Kuu avaürituseks oli keskkonnateemaline mälumäng ja sütevakalased osalevad oktoobris TV 3 keskkonnateemalise mälumängusarja „Loodustark“ salvestuselgi, kirjutab Pärnu Postimees.

Lisaks esinevad Sütevakas kirjanik ja kirjastaja Epp Petrone loenguga "Keskkonnasõbralikud valikud", ning Liis Luik, kes räägib ökokogukondadest, ja Reet Aus, kes tutvustab rõivatööstuse telgitaguseid.

Kuu viimasel päeval võib kooli saalis vaadata eelmise aasta Eesti parimat dokumentaalfilmi "Uus maailm", millele järgneb kohtumine filmi tegijate Jaan Tootseni ja Jaak Kilmiga.

Peale selle toimub klassidevaheline vanapaberikastide võistlus ja keskkonnasõbralike ideede kogumise võistlus, koolis on üleval õpilaste tehtud temaatilised plakatid.

Samal teemal:

• Teemapäevad oktoobris

E-õppe nädala raames toimuvad igal päeval (15. – 18. oktoober) temaatilised videoettekanded, märgib e-Õppe Arenduskeskus oma pressiteates. Juttu tuleb digitaalsest tulevikust – digitaalne kirjaoskus, e-riik ja selle võimalused, sotsiaalvõrgustikud ja digijälg ning ristmeedia. Eesmärk on ärgitada noori arutlema teemadel, millele koolis tuleks igapäevaselt rohkem tähelepanu pöörata. Lisaks on õpetajatele loodud abistavad töölehed arutelude läbiviimiseks koolitunnis.

„Üha enam on noored kinni arvutiekraanis või muude infotehnoloogiliste vidinate küljes, kuid kas meie kodu- ja koolikeskkond on lapsi ette valmistanud selleks infotulvaks, millega nad iga päev tänu digitaliseeritud maailmaga kokkupuutumisele toime peavad tulema?“ selgitab e-Õppe Arenduskeskuse koolituse projektijuht Triin Pajur e-õppe nädala temaatikat täpsemalt.

Tänase päeva fookuses on teema „Digitaalne kirjaoskus“. Oma ideid ja mõtteid jagavad õppevideotes Pelgulinna gümnaasiumi informaatikaõpetaja Birgy Lorenz (pildil) ja Tallinna Ülikooli  haridustehnoloogia keskuse juhataja Mart Laanpere.

Birgy Lorenz. Foto e-õppe nädala videost.

Esimese päeva videod leiad e-õppe nädala kodulehelt. Lisaks leiate kõik videod ka e-Õppe Arenduskeskuse Facebooki lehelt, kus saate antud päeva videoid kommenteerida ja arutleda erinevatel teemadel.

Vaata ka Linnar Viigi videot „Digitaalne tulevik – kuhu me liigume?“  ja Pelgulinna gümnaasiumi õpilaste videot "Laimamine Internetis - Filmist Koolivägivald".

E-õppe nädalat toetab Hasartmängumaksu Nõukogu haridus- ja teadusministeeriumi kaudu ning Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondi programm BeSt.

Samal teemal:

• Birgy Lorenzit motiveerib koostegutsemise rõõm

Kontserdile järgneb raamatu  "Kodumaine viis. Heljo Sepa muusikutee" (2012) esitlus.

Kontserdil JUBILATE HELJO SEPP 90 esinevad Heljo Sepa endised õpilased Peep Lassmann, Marje Lohuaru, Niina Maiorova (klaver) ja Iren Lill (klavessiin) ning kaasa teevad EMTA õppejõud Nadia Kurem (sopran) ja
Urmas Vulp (viiul) ning vilistlane Sten Lassmann (klaver).

Et Heljo Sepp (sündinud 15.10.1922) pühendus pianistina Heino Elleri loomingu tutvustamisele, on Elleri teosed kontserdi JUBILATE Heljo Sepp 90 kavas tähtsal kohal, lisaks kõlab Tõnu Kõrvitsa, Sergei Rachmaninovi, Jean-Philippe Rameau, Richard Straussi ja Pjotr Tšaikovski muusika. Duo Urmas Vulp (viiul) ja Marje Lohuaru (klaver) esitab Elleri "Õhtulaulu" Ges-duur ja "Muusikalise momendi", mis on sama koosseisuga salvestatud ka 2010. aastal Eesti Rahvusringhäälingu ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ühistöös välja antud duubelplaadile "Mängib Heljo Sepp". Kontserdi lõpul esineb sõnavõtuga Heljo Sepast muusikateadlane dotsent Tiia Järg.

