Seitsmes konkurss on mõeldud  8. – 12. kl õpilastele ning registreerumine konkursile toimub 3. detsembrini 2012.

Konkursitöö teema põhikooliõpilastele:
võrrelda kahe kirjaniku vähemalt üht teost, tuues kummastki välja peamised teemad ja iseloomulikud probleemid, ning analüüsida põhjalikumalt teismeea rõõme ja muresid. Kirjanikud, kelle loomingu hulgast valida analüüsitavad teosed, on järgmised:
•    Diana Leesalu
•    Ketlin Priilinn

Konkursitöö teemad gümnaasiumiõpilastele:
võrrelda ühiskonna ja inimese suhteid kahe autori teoste põhjal, võttes aluseks kummaltki autorilt ühe teose. Kirjanikud, kelle loomingu hulgast valida analüüsitavad teosed, on järgmised:
•    Indrek Hargla
•    Maarja Kangro
•    Urmas Vadi
•    Jürgen Rooste

Valitud teema kohta tuleb nii põhikooli- kui ka gümnaasiumiõpilastel
•    koostada veebileht, mis annab
- võrdleva ülevaate kahe valitud kirjaniku loomingust, eluloost, kirjanduslikust mõjukusest ja eripärast;
- mõlema kirjaniku teose võrdleva analüüsi;
•    lisaks teksti- ja pildimaterjalile on soovitatav kasutada animatsioone, audio- ja videoklippe ning muid veebipõhiseid vahendeid;
•    veebileht peab olema kasutatav õppevahendina ja sisaldama erinevaid ülesandeid.

Näidetega konkursi Kirjandusraal 2012 töödest saab tutvuda Koolielu haridusportaali eesti keele aineõpetajale mõeldud materjale sirvides (vaata siit).

Töö autoriks võib olla üksikisik või rühm (kuni 3 õpilast rühmas). Üks juhendaja võib saata mõlemast vanuseastmest maksimaalselt kolm tööd.

Žürii hindab konkursile laekunud töid ja valib mõlemast vanuseastmest (põhikool ja gümnaasium)  välja paremad tööd. Nende tööde autoritel tuleb lõppvooruks ette valmistada veebilehe esitluse suuline variant ja esineda sellega konkursi lõppvoorus 7. märtsil 2013.

Palume registreeruda esmaspäevaks, 3. detsembriks 2012 veebiaadressil http://trick.ly/7B5
parooliga kirjaraal.

Võistlustöö veebilehe aadressi esitamiseks saadetakse registreerunutele jaanuari lõpus uus link.
Tööde esitamise tähtaeg on 4. veebruar 2013.

Korraldajad:
Heily Soosaar
Merle Pindmaa
Kaja Kasak

Samal teemal:

• "Kirjandusraal 2012" konkursil võidutsesid Nõo põhikool ja Tallinna reaalkool

Valga Jaanikese koolis juhtunu ajendab meid küsima: mis ometi on Eesti ühiskonnas ja koolis valesti, et sellised juhtumid aset leiavad, kuidas neid ära hoida? Kõnealune piinamine leidis aset ühes erivajadustega laste koolis, kus õpib vaimupuudega lapsi üle Eesti, kuid nagu osutavad uuringud, on koolivägivald levinud ka paljudes tavakoolides. Pikemalt loe juba Eesti Päevalehe juhtkirjast.

Samal teemal:

• Haridusministeerium ja politsei uurivad koolivägivalla juhtumit
• Koolivägivald sünnitab heidikuid
• Politsei kinnitusel ei näita koolivägivald vähenemise märke

• Kas koolivägivald on paratamatu?

Haridusministeerium korraldab oma uurimise, et saada selgust, kas kooli juhtkond ning pedagoogid on käitunud käesoleval juhul adekvaatselt. Kuna politsei uurib juhtunut ja tegemist on tundliku teemaga, ei saa ministeerium täpseid detaile jagada, teatas haridusministeeriumi pressiesindaja BNS-ile.

