Üle 1100 euro oli õpetajate keskmine palk 66 omavalitsuses ja üle 1000 euro pea 75% omavalitsustest. 62% kohalikest omavalitsustest panustas riiklikule palgatoetusele omalt poolt ka juurde.

Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi toonitas, et eesmärk on aastaks 2019 tõsta õpetajate keskmine töötasu 120 protsendini riigi keskmisest. „Õpetajate töötasu kasv eeldab lisaraha riigieelarvest, ent seda peavad toetama ka omavalitsuste otsused koolivõrgu korrastamisel. Riik aitab sellele kaasa investeeringutega. Mõistlikud otsused aitavad leevendada olukorda, kus paljud õpetajad peavad töötama osakoormusel,“ rääkis minister Ligi.

Kõige kõrgem, 1717 eurot oli keskmine palk Sauga vallas, Pärnu maakonnas. Suuruselt teine – 1354 eurot – samuti Pärnu lähedal Tori vallas. Ida-Virumaal, Narva-Jõesuus said õpetajad keskmiselt 1308 eurot ja Võrus, Lasna vallas 1253 eurot bruto.

Õpetajate viimaste aastate palgastatistika omavalitsuste lõikes leiab haridusstatistika andmebaasist HaridusSilm.ee.

Aasta 2016

• Õpetajate palgatoetus omavalitsustele kasvas käesoleval aastal 196 miljonit euroni – kasv võrreldes 2015. aastaga on 7,3% ehk 13,2 miljonit.

• Erakoolidele antud riiklik palgatoetus kasvas 2016. aastal mullusega võrreldes 8,3% ehk enam kui 9,3 miljoni euroni.

Taustainfo

• Omavalitsused ning erakoolide pidajad saavad riigilt võrdsetel alustel haridustoetust.

• Õpetajate palgatoetus on osa riiklikust haridustoetusest.

• Õpetajate töötasu alammäär ehk miinimumpalk on õpetaja töötasu riiklik garantii, millest vähem ei tohi täiskohaga töötavale õpetajale maksta. 2015. aastal oli õpetajate 900 eurot ning käesoleval aastal 958 eurot.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Kutsekoolide õpetajate palgafondi suurendatakse 6,4% võrra
• Õpetajate miinimumpalga kasv suurendab ka õpetajate keskmist töötasu

Uue võistlusauto FEST16 esitlusel näeb, kuidas meeskond kasutab ära metallist 3D-printimise tehnoloogiat ning kuidas saavutatakse 15 kg kaaluvõit kokku 250 kg kaaluva auto juures. Samuti tutvustatakse arenguplaane juhtimissüsteemis ja juhiabides, mis väheste täiendustega võiksid autot ka ise juhtida.

Kui eelmisel aastal tehti Eesti tudengivormeli arenduses palju ajaloolisi uuendusi, siis sel aastal on neid detailsemalt edasi arendatud.

Näiteks konstrueeriti 2015. aastal Eesti ajaloo esimene süsinikmonokokk autokere ning nelikveolise elektrivormeli tarbeks keerukad planetaarülekanded. Sel aastal on suurem tähelepanu efektiivsuse parandamisel, kaalu säästmisel ning elektroonikaarendusel.

TTÜ mehaanikateaduskonna dekaan Tauno Otto kinnitab: “Igal aastal projekteeritakse auto, mis sõidab kiiremini, on parema juhitavuse ja kiirendusega, kui paljudel konkurentidel teistest väga tunnustatud tehnikaülikoolidest. FS Team Tallinn on nii Euroopa kui Põhja-Ameerika tudengivormelisarjades jõudnud stabiilselt poodiumikohtadele. Selle aluseks on olnud järjepidev arendustöö, Eesti tudengite vormeliehituse pikad traditsioonid ja oskusteave ning TTÜ ja Tallinna Tehnikakõrgkooli teadlaste nõuanded ja laboriressursid. Elektriajamid ratastes, komposiitmaterjalist kere, 3D-prinditud detailide laiem kasutamine annavad märku autoehituse tulevikutrendidest, mis tavatarbijani jõuavad kümne-kahekümne aasta pärast. Uue vormelidisaini puhul on oluline roll kõrgtehnoloogial – eriti TTÜ-sse sügisel saadud uuel 3D-metalliprinteril ning seda tehnoloogiat arendaval kihtlisandustehnoloogiate uurimisgrupil.”