Juubilar ei saa kahjuks halvenenud tervise tõttu ise oma austamisõhtule kohale tulla, kuid tema värsked mõtted oktoobri algul Klassikaraadiole saateks "Eesti interpreedid. Heljo Sepp" antud intervjuust toob
saalisviibijateni toimetaja Kersti Inno tehtud saatelõik.

Kontsert on vaheajata ja sissepääs üritusele on tasuta.

Raamatu "Kodumaine viis. Heljo Sepa muusikutee" koostas Heljo Sepa õpilane Iren Lill ning kirjastus "TEA" annab selle käesoleval aastal välja Heljo Sepa juubeliks. Esitlusel on võimalik ka raamatut kaasa
osta.

Lähem info: Mari Kolle, kontserdibüroo juhataja
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, tel +372 66 75 759
mari@ema.edu.ee

Allikas: EMTA pressiteade

Armastatud lastekirjanik Aino Pervik tähistas kevadel oma juubelisünnipäeva. Seetõttu loetaksegi seekord jutte tema raamatutest. Aino Pervik peab ettelugemist väga oluliseks ja ütleb: „Väikesele unejutu kuulajale selgub, et sõnadega saab muudki ette võtta kui lausuda: ära tee! või: ei taha! Selgub, et sõnadest võivad tekkida kujutluspildid sellest, mida käega katsuda ei saagi. Siit saab alguse ka empaatiavõime, mis on üks inimese meeldivamaid omadusi.“

Ettelugemise päeva traditsiooni algataja on Eesti Lastekirjanduse Keskus ja keskusel on hea meel, et paljud koolid, lasteaiad ja raamatukogud üle Eesti on selle mõttega kaasa tulnud ning korraldavad vahvaid ühislugemisi. Et ettelugemine saaks veelgi laiema mõõtme, kutsus lastekirjanduse keskus sel aastal koostööpartneriteks Eesti Näitlejate Liidu ja Eesti Harrastusteatrite Liidu, et koos korraldada lasteaedades ettelugemise nädal 15.-19. oktoobrini. Mõte leidis toetajaid ning ligi 40 Tallinna, Tartu ja Võru näitlejat külastavad nädala jooksul lasteaedade vanemate rühmade lapsi ning loevad neile Aino Perviku lugusid. Ettevõtmisega on ühinenud näitlejad Võru Linnateatrist, Tallinna Linnateatrist, Nukuteatrist, Rahvusooperist Estonia, Teatrist NO99, Eesti Draamateatrist, harrastusteatritest Improgrupp JAA ja Salme Teater ning mitmed vabakutselised näitlejad. Kõik löövad ettevõtmises kaasa heategevuslikult.

Ettelugemise päeval, 20. oktoobril kell 12 astuvad Tallinnas Eesti Lastekirjanduse Keskuses võistlustulle parimad 4. klasside ettelugejad üle Eesti. Kokku on 16 võistlejat, kes kõik on maakondlike ja Tallinna eelvõistluste võitjad. Ettelugejate esinemist hindab žürii, kuhu kuuluvad näitleja Anti Kobin Nukuteatrist, Harrastusteatrite Liidu juht Kristiina Oomer ja IBBY Eesti osakonna president Leelo Märjamaa. Võitjad saavad auhinnatud. Kõikidele osalejatele jääb võistluspäeva meenutama Aino Perviku autogrammiga raamat „Klabautermanni mure“ ning Meremuuseumi poolt kingitud Lennusadama külastus. Võistlust toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.
Mõnusat ettelugemist!

Täiendav info:
Triin Soone, lastekirjanduse keskuse direktor
tel 617 7230,  triin@elk.ee

Foto: Koolielu arhiiv

Mullu näiteks avati Tallinna Toomkool, mille omanikud ja asutajad on EELK konsistoorium ja EELK Tallinna piiskoplik toomkogudus, järgmisel õppeaastal aga plaanib tegevust alustada Tartu luterlik Peetri kool, kirjutab Õpetajate Leht.