Politsei- ja piirivalveameti teatel on politsei saanud juhtunu kohta mitmeid teateid ja tegeleb juhtunu uurimisega.

Ministeeriumi esindaja sõnul on koolivägivald ning konkreetne internetis levitatav videosse võetud intsident täiesti lubamatud ja äärmiselt kahetsusväärsed. Haridusministeerium lubas hoolitseda, et koolivägivalla ohver saaks vajalikku tuge. Ta on praegu omaste hoole all ning kiusajatega tegelevad spetsialistid.

Kõik intsidendis osalenud on alaealised ning nii politsei kui ka ministeerium paluvad käsitleda teemat delikaatselt ja noore inimese säästmiseks vägivallavideot mitte levitada.

"Kõige olulisem on tagada koolis õpilase heaolu ja turvalisus. Sellisel ebainimlikul teol pole õigustust ning politsei, kool ja ministeerium teevad omalt poolt kõik, et toimunu asjaolud välja selgitada. Kavatseme tõsiselt analüüsida, kuidas midagi niisugust üldse juhtuda sai, et tulevikus sarnaseid olukordi vältida," teatas ministeerium.

Sotsiaalmeedias levis kolmapäeva õhtul nüüdseks eemaldatud YouTube'i video, milles ühe Lõuna-Eesti kooli tüdrukut käte ja jalgadega lüüakse, juustest kistakse ja solvatakse. Kiusajad olid tüdruku klassikaaslased. Väidetavalt ei toonud koolivägivalla ohver nõutud sigarette, mistõttu hakkasid kaaslased teda peksma.

Allikas: BNS

Samal teemal:

• Koolivägivald sünnitab heidikuid
• Politsei kinnitusel ei näita koolivägivald vähenemise märke

• Kas koolivägivald on paratamatu?

Eesti õpetaja töötab keskmiselt üle 50 tunni nädalas, ka õpilaste koolipäevad on pikad. Rahvusvahelised haridusuuringud on näidanud eestlaste suurepärast teadmiste taset, kuid rõhuvat koolistressi ja õhinapuudust.

Kas on rohtu, mis aitaks kooliellu rohkem rõõmu ja rahulolu tuua? Kuidas korraldada õpetamist ja  õppimist nii, et see muutuks vähem ajaressurssi raiskavaks, kuid sisult tõhusamakas?  Millised on ühiskonna ootused õpetajale ja õpetaja ootused ühiskonnale?  Mida on vaja teha, et õpetaja tunneks end enesekindla professionaalina? Kuidas korraldada koostööd? Kas kavandatavad haridusreformid aitavad probleeme lahendada või toovad neid hoopis juurde? Millised on õpetaja tegelikud tööülesanded ja vastutusala? Kõik need küsimused on hetkel väga olulised ning vajavad õpetajaskonna ühist arutelu ja lahenduste leidmist.
 
Konverentsil keskendutaksegi  21. sajandi õpetaja rollile koolis ja kogukonnas ning toimetulekule kiiresti muutuvast infoühiskonnast tulenevate väljakutsetega. Lisaks esinejatele on töösse kaasatud ka õpilaste, lapsevanemate, koolijuhtide, kohalike omavalitsuste, ülikoolide, haridus- ja teadusministeeriumi, riigi ja teiste partnerite esindajad, et arutleda koostöövõimaluste üle.
 
Eesti Õpetajate Liit on vanem kui Eesti Vabariik – see loodi 1917. aasta kevadel eesti keelest ja meelest hoolivate kooliõpetajate poolt, kes asusid kohe aktiivselt tegutsema, et luua vundament haritud rahva kujunemisele.

Täpsem konverentsiinfo on veebilehel http://www.opetajateliit.ee/

Lisainfo ja kontakt:
Margit Timakov
Eesti Õpetajate Liidu juhatuse esimees
E-post: margit.timakov@gmail.com
Tel: 50 96 166

„Konkurss annab noorele võimaluse enesesse vaadata ja mõelda juba täna oma homsetele valikutele. Põhikooli ja gümnaasiumi lõpus tehtud valikud mõjutavad meie tulevast elu väga suurel määral, seetõttu on vajalik teha läbimõeldud ja kaalutletud otsuseid“, ütleb Innove karjääri- ja nõustamisteenuste arenduskeskuse juhataja Margit Rammo.   