Formula Student Team Tallinn on noorteorganisatsioon, mis igal aastal projekteerib ja ehitab valmis üheistmelise vormelauto prototüübi, pakkudes nii Eesti noortele tehnikatudengitele võimaluse arendada ennast nii tootearenduses kui ka meeskonnatöös. Tudengivormeli meeskonna eesmärgiks on populariseerida tehnikateadusi ja arendada ettevõtlikke ning innovatiivseid noori insenere.

Lisaks projekteerimisele peab meeskond ka ehitatud prototüüpidega võistlema. Tudengivormelitele mõeldud sarjas võistleb üle 500 meeskonna ning võistlused toimuvad üle maailma. Võistlustel peab lisaks tavapärasele rajasõidule auto läbima mitmed ohutuskatsed ja meeskond kaitseb lahendusi kohtunike ees, keda peetakse autotööstuses ja mootorispordis tippinsenerideks.

Nüüdseks on FS Team Tallinnal täitumas 10 tegutsemisaastat. Selle aja jooksul on valmis ehitatud 8 vormelautot, millest viimased kolm on elektrivormelid. Kogu selle aja on meeskonnale abiks olnud Tallinna Tehnikaülikool ja Tallinna Tehnikakõrgkool ning mitmed partnerid erasektoris. Lisaks valmisehitatud vormelitele on meeskond suutnud selle aja jooksul tuua Eestisse ka mitmeid tehnoloogiaid, mis varasemalt pole siin kasutust leidnud. Näiteks tudengite valmistatud süsinikmonokokk, mis on sarnase lahendusega nagu Formula 1  sarjaski, kuid valmistamiseks eelnevalt tehnoloogiline alus Eestis puudus.

Allikas: Tallinna Tehnikaülikool

Samal teemal:

• TTÜ avatud õppes on populaarsemad IT ja majandus
• Tartu Ülikool pakub õpilastele tasuta matemaatika riigieksami tuge

Uued digimaterjalid ja filmid

Eelmise aasta üks olulisemaid ponnistusi on õppematerjali “Globaliseeruv maailm” uustrükk ja sellele põhinev veebikursus Eliademy keskkonnas. Gümnaasiumi valikkursusele loodud õppematerjal käsitleb üleilmastumise mitut tahku ning toetab õpetajat õpitegevuse planeerimisel ja õpetamisel. Raamatuga on kaasas mälupulk ülesannete ning töölehtedega ning terve pakett on olemas ka vene keeles. Samanimelist veebikursust arendatakse keskuse poolt pidevalt ja sinna lisatakse jooksvalt uusi digiülesandeid.

Eelmisel sügisel korraldati õpetajatele materjali tutvustamiseks mitmeid koolitusi. Samuti arendati pikem maailmahariduse süvaõppekursus, et toetada õpetajate digipädevusi ja teadikkust kestlikest arengueemärkidest. Kursust on plaanis korrata sel sügisel. 15.–17. augustil tulemas traditsiooniline maailmahariduse suvekool.

Maailmakooli portaal

Maailmakooli portaal on tänaseks saanud uue ilme ja otsingumootori. Portaali on koondatud suurem osa Eestis toodetud ja tõlgitud maailmahariduse materjale. Mondo filmikogusse on lisandunud uusi huvitavaid dokumentaalfilme, mida õppetöös kasutada. Näiteks tarbimisteemalised filmid “Moest väljas”, “Järjekord”, “Sulle särki õmblevad käed” ja “Tõeline väärtus”, toiduteemalised “Lauake, kata end” ja “Cowspiracy”, kliimamuutustest rääkiv “Yes Meni'i ülestõus” ning arengukoostöö teemalised “Magusad unistused”, “Päike on hea laps” ja “Eesti lood – kahe maailma vahel”.

