Riigigümnaasiumi loomine Jõgevale paiskab põhjalikult segamini maakonnakeskuse senise hariduselu, tuues lähema aasta jooksul suuri muutusi nii õpilastele kui ka õpetajatele.

SA Noored Kooli õpetaja- ja liidrikoolitusprogrammi raames astus 1. septembril õpetajaametisse 18 noort.

Lisaks esimese töönädala muljete jagamisele tutvutakse haridusministeeriumi õpetajaameti ümberkujundamise töörühma arengutega, vahendasid ERRi teleuudised.

SA Noored Kooli tegevjuhi Kaire Kroosi sõnul tõestab programmi kuues lend taas, et õpetajaameti mainet ühiskonnas on võimalik tõsta. Loe uudist täismahus ERRi uudisteportaalist.

Sisekaitselist eelkoolitust hakatakse läbi viima Narva kolmes koolis ühiselt - Narva Soldino Gümnaasiumis, Narva Vanalinna Riigikoolis ja Narva 6. koolis, teatas sisekaitseakadeemia BNS-ile.

Koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga alustatakse õppeaastat erialase eesti keele õppekursusega. Sellele järgneb sisejulgeoleku eelkutseõpe, kus kolme aasta jooksul omandatakse baasteadmisi pääste-, politsei-, piirivalve- ja vangla- ja maksunduse ja tollitööst. Eelkoolituse esimene aasta lõpeb laagriga Sisekaitseakadeemia päästekolledži päästekoolis Väike-Maarjas ja teine aasta laagriga politsei- ja piirivalvekolledži Paikuse koolis.

„Narva ja kogu Ida-Virumaa noored on sisekaitselistel erialadel väga oodatud, kuna nende tugevuseks on vene keele valdamine, mida igapäevatöös palju vaja läheb. Ida-Virumaalt pärit sisseastujate kõige suuremaks takistuseks on seni olnud eelkõige ebapiisav eesti keele oskus. Seetõttu hõlmab sisekaitseline eelkoolitus lisaks sisekaitseliste baasteadmiste andmisele ka süvendatud eesti keele õpet,” ütles sisekaitseakadeemia rektori Lauri Tabur.

Allikas: BNS

70 punkti piiresse mahub kõigest 35 kooli. 70 kooli keskmine oli aga alla 60 ja 11 koolil koguni vähem kui 50 punkti. Tänavu Treffneri gümnaasiumilt esikoha „napsanud” Tallinna reaalkooli keskmine oli 85,22 punkti, 230. kohal oleval Tallinna Paekaare gümnaasiumil üle kahe korra väiksem – 37,30. Sirje Pärismaa artikli ning koolijuhtide arvamused leiab Õpetajate Lehest!

Foto: Koolielu arhiiv

Silma torkab ka suur sugudevaheline erinevus: ebapiisava lugemisoskusega poisse on Eesti noorte hulgas 18,9%, tüdrukuid aga ainult 7,3%.

Euroopa Liidus tervikuna puudub igal viiendal 15‑aastasel noorel ja peaaegu 75 miljonil täiskasvanul elementaarne lugemis- ja kirjutamisoskus. See raskendab neil töö leidmist ning suurendab vaesusesse sattumise või sotsiaalse tõrjutuse ohtu. Aruande koostanud eksperdirühma eesistuja Tema Kuninglik Kõrgus Madalmaade printsess Laurentien, kes on juba pikemat aega tegelenud selle valdkonna kampaaniatega, kirjeldab eksperdirühma aruannet kui kellahelinat äratamaks kriisist, mis mõjutab kõiki Euroopa riike.

"Lugemine ja kirjutamine ei ole ainult tehnika või oskus. Kirjaoskus on tihedalt seotud inimese enesehinnanguga ning võimega ühiskonnas üksikisiku, kodaniku, töötaja või lapsevanemana toime tulla ja edu saavutada," ütles printsess Laurentien.

80-leheküljeline aruanne sisaldab hulgaliselt nõuandeid alates näpunäidetest vanematele kuni soovituseni paigutada raamatukogud ebaharilikesse kohtadesse, näiteks ostukeskustesse. Lastega koos lugemine tuleks taas muuta harjumuspäraseks vaba aja veetmise viisiks ning koolidesse oleks vaja meelitada rohkem meessoost õpetajaid, kes oleksid eeskujuks poistele, kes üldjuhul loevad vähem kui tüdrukud.

