Need on pedagoogid, kes põhiaine kõrval annavad koolis ka matemaatikatunde, aga on sel alal iseõppijad. 

Digitehnoloogiate instituudi matemaatika didaktika dotsendi Madis Lepiku sõnul oli programmi avamine tingitud Eesti hariduses toimunud muutustest: ülikooli lõpetanud matemaatikaõpetajate arv on langenud alla kriitilise piiri. Sageli õpetavad põhikoolides matemaatikat teiste ainete pedagoogid, kellel puudub erialane ettevalmistus. Matemaatikaõpetuse traditsiooniliselt kõrge taseme hoidmiseks vajavad nad süstemaatilist täiendõpet ning just seda programm võimaldabki.

EHISe andmetel õpetab Eesti koolides matemaatikat paarsada erialase ettevalmistuseta inimest, kelle seas on nii füüsika-, keemia- kui ka bioloogiaõpetajaid, aga ka koolis töötavaid haritud agronoome ja insenere. Nende koolitamist alustas Tallinna Ülikool eelmisel sügisel, õppimas käidi nädalavahetustel.

Osalejate hinnangul oli programm pingutust nõudev, kuid huvitav, pakkudes värskeid ideid ja lähenemisnurki. Kas sai kaasõppijatega tööalaseid kogemusi vahetada.

Programmi korratakse järgmisel õppeaastal.

Allikas: TLÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Täna teevad abituriendid matemaatika riigieksamit
• Cambridge'i ülikooli esindajad käisid Tartus arvutipõhise statistika projektiga tutvumas
• PlussMiinus matemaatikavõistlus 2.-7. klassi õpilastele

Kokkulepe puudutab eelkõige kvalifikatsioone, mis lubavad astuda ülikooli – keskkooli ja kutsekooli lõputunnistused, bakalaureuse- ning magistridiplomid jms.

Automaatne tunnustamine vähendab riikide halduskoormust ning teenus on kodanikule kiirem. Praegu peab ühe Balti riigi kodanik diplomit teise riigi kooli või tööandjale viies arvestama üsna suure ajakuluga, sest diplomi või tunnistuse peab saatma eraldi kontrolli. Tulevikus toimub kvalifikatsioonide tunnustamine automaatselt – iga riik teeb avalikuks ülevaate teiste Balti riikide automaatselt tunnustatavatest dokumentidest.

Konkreetsem mehhanism lepitakse kokku aasta jooksul.

Taustainfo

Kolme Balti riigi haridus- ja teadusministrite kohtumine leiab aset igal aastal, mullu kohtuti Leedus ja järgmisel aastal kohtutakse Lätis. Üritus toimus 22. korda. 

Balti riikide kohtumist võõrustas minister Jürgen Ligi, Leedu delegatsiooni juhtis minister Audronė Pitrėnienė ning Läti delegatsiooni ministri büroo juht Andis Geižans. 

Arutelude kõrval külastati ka Tehvandi spordikeskust, Eesti lipu tuba Otepääl ning pooleteise aasta eest avatud Tõikamäe radarit, mis on osa Balti riike hõlmavast õhuseiresüsteemist BALTNET. 

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Pühajärvel toimub Balti riikide haridusministrite kohtumine
• Eksperdid leppisid kokku, millised peavad olema õpilaste digioskused
• Riik toetab õpetajatele tööks vajalike arvutite ostmist nelja miljoni euroga

Tänavu esimest korda toimuva sarja viivad läbi Tallinna Ülikooli õppejõud ja üliõpilased. 25 loengu seast leiab sobiva nii ajakirjandus-, poliitika- kui ka kultuurihuviline. Täpsem info ja registreerimine www.tlu.ee/loengutesari.

„Muljed on väga head, isegi ülevad,“ sõnas saarlane Erico, kelle jaoks oli loengusari esimene kokkupuude õpilasakadeemiaga. „Lisaks uutele teadmistele leidsin uusi tuttavaid, kellega mul on sarnane mõttemaailm. Neid leian kindlasti veelgi, kuna olen läbinud kuus loengut ja sama palju ootab ees.“

Markus on nii eriala kui ka ülikooli juba valinud, kuid osaleb siiski loengutel, kuna peab oluliseks teadmisi kõikvõimalikes valdkondades. „Hoolimata otsusest minna Tartusse õigusteadust õppima väärtustan õpilasakadeemia tegevusi, mis avardavad mu silmaringi,“ kinnitas ta. 