"Olen kohanud palju inimesi, kes tunnevad puudust kristliku kooli järele, sellel alusel on loodud ka Maarjamaa haridusselts, et ühendada kristlikus väärtusruumis mõtlevaid lapsevanemaid ja õpetajaid," märkis Vanalinna hariduskolleegiumi direktor Kersti Nigesen. "Minu teada on ideid uute kristlike koolide loomiseks mitmeid: Toomkool on juba avatud, Tartus on uus kristlik kool loomisel, ortodoksid tahavad kuuldavasti samuti oma kooli, püha Johannese kooli luua. Ka Kohilas on rühm vanemaid, kes on otsustanud alustada kristliku kooliga," lisas ta. Pikemalt loe juba Õpetajate Lehest.

Foto: Flickr

Nad oskavad küll lugeda, kuid ei suuda loetut seletada, vahendab ERR Uudised. "See tähendab, et ta ei saa aru lihtsamatest juhenditest, võib-olla kui kolm sõna on järjest, siis loetakse lause kokku ja saadakse mõttest aru, aga keerulisematest tekstidest ja sealhulgas näiteks tabelitest ja graafikutest, mis on ka tekstid, ei saada enam õigesti aru," selgitas haridus- ja teadusministeeriumi nõunik Maie Soll.

Solli sõnul näitab rahvusvaheline kogemus, et funktsionaalset lugemisoskust peab arendama koolieelikust saati.

"Üks väga oluline mõjutegur, mis on välja tulnud, on, et funktsionaalset lugemisoskust mõjutab see, kui palju loetakse oma lõbuks ja see ei pea tähendama, et ilukirjandust, vaid erinevat tüüpi tekste, nii et selles mõttes see motivatsioon ja huvi tekib lapses siiski juba enne," ütles Soll.

Samal teemal:

• Lugemaõppimisest ja funktsionaalsest lugemisoskusest

Foto: Flickr

Linna haridusosakonna juhi Riho Raave kinnitusel tuli avaldusi kokku kuuelt inimeselt, kelle hulgas on neli meest ja kaks naist, kirjutab Tartu Postimees. Raave kinnitusel on kandidaatide hulgas ka praegune Tamme gümnaasiumi direktori kohusetäitjaks määratud bioloogiaõpetaja Urmas Tokko ning teisi haridusvaldkonnas tuntud inimesi. Otsuse tegemiseks on linnal nüüd kuu aega.

Tamme gümnaasium jäi direktorita vahetult enne kooliaasta algust, kui kooli pikaaegne juht Toomas Mälksoo otsustas ootamatult ametist loobuda.

Samal teemal:

• Tartu Tamme gümnaasiumi juht lahkus ootamatult ametist

Pildil Tartu. Foto: Flickr

Kevadel lõpetavad kaks kooli tegevuse ja õppetöö koondub loodavasse riigigümnaasiumisse ja põhikooli, kirjutab Tartu Postimees.

Jõgeva linna aasta õpetajaks üldhariduskoolide arvestuses kuulutati Jõgeva gümnaasiumi õppealajuhataja Astra Pern ja Jõgeva ühisgümnaasiumi õppealajuhata Imbi Sildnik.

Imbi Sildnik, kes erialalt saksa keele õpetaja, nimetas aasta õpetajate esmakordset ja eeldavasti ka viimast valimist kahest kodulinna üldhariduskoolist väärikaks punktipanemiseks koolikorraldusele Jõgeval. "Valik on tehtud, reformi tagajärgi näitab aeg - loodame, et Jõgeval püsib ka tulevikus hea hariduskeskkond, usinate ja taibukate õpilastega ning tööd armastavate võimekate pedagoogidega."

Samal teemal:

• Jõgeva hariduselu kujuneb ümber
• Jõgeva riigikooli juht jäi valimata

Tegemist on Euroopa Parlamendi simulatsiooniga, omanäolise demokraatiakooliga, kuhu on kutsutud osalejad nii Eestist kui ka Euroopast, märgib Tegusad Eesti Noored (TEN) oma pressiteates. Eesmärgiks on anda noortele võimalus diskuteerida ja leida uusi lahendusi Euroopas ja maailmas valitsevatele probleemidele.

Tihti suudab just noor inimene mõelda väljaspool poliitilisi ja majanduslikke piire ning see annab unikaalse väljavaate probleemidele, millega Brüssel juba tegeleb. Nii hakkavadki noored arutama teemadel, nagu näiteks: kuidas Euroopa Liit saab aidata heategevus- ja inimõigusorganisatsioonidel üle maailma toime tulla ning kuidas paremini võidelda inimkaubanduse vastu erinevates Euroopa riikides.

