Kõige enam õpitav võõrkeel peaaegu kõikides Euroopa riikides on inglise keel, millel on ülisuur edumaa prantsuse, hispaania, saksa ja vene keele ees, märgib Euroopa Komisjoni Eesti esindus oma pressiteates. „Keeleline ja kultuuriline mitmekesisus on Euroopa Liidu suur rikkus,” ütles Euroopa Komisjoni hariduse, kultuuri, mitmekeelsuse ja noorte volinik Androulla Vassiliou.

Uuringu „Põhiandmed keeleõppe kohta Euroopa koolides 2012” aruanne kinnitab, et üha enam õpilasi õpib kohustusliku koolihariduse jooksul kahte võõrkeelt vähemalt ühe aasta. 2009/10 õppeaastal õppis keskmiselt 60,8% põhikooli ülemise astme õpilastest kahte või enamat võõrkeelt. Kasv võrreldes 2004/05 õppeaastaga on 14,1%. Samal ajavahemikul vähenes selliste algkooliõpilaste arv, kes ei õppinud võõrkeeli, 32,5%-lt 21,8%-le.

Inglise keele kui enim õpetatava võõrkeele ülekaal süveneb peaaegu kõigis 32 riigis, mida uuring hõlmas (27 ELi liikmesriiki, Horvaatia, Island, Liechtenstein, Norra ja Türgi). Põhikooli ülemises astmes ja gümnaasiumis ületab inglise keelt õppivate õpilaste protsendimäär 90%.

Üksnes väga väike hulk õpilasi (eri riikides 0–5%) õpivad muid keeli peale inglise, prantsuse, hispaania, saksa ja vene keele.

Keelepraktika vastavas riigis
Aruandest selgus ka, et kui 79,7% Hispaania keeleõpetajatest on rohkem kui ühe kuu õppinud riigis, kus nende õpetatavat keelt räägitakse, siis Eestis kehtib see ainult 11% võõrkeeleõpetajate kohta. See tekitab küsimuse, kas tulevaste keeleõpetajate väljaõppe üheks kvaliteedikriteeriumiks tuleks võtta nõue käia kohapeal keeleoskust harjutamas.

Iga 3–4 aasta järel avaldatavasse aruandesse koondatakse erisugustest andmeallikatest kogutud teave, mis annab tervikliku pildi keeleõppest 32 osalevas riigis. Uuringuga mõõdetakse 61 näitajat viies kategoorias: taust, korraldus, osalemine, õpetajad ja õppeprotsessid. Andmed pärinevad peamiselt neljast allikast: Eurydice, Eurostat, Euroopa keeleoskuse uuring ja  OECD algatatud PISA uuring (PISA – rahvusvaheline õpilaste õpitulemuslikkuse hindamisprogramm).

Samal teemal:

• Valmisid esimese Euroopa keeleoskusuuringu Eesti tulemuste analüüsid
• Koolielu konkurss võõrkeeleõpetajatele: grammatika enesekontrolliharjutused
• Põhikoolilõpetaja inglise keele oskus on väga hea

Foto: Flickr

Haridusprogrammide eesmärgiks on toetada, täiendada ja pakkuda vaheldust üldhariduskoolis või lasteaias pakutavale õppele. Algklasside lastele õpetatakse kuidas probleeme ära tunda ning neid lahendada. Lisaks räägitakse koostööst, tulemuste hindamisest ja enesekriitikast.

Algklassidele pakutakse järgmisi muuseumitunde: Sõber loodus, Koostöö võlujõud, Jõulutund, Sõbrapäeva muuseumitund, Erinev on eriline, Maja lugu, Sõber muuseum, tantsulavastus “Sina ja mina ja kõik keda teame…”

Lasteaialastele suunatud programmid aitavad kujundada mängu-, tunnetus- ja õpioskusi, samuti oskust teistega suhelda ning teada, millised on üldtunnustatud tavad ja aidata neid omaks võtta. Lisaks õpetatakse lastele oma käitumise juhtimist ning oma oskuste, võimete ja emotsioonide teadvustamist.
Lasteaialaste muuseumitunnid kannavad pealkirju: Asjad ja ametid, Tähtedega sõbraks, Sõpra märgates, Mängime kodu, Sõber loodus, Jõulutund, Koostöö võlujõud jt.

Üritused õpetajatele toimuvad 24. septembril kell 15 (eesti keeles) ja 1. oktoobril kell 15 (vene keeles). Erinevad muuseumitunnid on kooskõlas erinevate õppe- ja kasvatustegevuse valdkondadega. Lisainfo: http://linnamuuseum.ee/miiamillamanda/muuseumitunnid/. Registreerimine telefonil 601 7057, mmmm@linnamuuseum.ee.

