Lapsevanemad, asjahuvilised-pedagoogid ja mandrilt tulnud waldorf-kooli ja -lasteaia tegijad arutasid laupäeval mitme tunni vältel uue kooli loomise ideed, kirjutab Saarte Hääl. Kohaletulnud lapsevanematel on kokku 23 last vanuses 1–19 eluaastat. Selle hulga järgi võib arvata, et waldorf-lastehoiu ja -kooli järele on Saaremaal nõudmine igati olemas.

Oma kogemusi jagasid Laivi Raamat-Boeke ja Heli Kudu, kes töötavad Põlvamaal Rosnal waldorf-pedagoogika põhimõtteid järgivas Johannese koolis ja lasteaias. Kooli asutamise konkreetsetest sammudest rääkis Paul Priks, üks Rakvere vanalinna koolile alusepanijatest. See kool tegutseb Rakveres teist õppeaastat ja on praegu noorim waldorf-kool Eestis.

Mujal maailmas on waldorf-koolid tekkinud reeglina kodanikualgatuse korras lastevanemate initsiatiivil ja tegutsevad erakoolidena. Esimene waldorf-pedagoogika põhimõtteid järgiv kool alustas 1919. aastal Stuttgartis Saksamaal. Eestis avati esimesed waldorf-koolid 1990/91. õppeaastal. Pikema staažiga koolid on Tallinnas, Keilas, Arukülas, Põlvas, Viljandis ja Tartus.

Samal teemal:

• Waldorfkool – mis see tegelikult on?
• Steinerkooli rahulik rütm tõrjub hirmuvõdinad

Viimasel ajal on järjest sagedasemad juhtumid, kus noortele aitavad soovitu poest ära tuua eluheidikud - nii teatavad seaduserikkumiselt tabatud noored tihti, et ostetud alkohol pärineb eluheidikult, kelle nad poe juurest leidnud on, kirjutab Uibo Pärnu Postimehes.

Täiskasvanud peaksid sekkuma olukordades, kui nad näevad, et selline vahendustegevus toimub. Väga kerge on minna mööda ja teha asjadest kellegi teise probleem, mis mind ei puuduta ega mõjuta. Reaalsus on aga see, et me ei tea, mis alkoholi tarvitamise tulemusena nende lastega hiljem juhtub või mida nad korda saadavad - kui joobes alaealised panevad hiljem toime mõne kuriteo, pole see kindlasti tulemus, mida sekkumata jätmisega soovime.

Foto: Flickr

Komisjonile esitati 29 taotlust 14 haridusasutusest kuuele kategooriale, mille hulgast komisjon valis välja viis aasta õpetajat, ühe aasta noore õpetaja, ühe aasta haridusjuhi, neli aastate õpetajat, ühe aasta õppematerjali looja ja ühe aasta noorsootöötaja nimetuse pälvinud pedagoogi, teatab Pärnu maavalitsus.

Parimaid haridustöötajaid tutvustatakse ja autasustatakse Pärnu maavanema Andres Metsoja ja Pärnumaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimehe Eeri Tammiku poolt Pärnumaa Omavalitsuste Liidu meenega 5. oktoobril Kuursaalis toimuval pidulikul õpetajate päeva peol.

Aasta õpetajad on:  Sindi gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja Nanni Kull,  Kilingi-Nõmme gümnaasiumi inglise keele õpetaja Mare Lapp,  Vändra gümnaasiumi geograafiaõpetaja Riina Sikkal, Lindi lasteaed-algkooli pikapäevarühma kasvataja Ene Säde ja Pärnu-Jaagupi gümnaasiumi saksa ja vene keele õpetaja Aili Vunk.

Aasta noor õpetaja on Pärnumaa Kutsehariduskeskuse kutseõpetaja Priit Auväärt.

Fotol Anne Kalmuse õppematerjal.

Aasta õppematerjali looja on Paikuse põhikooli klassiõpetaja Anne Kalmus ning aasta noorsootöötaja on Kilingi-Nõmme gümnaasiumi laulustuudio looja ja muusikaõpetaja Elon Miisna.

Aasta haridusjuht on Pärnumaa Kutsehariduskeskuse direktori asetäitja finants- ja haldusalal Elve Lääts.

Aastate õpetajad on: Paikuse lasteaia Mesimumm õpetaja Anne Kaar, Uulu põhikooli klassiõpetaja Sirje Kõresaar, Pärnu-Jaagupi gümnaasiumi kauaaegne klassiõpetaja ja õpiabirühma õpetaja Helle-Mai Roosileht ning Häädemeeste keskkooli loodusainete õpetaja Ülle Valgi.

Vabariigi aasta õpetaja nimetus omistati Pärnumaa Kutsehariduskeskuse noorele õpetajale Priit Auväärtile, kes esindab Pärnumaad 6. oktoobril Tartus toimuval aasta õpetajate üleriigilisel vastuvõtul.