Eelmisel aastal alustas koostööd Mondo Eesti Rahvusringhäälinguga, mille tulemusena jõuavad selle aasta sügisel eetrisse erinevad globaalse arengu ja arengukoostöö teemalised dokumentaalfilmid. ERRil on avatud ka uus Maailmaportaal, mis annab taustainfot mitmesuguste maailma nähtuste ja võtmeküsimuste kohta ning koondab samateemalisi uudiseid. Portaalis on üleval ka lühiklippide sari "Meie maailm", mille osad käsitlevad erinevaid arengukoostöö teemasid vaesusest kuni konfliktijärgse ülesehituseni. Lühiklipid sobivad hästi tunnis vaatamiseks ja arutelu alustuseks.

Konkursid ja koolikülastused

Mondo on sel õppeaastal korraldanud kolm erinevat konkurssi. Nii õpetajatele suunatud Maailmapäevade korraldamise ning võõraviha ja rassistlike hoiakuid vähendavate õppemeetodite konkursid kui ka õpilaste esseevõistlus on leidnud tänaseks oma võitjad. Inspiratsiooniks leiab õppematerjalide konkursi võidutööd siit ning võiduessee siit. Sarnaseid konkursse korraldame taas uuel õppeaastal. Kasulik on hoida ennast kursis maailmahariduskeskuse pakkumistega Maailmakooli Facebooki lehe ja uudiskirja kaudu.

Uuel õppeaastal on keskusel plaanis jätkata õpilaste kaasamist kampaaniategevustesse aktuaalsetel teemadel nagu seda tegime õpilaste kliimakampaania kaudu. Jätkuvalt on selle eesmärgiks pakkuda noortele praktilisi võimalusi otsustusprotsesse mõjutada – et maailm oleks õiglasem ja jätkusuutlikum.

Otsime ka pidevalt koole, kes on ise huvitatud ise arengukoostööst osa võtma. Kas näiteks koostöös oma sõpruskooliga või osaledes HeaTeoTöö päeval ja seekaudu toetades Ghana, Keenia ja Birma laste kooliskäimist.

Maailmahariduskeskus püüab jätkuvalt töötada paindlikult ja vastavalt õpetajate ning õpilaste vajadustele, seega tõotab uus aastas tulla taas huvitav. Vastavalt koolide huvidele oleme laiendanud oma koolikülastajate valikut ning hetkel on meil võimalus pakkuda väliskülalisi Egiptusest ja Süüriast, kellega koos püüda mõista ja arutada, mis nendes piirkondades toimub. Üheskoos arendame hetkel ka uusi töötube pagulasteemal, mis loodetavasti aitavad neid tundlikke teemasid koolis põhjalikumalt käsitleda.

Loo autor, Johanna Helin, on Mondo maailmahariduskeskuse juhataja.

Samal teemal:

• Maailmakooli õppematerjalid aitavad selgitada vastutustundliku tarbimise põhimõtteid
• Sotsiaalainete kuu: maailmanädal Are Koolis

Õpilaste vahel, kes on vastanud õigesti kõikidele küsimustele, loosib Koolielu välja nutika auhinna. 

Viktoriin on vastamiseks avatud kolm päeva: 24.-26. veebruar. 
Kokkuvõtted teeme esmaspäevaks, 29. veebruariks. 

Viktoriinile saab vastata siin. 

Põnevat nuputamist! 

Tuju hoiab päevajuht Jalmar Vabarna.

Messi „Õpi Tartus!“ projektijuht, Tartu Ülikooli turundusspetsialist Karin Kustavus ütles, et uue messi eesmärk on murda välja praeguseks juba aastaid toimunud messide traditsioonilisest formaadist ning tutvustada gümnaasiumiõpilastele Tartus antavat kõrgharidust lõbusal ja harival viisil.

„Peame oluliseks keskenduda messil just Tartule, sest Tallinna ja Harjumaa potentsiaalsele sisseastujale võib kahte linna lahutav 180 km näida teinekord liiga suur, et tulla üheks päevaks tudengivarjuks või osaleda Tartu kõrgkoolide lahtiste uste päeval. Meie soov on pakkuda võrdseid võimalusi kõigile Tartu kõrgharidusest huvitatud noortele. Mõnikord tuleb selleks ise samm gümnaasiumilõpetajale lähemale astuda ning vahetu ülevaate ja kogemusega Tartu kõrgharidust ja tudengielu tutvustada,“ rääkis Kustavus.