Õpilasakadeemia on Tallinna Ülikooli projekt, mis 2004. aastast pakub gümnaasiumite ja kutsekoolide õpilastele kursuseid, et toetada noorte erialavalikut ning anda võimalus tutvuda eluga ülikoolis. Sellest aastast laiendati tegevust loengutesarja, laagri ja projektipäevade näol. Õpilasakadeemia veeb: tlu.ee/akadeemia
Õpilasakadeemia Facebookis: facebook.com/akadeemia

Allikas ja foto: TLÜ pressiteade. 

Mängu eesmärgiks on suurendada huvi loodusteaduste vastu ning pakkuda peredele ja sõpruskondadele põnevust ning avastamisrõõmu meie loodus- ja teaduskeskustes. Merekultuuri aastale mõeldes on mängu teemaks vesi. Põnevaid küsimusi ja ülesandeid on veest kosmoses, veeloomadest ja kahepaiksetest, jõgedest ja järvedest, maailmameredest ning paljudest teistest veega seotud teemadest.

Külastusmängus osalevad: Tartu tähetorn, Tartu Loodusmaja, Jääaja Keskus, Vapramäe Loodusmaja, RMK Elistvere loomapark, Järvemuuseum, Alatskivi Looduskeskus, Teaduskeskus AHHAA, Tartu Ülikooli Loodusmuuseum, Tartu Ülikooli botaanikaaed, Luua Metsanduskooli puukool-arboreetum ja püsinäitus „Peipsi järve elu tuba".

Kokku 2000 euro väärtuses auhindu on välja pannud Kalevipoja Koda, Vudila mängumaa, A Le Coq, Lõunakeskus, mängus osalevad keskused ja palju teised.

Lisainfo mängu kohta: http://www.jaaaeg.ee/kulastusmang

Allikas: TÜ muuseumi pressiteade. 

Samal teemal:

• Jalutuskäik Tallinna vanalinna rohealadel
• Fotokonkurss ärgitab märkama loodust linnaruumis

”Eestlased on tehnoloogiausku rahvas ning just meil, Tallinna Tehnikaülikoolil, tuleb Eestis olla uute tehnoloogiate väljatöötamisel ja rakendamisel teenäitaja. Seda saame teha vaid siis, kui teeme koostööd selle valdkonna silmapaistvate ettevõtetega. Tehnikaülikool hindab väga kõrgelt aastaid kestnud koostööd ABBga. Täna on selles koostöös uus verstapost – meie üliõpilaste ja teadlaste käsutuses on uusima põlvkonna YuMi koostöörobot,“ kinnitas TTÜ teadusprorektor Renno Veinthal.

Teadusprorektor Veinthal lisas, et eriliseks muudab koostööroboti asjaolu, et see on tänu oma suurepärastele sensoritele, masinnägemisele ja intelligentsele juhtimisalgoritmidele võimeline inimene-masin koostöös tegema tehnoloogilisi operatsioone inimesele ohutul viisil, ning ei vaja enda ümber mingeid täiendavaid turvaalasid või –piirdeid.

Uut robotit kasutatakse eeskätt mehhatroonika, robootika ja automaatika ning teiste erialade magistri- ja doktoriõppes. YuMi (you and me) saab olema  üheks oluliseks laboriseadmeks uusimate tootmise automatiseerimise lahenduste tutvustamisel tudengitele. Samuti kasutatakse robotit uute arukate tööstusrobootika juhtimisalgoritmide ning masinnägemise tööstuslahenduste kursustes ja projektides. Robotit YuMi hakatakse kasutama ka ettevõtetele suunatud teadus- ja arendusprojektides. Juba lähiajal käivitatakse ka ettevõtetele suunatud tööstusliku robotitehnoloogia täienduskoolitus, kus ABB uusima robottehnoloogia rakendamisel on keskne koht.

”YuMi üleandmine on osa ABB ja TTÜ mitmetasandilisest koostööst,” märkis ABB Balti riikide juht Bo Henriksson. ”2012. aastal sõlmitud lepinguga oleme määratlenud mitmed koostöövaldkonnad nagu õppekavade arendamine, praktikad, stipendiumid, teadustööde juhendamine, aga ka teadus- ja arendustegevus ning koostööprojektid.”