Võistlus toimub juba kümnendat korda. Eelnevalt on kirjutajate mõõduvõtmine kandnud nime kirjandivõistlus „Tulevik ja karjäär“.

Täpsemad konkursi tingimused ning võistlustööde üleslaadimise võimaluse leiab aadressilt www.rajaleidja.ee/minuelukutse. Tööde esitamise lõpptähtaeg on 11. november 2012. Parim kirjutaja saab auhinnaks nutitelefoni.

Võistlust korraldab Sihtasutuse Innove karjääri- ja nõustamisteenuste arenduskeskus Euroopa Liidu Sotsiaalfondi toetusel.

 Haridusmessi põhikülaliseks võiks arvata olevat õpilased, kes alles otsivad tuleviku tegevusala. Ent sama palju on oodatud ka kõik teised - olgu siis õpetaja, lapsevanem, haridusametnik või lihtsalt ületöötanud kontorirott, kelle silmad on pidevast Exceli tabelite kirjutamisest väsinud ning kes tahaks rohke kohvi asemel värskeid mõtteid. Nii oli haridusfestivali messiosas võimalik tutvuda erinevate õppimisvõimalustega (Maaülikool, Lennukadeemia, TTÜ Virumaa Kolledž, TÜ Narva Kolledž, Ida-Viru Kutsehariduskeskus, Viljandi Kultuuriakadeemia) ning põnevate ettevõtmiste ja projektidega (nt Kinobuss, Maa-ameti geoportaal, Ida-Viru ettevõtluskeskuse haridusprogramm "Ettevõtlik kool" jne).

Koolielu portaali laua juures pikemalt peatunud õpetajad said ülevaate Koolielus pakutavatest võimalustest ning kõik said kaasa lüüa ka Kuldvillakus, mille küsimused on eranditult portaali kohta. Kui tahad endagi teadmisi Koolielust proovile panna, saad Kuldvillaku avada siin.

Merje ja Kristi Koolielu toimetusest portaali võimalusi tutvustamas.
Sellega, et Koolielust on võimalik leida e-õppematerjale ning haridusuudiseid, oli enamik õpetajaid kursis, mitmetele oli aga üllatuseks veebipõhiste koolituste olemasolu ja rohkus. Igatahes ootame õpetajaid Koolielu võimalusi kasutama ning kindlasti saatma häid mõtteid selle kohta, mida me võiksime paremini teha või millest tunnete puudust (toimetus@koolielu.ee).

Koolielu kõrvallauas tutvustas Indrek Maripuu Ajurünnaku ideemängu daVinci, mis on töövahendiks neile, kes soovivad ajurünnakut läbi viia, kuid tahavad vältida vanadesse mõttemustritesse takerdumist ning eelistavad uusi lähenemisi. Nii võib sündida nii mõnigi hea äriidee.

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) boksis pakkus õpilastele kõige enam põnevust võimalus proovida Kinect Xboxi (vt pilti), mis tuvastab kasutaja kehaliigutusi ja teeb seeläbi arvutimängud elavamaks, haaravamaks. Samuti kutsus ITL osalema konverentsil "See on turvaline IT!", mis toimub 23. oktoobril Rakvere kultuurikeskuses (Kreutzwaldi 2) ja 24. oktoobril Jõhvi Kontserdimajas (Pargi 40).

