Tiigrihüppe Sihtasutusega võtavad ühendust huvilised välismaalt, kes võib-olla sooviksid midagi analoogset teha oma riigis. Programmi ProgeTiiger raames saavad õpilased 1.-12. klassini võimaluse teha tutvust programmeerimise ja veebirakenduste loomisega. Esimeses etapis kaasab Tiigrihüppe Sihtasutus programmi pilootkoolid, edaspidi võivad programmiga ühineda kõik üldhariduskoolid.

Tiigrihüppe tegevuste loogiline jätk

Sihtasutuse koolituse valdkonna juhi Ave Lauringsoni sõnul ei tekkinud ProgeTiigri mõte üleöö, see on tegelikult loogiline jätk Tiigrihüppe Sihtasutuses senitehtule: „Sihtasutus on aastate jooksul koolidesse nii palju tehnoloogiaid ja sisulisi tegevusi viinud, et praegust hetke arvestades võib programmeerimist vaadata loogilise edasiminekuna kõigi meie tegevuste taustal. Projekti tegevuste algus oli selle aasta jaanuaris, alustasime puhtalt lehelt. Kuu aega kaardistasime üldse olukorda – kui paljud koolid praegu programmeerimisega tegelevad, milline on õpetajate koolitus ja õpilastele pakutavad kursused selles vallas, mis on riiklikus õppekavas programmeerimisest sees. Kogu tausta arvestades tulime välja ettepanekuga, et Tiigrihüppe Sihtasutus peaks ise tegema täiesti uue tervikpaketi.“

Millal õpetada? Kellele õpetada?

Edasi tuli leida inimesed, kes oleksid kooli- ja programmeerimise teemadel eksperdid. „Sain kokku väga erineva taustaga ringi: tegevõpetajad koolist; robootikaringide läbiviijad, sest robootika on programmeerimisega tihedalt seotud; IT-ettevõtete esindajaid; inimesi, kes on teinud õpetajatele programmeerimiskursuseid,“ kirjeldas Ave Lauringson.

Mis kooliastmes programmeerimist õpetada, oli järgmine küsimus. Õppekavas välja toodud valikkursus „Programmeerimine ja rakenduste loomise alused“ on mõeldud gümnaasiumiastmele. „Jõudsime üksmeelsele otsusele, et saame seda täiendada, pakkudes juurde programmeerimist tabelarvutuse baasil ning sissejuhatusega informaatikasse.“ selgitas Ave Lauringson. „Siis hakkasime allapoole tulema. Põhikoolis on viimased viis aastat Tiigrihüppe Sihtasutuse toel tegeletud robootikaga, on palju robootikaringe. See kõik on seotud programmeerimisega.  Ehk siis meil on juba suur hulk õpilasi ja õpetajaid, kellele edasiminek programmeerimise juurde olekski vaid ühe sammu tegemine.“ Nii sai programmi haaratud põhikool.

Programmeerimiskeelt algklassis ei õpetata, kindlasti mitte!

Aga siis tuldi sammuke veel allapoole. „Sain paarilt õpetajatelt tagasisidet, et nemad teevad juba II klassi õpilastega programmeerimist. Mõte liikus edasi ja jõudsime otsuseni, et alustame algklassist. Ekspertide ring  andis mulle kindlustunde, et meil on võimalik 1.-12. klassini programmeerimist õpetada,“ sõnas Tiigrihüppe Sihtasutuse koolituse valdkonna juht ja ProgeTiigri eestvedaja Ave Lauringson.

Kui nüüd keegi mõtleb, et 1. klassi õpilasele hakatakse õpetama programmeerimiskeelt ja väike inimene peab keerulisi numbri- ja tähekombinatsioone ritta panema, siis seda kohe kindlasti mitte. „Programmi idee on pakkuda arvutis eale sobivat, huvitavat tegevust, mis on programmeerimisega seotud. Eesmärk ei ole see, et kõikidest lastest tuleks programmeerijad, vaid et nad õpiksid tehnoloogiat mõtestatult kasutama. Tiigrihüppe Sihtasutuse juht Enel Mägi sõnastas selle toredasti: „Õpilastest, kes on targad tarkvara kasutajad, saavad targad tarkvara loojad.“  Mänguloomise keskkondade, mobiilirakenduste loomise, veebilehtede tegemise keskkondade kaudu saab last panna mõtlema, probleeme nägema ja lahendama, saab arendada loogikat,“ ütles Ave Lauringson. „Nagunii on lapsed arvutis, mängivad ja suhtlevad, aga kui nad põrkavad kokku mõne probleemiga, siis oleks ju tore, kui lihtsama rakenduse loomise, lihtsama probleemilahendusega saaksid nad ise hakkama. See on mõte, anda lapsele tema arvutikasutusele mõtestatus juurde.“

Missugused on järgmised praktilised sammud?

"Praegu suhtleme järjest koolidega, kes on pilootprojektis osalemise vastu huvi tundnud.  Neid on juba päris palju, aga soovijad võivad endiselt ühendust võtta. Lisaks oleme ise osalema kutsunud neid koole, kus tehnoloogiavaldkonnaga juba tegeletakse ja kelle õppekava meie poolt pakutav võiks toredasti täiendada. Nendega koostöös saame materjalid läbi testida, samuti kaardistada õpetajakoolituse vajaduse. 

I õppeveerandil algab klassiõpetajatele programmeerimise e-kursus Koolielus. Alustame päris algusest – õpetajad omandavad metoodika, kuidas üldse esimese klassi õpilasele teha selgeks, mis on arvuti, hiir ja klaviatuur; sealt minnakse edasi programmiga „KODU“, mis ongi väikestele mõeldud mängude loomise keskkond. 1.-4. klassi õpilased saavad niisiis alustada juba kasvõi sellel poolaastal. Õpetajale jääb võimalus ise otsustada, millise ainega programmeerimist lõimida.

Detsembris valmivad kursusematerjalid kõikidele teistele kooliastmetele. Peale seda saavad jaanuarist 2013 pilootkoolid uute kavade alusel alustada. Selle aasta novembrisse oleme plaaninud avaürituse, kus pilootkoolid osalevad, samuti on kavas sinna kaasata IT-ettevõtteid, kellel on samuti asja vastu huvi tärganud.“

Kui jutt läheb rahale, on esmane mõte, et küllap europrojekt. Aga ei. „ProgeTiigri rahastus on Tiigrihüppe eelarvest. Kui koolide huvi on nii suur, siis tuleb muidugi koos haridus- ja teadusministeeriumiga mõelda, kuidas eelarvega toime tulla, kust vahendeid juurde saada. Tore, kui IT-ettevõtted seda projekti toetaksid. Tegelikult teeme ju suure sammu nende huvide rahuldamiseks – küll suure lõtkuga, aga siiski,“ on Ave Lauringson optimistlik.

Samal teemal:

• Lugu ProgeTiigrist Forbes'is
• Robootikavaimustus on loomulik nähtus
• Kolmeaastased programmeerima?

Foto: Koolielu arhiiv