Lisaks konkursile saavad Tallinna koolid tellida klassidele temaatilisi töötubasid, kus lapsed saavad õppida ühte tehnikat, mida papist mööbli valmistamiseks kasutatakse. Kokku viiakse läbi kuni 12 töötuba.

Konkursile võib esitada  tööd erinevates tehnikates, kuid peamiseks materjaliks peab olema kasutatud PAPPI või KARTONGI, millele läbi taaskasutuse antakse uus otstarve ja välimus. Töö teostamiseks võib kasutada kõikvõimalikke papist pakendeid, paberirulle vms, olgu need siis pruunid, valged või kirjud, tekstiga või ilma, või muid papi ja kartongi jääke.

Töid saab konkursile esitada läbi õppeasutuse kuni 09.november 2012.a ja need võivad olla tehtud nii individuaalselt kui rühmatööna. Töid hinnatakse neljas erinevas kategoorias – kolmes vanuserühmas ning erikategooriana on sel aastal lisatud „elusuuruses papist mööbli kategooria“! Viimase jaoks vajaliku lainepapiga varustab osalejaid MTÜ Eesti Pakendiringlus ja selle saab kätte eelneva kokkuleppe alusel Vivendi puidu- ja paberistuudiost.

Konkursile esitatud töid hindab žürii ja iga kategooria parimad tööd saavad auhinnad. Konkursitöödest korraldatakse näitus, mille avamisel avalikustatakse ka võitjad ja antakse üle auhinnad!

Lisaks on klassidel võimalik osa võtta papist mööbli valmistamise töötubadest, kus õpitakse miniatuurse mööbli valmistamise käigus ühte võimalikest tehnikatest. Töötoa toimumise aja peab õpetaja eelnevalt Vivendi puidu- ja paberistuudioga kokku leppima!

Papp ärkab ellu vol 2 konkurssi ja töötubasid toetavad Tallinna Haridusamet ja MTÜ Pakendiringlus!

Erinevaid paberikunsti ja puidutöö töötubasid pakume ka kõikide teiste koolide õpilastele ja õpetajatele üle Eesti! Töötoa sisu pakume välja vastavalt Teie soovidele, täpsema pakkumise saamiseks võtke meiega palun ühendust!

Täpsem info ja töötubade registreerimine:

Tiiu Maar, Vivendi koolituskeskus

Sõpruse pst. 211, Tallinn

tel. 600 2244, gsm 537 28520

e-mail: info@vivendi.ee

Teadlased jälgisid laste käekäiku ning ajavahemikul 1999-2003 korraldasid algses uuringus osalenute hulgas uue küsitluse, kus uurisid nende isiksuseomadusi – ekstravertsust, sotsiaalsust, meelekindlust, neurootilisust ja avatust kogemustele, kirjutab Tartu Ülikooli teadusveeb Novaator.

Andmeid analüüsinud Lisa Serbin ja Alexa Martin-Storey said võrrelda, kuidas nägid lapsed ennast ja oma kaaslasi ning millised olid nad täiskasvanuks saades. Tuli välja, et lapsena enda kohta arvatu ei pidanud täiskasvanueas tihti paika, kuid klassikaaslastele antud hinnangud ennustasid üsna täpselt nende tuleviku-isiksust. Näiteks need, keda teised pidasid eraklikuks, olid kinnisemad ka täiskasvanueas.

Foto: Flickr

Kohvikus esineb Rahel Ots Improgrupist Jaa!, tema kõneleb teemal "Improteater, improteatri mängude läbi tegemine, teatri kasutamine koolis. Kogemused, suhtlus ning läbimäng."

Õpetajahariduse ideede kohviku eesmärk on edendada vaba vestlust haridustöötajate ja -tudengite vahel, kus kõik on võrdsed jutukaaslased ning arutavad ühiskonnakriitilise pilguga aktuaalsetel teemadel, teatab Tallinna Ülikool.