Lisaks messiosale toimus Jõhvi kontserdimajas ka konverents, kus said sõna haridusvaldkonna professionaalid ning õppetöös ettevõtlikkust rakendavad inimesed/asutused (Koolielu esindus oli ametis portaali tutvustamisega ja põnevad ettekanded jäid nägemata, ent kava saad lähemalt vaadata siit). Samuti said õpetajad, lapsed ja lapsevanemad osaleda erinevates töötubades (teemad varieerusid õppevideo monteerimisest teadusteatrini). Soovitame omalt poolt tutvuda ka leheküljega ettevotlusope.ee, mis on sündinud Kaubandus- ja Tööstuskoja ning Tiigrihüppe haridusportaali Koolielu koostöös ning kust võib lugeda lähemalt ettevõtlusõppe rolli kohta ja leida viiteid erinevatele õppematerjalidele. Kohtumiseni Jõhvis haridusfestivalil järgmisel aastal!

Õpetajad Koolieluga tutvumas.

Haridusfestival keskendus ettevõtlikkuse avastamisele ja arendamisele. Fotod: Merje Pors

Sampo Panga brändijuht Kristiine Rebane, lisaks õpilaste finantsteadmistele uuris pank koostöös uuringufirmaga YouGov ka konkreetselt matemaatikaõpetajate suhtumist isiklike rahaasjade teema käsitlemisse oma ainetunnis. Kas õpetajad on selle poolt või vastu?

„Tulemused olid üle ootuste positiivsed, õpetajad olid 100% poolt, et isiklike rahaasjade teemat tuleb tundides käsitleda.  Kindlasti on õpetajateni jõudnud arusaam, et teoreetilisi teadmisi tuleks edasi anda praktilisel moel. Õpilastele tuleb ülesandeid seostada igapäevaelust tuttavate situatsioonidega, see on kõige lihtsam viis oma ainet arusaadavaks teha ja huvitavaks muuta. Suur hulk õpetajaid oli positiivselt meelestatud ka selles suhtes, et mõni pank initsiatiivi võtab ja vastavate õppematerjalide koostamisega aitab.“

Sampo Pank koostöös uuringufirmaga YouGov küsitles matemaatikaõpetajaid üle terve Eesti eesmärgiga teada saada, kas õpetajad käsitlevad 10-15aastaseid lapsi õpetades isiklike rahaasjade teemat; kas nad on valmis seda teemat õpetama ja kas on huvi uue isiklikke rahaasju käsitleva õppematerjali vastu. Samuti ka, kuivõrd kasutatakse matemaatika õpetamisel internetti. Valimis olid vastajad nii maa- kui linnakoolidest, üle terve Eesti.

Selle eest, et lastel tekiks eluterve suhe rahaasjadesse, vastutavad 98% õpetajate arvates vanemad ja täpselt sama palju vastajaid leidis, et teatud ulatuses vastutab selle eest ka kool. 71% õpetajatest käsitleb isiklike rahaasjade teemat matemaatika õpetamisel 10-15aastastele lastele ja 100% arvab, et selle teema õpetamine on vajalik. Internet on eelistatuim kanal, mille kaudu õpetajad soovivad leida teemakohaseid materjale ning 96% arvab, et nad oleksid rohkem valmis rahateemat õpetama, kui oleks ligipääs uutele ja kvaliteetsetele materjalidele internetis.

Kristiine Rebane, mis edasi, kas pank hakkab kohe uusi õppematerjale tegema? Tegelikult üks programm – „Valitse oma raha“ – ongi juba kasutusel?

„Jah, äsjavalminud http://www.valitseomaraha.ee/ (nagu ka 5-9aastastele mõeldud http://www.rahamaa.ee/) on interaktiivsed õppekeskkonnad, mis on täiesti reklaamivabad. Kusagil ei näidata lastele panga logo, ega ilmu ühtegi panga reklaami. Algatused on puhtalt kantud sellest soovist, et meie noorte finantsteadmised paraneksid.
„Valitse oma raha“ on väga põhjalik töövahend põhikooli matemaatikaõpetajatele, aga sobib hästi ka majandus-, ühiskonnaõpetuse või klassijuhatajatundides kasutamiseks. Programm annab võimaluse muuta matemaatikatunnid elulähedasemaks. Mõeldud on nii põhikooli nooremale kui vanemale astmele: eraldi ülesanded on koostatud 10-13aastastele ja 14-16aastastele.“

Elulised situatsioonid

„Valitse oma raha“ on üles ehitatud telesaate formaadist inspireeritud jutustuse laadis ning selles on kaheksa missiooni. Iga missioon kõneleb ühest inimesest ja tema unistusest: eesmärgist leida raha näiteks klassiõhtu korraldamiseks, reisile minekuks, oma toa sisustamiseks vms. Matemaatikateadmisi kasutades saavad õpilased aidata iga missiooni peategelasel tema unistuse ellu viia.