Kustavuse sõnul katavad Tartu kõrgkoolide võimalused igat eluvaldkonda, nii et messilt leiab ideid edasiõppimiseks igaüks. Selleks on avatud 20 praktilist töötuba, kogu päeva vältel saab karjäärinõustajatelt küsida suuniseid eriala valikul, kohal on mitmed Eesti arvamusliidrid, kelle lühiloengud peegeldavad ühiskonnas noorele aktuaalseid teemasid, millega saab tegeleda ka kõrgkoolis, ning tudenginurgas saab kogeda tõelist Tartu tudengielu.

Inspiratsiooni jagavad teiste hulgas loomasõber Aleksei Turovski, iduettevõtja Triin Kask, turundusguru Andres Kuusik, Tartu ülikooli õppeprorektor Mart Noorma, majandusteadlane Siim Kallas, digiguru Taavi Kotka, skulptor Anne Rudanovski ning kümnekordne Eesti meister sõudmises Jarek Mäestu.

Mess algab Tallinna lauluväljakul 25. veebruaril kell 10. Tutvu ajakavaga www.ut.ee/opitartus.

Messi korraldavad Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, Eesti Lennuakadeemia, Tartu Kõrgem Kunstikool ja Tartu Tervishoiu Kõrgkool. Sündmust toetab Eesti Meedia.

Samal teemal:

• Uuring: Eesti kõrgkoolide vilistlased on läbitud õpingutega rahul

Loo autorid on GAGi ja HITSA haridustehnoloog Ingrid Maadvere ja GAGi 12.b klassi õpilane Silver Kera.

Mõnes mõttes võib seda pidada ka lahkumiskingituseks, lõpetavad need noored ju kevadel kooli.

Valmis sai hulk väga põnevaid filme, mida edaspidi saab kasutada kooli ajaloost rääkides, kuid mis kindlasti pakuvad huvi ka laiemale vaatajaskonnale. Järgnevalt väike ülevaade viiest kõige paremast filmist.

Päris pika filmi „Gustav Adolfi Gümnaasiumi võimlamaja“ said valmis Hendrik Mölder, Mihkel Pajumets, Karmen Kikas ja Maria Järva. Koolil on mitu erinevat põneva ajalooga hoonet. Ka võimlamajal on oma lugu ning filmile lisavad väärtust intervjuud spetsialistidega. Vaata filmi siit:

Gustav Adolfi Gümnaasiumi kõrval on kirik, mis kunagi oli kooliga seotud, kuid kuhu tänapäeval nii lihtsalt enam kooliõpilane sisse ei saa. Tänu filmile “Kiriku lugu” saavad kõik selles uhkes hoones ringi vaadata ning aimu, milline on olnud kiriku ajalugu ja seos kooliga. Filmi autorid on Liisa Johanna Lukk, Katariina Mustasaar, Neit-Eerik Nestor, Hanna-Liisbeth Lumi. Vaata filmi siit:

Väga selge ja ülevaatliku filmi tegid Merily Jensen, Dajana Kask ja Alfred Georg Klamas. Film „Gustav Adolfi Gümnaasium II maailmasõja päevil“ räägib sellest, milline oli siis kool, ja kes seal töötasid. Palju on põnevat pildimaterjali ja intrigeerivaid lugusid. Vaata filmi siit:

Gustav Adolfi Gümnaasium on olnud sajandeid poistekool ning tüdrukud jõudsid sinna alles hiljuti. Marten Metsniit, Helerin Saarma, Kert Tali ja Karl-Joosep Volmerson näitavad, kuidas see juhtus oma filmis “Tüdrukute tulek põlisesse poistekooli”. Vaata filmi siit:

Kohe on tulemas vabariigi aastapäev ning sellel puhul sobib kindlasti vaadata filmi „Koolipoisid Vabadussõjas – Elmar Nerepi lugu“. Filmi autorid on Mihkel Kaarel Raidal, Karl Kink, Richard Ott Leitham, Robert Martin ja Ra Martin Puhkan. Samuti on kaasatud hulk teisi õpilasi, kelle osalemine aitab luua tõelise Vabadussõja-aegse meeleolu. Tegemist on meisterlikult teostatud mängufilmiga, mis paneb kaasa elama ja kaasa mõtlema. Vaata filmi siit:

"Filmide loomine kooli rikkast ajaloost 12. klassi vältel oli tõeliselt uudne idee. Tänu toetavale formaadile, kus me pidime erinevates etappides oma progressi tutvustama, oli meil võimalik töökoormus jaotada vastavalt ning tähtaegadega ei olnud mingisuguseid probleeme. Kindlasti andis ajaloofilmide tegemine meile enne lõpetamist viimase korraliku õppetunni meeskonnatööst ja ajaplaneerimisest. Lisaks arendas see ka loomelist külge, eriti just videovaldkonnas, mida gümnaasiumiastme õpilastelt harva nõutakse,” avaldas oma mõtet õpilane Silver Kera.

Avafoto GAGi kodulehe galeriist. Aktus 1. septembril 2014.

Samal teemal:

• Gustav Adolfi Gümnaasium võõrustab rahvusvahelist noortekonverentsi YES-event
• Kooliajaloo nõupäeval räägitakse haridusajaloo jäädvustamisest ja koolimuuseumide tulevikust
• Gümnasistid saavad valikaineid õppida ka teistes koolides

Kord õige ammu, kullapai, 
kui maailm alles valmis sai, 
ta oli värvimata. 

Kõik lilled olid jumeta
ja talved valge lumeta
ei sügis ega suvi
ei äratanud huvi.

Meie vanavanemad, aga ka emad ja isad, elasid ajal, kus kõik oli mustvalge. Valikuid polnud ja värve ei nähtud. Oli kord, kus värvid polnud lubatud. Kõik oli värvimata. 

Kuid maailm pole ainult must, 
vaid kirju-mirju on ta just, 
kui silmad peale lööd. 

Meie vanemate vanemad, ja nende vanemad, elasid ajal, kus ühtse perena hakati tajuma värvilise maailma lootust ja ootust. Seda lootust kandis soov, et maailm saaks värve täis. Meie isade maa sai vabaduse, sest me võitlesime selle õiguse eest kõik koos. Meie emade keel sai loa kõlada, sest me seisime selle eest kõik ühiselt. 

Need on väärtused, millele on pidupäeval kohane mõelda. Meenutada aega, kus loodi vabadus ning õigus anda värvi maailmale, mis oli varem mustvalge. 

Nii võttis poti pintslimees, 
kus sinist värvi oli sees, 
ja jätkas oma tööd. 

Me saime sinise, mis hakkas seisma kõrvuti musta ja valgega. Maailm pole ainult must, vaid kirju-mirju on ta just. Meie emad ja isad seisid õiguse eest anda maailmale värvi. Pääsesime musta ja valge korrast, et elada armastuses vabaduse vastu. 

Juba üks värv lisaks annab meile palju juurde. Sinine on väärtus, mida ühiselt hoida. Vabadus elada värvide valiku maailmas annab põhjust meenutada, kui oluline oli kord mustvalgest korrast pääseda. Nüüd tuleb hoida seda, mis meil on. 

Värvid on hoidmist väärt. Ainult meist sõltub, milline maailm saab - mustvalge või värviline. Värvid on meie enda sees. Kannavad meie vabadust. Läbi värvide hoiame maad, mille eest isad seisid ja keelt, mida meie emad kõnelevad. Meie juured on sügaval maa sees, tähtsad, et kanda edasi värvilist maailma väärtust, meie isade ja emade ammust lootust. 

Ja kui see töö nii käis ja käis, 
sai maailm lõpuks värve täis. 

Ärme laseme värvidel tuhmuda. 
Palju õnne sünnipäevaks, Eesti! 

Loos on kasutatud luulelõike Ellen Niidu teosest “Suur maalritöö” ning Edgar Valteri illustratsioone samale raamatule.

Kutseõppekeskuse direktori Riina Veidenbaumi sõnul on paljudel tänastel lõpetajatel juba valitud erialal töö ja mitmed soovivad õppimist järgmisel tasemel jätkata. Kõigi kolme eriala lõpetajad kasutasid õigust sooritada kooli lõpetamiseks erialaliitude kutsekvalifikatsioonieksameid ja kaheksa õpilast sooritasid eksami eesti keeles. Koka eriala lõpetaja Julia Buldakova sihikindlust ja pühendumist kroonis edu, vastne meister lõpetas õpingud kiitusega.