Sessiooni patrooniks on Eesti Vabariigi suursaadik Ameerika Ühendiikides, Marina Kaljurand, kes rõhutab noortele, et kuigi praegune põlvkond teeb kõike, et ehitada üles demokraatlikum, vabam ja turvalisem maailm, siis seda ei ole võimalik teha ilma noorte endita. Aga vastutus on privileeg, millega kaasneb suur kohustus eelnevate ja tulevaste põlvede ees!

Tegusad Eesti Noored on noorte loodud ja juhitud üle-eestiline organisatsioon, mille missiooniks on suurendada Eestimaa noorte ühiskonnateadlikkust ja omaalgatust nii riigi kui Euroopa tasandil.

Samal teemal

• Euroopa noorteparlament tegutseb praegu Tallinnas

Programmeerimine arendab õpilaste loogilist mõtlemist ja matemaatilisi võimeid, õpetab neid süsteemsemalt mõtlema, olles samas mänguline ja huvitav.

Toimumise aeg: 22. oktoober – 18. november 2012
Registreerumine: 8.oktoober – 18. oktoober 2012, grupi täituvuseni
Sihtrühm: klassiõpetajad, kes on huvitatud programmeerimise õpetamisest algklassiõpilastele
Kursuse maht: 16 tundi, õppimisürituse lõpetajad saavad tunnistuse.

Eesmärgid:
Õppimisüritusel osalejad saavad ülevaate baasoskustest, mis aitavad lastel jõuda programmeerimiseni. Tutvutakse hiire-, klaviatuuri-, loogika- ja mõtlemismängudega. See on ettevalmistav õppimisüritus,  mille abil luuakse õpilaste valmisolek programmeerimisega tegelemiseks. Antakse ka esmased teadmised programmeerimisega seotud mõistetest ja programmidest.

•             Juhendada õpetajaid programmeerimise õpetamise jaoks vajalike üldoskuste andmisel: hiiretöö, klaviatuuri kasutamine, internetis liikumine
•             Anda ülevaade mängudest, mis aitavad lastel arvutikasutamise baasoskusi arendada
•             Pakkuda valik mängudest, mida saab kasutada loogika ja süsteemse mõtlemise arendamiseks 1.kooliastmes eeltööna programmeerimisele
•             Anda esmane ülevaade programmeerimisest ja sellega seotud olulisematest mõistetest
•             Toetada õpetajaid, et nad  julgeksid ja oskaksid  õpilasi programmeerimisega tegelema suunata

Peamised teemad ja IKT vahendid, keskkonnad, mida õpitakse kasutama:
•             G-Compris, veebipõhised hiire- ja klaviatuurimängud, mõtlemis- ja loogikamängud, programmeerimisega seotud mängud

Õppimisürituse kava:
I nädal: tutvumine, hiire- ja klaviatuurimängud, GCompris
II nädal: loogika- ja mõtlemismängud veebis
III nädal: ülevaade programmeerimisega seotud mõistetest, kergemad programmeerimise juurde juhatavad mängud
IV nädal: veidi keerulisemad programmeerimise juurde juhatavad mängud

Koolitajad: Kristi Rahn; Kristi Saarpuu
e-mail: kristi.rahn@gag.ee; kristi.saarpuu@gag.ee

Koolitusele registreerumine:

Kõikidele Tiigrihüppe koolitustele toimub registreerumine läbi EKISe. Soovitame selleks kasutada otseteed. Vajadusel saate juhendit lugeda siit.

Kui olete EKISes registreerunud, tuleb liituda Koolielus vastava koolituskogukonnaga: minge koolituskogukonna lehele ja vajutage peale sisse logimist paremal üleval kastil "Palu liikmelisust". Koolitaja kinnitab teid seejärel osalejaks, kuid seda tingimusel, et olete eelnevalt EKISes registreerunud.

Lisainfo:
Ave Lauringson
Koolituse valdkonna juht
Tiigrihüppe Sihtasutus
ave.lauringson@tiigrihype.ee

Samal teemal:

• ProgeTiigri toel saab targast kasutajast ka tark looja
• Kolmeaastased programmeerimima?

 Foto: Dreamstime