Järgmine õpetajahariduse ideedekohvik toimub 17. oktoobril. Siis on külaliseks Tallinna Ülikooli vilistlane Siiri Evard, kes räägib teemal "Mida ma ülikoolis ei õppinud". Sarja toetab ESF programm Eduko.

Konkursi parimatest töödest koostatakse näitus, samuti jõuavad mitmed fotod eestikeelse Vikipeedia esilehele ning trükitakse ära meediaväljaannetes.

Võistluse eesmärgid on suurendada Vikipeedias leiduvate kvaliteetsete fotode hulka ning selle kaudu tõsta Vikipeedia artiklite kvaliteeti, populariseerida teaduse tegemist ja jäädvustamist Eestis ning näidata maailmale, et Eestis tehakse tipptasemel teadust.

Konkursile oodatakse fotosid nii teaduse tegijatest, uuritavatest objektidest kui ka teaduse tegemise protsessist üldisemalt. Võistluse toimumist toetavad Nikon ning haridus- ja teadusministeerium.

Edasi loe juba Vikipeediast.

Konkursi plakat.

Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart teatas pärast kohtumist kahe Tallinna vene gümnaasiumi ja haridus- ning teadusministeeriumi esindajatega, et venekeelne õpe võiks säilida seepärast, et õpilastele pole tagatud piisavalt häid võimalusi eesti keeles õppida, vahendab ERR Uudised.

"Tänase päevani ei ole meil õpikuid, ei tule ka, nagu me teame, meil ei ole ettevalmistusõpetajaid, kes valdaksid vajalikku metoodikat, kas sellest on kasu, kui venekeelne õpetaja vigases eesti keeles annab vene lastele neid aineid," rääkis Kõlvart.

Haridusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar selgitas, et riigil ei ole plaanis tellida lihtsustatud kakskeelseid õpikuid ningl riik ei saa lubada, et vene gümnaasiumides õpetatakse lihtsustatud õppekava alusel.

"Meil on ühised ainekavad nii vene kui eesti õppekeelega koolidele ja siin ei ole sellist kolmandat varianti, et oleks mingisugune ainekava, mis oleks lihtsustatud," ütles Käosaar.

Samal teemal:

• Kas vene õpilased vajavad eraldi eestikeelseid õpikuid?
• Käosaar: vene koolid on mõistnud, et eestikeelsele õppele üleminek on pöördumatu
• Uudne veebikeskkond õpetab vene emakeelega õppijatele eesti keelt

Põlvamaal kasvanud ja sel suvel Tartu ülikooli lõpetanud Kaia Arjokesse töötab 1. septembrist täiskoormusega Kohtla-Järve Järve gümnaasiumi õpetajana, kirjutab Põhjarannik.

“Järve gümnaasiumiga oli mul varem ainult see seos, et minu ema ja elukaaslane on selles kooli õppinud. Ise olen lõpetanud Räpina ühisgümnaasiumi, aga kui kolisin elama Kohtla-Nõmmele, hakkasin maad uurima ja kuulsin, et siin vajatakse inimeseõpetuse õpetajat.”

Iisaku gümnaasiumi uus kunstiõpetuse õpetaja Kati Kama rääkis, et tema kui Jõhvi gümnaasiumi vilistlase jaoks olid esialgu harjumatud maakooli väikesed klassid. “Näiteks 11. klassis on viis õpilast, kellest joonestamises käib kaks. Ehmatasin täitsa ära, kui läksin klassi ja seal oli ainult kaks poissi. Küsisin: “Kus siis ülejäänud on?” Samas on väikeste klasside pluss see, et õpilased saavad nii palju tähelepanu ja sellest ka head tulemused.”

Nii aasta õpetaja kui ka klassi- ja koolieelse lasteasutuse õpetaja kategoorias oli üksteist nominenti, parima noore õpetaja tiitlile kandideerijaid oli kolm, kirjutab Järva Teataja.