„Praegune olukord on paradoksaalne: samal ajal kui lugemine ja kirjutamine on digitaliseerunud maailma seisukohast tähtsamad kui kunagi varem, ei suuda me oma kirjaoskuse taset hoida. Peame kiiremas korras sellele ärevust tekitavale olukorrale lahenduse leidma," ütlesEuroopa Komisjoni hariduse, kultuuri, mitmekeelsuse ja noorte volinik Androulla Vassiliou.

Aruanne sisaldab eri vanuserühmadele mõeldud soovitusi, mille kohaselt tuleks kõigile võimaldada tasuta, kõrgekvaliteedilist väikelaste haridust ja hooldust, tõsta algkooliastme lugemisõpetajate spetsialiseeritust, muuta hoiakut düsleksia suhtes (sest peaaegu kõik lapsed suudavad vajaliku abi korral lugema õppida) ning luua mitmekesisemad õpivõimalused täiskasvanutele, eelkõige just töökohtadel.
 
Allikas: BNS

Foto: Koolielu arhiiv

Vivendi puidu- ja paberistuudio pakub põnevaid LOOVUSE, PABERIKUNSTI ja PUIDUTÖÖ huviringe igale vanuseastmele – üldistest kunstialast huviharidust toetavastest ringidest spetsiifilistele tehnikatele või aladele keskenduvate ringideni – igaühele midagi, vahvalt ja loovalt, igale vanuseastmele oma ring:

• Puidutöö (igale vanuseastmele vastava raskustasemega)
• Teatrikunstiring (lavakujundus, dekoratsioonid, kostüümid, igale vanuseastmele)
• Meisterdamine (kunst ja loovus läbi paberi, algklassid)
• Rahvakalendri ring (tähtpäevade temaatiline, algklassid)
• Teistmoodi paber (keskendub taaskasutusele, algklassid ja põhikool)
• Quilling (põnev paberitehnika lõputute võimalustega, algklassid ja põhikool)
• Ruumiline paberimaailm (ühendab paberi ruumi ja ruumilisusega, algklassid ja põhikool)
• Paberikunstiring (tutvustab erinevaid tehnikaid, põhikool)
• Kunstiajaloo pärlid (kõrgendatud kunstiajaloo huviga noortele)
• Köite- ja raamatukunst (köitetehnikatest kunstnikuraamatuni, noortele)
• Köite ja graafika restaureerimine (noortele)
• Kunst, paber ja ruum (kaasaegne kunst, kunst ja ühiskond, ruumiinstallatsioonid, noortele)

Täpsem info, tunniplaan vastavalt vanuseastmele ja ringidesse registreerimine Vivendi puidu- ja paberistuudio kodulehel või kontaktidel:

Vivendi koolituskeskus

Sõpruse pst. 211, Tallinn

tel. 600 2244

gsm 537 28520

e-mail: info@vivendi.ee

http://www.vivendi.ee

Umbes 130 aastat tagasi kuulutas Mark Twain oma ettekandes „The Awful German Language“, et elu olevat liiga lühike selleks, et  saksa keel ära õppida, ning see tulevat hellalt ja väärikalt surnud keelte hulka arvata, sest vaid surnutel olevat nii palju aega, et saksa keel selgeks õppida.

Päris põnev oleks Mark Twaini praegu teispoolsuses ette kujutada, kuidas ta seal, saksa keele grammatika õpik käes, ebareeglipäraseid verbe pähe tuubib, kuid õnneks ei läinud tema ettekuulutus täide ja saksa keel  elab endiselt ja õitseb üle ilma. Selle tõestuseks olgu fakt, et südasuvel võistlesid 100 noort (vanuses 14-19) kümne päeva jooksul Maini äärses Frankfurdis maailma parima saksa keele õpilase tiitli nimel. Mõõduvõtmise  korraldasid Goethe Instituut ja Rahvusvaheline Saksa Keele Õpetajate Liit. Osavõtjad sõitsid kohale Aafrikast, Aasiast, Euroopast, Ameerikast ja Uus-Meremaalt - kõik oma kodumaal peetud saksa keele olümpiaadide parimad.

Eestist 2 esindajat

Võisteldi kolmes tasemegrupis: A, B ja C. Eestit esindasid Elis Kusma Hugo Treffneri Gümnaasiumist (õpetaja Mall Matto) ja Olga Kiss Rakvere Gümnaasiumist (õpetaja Kalle Lina). Mõlemad tüdrukud võistlesid kõige kõrgemal C tasemel ning väitsid, et kaotajaid sellel olümpiaadil ei olnud.

