Sõna otseses mõttes kodustes oludes, koos käiakse kaks korda nädalas ringijuhendaja Leivo Sepa kodus. Selleks on kohandatud üks ruum, kus saab nii arvutitel vaikselt tööd teha kui võistluste eel roboteid kokku seada. Leivo Sepp kinnitab, et siis see väike ruum küll nii korras ei ole, siis käib möll ja askeldamine ja suur seletamine ning vajadusel tuuakse varuosi kodustki juurde. 
„Oleme kaks aastat tegutsenud, alguse sai http://robootika.com keerulist teed pidi,“ selgitas elektroonikahariduse ja IT-taustaga, praegu Microsoftis töötav Leivo Sepp. „Tuttav rääkis, et on kuskil mingisugused robotid, millega poisid mängivad. Mina ei teadnud robotitest midagi, mõtlesin, et vaatan internetist. Leidsin väga lahedaid roboteid ja tundsin, et see ongi, mida teha tahan.“

Kes teie ringi tegevust toetavad?

„Osa toetusest tuleb Tiigrihüppe Sihtasutuselt, just robotite hankimisel. Ilma selleta oleks ikka väga raske. Aga ülejäänu – see on mu enda raha, mis olen siia investeerinud.“

Puhas enda huvi?

„Jah, täpselt.“

Robootika.COMi põhilise liikmeskonna moodustavad praegu seitse põhikooli-vanuses poissi, aga huvilisi on teisigi. Et robootika on populaarne, seda kinnitab ka MTÜ Robootika eestvedaja Heilo Altin: „Laste robootikavaimustus on kõrge. Hindame seda just robotiteatri külastuste põhjal. Ikka ja jälle jäävad pärast üritust meie juurde lapsed, kes pärivad komplektide hindade kohta. Meie peamine vastus on, et küsige õpetajatelt, et nemad omakorda küsiksid kooli juhtkonnalt võimaluste kohta. Aastas tekib juurde kuskil 10-15 robootikaga tegelevat kooli, kõige suurem kasv oli paar aastat tagasi, kui Tiigrihüppe Sihtasutuse toetus komplektide soetamisele ulatus 80%-ni. Asjast huvitatud koolid saavad pöörduda meie poole. Enamasti näeb protseduur välja selline, et külastame kooli robotiteatriga (robotiteater@gmail.com ), kool saab hea ülevaate meie tegevusest ja võimalustest. Seejärel muretseb kool Tiigrihüppe Sihtasutuse toega komplektid, meie koolitame õpetajad välja ning edasi on juba rännak „musta auku“ nimega robootika, millest väljapääsu enam pole…“

2008. aastal alanud TiigriRoboti projekti käigus on MTÜ Robootika ja Tiigrihüppe Sihtasutuse toel saanud robootikaringid hoo sisse juba sajas Eesti üldhariduskoolis, koolid on kaardistatud siin. MTÜ Robootika korraldab õpetajatele koolitusi, võistlusi õpilastele, tehnoloogiapäevi ja väljasõite koolidesse.

Aga teisipäeva õhtul Robootika.COMis lahendavad poisid programmeerimisülesannet. Leivo Sepp ütleb, et ülesanne on lihtne: „Nad peavad kirjutama programmi, mis trükib ekraanile numbrid kolmekümnest neljakümneni. Peavad kasutama seal üht spetsiaalset programmeerimis-tehnilist võtet, siis saavadki ülesande tehtud.“

Küsin poistelt, kas on lihtne ülesanne, ja saan vastuseks üksmeelse „Jaa!“

Leivo Sepp, igas ringitunnis roboteid kokku ei pandagi?

„Ei, oleme praegu keskendunud programmeerimise õppele. Aktiivne võistlusperiood on läbi saanud, nii tegelemegi rohkem programmeerimisega. Viimasel võistlusel Tartus läks üllatuslikult hästi. Meie ring sai rändkarika, mida antakse eelmisest aastast välja Eesti parimale robootikakoolile, ja meil on selle üle väga hea meel.“

Jutt käib 21. märtsil 2012 Tartus toimunud Koolirobootika võistlusest RoboMiku. Mõõtu võeti seal seitsmel võistlusalal: minisumo (kuni 500 g kaaluvate robotite võistlus), 3 kg sumo, LEGO sumo, Taxi drive, Freestyle, Line following ning raketiauto ehitamine. Taxi drive tähendas robotitele võistlemist täpsussõidus mudellinnas. Freestyle ehk vabaklass andis võimaluse näidata igasuguseid roboteid, mis inimkonda edasi aitaksid. Line following oli joonejälgimise võistlus, kus robotid võistlesid selle peale, kes kõige kiiremini joont järgib. Robotite ehitamisele lisaks said mõõtu võtta ka tehnikahuvilised noored raketiauto kokkupanemises. RoboMikul osales 39 võistkonda kokku 100 õpilasega.

Leivo Sepp: „Ühelgi alavõistlusel me ei saanud esikohta, küll aga koondtulemusena, sest alavõistlustel tulime ikka teiseks või kolmandaks. Mõnes mõttes isegi tore, sest nii said kõik tunnustust ja kõigil oli rõõmu palju.“

Kas olete Eestis üks väiksemaid robootikakoole?

„Ei, robootikakoolid ongi kõik sellised väikesed. Ei ole nii, et ühes ringis käib kümneid ja kümneid õpilasi, olen sellest üldhariduskoolide õpetajatega rääkinud.“

Kui küsin, millised eeldused peaksid ühel robootikast huvituval lapsel olema, on Leivo Sepp kindel, et erilisi eeldusi vaja ei olegi, piisab, kui noorel on huvi arvutite ja programmeerimise vastu.

Tomi-Andre, Ramses, Jaan, Raimond ja Marko-Raul Tallinna 21. koolist, Nõmme põhikoolist ja Tallinna tehnikagümnaasiumist leidsid ringi http://robootika.com üles erinevaid teid pidi: isa töötab IT-alal ja soovitas; Leivo käis koolis ja tutvustas tegevust; ringi blogi meeldis; koolist soovitati. Poistele meeldib nii ehitamine kui programmeerimine, näiteks Ramses on programmeerinud eurokalkulaatori, mida saab kasutada mobiiltelefonis. Jaan on aga valmis meisterdanud 20 kuni 30 robotit. Mõne tegemiseks kulus paar tundi, teise puhul terve kuu. Ühes on poisid ühel meelel: robootika on huvitav, sellega võiks ka oma tuleviku ja töö siduda.

Vaata lisaks:

• Robotid vallutasid Tartus teaduskeskuse
• TiigriRoboti kaasfinantseerimine 2012