Seminar kandis pealkirja „Miski pole võimatu, kui sa seda kujutleda suudad - meediakasutus õppetöös“. „Võrgustik võrgutab“ sarja korraldab Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus.

HITSA Innovatsioonikeskuse koolituse projektijuht Triin Pajur sõnas seminari alguses, et ilmselt on kõik täiskasvanud kogenud, kuidas laste meediamaailm erineb nende omast: noortel on teised iidolid ja infot hangitakse noorte seas populaarsetest kanalitest. Seega olekski hea mõelda ja saada ka praktilisi näpunäiteid, mida noorte ja meediaga peale hakata.

Nutimaailma head ja vead

Kristo Käo Tartu Ülikoolist kõneles teemal „Kahe teraga e-mõõk“. Kasvõi näiteks pidev pilguhoidmine oma nutitelefoni ekraanil. Ühe uuringu kohaselt juhtub õnnetusi mobiilikasutajatest jalakäijatega tunduvalt rohkem kui mobiilikasutajatest autojuhtidega. Nii ongi USAs mõeldud variandile teha eraldi terviserajad neile, kes oma telefonilt pilku ei suuda tõsta.

Ta tõi näiteks ka arutelud PowerPointi mõttekuse üle. Algselt oli tegemist turundustööriistaga organisatsioonisiseseks kasutuseks. Formaadid, mida esitlusprogrammid meile nüüd ette annavad, sunnivad asju võrdsustama. „Algselt oli PowePoint mõeldud jutule täienduseks, aga inimese aju on ehitatud nii, et kui on pilt, siis muutub jutt taustaks. Seega tuleks väga mõelda, mida pildile panna,“ sõnas Kristo Käo.

Ta peatus ka õppimise ja õpetamise formaadil: ümberpööratud klassiruum, m-õpe, Moocid (Massive Open Online Course).  „Automaatne tagasiside võimaldab suurtel kursustel toimuda. Privaattundidelt liigutakse grupitundidele, ka muusikaõppes, kus tavapärane on üks ühele tund,“ ütles Kristo Käo.

Tehnoloogia on mõjutanud ka muutuseid suhetes: õpilaste usaldus õpetaja suhtes. „IKT osas peavad õpilased end targemaks kui õpetajad. Õpilaste omavaheline suhtlus käib pigem kirjalikult. Samas vajadus isikliku suhtluse järele on säilinud. E-kool on muutnud kooli ja lapsevanemate suhtlust, õpetaja ja õppematerjali suhe on muutunud tänu interaktiivsete materjalide kasvule,“ sõnas esineja.

Õpilased õpetavad kaaslasi

Elyna Nevski Tallinna Ülikoolist arutles kuulajatega koos teemal „Kas, mida ja kuidas me peaksime muutma õpetamises?“. Ta julgustas õpetajaid rakendama tunnis neid oskusi ja teadmisi, mis õpilastel on interaktiivsete mängude ja meediaga seotult.

„Meediakasutus algab väga noores eas. Soomes on kaardistatud aastatel 2010-2013 laste meediakasutust vanuses kolm kuni neli eluaastat. Kokkupuude internetiga on toimunud juba esimesel ja teisel eluaastal, regulaarne tarbimine algab ka varakult. Esialgu näiteks juttude kuulamine, olgu siis vanemate ette loetud või kuulatakse helikandjalt. Ja YouTube´ist videote vaatamine. Tahvelarvuti võib väikese inimese jaoks olla samasugune mänguasi nagu mänguauto või mängukaru,“ tõi Elyna Nevski välja.

Uus meedia on kõigile kättesaadav, seda on lihtne lülitada ühelt seadmelt teisele. Tänase õppija vajadus on oskused: oskus infot leida, hallata, töödelda; meediat analüüsida ja ise luua.

„Jah, tänast õpetamist on vaja muuta kasvõi nende oskuste valguses,“ nentis esineja. Tuleb küsida, mida mina õpetajana saan ise ära teha, ei ole vaja muuta õppekavu. Näiteks võiks kaardistada ühe klassi meediakasutuse (või mis veebipõhised mängud on populaarsed) ja tulemustest sõltuvalt kasutada hoopis meetodit õpilaselt õpetajale. Kui õpilas(t)el on mõnes veebimängus suurepärased oskused, siis võib neid tunnis kaaslastega jagada. Õpetaja ülesanne on leida, kuidas need teadmised tunni teemaga siduda, kuidas juhtida õpilaste tähelepanu ühele või teisele meediakasutuse probleemile või kasutegurile.

Seminari ettekanded käsitlesid lisaks veel liitreaalsust, audio ja video kasutamist õppetöös, veebiteksti loomist, Balti filmi- ja meediakooli laste filmikooli.

Eelmistel aastatel toimunud seminarid „Võrgustik võrgutab“ on järelvaadatavad siit. 

Seminar „Miski pole võimatu, kui sa seda kujutleda suudad - meediakasutus õppetöös“ laetakse mõne aja pärast ülesse siia: http://www.innovatsioonikeskus.ee/et/9-oktoober-2014-miski-pole-voimatu-kui-sa-seda-kujutleda-suudad-meediakasutus-oppetoos

Fotol on tund Surju põhikooli meediaklassis. Madli Leikopi foto. 

Samal teemal:

• Soome uuring: lapsed alustavad interneti kasutamist aina varem
• Ristmeedia imeline maailm
• Uus õpik aitab meedia mõju käsitleda
• Meediaõpetuses ei ole must-valgeid vastuseid
• Kutsuge ajakirjanikud kooli!