I grupp: 15.-... aastastele ja täiskasvanutele

ALUSTAME 5. OKTOOBRIL

reedeti 19:00-20:30 ja pühapäeviti kokkuleppel 

*tunnid kaks korda nädalas, a 90 minutit (kuutasu 25 eurot)

*nüüdistants, improvisatsioon ja klassikaline tants *projektidena teised tantsustiilid ja näitlejameisterlikkus külalisõpetajatega *tunni materjalid on koostatud nii, et sobivad algajatele ja edasijõudnutele *kevadeks valmib stuudio lavastus

Stuudio alustab tööd 5.oktoobril 2012. Ruumid asuvad Estonia pst 1/3 ( Meloni kõrvalt hoovi, seal minna vasakust majast ringiga teisele poole, uksest sisse kolmadale korrusele; väljas juhatavad teed Teemant stuudio ja V.A.T.Stuudio reklaamid)

Põhiõpetajad: Heili Lindepuu ja Dmitri Harchenko

II grupp: 7.-10.-aastastele (avatakse grupi täitumisel, küsi infot)

esmaspäeviti 17.00-17.45  ja reedeti 16.00-16.45

*tunnid kaks korda nädalas, a 60 minutit (kuutasu 20 eurot)

*loovtants ja ballett *esinemised jõulude ajal ja kevadel

Registreerimine ja info: heili/at/tantsuteater.ee

Nova maja avamisel peavad kõnesid Tallinna Ülikooli rektor prof Tiit Land, TLÜ Balti Filmi- ja Meediakooli direktor Katrin Saks ning filmiõppejõud Hagi Shein, Arvo Iho ja prof Tiina Lokk, märgib Tallinna Ülikool oma pressiteates.

Uues hoones leiavad endale asupaiga aastaid ruumikitsikuses ning rendipindadel tegutsenud Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakool, samuti uusi ning suuremaid ruume vajavad Eesti Kunstiakadeemia animatsiooniosakond ja Eesti Digikeskus.

Novast saab üks kaasaegsemaid ja rahvusvahelisemaid filmi- ja meediakeskusi Euroopas, seal on olemas kõik vajalik nii üliõpilastele praktilise filmitegemise kogemuste omandamiseks kui ka professionaalidele uute filmide loomiseks.

Uuele majale andsid nime Balti Filmi- ja Meediakooli üliõpilased Mariann Volkonski, Andri Peetsoo, Kadri Suislep ja Taavi Immato ning see tähistab uut, aga ka uuenevat ja arenevat.

Palju võimalusi

Nova on 5-korruseline, kogupinnaga 4600 ruutmeetrit. Seal leidub individuaal- ja grupitööruume, auditooriume ja seminariruume, filmipaviljon, telestuudio, helistuudio, heli- ja valguspuldi ruumid, 108-kohaline kinosaal, filmitehnika hoiuruumid, grimmi- ja kostüümitoad, arvutiklass ning raamatu- ja filmilaenutuse tuba. Esimesel korrusel avatakse kohvik ning viiendal puhkeala ja lugemissaal. Hooneesist ruumi on võimalik suviti kasutada välikino ja kontserdipaigana.

Hoone projekteerisid Salto arhitektuuribüroo OÜ arhitektid Karli Luik, Maarja Kask ja Ralf Lõoke, sisekujunduse autor on Ville Lausmäe ning ehitustöid teostas Skanska. Maja maksumus oli 6,9 miljonit eurot, millest 1,8 miljonit kaeti Euroopa Sotsiaalfondi teadus- ja arendusasutuste ning kõrgkoolide õppe- ja töökeskkonna infrastruktuuri kaasajastamise meetmest.
 
Balti Filmi- ja Meediakool asutati 2005. aastal. See on Põhja-Euroopa ainus ülikoolikolledž, kus on võimalik õppida inglise keeles filmikunsti, audiovisuaalset meediat ja ristmeedia tootmist. Balti Filmi- ja Meediakooli õppekeskkond on multikultuurne, seal õpib üle 400 üliõpilase, neist 65 on pärit 25st välisriigist.
 
Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakool kolib oma uude õppehoonesse tähistades samal ajal 20 aasta täitumist filmiõppe ja 15 aasta täitumist audiovisuaalse meedia õppekava algusest.
 

Euroopa keeletehnoloogid on teinud suure uuringu 30 Euroopa keele kohta ja väidavad, et suuremat osa neist keeltest ähvardab digitaalne hääbumine, vahendab ERRi teadusportaal. 34 riigi teaduskeskusi ühendav võrgustik Meta-Net väidab tänase Euroopa keelte päeva eel avaldatud mahukas uuringus, et tervelt 21 keelele on digitaalne tugi kas kehv või lausa olematu vähemalt ühes keeletehnoloogia valdkonnas: masintõlge, kõnetöötlus, tekstianalüüs ja keeleressursside olemasolu.

Eesti keel paigutub kõige kehvemas seisus digitoega keelte kategooriasse masintõlke valdkonnas ja tekstianalüüsi valdkonnas. Oleme siiski paremas olukorras võrreldes läti, leedu, malta ja islandi keelega, mis on igas vaadeldud keeletehnoloogia valdkonnas selles kõige kehvemas kategoorias.

Loe lisaks:

• Eesti pälvis internetivabaduse uuringus esikoha

Foto: Flickr

Anna Maria, kes praegu on juba Tartu Ülikooli tudeng, leidis oma töös, et õnnelikkus ja eluga rahulolu ei ole seotud keskmise hindega matemaatikas, eesti keeles, ajaloos ja võõrkeeles, märgib teadusagentuur oma pressiteates. Ilmnes, et need õpilased, kelle elus on enam tuge pakkuvaid figuure, on õnnelikumad ja saavadki kokkuvõttes paremaid hindeid, kui väiksema sotsiaalse toega noored. Keskmise hinde juures oli eriti oluline sõprade poolne tugi, samas kui lähedased suhted vanematega mõjutasid lemmikainete hinnet.
 
Anna Maria  Punab pälvis Eesti õpilaste teadustööde riiklikult konkursil teise koha ning esindas konkursikomisjoni otsusega Eestit 2012. aasta Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursil Bratislavas.
 
Õpilaste riiklikku teadustööde konkurssi korraldab Eesti Teadusagentuur koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga.
 
Anna Maria ja samuti  Eestit Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursil esindanud Jaan Toots (Tallinna Reaalkool)  ning Karl-Sander Erss (Tallinna Reaalkool)  jõuavad tagasi Tallinna 26. septembril kl 12.45.

Samal teemal:

• Lapse silm peab teadust tehes särama

• Euroopa Liidu noorte teadlaste konkurss 2012: http://www.eucys2012.eu/

Autorite, Energia Avastuskeskuse juhi Kertu Saksa ning keskuse teadus- ja arendusjuhi Aare Baumeri sõnul ei ole sellest raamatust mitte midagi ära õppida. Ära õppida tuli siis, kui internetti veel olemas ei olnud. Nüüd saab kõik faktid ja valemid e-avarustest kätte, „Teistmoodi füüsikaraamat“ pigem suunab noort lugejat nägema ja kogema, et füüsika on iga päeva kõikjal meie ümber.

„Me võtsime füüsikaõpikutes toodud teemad ja rääkisime need ümber nii nagu meie asjadest aru saame. Alguses ütlesime, et me kirjeldame füüsikalisi nähtusi tavakeeles, aga siis said füüsikud veidi pahaseks, et kas füüsikas kasutatakse mingit erilist keelt,“ rääkis Kertu Saks raamatu esitlusel.

Autorid raamatu esitlusel.

Põhimõtteliselt on tegu raamatuga, mis on õpikule toeks ja õppijale tore vaheldus. Lahti on seletatud-kirjutatud põhilised koolifüüsika teemad, lisatud on katsete kirjeldusi, rohkelt illustratsioone ja fotosid. Lisaks on raamatus oluliste leiutajate ja avastajate pildid ning väike ülevaade nende elulugudest.