Õpingute ajal hindasid tänased lõpetajad kõrgelt võimalust koolis harjutades ametit õppida ja sooritada praktika ettevõtetes nii Eestis kui välismaal. 

“Tänased lõpetajad tegid kolm ja pool aastat tagasi kutseõppekeskusesse õppima asudes oma senisest õppimiskogemusest erineva valiku ja langetasid tuleviku jaoks olulise otsuse,“ rääkis Veidenbaum. „Nad olid  julged, sest valikuga õppida üheaegselt ametit ja üldharidusaineid väljuti harjumuspärasest,“ tunnustas Veidenbaum.

Kui eelmisel nädalal lõppes 58 uuele meistrile koolitee, siis 26. veebruaril lõppeb Narva Kutseõppekeskuse talvine vastuvõtt sõidukite pindade hooldaja/rehvitehniku, kelneri ja hotelliteenindaja eriala kahele osakutse - hommikusöögiteenindaja  ja toateenija õppekavale.

Narva Kutseõppekeskus on Ida-Virumaa juhtiv kutseõppeasutus, kus saab õppida ligi 30 eriala 12 õppekavarühmast. 10 õppekavarühma on saanud välishindamisel täisakrediteeringu. Alates 2015. aasta septembrist on kool kutsehariduse õpirände harta omanik. Õpe toimub eesti ja vene keeles, põhi- ja keskhariduse baasil ning nii kooli- kui ka töökohapõhiselt. Kool on Eesti Töötukassa 2015. aasta Ida-Viru maakonna parim koostööpartner.

Rohkem informatsiooni õppimisvõimalustest Narva Kutseõppekeskuses leiab kooli koduleheküljelt www.nvtc.ee

Pildigalerii lõpuaktuselt

Allikas ja fotod: Narva Kutseõppekeskuse pressiteade.

Samal teemal:

• Narva Kutseõppekeskuse õpetajad võtsid vastu parimate autasu
• Narva Kutseõppekeskus pälvis rahvusvahelise koostöö kõrge tunnustuse

MediKeep - äpp, mis aitab meeles pidada ravimite võtmise aegu, vaadata digiretsepti, ravimipakendite infolehti jms.

Ravimeid saab lisada, skännides pakendi triipkoodi või otsides andmebaasist nime.
Meelespeasid seades ei jää kunagi ükski ravim või vitamiin unustamise tõttu võtmata!
Märka, kui ravim hakkab otsa saama või aeguma.
Pakendite infolehed.
MediKeep võimaldab vaadata digiretsepti mobiiliIDga audentides (arendamisel).

Breast Test - 4. veebruar oli ülemaailmne vähi vastu võitlemise päev “Meie saame! Mina saan!” Rinnavähk on ennetatav sõeluuringute ja rindade regulaarse kontrollimisega.

Breast Test on äpp, mis õpetab, kuidas avastada varakult rinnavähki. Et suurendada noorte naiste teadlikkust, on oluline rinnavähi ennetustööga tegeleda juba põhikooli inimeseõpetuse tundides.

Äpid valis välja Koolielu inimeseõpetuse ainemoderaator Eva Palk. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Nädala äpp: lasteabi rakendus
• Nädala äpid: eneseabi äpid

Koolielu palus kogemustega tegevajakirjanikel vastata kolmele küsimusele:

1. Millele peaksid meediaõpetust andvad õpetajad enim tähelepanu pöörama, millest ei tohiks rääkimata jätta?
2. Mida soovitaksite õpilasele, kes tahab ajakirjanikuks saada, aga näeb seda ametit pigem romantilises võtmes – tuntus, tore tubane töö, kohtumised huvitavate inimestega?
3. Mida oleks hea gümnaasiumi meediatunnis kuulata-analüüsida, konkreetne artikkel, tele- või raadiosaade? 