Aasta õpetaja tiitlit vääris tänavu Paide gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Erika Kranich, kelle eelmise õppeaasta olulisemad saavutused on ajaloo riigieksami tulemus 76,5 punkti ja ühiskonna riigieksami tulemus 70,3 punkti.

Lisaks toob iseloomustus esile, et Erika Kranichi õpilaste tulemused on riigieksamitel olnud head aastate jooksul, samuti on õpilased olnud edukad maakonna ajaloo-olümpiaadidel.

Paide gümnaasiumi vilistlase Janeli Metsapoole meelest läks aasta õpetaja tiitel õigele inimesele ja tal on endise õpetaja edu üle hea meel.

Samal teemal:

• Selgusid Harjumaa aasta õpetajad
• Selgusid Pärnumaa parimad haridustöötajad

Foto: Flickr

Kohtla-Järvel võttis klassiõpetajaid vastu Slaavi põhikool, kus on nii varajased kui ka hilised keelekümblusklassid. Päeva juhatas sisse EKÕL-i juhatuse esimees Küllike Kütimets.

Järgmisel õppeaastal olen ma keelekümblusklassi 1. klassi õpetaja, seetõttu oli väga huvitav kuulata erinevaid esinejaid rääkimas oma tööst ja kogemustest just keelekümblusprogrammist.

Kohtla-Järve Slaavi põhikooli 1. klassi keelekümblusõpetaja Külli Kralli ettekanne oli teemal „Keelekümblus läbi kogemuste.“ Ta toetus oma kogemustele ja tutvustas programmi ning metoodika olemust ja vajalikkust.

Samast koolist võttis sõna ka Tatjana Belorusskaja, kes on vene keele õpetaja keelekümblusklassides. Tatjana rääkis rühmatöö osast õppeprotsessis ning selle organiseerimisest algklassides.

Väga huvitavalt esinesid lasteaiaõpetajad Rimma Pimenova Tallinna Mahtra Lasteaiast ning Malle Trummar Kohtla-Järve lasteaiast Kirju-Mirju. Nad tõid erinevaid praktilisi näiteid oma tööst. Huvitav oli teada saada, millise keelekümbluspagasiga tulevad lasteaialapsed kooli.

Mare Kütt ja Inna Trufanova Rakvere gümnaasiumist tutvustasid, kuidas toimub keelekümblus ühinenud eesti ja vene õppekeelega koolis, kus puudub keelekümblus kui programm. Mare Kütt tutuvstas keelekümblust toetavaid e-harjutusi Miksikeses. Antud õppematerjalide puhul saab õpetaja leida sobivad harjutused lähtudes laste keeleoskuse tasemest.

Lõpetuseks võin öelda, et tegevõpetajaid on alati väga huvitav kuulata, sest nende kogemustest on väga palju õppida.

Aitäh huvitava päeva eest!
Aire Rässa Kohtla-Järve Slaavi põhikooli õpetaja

„Hea õpetaja kuu on aeg, mil nii õpilased, lapsevanemad kui ka ühiskond laiemalt võiksid mõtiskleda selle ameti olulisuse üle, kiita ja tänada oma õpetajaid ning - miks mitte - mõelda ka ise selle elukutse õppimise peale," sõnas õpetajakuu projektijuht Siiri Evard.

Tänavuse hea õpetaja kuu märksõnaks on koostöö – seda õpetaja, õpilase, kogukonna ja ühiskonna vahel. Kuu on jagatud neljaks vastavaks teemanädalaks, mille raames toimub koolides, lasteaedades ja kõrgkoolides üle Eesti palju põnevaid sündmusi. Näiteks korraldatakse õpetajatele tänuüritusi, viiakse läbi kasvatusteaduslike erialade laat, samuti on võimalik saata elektroonilist tänukaarti ja osaleda kampaanias „Kiida õpetajat“.  Kõigi hea õpetaja kuu tegemistega saab end kursis hoida veebilehe www.opetajakuu.ee vahendusel.