Henriksson nentis, et YuMi näol on tegemist tänapäeva robootika viimase sõnaga. ”On oluline, et TTÜ tudengid saavad oma käsutusse uue põlvkonna tippsaavutuse,” rõhutas Henriksson. ”YuMi turuletulek 2015. aastal tähistas uue ajajärgu sündi robotimaailmas. ABB-s aastatepikkuse teadus- ja arendustegevuse tulemusena sündinud koostöörobot YuMi võimaldab muuta inimese ja roboti vahelise koostöö reaalsuseks.”

YuMi kaks õlga, paindlikkus, kaameral põhinev asukohapositsioneering ja väljapaistev disain teevad temast uue põlvkonna roboti, tulevikunägemuse realiseeringu. ”YuMi on maailma esimene koostöörobot, mis suudab töötada külg külje kõrval inimesega ja täita samu ülesandeid, vastates samal ajal kõikidele ohutusnõuetele,” ütles Henriksson. ”YuMi on juhitav vajadusel ka nutiseadmest ning omab täpsust, mida võiks võrrelda niidi nõela taha ajamisega. YuMi muudab radikaalselt viisi, kuidas me mõtleme komplekteerimisautomaatikast.”

1918. aastal asutatud TTÜ on Eesti ainus tehnoloogiaülikool, mille unikaalsus peitub tehnika, loodus-, täppis-, sotsiaal- ja terviseteaduste sünergias. TTÜ vastutab inseneride ja tehnikateadlaste järelkasvu tagamise eest. Ülikoolis on  700 õppejõudu ja rohkem kui pooltuhat teadustöötajat, TTÜ vilistlaste arv ulatub 70 000-ni. 

ABB (www.abb.com) on ülemaailmne tehnoloogialiider energeetika ja automaatika valdkonnas, mille kliendid on tööstus-, infrastruktuuri- ja transpordiettevõtted. ABB tehnoloogiad aitavad klientidel vähendada tootmisega seotud keskkonnamõjusid. ABB kontsern annab tööd ligi 135 000-le inimesele umbes sajas riigis.

Allikas: TTÜ pressiteade. Fotod: Edmond Mäll, TTÜ. 

Samal teemal:

• Ettevalmistused robotijalgpalliks on omaette teadus
• Jalgpall, mis toetab IT-õpinguid
• Tallinnas algas Euroopa suurim robotivõistlus Robotex
   

„Kutseoskused on hinnas ja neid, kes oma esimeseks või teiseks hariduseks valivad mõne praktilise eriala, on üha enam,“ selgitas direktor Andrus Mõttus kasvanud lõpetajate hulka. „Kiidan kõiki lõpetajaid, et olete valinud praktilise eriala, õpinguid tõsiselt võtnud ning väärt oskusi omandanud,“ sõnas Mõttus.

Väga heade õpitulemuste eest  saavad tänavu kiituskirja 37 kutsekeskharidusõppe lõpetajat. Teiste seas lõpetavad kooli kiitusega vabariiklikel kutsevõistlustel kõrgeid tulemusi saavutanud Maarja Leib ja Deniss Semjonov. Kiitusega lõpetab ka Jane Juus, kes lisaks väga heale õppeedukusele oli koos Kelli Nõmme ja Erik Pungariga tegev õpilasfirmas Clotz. Kooli tänukirja väga hea õppeedukuse, kõrgete kutsealaste oskuste või aktiivse koolivälise tegevuse eest  saab  kokku  pea 190 lõpetajat.

Loe edasi Tartu Kutsehariduskeskuse kodulehelt!

Samal teemal:

• Täiskasvanud õppijate hulk saavutas läbi aegade rekordilise taseme
• HTM: õppimine on kasulik, sest iga järgnev haridustase suurendab sissetulekut

Tallinna Keskraamatukogu võõrkeelse kirjanduse osakonnas (Liivalaia 40) toimuvad 20.06−22.06 ja 27.06−01.07 kell 10−15 noortele suunatud interaktiivsed töötoad, mis tutvustavad ÜRO säästva arengu eesmärke. Töötubasid korraldavad rahvusvahelise üliõpilasorganisatsiooni AIESEC Eesti ja Läti harud.

Töötubade läbiviimisega soovitakse tõsta noorte teadlikkust ÜRO säästva arengu eesmärkidest ja loodetakse luua ka tegevusplaan, mille abil saab samm-sammult ellu viia ÜRO säästva arengu sihte. Projekti laiem eesmärk on tutvustada noortele tänapäeva Eestis olulisi keskkonnaküsimusi, sütitada neis motivatsioon ja leida üheskoos lahendusi kitsaskohtadele.