Ott Järvela, Õhtulehe spordiajakirjanik:

1. Tasub konsulteerida praktiseerivate ajakirjanikega, et õpilastele meedia tegelikust toimimisest edastatav pilt oleks võimalikult adekvaatne. Olen suhtluses õpilastega kohanud liiga palju naivismi, mille allikaks pean meediaõpikutes kirjas olevat idealistlikku pilti. Tegelikkus on palju pragmaatilisem ja koledam ning seda ei tohi varjata, sest nii õpitakse meediasse kriitiliselt suhtuma. Samuti on väga tähtis selgitada sotsiaalmeedia ja uue meedia kasvavat rolli ja nende poolt traditsioonilisele meediale pealesunnitud muudatusi. Ehk jällegi, ei tohi jääda naiivseks ja dogmadesse kinni, vaid selgitada, et meedia on pidevalt muutuv protsess.

2. Ajakirjandushuviline õpilane otsigu võimalust paarikuuseks praktikaks mõnes suures toimetuses. Siis saab maitse suhu ja otsustada, kas mekib või mitte. Ajakirjaniku töö tähendab ebaregulaarset tööaega, pingelist graafikut ja tihedat konkurentsi. Kuulsaks saavad vähesed, rikkaks veel vähesemad. Huvitavatel üritustel saab aeg-ajalt käia küll, aga seal tuleb rügada tööd.

3. Soovitan meediatunnis tutvuda hoopis kahe projektiga:
 
1. Poliitikaguru blogi: http://www.poliitika.guru/memorandum-spunki-otsides-nadal-7/
2. Portaal http://geenius.ee/
 
Mõlemad on näited erialakeskkondadest, mis on tekkinud ajal, kui suurem trend on meediakanalite koondumine ja koondamine. Võiks analüüsida, miks need on tekkinud.

Piret Kriivan, Vikerraadio saatejuht ja toimetaja, saatesarjade „Eesti lugu“ ja „Keelesaade“ autor:

1. Õpilasi võiks õpetada meediat oskuslikult tarbima. Tähelepanu tuleks juhtida meediaettevõtete erinevatele suunitlustele, erinevatele eesmärkidele. Kas eesmärk on tarbija meelt lahutada iga hinna eest või pakkuda võimalust ühiskonna jaoks oluliste teemade juures kaasa mõelda ja lahendusi otsida. Õpetada ära tundma materjali, mis on esitatud vaid "klikkide kogumiseks". Samuti on oluline teha vahet uudisel ja kommentaaril, see piir kipub ähmastuma.

2. Ajakirjaniku amet ei peaks olema mitte enesenäitamine, vaid teiste inimeste ja nende töö tutvustamine ja näitamine. Samuti ennast huvitava eluvaldkonna (poliitika, kirjandus, ajalugu jms) kajastamine.

3. Soovitan meediatunnis käsitleda „Eesti loo“ saadet president Konstantin Pätsi otsustest. Konstantin Pätsi ja Eesti riigi elukäigu kolm murdepunkti on aastad 1918, 1934 ja 1939 - suurtest teenetest sõltumatu Eesti rajamisel kuni riigipöördeni 1934. aastal. Paljuvaieldud otsuseid tehti 1939. ja 1940. aastal. "Eesti loo" see osa arutlebki president Konstantin Pätsi nende otsuste ja sammude üle, mis võeti vastu ja tehti 1939. ja 1940. aastal.

Saates saab kuulda Rootsi Eestlaste Liidu rahvusarhiivile annetatud helisalvestist president Konstantin Pätsi viimasest kõnest, mille ta pidas riigipöörajatele 21. juunil 1940. aastal Kadrioru lossi rõdult. President Pätsi esinemist kommenteerib Tartu Ülikooli dotsent Ago Pajur.

Soovitan ajaloolaste Kaja Kumer-Haukanõmme ja Jaak Valge artiklit 8. veebruari Postimehest, mis kõneleb vajadusest taastada Eestis ja mujal Euroopas otsedemokraatia: Kuidas saada üle mannetusest?

Ja lõpetuseks 21. jaanuari Reporteritund „Pealkirjata saade. Valdo Pant ja metsavennad“.

Anne Raiste, Aktuaalse Kaamera kauaaegne uudistereporter ja toimetaja:

1. Minu arvates tuleks kõigepealt tutvustada inimeste õigusi seoses meediaga. Näiteks seda, et intervjuud EI PEA ANDMA, kui seda ei soovi. Ei pea rääkima vene keeles, kui seda ei oska. Lastega intervjuu ajal peab olema kõrval lapsevanem või õpetaja ja koolis ei tohi ilma luba küsimata lapsi filmida.
Igast inimesest ei saa ajakirjanikku, kuid iga inimene peab teadma oma õigusi seoses meediaga.