300 liitunut

Tänaseks on õpetajakuuga liitunud ligi 300 kooli ja lasteaeda. Liitumine on avatud päeva lõpuni www.opetajakuu.ee veebilehel. Koolidele ja lasteaedadele saadetakse käesoleva nädala jooksul õpetajakuu sümboolikaga meened ning registreerunute vahel loositakse välja üllatusi. Eelmisel aastal liitus õpetajakuuga 321 kooli ja lasteaeda üle Eesti.

Hea õpetaja kuud aitavad korraldada Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Koolijuhtide Ühendus, Eesti Õpetajate Liit, Eesti Lastevanemate Liit ja programm „Tagasi kooli“. Hea õpetaja kuu saab teoks Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava programmi Eduko toel.

Rahvusvahelist taimetoitlaste päeva peetakse 1. oktoobril. Päeva eesmärk on edendada taimetoitlust kui positiivset, kaastundlikku ja tervislikku eluviisi. Kutsuge külla meditsiinitöötaja, kes selgitaks taimetoitluse kui tervisliku toitmise võimalusi. Arutage ka tingimusi, milles toodetakse supermarketites müüdavat liha ning katsuge leida lahendus kõige tervislikumaks ja loodusest lugupidavamaks toitumiseks.

Rahvusvahelist vägivallavastast päeva tähistatakse 2. oktoobril. Vägivallavastase päevaga tuletatakse meelde rahu, sallivuse, mõistmise ja vägivallata elamise tähtsust. Arutage vägivalla ja konfliktide olemuse, põhjuste ja tagajärgede üle nii indiviidi kui ka ühiskonna kontekstis ning mõelge, kuidas oleks võimalik konflikti vältida või rahumeelselt lahendada.

Rahvusvahelist katastroofide vähendamise päeva tähistatakse 13. oktoobril. Tänapäeva urbaniseerunud maailmas on loodusõnnetustel ja -katastroofidel äärmiselt  traagilised tagajärjed, seega peab linnaplaneeringus arvestama loodusjõududega. Tutvustage õpilastele viimaste aastate suurimaid looduskatastroofe ning arutlege üheskoos, mida saaksid inimesed ära teha selleks, et looduskatastroofe võimalikult vähe juhtuks ning et nendega kaasneks võimalikult vähe hukkunuid.

Ülemaailmne kätepesu päev toimub 15. oktoobril. Kutsuge tundi mõni meditsiinitöötaja seebiga kätepesu olulisusest rääkima. Korraldada võiks ka ülekoolilise kampaania, mille raames klassi õpilased uurivad kätepesu olulisust ja olukorda arengumaades ning valmistavad ise kaasahaaravaid ja informeerivaid plakateid, mille võiks üles riputada kooli WCsse. Vaata tegevuste planeerimiseks ka kodulehte.

Ülemaailmset toidu päeva tähistatakse 16. oktoobril. Võiks arutleda ülemaailmsete toiduprobleemide, toidu kvaliteedi ja turvalisuse, toidutööstuse, tarbimiskultuuri ning õiglase kaubanduse teemadel. Kodulehelt leiate tähistamiseks lisaideid.

Õunapäeva peetakse 21. oktoobril. Õunapäeva eesmärgiks on juhtida igaaastaselt tähelepanu kohaliku mitmekesisuse olulisusele. Õun sümboliseerib seejuures kohalikku toitu ja selle mõju kogukonnale ning maastikule. Koguge klassi peale kokku nii palju erinevaid õunaliike, kui suudate ning tehke neist koos liiginimedega näitus. Uurige, kui palju kohalikke õunaliike kasvab Eestis ning mis liiki õunu müüakse kauplustes. Mis maalt on pärit Eesti poodides müüdavad õunad? Vaata tegevuste planeerimiseks ka kodulehte. 

Allikas: Maailmakooli uudiskiri - september

Samal teemal: 

• Teemapäevad septembris
• Demokraatia päev