„Missioonid põhinevad just sellistel päriselust tuttavatel situatsioonidel, mis noori kõnetavad. Nende kaudu joonistuvad välja ratsionaalsed teemad: eelarve planeerimine, tulud ja kulud, valuutad, säästmine, laenamine ja investeerimine“ rääkis Kristiine Rebane. „Kogu sisulise poole aitas üle vaadata Rocca al Mare Kooli matemaatikaõpetaja ja loodusteaduste õppetooli juhataja Raili Lahi. Seega on kogu programm õppekavaga kooskõlas. Ka eeltestimised õpilaste seas andsid positiivset tagasisidet – eriti toodi välja just seda, et varasemalt tunnis õpitud teooria sai praktiliste näidete varal paremini selgeks. Näiteks ütles nii mõnigi õpilane, et saab nüüd palju paremini aru, miks peab oskama protsente arvutada ja kus seda teadmist päriselus tarvis läheb,“ tundis Kristiine Rebane uue programmi üle heameelt.

Koole, kes asja vastu huvi tunnevad, on juba mitmeid ning koostöös maakondlike ainesektsioonidega on lähikuudel läbiviimisel ka pangapoolsed koolitused matemaatikaõpetajatele. Kõik huvilised on teretulnud „Valitse oma raha“ põnevasse maailma! – www.valitseomaraha.ee

Vaata lisaks: Eesti lapsed kasutavad oma taskuraha säästlikult

Laupäeval, 20. oktoobril toimuva seminari põhiküsimused on kultuurilise identiteedi rakendamine ning kultuuri uurimismeetodid.  Ürituse peakorraldaja Halliki Harro-Loidi sõnul on tippkeskuse seminarisarja eesmärgiks tihendada sidemeid uurimistegevuse ning üldhariduskoolis toimuva õppetöö vahel. “Me räägime küll sellest, kui oluline on tänapäeva koolis kriitiline eneserefleksioon, kuid samas napib selleks vajalikke praktilisi tööriistu. Üldiselt teadvustamata kultuurikogemus võib muutuda emotsionaalselt lähedaseks uurimisobjektiks, kui pöörduda julgemalt humanitaar- ja sotsiaalteaduste poolt pakutavate mitmekesiste uurimisvõimaluste poole.” 

Seminari avab Halliki Harro-Loit, rääkides kultuurilise identiteedi rakendusvõimalustest. Peeter Toropi plenaarettekanne arutleb kultuurilise identiteedi kui õppekava läbiva teema kaardistamise üle, millele järgneb kultuuri uurimise võimalusi ja eripära käsitlev paneeldiskussioon, kus esinevad Judit Strömpl, Katre Pärn, Kadri Ugur ja Liia Vijand. Päeva teises osas on võimalik valida nelja töötoa vahel, mis tutvustavad erinevaid kultuuri uurimisviise.

Seminar algab 20. oktoobril kell 10.00 Tallinna ülikooli Mare majas aadressil Uus-Sadama 5 ruumis M-134. Täpsem programm ja lisainfo on kättesaadav tippkeskuse kodulehel: www.ut.ee/CECT

Kultuuriteooria tippkeskus on Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fondi projekt (2008–2015), mille aluseks on transdistsiplinaarne Tartu ja Tallinna ülikooli uurimisrühmade vaheline koostöö. 

Lisainfo: Monika Tasa, Kultuuriteooria tippkeskuse üldkoordinaator, tel 737 6535; e-post cect@ut.ee

Allikas: TÜ pressiteade

Loobumise põhjus on see, et töö kõrvalt polnud võimalik tegeleda loominguga, vahendab BNS Eesti Päevalehe artiklit.