Lugeja avastab peagi, et tegelikult on elus vähe valdkondi, mis pole füüsikaga seotud. Kasvõi näiteks ostukäru kaupluses – katse, mida sai hiljem ka teadusteatris näha.  Kraami täis ehk raske massiga käruga on nii, et  hoo pealt on seda väga raske pöörata, tuleb rakendada palju jõudu, et käru ümber nurga  kassa juurde saada. Tühi ehk väikese massiga käru kuuletub palju kergemini, seda on igaüks poes kogenud. Füüsikaline järeldus: mida suurem on mass, seda rohkem peame rakendama jõudu, et muuta liikumissuunda.

Pärast raamatuesitlust oli kõigil võimalik jälgida teadusteatri etendust, mis eriti meeldis lastele (teadusteater on suunatud põhikooliõpilastele).

Kas prožektoril saab muna praadida? Kuidas saada lavaeesriie liikuma, kui ainus abivahend on kuumapuhur? Kas kuuest savipotist saab teha patarei? Kui kuum ikkagi on päike? Kuidas elektriga joonistada?

Selgus, et prožektoril saab muna praadida küll, eralduv soojus on selleks piisav, ehkki võtab kauem aega kui pliidil toidu valmistamine. Ja kui õunaäädikat õigesti kasutada ning juhtmed õigesti ühendada, siis saab savipottidest vooluringi, mis suudab toita nõrgukest, aga siiski valgusallikat.

Kas prožektoril saab muna praadida? Proovime!

Sellel pildil tehakse elektrit.

Oktoobrist alustab Energia Avastuskeskus programmiga „Peadpidi füüsikas“, mis tutvustab koolifüüsika alateemasid: valgus, elekter, mehaanika ja soojus. Programm lähtub õppekavast ning selles tehakse katseid, mida on  kirjeldatud  K. Saksa ja A. Baumeri  „Teistmoodi füüsikaraamatus“.

Energiakeskuses on palju huvitavat vaadata ja kogeda.

Fotod: Madli Leikop

Loe lisaks:

• Teaduspäev paneb lõbusa punkti Teadusaastale

Õpetaja palga alammäär tõuseb järgmisest aastast 11%, märgib haridus- ja teadusministeerium oma pressiteates.

Säilivad kõik kehtivatele õpetaja ametijärkudele vastavad alammäärad, mis on täna kõrgemad kui 715 eurot. Kooskõlastus- ja tagasisideringile on saadetud ka palgakorraldust muutev eelnõu, mille üks eesmärk on an da lisaks riigi kehtestatud 715-eurosele alammäärale kohaliku omavalitsuse kaudu kooli käsutusse veel 20% ulatuses täiendavat raha, mida saab kasutada koolile eripärase palgapoliitika ja motivatsioonisüsteemi väljatöötamiseks. Samuti hakatakse liikuma ühe üleriigilise palgamiinimumi suunas.

Haridustoetuse eraldamisel kohalikele omavalitsustele peetakse silmas, et põhiharidus peab olema kodulähedane ning gümnaasiumiastet ei tohi üleval pidada põhikooli arvelt.

Varem välja kuulutatud 700-eurone alamäär ja 840-eurone keskmine palk oleks saavutatud ka ilma lisarahata – kohalikele omavalitsustele antava haridustoetuse prioriteetide ümber tõstmise ning koolivõrgu korrastamise tulemusena. Eelmisel aastal oli õpetaja keskmine palk 793 eurot.

Samal teemal:

• Aaviksoo tahab tõsta õpetaja palga alammäära riigi keskmisele tasemele
• Kalle Küttis: õpetajate palgatõus eeldab mitme ministeeriumi koostööd

"Narva oma loomult mitmekeelse ja -kultuurilise suhtluskeskkonnaga on keeltepäeva tähistamiseks ideaalne koht. Keeleõppe kasulikkus ning vajadus mõista ja tunda teisi kultuure on siinsetele inimestele iseenesestmõistetavad ning kindlasti on see kogemus, mis väärib jagamist," märkis ürituse ühe peakorraldaja, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Hannes Rumm pressiesindaja vahendusel.

