasutati õpilaste kaasamiseks koolikeskkonna turvalisemaks ja meeldivamaks muutmisel.

Tallinna Ülikooli Pedagoogilise Seminari õppejõud koolitasid vanematest õpilastest mängujuhid, kes viisid noorematele läbi mänguvahetunde.

Nii Eestis kui ka Soomes viidi projekti raames läbi mitmeid uuringuid, et selgitada ühelt poolt koolipersonali väärtusi ja nende rakendumist koolielus ning teiselt poolt õpilaste enesetunde ja koolirõõmuga seotud aspekte. Uuringutest selgus, et mida kõrgem on laste enesekindlus, sotsiaalne turvatunne, mida paremad on suhtlemisoskused ja side õpetajatega, seda enam tuntakse kooliskäimisest rõõmu.

Sarnased tulemused

Tagasisideküsitlus näitas, et “Aktiivne ja turvaline koolipäev” projekt on sobitunud hästi koolide väärtustega. Mõlema linna tulemused on üsnagi sarnased. Vähestest erinevustest saab esile tuua, et Turu õpetajad rõhutavad pisut enam koostöö tähtsust ning multikultuursust, Tallinna õpetajad aga peretraditsioonide tähtsust. Soomlased väärtustavad pisut kõrgemalt loovust ja õiglust, eesti õpetajad aga edukust ja elukestvat õpet.

Tulemused näitavad, et projekt on soovitud mõju tõepoolest avaldanud. Soetatud vahendid on võimaldanud sisustada paremini õpilaste aega, vahetunnid on muutunud rõõmutoovamaks. Positiivsena võib välja tuua ka õuetegevuste osakaalu suurenemise vahetundides. Kõik see on rakendunud ellu tänu projektimeeskondade liikmete, aktiivsete õpetajate ja õpilaste tegusale koostööle. Laste initsiatiivikus ja vastutusjulgus on tõusnud, koostöö suuremate ja väiksemate vahel elavnenud, õpetajate-õpilaste omavaheline suhtlemine tihenenud ja muutunud usalduslikumaks. Vahetundide sisustamine ja energia suunamine tegevustesse on aidanud vähendada kiusamist ja muul moel häirivat käitumist. Projekt on aidanud taas teadvustada, et vahetund on õppe-kasvatustöö aktiivne osa.

Hoolimata ametlikust otste kokkutõmbamisest, elab projekt koolides tegevuste ja mõtteviisi kujul edasi. Või nagu ütles ühe kooli esindaja: „Projekt on jätkusuutlik – hoog on sees ja nüüd pole lõpetada enam võimalik!“.

Projekti “Aktiivne ja turvaline koolipäev” viisid läbi Tallinna ja Turu linna haridusametid ERDF Interreg IVA programmi toetusel. Eesmärkide saavutamiseks kaasati projekti Tallinna Ülikooli Kasvatusteaduste Instituudi ning psühholoogia rakenduskeskuse Psience uurijate rühm. Valmis ka projekti käiku ja tulemusi kajastav raamat "Aktiivne ja turvaline koolipäev".

Foto: Koolielu arhiiv

Last on vaja kaitsma ja õpetama kas või ühte sellist inimest, kellel oleks suur empaatiavõime, kes hooliks lapsest isetult - ta ei pea isegi midagi rääkima, sest lapse olekust, näoilmest, säratutest silmadest, kehahoiust ja fantoomvaludest võib tähelepanelik vaatleja paljugi välja lugeda, kirjutab Lagedi põhikooli õpetaja Tiina Puuste Eesti Päevalehes. Pikemalt loe juba lehe veebiväljaandest.

Samal teemal:

• Valga Jaanikese koolis viidi läbi põhjalikud järelevalvetoimingud
• Psühholoog Herbert Scheithauer: kiusamise eest vastutab koolijuht
• Haridusministeerium ja politsei uurivad koolivägivalla juhtumit
• Koolivägivald sünnitab heidikuid
• Politsei kinnitusel ei näita koolivägivald vähenemise märke

• Kas koolivägivald on paratamatu?

Foto on illustreeriv. Allikas: Flickr

"Koolijuhina pean ma kahe vahetuse olemasolu reaalkooli üheks kõige nõrgemaks küljeks," ütles reaalkooli direktor Gunnar Polma Postimehele. "Praeguseks on meie kooli hoolekogu juures tegutsev lastevanemate ja vilistlaste töögrupp leidmas endise politseimaja rentimise näol sellele lahendust, et kogu koolis võiks olla vaid üks vahetus."

Endise politseihoone ostis 2010. aastal Riigi Kinnisvara AS-ilt üks kinnisvarafirma, kellega on reaalkooli hoolekogu esindajad ka rääkinud. Polma ütles, et kuna endise politseimaja üürile võtmine on seotud kuludega, ei ole veel selge, kas niisugune võimalus ka teoks saab. Palju sõltub sellest, kas on võimalik raha juurde saada.

Kahes vahetuses käimine on reaalkooli hoolekogu esimehe ja lapsevanemaid esindava Sten Nugise sõnul vanemateleproblee tekitav, sest laste sporditrennis, tantsu- või kuskil mujal huviringis käimine on tugevalt häiritud.

Nugis selgitas, et endise politseimaja võimaliku üürile võtmisega on tegeldud alles lühikest aega. "Niisugune plaan on meil projektina olemas küll, aga kas see ka õnnestub või mitte, sõltub paljuski lapsevanemate arvamusest," sõnas ta. "Hea võimalus oleks see kindlasti."

Mõne lapsevanema negatiivset hoiakut kommenteerides ütles Nugis, et Pärnu maantee tihe liiklus ja kitsas kõnnitee ei ole tõsiseltvõetavad argumendid, sest kui üürilevõtmisest asja saabki, siis hakkavad lapsed hoonesse sisenema hoopis hoovi poolt. Reaalkooli väike maja ja endine politseimaja asuvad ka suhteliselt lähestikku.

Allikas: BNS

Reaalkooli hoone. Foto: Flickr