„Pidin tegema valiku. Soovisin pärast tööd rohkem tegeleda muusikaga, aga selleks peab olema haridusameti luba. Kompromissi me selles küsimuses ei saavutanud,” lausus Rüütelmaa.

Tema ametikoha täitmiseks kuulutas linn kiirkorras välja avaliku konkursi tähtajaga järgmisel esmaspäeval, kirjutab Eesti Päevaleht.

30 aastat koolis töötanud pedagoog Merle Neem korjas armastatud direktori jätkamise toetuseks mõne päevaga 48 allkirja.

Tema sõnul kardab kollektiiv, et uus juht on pelgalt ametnik ja kooli areng jääb unarusse. „Kuulutuse järgi võib ükskõik kes tänavalt tulla direktoriks. Ta peaks ikkagi meie valdkonda tundma. Üllatusena tuli see, et meie heasüdamlik direktor jäi kõrgetele ametnikele ette,” lausus Neem.

Rüütelmaa jääb ametit maha pannes murelikuks. „Uus direktor peab jälgima, et kool saaks uue maja,” märkis Rüütelmaa. Rendileping Narva maantee 28 hoone väliseestlasest omanikuga sõlmiti aastani 2015. Lisaaega tõenäoliselt ei anta ning maja on 2,5 miljoni euro eest müügis.

Tallinna haridusameti kinnitusel on kavas Okasroosikese lossi (Uus 19) renoveerimine muusikakooli tarbeks ja praegu käib töö projekteerimisega. Samas pole veel sugugi selge, kas renoveerimine ikka saab kahe aasta jooksul valmis. „Peame olema valmis selleks, et ei saa. Tegemist on väga keeruka objektiga. Esiteks on see muinsuskaitse all. Teiseks kätkeb muusikakooli hoone endas palju projekteerimise tingimusi, nagu helipidavus,” kõneles haridusameti juhataja Andres Pajula.

Allikas: BNS

Üle Eesti alustab tegevust 36 huviringi, need toimuvad eesti, vene ja üks ka seto keeles ning üks on mõeldud kuulmispuudega lastele. Nutilaborit rahastavad 90 000 euroga EMT, Elion ja Microsoft Eesti, projekti eestvedaja on Vaata Maailma SA.

5. oktoobril toimunud projekti avaüritusele Eesti IKT Demokeskuses kogunes suurem osa tegutsema hakkavate huviringide juhendajatest. Avaürituseks oli edastanud oma tervituse ka Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves, kes tõi välja: „Infotehnoloogia-alased huviringid annavad õpilastele võimaluse avastada uusi maailmu, leiutada ise midagi tarvilikku. Mõnest põnevast robotist võib sündida oluline leiutis. Huviring annab õpilasele võimaluse avastusretke kaudu saada julgemaks ja mõelda laiemalt ning just seda peab meie laste haridusteel soodustama.“

Sõnavõtuga esines haridus- ja teadusministeeriumi noorteosakonna juhataja Anne Kivimäe, kes andis põgusa ülevaate noorte huvihariduse olukorrast Eestis, lisades ka omapoolsed tunnustussõnad

„Nutilabori projekt on hea näide ettevõtmisest, kus on kokku saanud need, kes oskavad noorte huve näha, innustada ja arendada ning need, kes tahavad seda toetada. Eriti rõõmustab, et projekt jõuab erinevatesse kohtadesse üle Eesti. Tunnustust vääriv algatus, mille peamised võitjad on muidugi noored.“

36 huviringi
Oktoobris alustab üle Eesti tegevust 36 Nutilabori infotehnoloogia huviringi, kelle töö vältab kogu 2012/2013 õppeaasta ehk pea 8 kuud. Huviringid on mõeldud 10-19-vanustele õpilastele, need jagunevad üsna võrdselt põhikooli ja gümnaasiumi õpilaste vahel.