Ka emakeelt peame meeles
"Keeltepäeval tasub võõrkeelte kõrval ikka meeles pidada ka emakeelt. Ajal, mil inimestel on järjest raskem endale sobivat poliitilist maailmavaadet leida, maksab meenutada Juhan Liivi lauset "Minu erakond on eesti keel"," lisas Euroopa Komisjoni Eesti esinduse keelenõustaja Rita Niineste.

Keeltepäeva koostööpartner Narvas on Tartu Ülikooli Narva Kolledž, kelle uhiuude õppehoonesse on keelepeo avamisele lisaks komisjoni ja kolledži esindajatele oodata ka Austria ja Poola suursaadikut ning Narva linnapead.

Kolledži aatriumis tutvustavad oma tegevust 15 saatkonda ja kultuuriinstituuti, kes jagavad infot oma riikide keelte ja kultuuride kohta. Sel aastal on esindatud Austria Saatkond, Poola Saatkond, Puškini Instituut, Prantsuse Instituut, Kihnu Kultuuri Instituut, Ungari Instituut, Briti Nõukogu, Rootsi Saatkond, Eesti Instituut, Taani Kultuuri Instituut, Goethe Instituut, MTÜ Fenno-Ugria Asutus, Võru Instituut, Soome Instituut ja Euroopa Komisjoni tõlketeenistus. Lisaks neile esinevad omaloominguliste keeleteemaliste etteastetega Ida-Virumaa koolide õpilased.

Välktunnid erinevate keelte õppeks
Kogu päeva vältel toimuvad eri keeli tutvustavad tasuta välktunnid. Õppida saab eesti, vene, võru, soome, ersa, läti, ungari, taani, ukraina, inglise, rootsi ja prantsuse keelt.

Keeltepäeval esitletakse ka 20 Euroopa riiki hõlmavat keelepoliitika ja -tavade uuringut ning andmebaasi „Keelterikas Euroopa“ ning toimuvad keeleõppeteemalised loengud ja seminarid õpetajatele. Külalislektoriks on Moskva Ülikooli professor Marina Sidorova, kes räägib vene keele õpetamisest emakeelena.

Päeva jooksul antakse üle auhinnad keeltepäeva veebiviktoriini Ida-Virumaalt pärit võitjatele, keda sel aastal oli 10 – kõik Aseri keskkoolist. Viktoriinist võttis osa peaaegu 3000 õpilast üle kogu Eesti.
Keeltepäeva filmiprogrammis on kultuuriteemalisi filme võru suitsusaunast vene keisripaleedeni.
Kõik üritused on osalejatele tasuta. Oodatud on kõik keelehuvilised inimesed!
Euroopa Liidu liikmesriikides korraldavad keeltepäeva üritusi komisjoni tõlketeenistuse kohalikud keelenõustajad.

Samal teemal:

• Kuidas tähistada homset Euroopa keeltepäeva?

Uue kooliasta algusega algas ka iTEC’i (Innovative Technologies for an Engaging Classroom) kolmas pilootprojekt. Eelmise edukalt kulgenud programmi raames said iTEC’i õpilugudest kasu üle 450 klassi õpilased üle Euroopa, sealhulgas ka paljud meie kooliõpilased. 

Uued õpitegevused
Käesolev kolmas piloot keskendub kahele disainialasele tegevusele: “Observation and Design” ning “Benchmark and Design”, mis aitavad õpilastel jõuda disaini kavandist reaalsete tulemusteni.