Foto: Linnamuuseum

Allikas: BNS

Uudiskiri nr 13 keskendub suuresti suvekoolides toimunule, aga annab põhjaliku ülevaate ka näiteks esimesest rahvusvahelisest muusikaolümpiaadist, jagab näpunäiteid virtuaalkogukonna loomiseks, tutvustab uut ettevõtlusõpikut jpm. Tutvu lähemalt siin.
 

Rootsi uus koolisüsteem kõrvaldab klassiruumid laste uudishimu ja loovuse arengu eesmärgil. Vittra (rahvusvaheliste eelkoolide ja koolide võrgustiku arendaja), mis juhib Rootsis 30 kooli, seadis eesmärgiks, et õppimine peab toimub igal pool koolis. Seetõttu visati kõrvale vana pinkide ja toolidega nelja seinaga klassiruumi mudel.

Vittra avas hiljuti Stockholmis Telefonplan kooli. Arhitekt Rosan Bosch kavandas kooli selliselt, et lastel oleks võimalus õppida avatud ruumis iseseisvalt või teha omavahel koostööd. Mõlema tegevuse jaoks on olemas vajadustele vastavad võimalused (vaata allolevaid pilte). Kogu kooli mööbel näeb välja nagu üks suur kirju maastik, mille eesmärk on julgustada õpilasi õppima, keskenduma ning omavahel suhtlema. 

Kool ei ole ebatraditsiooniline ainult füüsilise keskkonna mõttes. Koolis ei panda õpilastele tavamõistes hindeid ja lapsed õpivad gruppides vastavalt oma tasemele, mitte tingimata vanusele.

Tundub liiga hea, et olla tõsi? Kallis erakool? Vastupidi. Kõige parem ongi see, et koolil ei ole õppemaksu, laps peab olema lihtsalt sotsiaalselt kindlustatud ning üks vanematest peab olema Rootsi maksumaksja.

Kuidas teile tundub, kas selline võiks välja näha tulevikukool ka Eestis?

Refereeritud: Impact Lab 

Samal teemal:

• Tulevikukool: ruumi- või veebipõhine?
• Õppimise tulevik: rõhk koostööl, paindlikkusel ja individuaalsusel
• Puutetundliku ekraani tulevikuvisioonid

Koolitus on osalejatele tasuta, teatab korraldaja. Koolitus on suunatud kõigile, kes tööalaselt või vabal ajal tegelevad noortega.

Koolituse käigus õpetatakse kasutama koomikseid kui teavitamismeetodit, mida osalejad saavad hiljem kasutada iseseisvalt oma töös noortega. Selles projektis pakutud koomiksi töötubade meetod on Soomes välja arendatud Nuorten Akatemia ja WorldComics Finland organisatsioonide poolt.

Töötubade läbiviijate koolitajateks on Soome organisatsioonide esindajad ning koolituse töökeeleks on
osaliselt inglise keel. Töötubade eesmärk on julgustada noori mõtlema jätkusuutliku arengu teemade üle ja innustada aktiivsele kodanikuks olemisele.

Lisaküsimuste puhul pöörduda  aadressil:
veronika@mondo.org.ee

Lähem info:

"Võib-olla tuleb see minu ametist, aga loomulikult arvan, et tuleb matemaatika osatähtsust suurendada," ütleb Rakke gümnaasiumi matemaatikaõpetajat Raili Veelmaa Virumaa Teatajale. "Kui meie riigi suund on panustada rohkem tehnoloogiasse ja inseneriteadustesse, siis kahtlemata on matemaatika selle aluseks."

"Matemaatika on alati tähtis olnud, sest arendab loogilist mõtlemist," lisab tema kolleeg Anneli Morgensoni Tapa vene gümnaasiumist.

Veelmaa usub, et “läbinisti humanitaar” on võimeline omandama kitsast matemaatikat piisavalt, et gümnaasium lõpetada, nii et matemaatika riigieksam siin komistuskiviks ei saa.

Foto: Flickr

Samal teemal:

• Matemaatikast saab gümnaasiumi uue õppekava kardetuim aine
• Mure matemaatika riigieksami uue korra pärast

„Mina olen mina: 50 täis, aga muudkui jookseksin veel,” märkis teenekas pedagoog Pärnu Postimehele. Jookseb aga Kõresaar kõige otsesemas mõttes: tänavusel kahe silla jooksul saavutas ta 1531 lõpetaja hulgas 321. koha.