Samal teemal:

• Premeeritud Anne Kalmuse õppematerjal "Matemaatika veebivihik 2. klassile" 

Kakskeelsete laste puhul on näiteks täheldatud paremat sooritust probleemilahendusülesannetes ja paremat õpiedukust, uuringud näitavad samuti, et kakskeelsus soodustab loomingulist mõtlemist, aitab kaasa paremate sotsiaalse oskuste arengule, rääkimata juba oluliselt kergemast keelte omandamisest, kirjutab Drozdova Postimehes.

Foto: Flickr

Loe lisaks:

• Õppigem vene keelt!
• Koolielu õppematerjalid: vene keel

Nagu juba traditsiooniks saanud, avaldas Insafe ka sel aastal oma populaarse Tagasi Kooli kampaania. Käesoleval aastal algas kampaania 3. septembril, misjärel igal päeval ilmus kampaania lehele üks kingitus - nii kuni 10. septembrini, mil avaldati kogu kampaania materjal. 

Tagasi Kooli kampaania pakub õpetajatele internetiturvalisuse vahendite ja materjalide komplekti, mis aitab kooliaastat positiivses võtmes alustada. Sel aastal sisaldab komplekt veebiõiguste plakatit, tunnikavasid põhi- ja keskastme õpilastele, “tunnete baromeetri” mängu ning andmete kaitsel ja privaatsusel põhinevat rollimängu vanematele õpilastele.

Komplekt sisaldab veel õpetajatele suunatud tutvustust YouTube’i hariduslike materjalide ja uue eSafety võistluse Digital Citizenship Curriculum’i kohta. Lisaks nendele on lisatud ka ülevaade erinevate Tagasi Kooli materjalide kohta Insafe võrgustikus.

Lisaks eelnevale plaanib Insafe varsti läbi viia veebipõhise kursuse “Mängud koolides”. 1. oktoobril alustav õpetajatele suunatud e-kursus keskendub mängude kasutamisse klassiruumis. Mängude eeliste juures vaadatakse ka meetodi potentsiaalseid nõrkusi. Veebikursusele on võimalik registreeruda juba praegu siin.

Lõpetuseks leiab komplektist ka juba uue aasta Turvalise Interneti Päeva (Safer Internet Day - SID) eelinfo, sealhulgas viite koolide registreerimisvõimalusele edasise info saamiseks. Järgmise aasta Turvalise Interneti päev leiab aset 5. veebruaril 2013 ning see keskendub veebiõigustele ja -vastutusele.

Tänavune Tagasi Kooli kampaania on seni suurim ning Insafe loodab, et sellest on õpetajatele palju abi. Tutvu materjalidega lähemalt kampaania kodulehel. 

Refereeritud: Insafe 

Samal teemal: 

• Turvalise Interneti Päev, kampaania Tagasi kooli
• Turvalise Interneti Päeva komplekt koolidele
• "Targalt internetis" meeskond kutsub Turvalise interneti päeva tähistama
  

Koolitusel tutvustatakse WeDo robootikakomplekti, õpetamiseks vajalikke materjale, jagatakse WeDo õpetamisega seotud kogemusi ning viiakse läbi ka näidistund.

Koolitus toimub 6. oktoobril algusega kl 10.30 Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudis aadressil Nooruse 1. Registreeruda saab siin.

Tulemas on ka järgmised koolitused:

• Koolirobootika I astme koolitus 13. -  14. oktoober 2012 Tartus.
• Koolirobootika II astme koolitus 3. - 4. november 2012 Tartus.

Koolitused on kõigile tasuta ja rahastatud Euroopa Liidu ja Tiigihüppe Sihtasutuse poolt.

Koolituste lisainfo ja registreerimise leiab aadressilt:

www.robootika.ee/lego

 

Koolitusele registreerumine:
Ramon Rantsus
Eesti Koolirobootika projektijuht
ramon@ut.ee
50 47917

Foto: Flickr

Loe lisaks:

• Robootikavaimustus on loomulik nähtus

Aaviksoo sõnul on ka ministeerium märganud, et rahvusvaheliste olümpiaadide tulemused võiksid olla paremad, vaatamata nende tulemuste äärmisele hüplikkusele, millest ühe aasta lõikes on raske järeldusi teha.

„Aga me peame arvesse võtma ka tõsiasja, et paljud riigid treenivad sihikindlalt ja spetsiaalselt rahvusvaheliste olümpiaadide jaoks oma meeskondi, võttes need tavakoolidest ära ja allutades aastatepikkusele eriettevalmistusele,“ tõdes Aaviksoo. „Olen veendunud, et vabas Eestis päris niisuguste meetodite kasutamine ennast ei õigusta. Seepärast ei ole ministeerium planeerinud ka niisuguste spetsiaalsete jõupingutuste tegemist olümpiaadi tipptaseme saavutamiseks.“

Foto: Terje Lepp

PISA uuringu tulemuste kohaselt oli OECD keskmisega võrreldes Eestis vähem testi tippsooritajaid.