Tehnoloogilised tööriistad
iTEC õpetajad on asunud looma lihtsaid veebirakendusi, mis aitavad neid õpilugude edastamisel. Töövahendid on loodud iTEC rakenduste poodi kasutades.
See on loodud iTECi partneri - Boltoni ülikooli haridustehnoloogide poolt. Rakenduste pood võimaldab õpetajatel luua lihtsaid vahendeid, nagu näiteks pildi joonistamise rakendus vms. Kui rakendus on loodud, saavad ka kõik teised seda kasutada ja oma veebilehele lisada. Õpetajad saavad üksteise rakendustele hindeid anda, tehes sel viisil kataloogi teiste jaoks lihtsamini jälgitavaks. Klassiruumi sobivate rakenduste leidmiseks külasta rakenduste poodi.

Uus koduleht
Seoses uue piloodiga, loodi ka uus iTECi koduleht. Leht on muudetud kasutajasõbralikumaks ning seal pööratakse suuremat tähelepanu õpetajate loodud sisule. Uuel keskkonnal on spetsiaalne iTEC koolide pilootprojekti leht, mis pakub praegustele ning tulevastele iTEC õpetajatele vajalikku tuge. Uuel lehel on ka eraldi viide õpetaja materjalidele, sealhulgas iTEC Kogemuste Kaart, mis toob esile seniste iTEC koolide arengusammud, pakkudes ühtlasi ülevaadet teistest IKT algatustest nendes riikides.

Refereeritud: iTECi uus pilootprojekt, iTECi uus koduleht 

Samal teemal:

• iTEC projekt 
• Innovaatilised õpistsenaariumid iTec projekti näitel 
• TeamUp - rühmade loomise tööriist 

Valga Vene gümnaasiumis löövad erinevate tähtpäevade tähistamisel aktiivselt kaasa nii eesti keele kui võõrkeele õpetajad, ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajad, kirjutab õpetaja Eva Tšepurko oma blogis.

Nii on 26. septembriks koolis välja kuulutatud mitu konkurssi: päevakohane seinalehtede konkurss (mida võib kunstiõpetuse tunnis teha) ja sügiskompositsioonide konkurss, mis on pühendatud Euroopa riikidele ja nende keeltele.

Korraldatakse veebipõhine viktoriin. Sel päeval mängitakse kooliraadios Euroopa rahvaste laule. Teise tunni ajal toimub väike raadiosaade, mille on ette valmistanud õpilased tutvustamaks Euroopa keelte päeva ja Euroopas kõnelevaid keeli.

Aga ees ootavad ka teised tähistamist väärt päevad nagu 4. oktoober - loomakaitsepäev ,16. november – tolerantsuspäev , 25. november- naistevastase vägivalla vastu võitlemise päev, 3. detsember puuetega inimeste päev. Võimalusi on aineõpetajate koostööks palju!

Samal teemal:

•  Narvas tähistatakse Euroopa keeltepäeva
• Õppeainete lõimimise konkurss “1+1=3”

Fotol esiplaanil Eva Tšepurko. Pildistas Terje Lepp

"Eesti mõistab, et juurdepääs internetile, mille kaudu paljud inimesed loevad uudiseid, saavad infot ja võimaluse end väljendada, on põhivabadus, mis on oluline iga riigi arengule - just tänu sellele on Eesti meie uuringus nii kõrgel kohal," vahendas ERR Uudised Krameri intervjuud "Aktuaalsele kaamerale".

Siiski ei ole ka Eesti internetis valitseva vabaduse poolest veatu: miinuseks peetakse liiga karmikäelist autoriõiguste jõustamist internetis, mille tõttu võeti Youtube'ist maha sadu videosid. Teine miinus tuli 2008. aastal langetatud kohtuotsuse pärast, mis paneb veebifoorumitele vastutuse seal tehtud anonüümsete kommentaaride eest.

Freedom House nimetas Eesti internetivabaduselt maailma esimeseks, teisel kohal on USA, kolmas Saksamaa, kõige suuremad piirangud interneti kasutamisele on Hiinas, Kuubas ja Iraanis.

Foto: Flickr

Loe lisaks:

• Kalev Pihl: Internet on nagu suurlinn: laps ei tohi üksi kolada
• Kingitus õpetajatele