„Kui antakse, võtan vastu. Kui ei anta, ei mina teda otsi, ei raha ei tiitleid,” ei hakanud 1981. aastast Uulu koolis algklasside õpetajana töötav Kõresaar rääkima ilujuttu, kuidas ta on pikki aastaid oodanud nüüd lõpuks endale osaks saanud tunnustust ja kui õnnelik ta tänu sellele praegu on. Pikemalt loe juba Pärnu Postimehest.

Samal teemal:

• Selgusid Pärnumaa parimad haridustöötajad
• Saaremaa aasta õpetaja on Indrek Peil
• Selgusid Harjumaa aasta õpetajad

Foto: Dreamstime

Üle maailma oma fondi kaudu laste ja noorte seas malet propageeriva Garri Kasparovi sõnutsi on male mängimine kasulik iga lapse arengule, sest muudab  uuringute kohaselt lapsed enesekindlamaks ja tagab peale reaalainetest arusaamise edukuse teistes ainetes, teatasid pilootprojekti eestvedajad, Eesti maleliit ja Kasparov Chess Foundation.  

“Kuigi programm peaks lähiaastail jõudma paljudesse Euroopa Liidu riikidesse, on mul eriti hea meel, et Eestis oleme napilt poole aastaga jõudnud ideetasandist pilootprojektini,” ütles male eksmaailmameister Garri Kasparov.

Eesti maleliidu president Andrei Korobeinik rõhutas just noorte maleõppe tähtsust. “Eelmisel sügisel maleliidu presidendiks asudes sõnastasin ühe selge prioriteedina selle arendava mõttemängu viimise koolidesse,” ütles Korobeinik, kelle sõnul võiks maleõpe jõuda tulevikus kooliprogrammi ametliku valikainena.

“Loodame eduka pilootprojekti abil tõestada maleõppe kasulikkust. Üks on juba selge: koolide ja laste huvi taha asi ei jää,” kinnitas Korobeinik, kelle ütlust mööda oli huvi pilootprojekti vastu võimalustest oluliselt suurem.

Kasparov Chess Foundationi välja töötatud maleõppe programmis on võimalik osaleda 8-16aastastel kooliõpilastel, Eestis alustatakse pilootprojekti raames algõppega just kõige nooremate laste seas.

Täna läbisid tulevased maleõpetajad Tallinnas koolituse, et algavaks maleõppeaastaks paremini valmis olla.

“Male koolidesse” pilootprojektis osalevad sel õppeaastal Pärnu Koidula gümnaasium, Tallinna Vanalinna Hariduskolleegium, Gustav Adolfi gümnaasium, Miina Härma gümnaasium, Tartu Descartes’i lütseum, Tartu kommertsgümnaasium, Kuusalu keskkool, Kiviõli Vene gümnaasium, Jõhvi Vene gümnaasium, Ahtme kool, Juhkentali gümnaasium ja Tartu Mart Reiniku kool.

Samal teemal:

• Eesti koolides algab Kasparovi abiga sel sügisel maleõpe

Foto: Flickr

Katoliku kooli direktori Liivi Lõhmuse sõnul on neil nüüdseks olemas kindlus, et huvi Tartu katoliku hariduskeskuses õppimise vastu on suur, kirjutab Tartu Postimees.

"Kui alustasime, siis oli meil kaksteist last, nüüd on aga koolis 347 õpilast ning 2016. aasta kevadel lõpetab põhikooli esimest korda kaks paralleelklassi. Selle baasilt on võimalik juba teha," selgitas Lõhmus ning lisas, et gümnaasiumi ei tehta ainult oma kooli lastele.

"Konkursi teeme ikka avaliku, aga eks enamik tuleb meie koolist," pakkus Lõhmus, kelle sõnul näitas kevadel vanemate hulgas tehtud rahulolu-uuring, et viiskümmend protsenti tahaks kindlasti ja kakskümmend protsenti eelistaks ilmselt samuti edasi õppida loodavas gümnaasiumis.

Samal teemal:

• Tartu kinnitas koolivõrgu ümberkorraldamise kava

Foto: Dreamstime

Kui intelligentsi ja ühiskonnaklassi kohta on teada, et keeruline, kui mitte võimatu on kõrvaldada nende seas valitsevaid suuri erinevusi, siis enesekontrollioskus arvatakse olevat õpetatav, kirjutab ta Eesti Päevalehes. Pikemalt loe juba lehe veebist.

Samal teemal:

• Emma Moat: laps tuleb õpetada oma viha turvaliselt väljendama
• Mänguteraapiaga viha vastu

Foto: Dreamstime