25.09.2015. a võtsid ÜRO-sse kuuluvad riigid vastu eesmärgid lõpetamaks maailmas vaesus, kaitsta meie planeeti ja kindlustada õitseng erinevates eluvaldkondades. Need on ÜRO säästva arengu eesmärgid, mis loodetakse ellu viia järgmise 15 aasta jooksul.

Võõrkeelse kirjanduse osakonnas viivad töötubasid läbi rahvusvahelise kogemusega vabatahtlikud, kes teevad seda oma praktika raames. Osalemine on tasuta ning töö toimub inglise keeles.

Lisainfo: Tallinna Keskraamatukogu võõrkeelse kirjanduse osakonna juhatajalt Kristel Palkilt e-posti aadressil Kristel.Palk@tln.lib.ee ja telefonil 683 0961 ning AIESEC töötubade organiseerijalt Adham Kiralt e-posti aadressil Adham.Kira@gmail.com (eesti ja inglise keeles) ja telefonil 5360 1598 (inglise keeles).

Allikas: Tallinna Keskraamatukogu pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Mahekeskus õpetab valikuid tegema
• Maailmakooli õppematerjalid aitavad selgitada vastutustundliku tarbimise põhimõtteid
•  

Üritust võõrustab minister Jürgen Ligi, Leedu delegatsiooni juhib minister Audronė Pitrėnienė ning Läti delegatsiooni parlamentaarne sekretär Läti Haridus- ja Teadusministeeriumi juures Jānis Upenieks.

Kohtumise esimesel päeval võetakse arutelu alla kolme riigi kvalifikatsioonide tunnustamise ühise projekti hetkeseis. Samuti on teemaks haridus- ja teadusvaldkonna arengud ning koostöö rahvusvahelistes organisatsioonides nagu OECD, Euroopa Nõukogu, UNESCO jt. Eesmärk on leida koostöövõimalusi ning jagada kogemusi oma eesmärkide edendamisest neis organisatsioonides. Lisaks arutatakse loodus-, tehnika- ja täppisteaduste (LTT) hariduse andmise võimalusi ning kitsaskohti.

Arutelude kõrval külastavad ministrid ja Läti parlamentaarne sekretär kahe päeva jooksul ka Tehvandi spordikeskust, Eesti lipu tuba Otepääl ning pooleteise aasta eest avatud Tõikamäe radarit, mis on osa Balti riike hõlmavast õhuseiresüsteemist BALTNET.

Kolme balti riigi haridus- ja teadusministrite kohtumine leiab aset igal aastal, mullu kohtuti Leedus ja üle-eelmisel aastal Lätis.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Võõrkeeleõpetajad üle maailma kohtuvad Tallinnas
• Eesti kõrgkoolid ja Huawei alustasid koostööd
• 127 Baltikumi noort arutasid Narvas Euroopa teravamaid probleeme

Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi sõnul jaotub õppekoormus veerandite vahel Eesti koolides praegu ebaühtlaselt. „Kevadised veerandid on 10-15 päeva pikemad kui sügisesed, samas on õppeaasta teisel poolel lapsed ja õpetajad rohkem väsinud. Pakume seepärast välja idee kehtestada riiklikult üks talvine lisavaheaeg. Ootame ettepanekule tagasisidet koolidelt, lapsevanematelt ning õpilastelt,“ rääkis minister Ligi.

Eesti kooliaasta on OECD riikide üks lühemaid, mis aga tähendab, et Eesti lastel tuleb samu teadmisi omandada lühema aja jooksul kui teistes OECD riikides. Seega on õppekoormus võrreldes teiste riikide lastega suurem ning see annab eriti tunda pikkadel kevadistel veeranditel. Lisavaheaeg pikendaks talvise lisapuhkuse arvelt kooli õppeaastat umbes nädala võrra.

Välja pakutud viie vaheaja määramisel on arvestatud, et õppetöö jaotuks võimalikult ühtlase pikkusega perioodideks.

Eelnõule oodatakse tagasisidet kahe nädala jooksul koolijuhtide, õpilaste, lapsevanemate ja omavalitsuste esindajatelt.