Huviringides saavad enam kui 500 õpilast end arendada mitmel erineval infotehnoloogia alal - ligi pool huviringidest keskendub robootikale, suurem hulk tegeleb ka mobiilirakenduste ja veebilehtede loomisega ning programmeerimisega, üksikud huviringid tegelevad spetsiifilisemate valdkondadega nagu 3D-modelleerimine, loodus- ja täppisteadus üldisemalt, elektroonika ja arvutiehitus.

Huviringid tegutsevad koolides ja noortekeskustes üle Eesti, lapsi õpetatakse nii eesti, vene kui ka seto keeles ning üks ring on mõeldud kuulmispuudega lastele.

IT-erialade populaarsuse kasvatamine
Vaata Maailma SA nõukogu esimees Enn Saar selgitas projekti algatamist: „Enamik laste ja noorte huviringe on seotud kunsti, spordi, laulu ja tantsuga, siis teatud mõttes see ka suunab laste ja nende vanemate valikuid. Kui teaduse ja tehnika huviga lastele huviringe ei pakuta, võib ühel hetkel see huvi kaduda. Meie eesmärk on anda õpilastele aimu, mida infotehnoloogia üldse tähendab ning milliseid võimalusi see võib pakkuda. Pikemas plaanis soovime algatusega kasvatada IT-erialade populaarsust ning vähendada Eestis valitsevat IT-spetsialistide põuda.“ Saar toob välja, et esimesed tegutsemisnädalad on näidanud noorte ja nende vanemate päris suurt huvi avatavate ringide vastu.

Huviringide leidmiseks korraldati konkurss, kuhu esitati 87 huviringi loomise taotlust summas 383 300 eurot. 36 alustava huviringi valikukriteeriumiteks olid huviringi tegevuse vastavus konkursi eesmärgile, õppekava või plaanitavad tegevused, sihtrühm ja selle suurus ning õpetaja valmidus olla tulevikus mentoriks teistele käivituvatele infotehnoloogia huviringidele.

Nutilabori projekti ning loodavate huviringide kohta leiab rohkem infot www.nutilabor.ee.

Vaata Maailma SA kutsusid 2001. aastal ellu kümme Eesti juhtivat ettevõtet eesmärgiga oluliselt suurendada internetikasutajate arvu ning toetada infotehnoloogiaalase hariduse andmist, tõstes sellega Eesti elanike elukvaliteeti ja riigi konkurentsivõimet Euroopas. Seniste edukate ettevõtmiste hulgas on enam kui 100 000-le inimesele arvuti algõppe korraldamine aastatel 2002-2004, eKooli keskkonna käivitamine, 500 avaliku internetipunkti (AIP) loomine, "Arvutikaitse 2009" projektis ID-kaardi ja Mobill-ID kasutamise populariseerimine ning aastatel 2009-2011 "Ole kaasas!" projekti raames 100 000-le eestimaalasele arvuti- ja internetiõppe korraldamine.

Nutilabori huviringide teemad: 17 robootika, seitse mobiilirakenduste, neli veebilehtede loomise, kolm programmeerimise, kaks 3D-modelleerimise, üks loodus- ja täppisteaduse, üks elektroonika ja üks arvutiehituse huviring.

Huviringide asukohad: kuus Tallinnas, viis Tartus, neli Ida-Virumaal, kolm Järvamaal, kolm Pärnumaal, kolm Võrumaal, kaks Harjumaal, kaks Saaremaal, kaks Viljandimaal, üks Hiiumaal, üks Jõgevamaal, üks Läänemaal, üks Lääne-Virumaal, üks Põltsamaal, üks Valgamaal.

90 000 euroga rahastavad projekti EMT, Elion ja Microsoft Eesti, projekti eestvedaja Vaata Maailma SA.

Lisainfo:

Enn Saar, Vaata Maailma SA nõukogu esimees, ITL juhatuse liige, Elioni arendusjuht

enn.saar@elion.ee

Allikas: BNS

Loe lisaks:

• Robootikavaimustus on loomulik nähtus
• Registreeru ProgeTiigri klassiõpetajate e-kursusele!