„See probleem on ilmselt suurem kui statistiline viga ja seetõttu osundab teatud süsteemsele probleemile. Ka see tähelepanek korreleerub muude tähelepanekutega, mis puudutavad loomingulist lähenemist haridusele, loovuse arendamist, keerukamate seoste loomise oskust, vähem tähelepanu faktikesksele ja teadmiskesksele õppele,“ selgitas Aaviksoo. „Nii et püüame mõjutada praktilist õppekava täitmist koolides kui ka muuta välishindamise süsteemi, mis sarnaselt PISA testile peaks rohkem kontsentreeruma mitte teadmiste kontrollile, vaid eesmärgiks seatud õpiväljundite, teatud pädevuste ja kompetentside arendamisele.“

Aaviksoo sõnul jääb 2009. aasta PISA uuringu tulemustest nähtuv nõrkade õpilaste osakaal populatsioonist statistilise vea piiridesse.

„Samas, üldise taseme poolest on Eesti üks vähestest Euroopa Liidu riikidest Soome, Hollandi ja Belgia kõrval, kus nõrkade teadmiste ja oskustega õpilaste osakaal nii lugemises, matemaatikas kui ka loodusteaduses on väiksem kui Euroopa Liidu põhioskuste sihttase aastaks 2015,“ sõnas Aaviksoo. „Nii et nende õpilaste osakaal, kes kolmes valdkonnas ei suuda seda miinimumtaset täita, on siiski suhteliselt madal, aga selle protsendi kasv kindlasti väärib tähelepanu, kui see osutub statistilisest veast suuremaks.“

Allikas: BNS

Samal teemal

• Täna algas PISA 2012 võrdlusuuringu läbiviimine Eesti koolides
• PISA-šokk sundis Saksamaad oma haridussüsteemi reformima

Riigihangete komisjonile esitasid vaidlustuse AS Nordecon, AS NCC Ehitus, OÜ Astlanda Ehitus ja AS Oma Ehitaja, kirjutab Äripäev. Ettevõtjad ei ole hanketingimustega rahul, kuna peaksid enda hinnangul ebamõistlikult suure riski võtma.

NCC Ehituse juhi Toomas Aagi sõnul on ehitushanked juba tükk aega sinnapoole kaldu, et hankija proovib riske maandada, jättes ehitusprojekti vigadest tulenevad võimalikud lisakulud ehitaja kanda.

Nordeconi juhi Jaano Vingi sõnul näitab katse projekteerimistöö kvaliteedist tulenev risk ehitajale kanda selgelt, et tellijad on oma tegevuses jõudnud tupikteele. "Ehitajad ei saa aktsepteerida selletaolist ebamõistlkku ja vastutustundetut teguviisi. Iga omal alal tegutsev professionaal peab vastutama ikka enda vigade eest ise."

Viimsi vald peab tingimust põhjendatuks, et vältida ehitaja objektilt lahkumist või tööde kestel lisaraha küsimist.

Viimsi abivallavanem Jan Trei kinnitas, et tingimuste esitamine on nende hinnangul vajalik ja sellega kaitstakse valla huve ehitusprotsessis. Valla soov on Trei sõnul panna ehitusettevõtjad enne pakkumise esitamist projektiga sisuliselt tutvuma ja kõiki riske hinna küsimisel arvestama.

"Eesmärk on vältida, et ehitaja tooks hiljem tähtaja pikendamise või lisaraha nõudmise ettekäändeks mingi väidetava koolihoone ehitusprojekti puuduse, mida ehitajal oli võimalik tuvastada juba enne ehituslepingu sõlmimist," selgitas Trei.

Vaidlustuskomisjon ootab praegu valla selgitusi ja otsustab vaidlustuse läbivaatamise aja alles pärast seda.

Vald kuulutas hanke välja augusti lõpus ja pakkumisi oodati ehitajatelt 11. oktoobrini, kuid nüüd võib pakkumiste tähtaeg nihkuda.

Allikas: BNS

Paikuse Huvikooli 5. aastapäevaks pühendatud õpilaskonkursi "Minu esimene ePortfoolio" juhend asub leheküljel: http://paikusehuvikool.eu/index.php?option=com_content&view=article&id=14&Itemid=21 (soovitatavalt avada Firefox'iga).

Eesti kooliõpilaste kõige populaarsemaks võõrkeeleks on inglise keel - tervelt 84% õpilaste jaoks on see esimene võõrkeel, vaid 4-5% õpilastest on esimeseks võõrkeeleks saksa või vene keel, vahendasid ERR Uudised.

Keeleuuringust selgus ka see, et inglise keel on üks neist õppeainetest, mille kasulikkust tajub koguni 85% Eesti põhikooliõpilastest, hinnates seda kõige kasulikumaks õppeaineks kooliprogrammis üldse.

Foto: Flickr

Haridus- ja teadusministeeriumi keeleosakonna nõuniku Tõnu Tenderi sõnul iseloomustabki Eesti inimeste võõrkeele õppimise soovi see, kuivõrd tunnetatakse keeleõppest saadavat kasu. "Keelt vaadatakse enamasti kui töövahendit või instrumenti ja siin tundub sageli keeleõppijale, et suure kõnelejaskonnaga keele õppimine on vajalikum," selgitas Tender.

Samal teemal:

• Põhikoolilõpetaja inglise keele oskus on väga hea
• Koolielu konkurss võõrkeeleõpetajatele: grammatika enesekontrolliharjutused