Eelnõu pakub välja koolivaheajad 2017/2018. õppeaastaks
 1) sügisvaheaeg 21. - 29. oktoober 2017;
 2) talvevaheaeg 23. detsember 2017 - 7. jaanuar 2018; 
 3) suusavaheaeg 24. veebruar - 4. märts 2018;
 4) kevadvaheaeg 21. aprill - 1. mai 2018;
 5) suvevaheaeg (v.a. lõpuklassid) 12. juuni - 31. august 2018.
                                                                                                           
Taust
Üle-eelmisel aastal said omavalitsused ja koolid õiguse soovi korral kehtestada ka riiklikest erinevaid vaheaegu. Mitmed koolid on viie vaheaja süsteemi juba katsetanud –  kaheksa riigigümnaasiumi üheksast tegutsevast on otsustanud selle kasuks. Samuti otsustas viimati Pärnu, et järgmisel õppeaastal on linna koolidel talvel üks lisavaheaeg ning sama kaalub ka Tartu. 

Koolipidajale ehk kohalikule omavalitsusele jääb endiselt võimalus direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul kehtestada vaheajad oma äranägemise järgi. Tingimuseks on, et koolis peab õppeaasta jooksul olema vähemalt neli vaheaega kogukestusega vähemalt 12 nädalat ning suvine koolivaheaeg peab kestma vähemalt kaheksa järjestikust nädalat. 

Allikas: HTMi pressiteade.

Samal teemal:

• Kas suvevaheaeg on liiga pikk?
• Ministeerium ootab viie õppeperioodi aruteluga praeguste muudatuste lõpuni

„Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkond ootab iga aasta juurde 1600 oskustega spetsialisti, kuid tegelikkuses on IKT valdkonnas juba pikemalt tööjõupuudus. Uuringud näitavad, et IKT-õpingute ja -karjääri valimisel mängib kõige suuremat rolli varasem praktiline kokkupuude tehnoloogiaharidusega koolis või huviringis. Eestis on üle 54 000 lapse, kes osalevad juba spordiga seotud huviringides, samas vaid suurusjärgus 3000 last võtab osa tehnoloogiaringidest. Saame siin koos Vaata Maailma Sihtasutusega panustada, et võimalusi lastele kooliväliseks tehnoloogiaõpinguteks tuleks juurde ning juhendajad saaksid oskused ja teadmised, mida lastele edasi anda. Lastele on see kindlasti põnev võimalus ja annab ka hea baasi tulevikuks reaal- ja virtuaalmaailmas,“ sõnas minister Michal.

2015. aastal viis majandusministeerium koostöös Vaata Maailma Sihtasutusega läbi pilootprojekt, mille käigus pakuti koolituskohti 36-le IKT-alase huviringi juhendajale Tallinnas, Tartus ja Rakveres. Tingimus oli, et tegemist on mitte-õpetajatest kogukonnaliikmetega, kes tahavad enda piirkonnast noortele lisategevusi pakkuma hakata. „Huvi uue väljakutse osas näitas üles aga üle 130 inimese, mistõttu tegime otsuse koolituste korraldamisega veel suuremas mahus jätkata,“ rääkis ministeeriumi programmijuht Polina Dvinskihh. Jätkuprojekti eesmärgiks on katta võimalikult palju uusi piirkondi üle Eesti. Lisaks koolitusele ja ringitöö läbiviimist hõlbustavatele õppematerjalidele robootikas, programmeerimises ja paljus muus pakutakse koolituse läbinutele ka mentorlust juba praktiliste küsimuste lahendamiseks ringitöö käivitamise järel. 

Vaata Maailma Sihtasutus on 2001.aastal eraettevõtete poolt asutatud organisatsioon, mis soovib tõsta eestimaalaste IKT-alaseid oskuseid, inspireerida lapsi ja noori huvituma IT-maailmast ning juhendada, kuidas arvuteid ja nutiseadmeid turvaliselt kasutada. 

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium toetab IKT-alaste huviringide juhendajate koolitust Euroopa Sotsiaalfondi toetusskeemist „Digitaalse kirjaoskuse suurendamine“.

Allikas: MKMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. Robootikatund lasteaias. 

Samal teemal:

• Koolirobootika suurim probleem on juhendajate puudus
• Eesti õpetajad koolitasid Euroopa kolleege
• Õpilased olid pilve sees ja robotid klassi ees ehk digidekaad Paikuse moodi