2. Õpilastele soovitan head võimalust tulla ajakirjanikule töövarjuks. Paljud, kes on proovinud,  on lahkunud juba paari tunni pärast... Suvel on kindlasti võimalik ajalehtedele ka lühemaid lugusid saata ja ehk veidi ka töises õhkkonnas viibida. Kes ei suuda lehele oma artikleid maha müüa ja end toimetusse sokutada, sellest ei saa ajakirjanikuna nagunii asja. Tartu Ülikooli ajakirjanduse õppimiseks on kindlad reeglid ja eeltöö peab olema tehtud-
 
3. Tujurikkuja „Lõpulaul“, mis ühiskonnas palju vastukaja tekitas:

Meeli Parijõgi, Õpetajate Lehe ajakirjanik ja toimetaja:

1. Õpilane peaks õppima vahet tegema ajakirjandusel ning meediatoodetel. Ta peaks teadma, mis on meediaäri ja mis on peidetud reklaam, samuti, mis on kallutatud ajakirjandus. Ta peaks õppima meediaga suhtlema ning teadma, millised on tema õigused meediaga suheldes. Ta peab kindlasti õppima sotsiaalmeedias vastutustundlikult käituma.

2. Ajakirjaniku elukutsega on ilmselt nii nagu ka muusikute, näitlejate ja teiste avaliku elu tegelaste ametiga. Romantiline on see senikaua, kuni seda ise ei tee. Edevusega kaugele ei uisuta. Ajakirjanikul on vaja tugevat tervist, head pingetaluvust, valmisolekut töötada kellaajast ja nädalapäevast sõltumata, kohusetundlikkust, täpsust tähtaegadest kinnipidamisel, perfektset eesti keele oskust, väga head suhtlemisoskust, mõistagi laia silmaringi, tahet end pidevalt täiendada ja vaibumatut uudishimu elu vastu. Noor ajakirjanik peab arvestama, et kohe ei saa keegi staariks. Enne tuleb teha üksjagu aega usinasti tööd, mis ei pruugigi alati nii väga enda maitse olla. Rasket raha selle ametiga ka ei tule.

3. Soovitan Õpetajate Lehes ilmunud Raul Veede artiklit „Igal autoril on õigus saada oma loomingu eest tasu“.  Väga vajalik lugemine internetiajastul.

Meelis Süld, Vikerraadio saatejuht ja toimetaja:

1. Järjest olulisemaks küsimuseks on väljaannete usaldusväärsus. Väga paljud veebilehed püüavad jätta sõltumatu ajakirjandusportaali mulje, aga tegelikult ei ole seda. Kindlasti tuleks õpetada muuhulgas ka seda, kuidas mõista seda, millist huvigruppi üks või teine väljaanne esindab, miks nii või teisiti kirjutab. Kindlasti võiks väärtustada senisest enam ajakirjandusalast haridust ning selgitada, mis eristab näiteks mõnd blogipidajat ajakirjanikust, millised on ajakirjaniku kutse-eetika põhimõtted ja kuhu on võimalik nende rikkumise puhul pöörduda.

2. Ajakirjaniku elukutse ja romantiline - unustage ära see! Tuntuks saavad vähesed ajakirjanikud, üks keskpärane ajakirjanik teenib keskpärast palka ja töötab intensiivselt, tootes päevad läbi uusi tekste, millele on tal piiratud autoriõigused. Sõltuvalt väljaandest ja toimetusest tuleb töötada ka õhtustel aegadel, riigipühadel, nädalavahetustel, aga plussiks võib olla paindlik graafik, võimalus pöörata tähelepanu olulistele arengutele ühiskonnas, vahendada olulist informatsiooni, anda sõna neile, keda tavaliselt ei kuulata jne - aidata kaasa maailma paremaks muutmisele.
 
3. Soovitan kuulata Vikerraadio kodulehelt Arp Mülleri saateid "Vastasseis".

Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Meedia- ja infopädevus toetab õppimist
• Rahvusraamatukogu esitleb ajalehtede portaali
• Meedia ja õppetöö