Olümpiaadi keskmeks oli mahukas andme- ja materjalikogumine mitmesuguste põnevate teemade kohta, mis eeldas kohalike inimestega vestlemist, linnatänavatel turistide intervjueerimist, objektide ja inimeste pildistamist, ajalehtede lugemist jm sellist. Olgu siin nimetatud vaid mõned teemad, sest erinevatel keeletasemetel olid ülesanded erinevalt sõnastatud: „Elu Frankfurdis“, „Linna eripära“, „Majandus, raha ja poliitika Frankfurdis“, „Mida tähendab õnn ja sõprus Saksamaal ja mida tähendab see minu riigis?“.  Kogutud materjali põhjal tuli õpilastel individuaalselt kirjutada artikkel ja 10 liikmelistes meeskondades seinaleht kujundada. Teiseks suuremahuliseks ülesandeks oli etteantud teema presenteerimine tele-show'na või teatrisketšina. Spontaanset kõnelemisoskust testiti kuulsa saksa joonistaja Rainer Micheliga abiga. Samal ajal kui autor joonistas ja pidevalt oma teost muutis ning täiendas, pidid osavõtjad kirjeldama, mida autor nende arvates teeb ja kuidas nemad seda  tajuvad.

Kahe aasta pärast jälle

Žürii hindas  ülesannete täitmisel samaväärselt nii keele kvaliteeti kui ka loomingulisust ja meeskonnatööd. 

I koha auhinna, keelekursuse Saksamaal,  võitsid Bosnia (C), Aserbaidžani (B) ja India (A)  noormehed.

II koha auhinna, rüperaali, viisid koju Bulgaaria noormees (C) ning Venemaa (B) ja Kameruni (A) neiud.

III kohta väärilistele kingiti nutitelefonid ja nende õnnelikeks omanikeks said Slovakkia (C) ja Korea (A) tüdrukud ning India (B) noormees.

Žürii andis välja ka ühe eriauhinna (Fairness-Preis), preemia ausa ja  hooliva  suhtumise eest  kaasvõistlejatesse ning silmapaistva meeskonnatöö  eest. Tiitel anti Uus-Meremaa noormehele ning sellega kaasnes  võrdne preemia I koha võitnutega.

Järgmine rahvusvaheline saksa keele olümpiaad toimub kahe aasta pärast. Soovin kõigile saksa keele õpetajatele ja õppijatele raudset indu stardiks.

Marika Kangro

Viljandi Gümnaasiumi saksa keele õpetaja

Samal teemal:

• Ülemaailmsel saksa keele olümpiaadil osalenud Olga Kiss jagab muljeid
• Saksa keele e-õppematerjalid Koolielus

Foto: Flickr

Konkursil osalemiseks tuleb õpilastel valida kolmest elulist õigusvaidlust kirjeldavast kaasusest välja üks ning lahendada see oma enese õiglustundest ja eetikast lähtudes. Auhinnatud saavad parimad autorid ja nende juhendajad nii 9., 10., 11. ja 12. klasside arvestuses.

Riigikohtu esimees Märt Rask rääkis hiljuti Õpetajate Lehele konkursist nõnda: „Riigikohtu nõunike seas, kes konkurssi korraldavad, on noori, kes tajuvad õhkkonda ja noorte inimeste mentaliteeti. Need kaasused on võetud ikka aktuaalsetest teemadest. Kui ühiskonnas on diskussioon kanepi ja kanepitoodete legaliseerimise üle, siis testimegi noorte peal mõttelaadi. Kaasuse lahendamise kaudu avab noor oma mõttemaailma, väärtushinnanguid. Me ei soovi lahendeid õiguslikus mõttes, vaid oma siseveendumuse järgi. Ka kohtunik ei pea olema ainult kõrgelt kvalifitseeritud jurist, vaid ennekõike hea inimene. Seda headust otsime ka noorte töödest. Senimaani pole me pidanud pettuma, portaali kommenteerijate tasemel töid pole saanud. Suurt rõõmu on teinud, et kolmandik tugevatest töödest on vene koolidest.“

Kaasust tuleb lahendada justkui kohtus: esitades esmalt mõlema poole argumendid, sõnastades need kas kohtukõnena, kirjaliku nõudena või mõnel muul viisil ning seejärel tuues välja kohtuniku otsuse ja argumentatsiooni. Kaasuse lahendusel peab seega olema kolm struktuuriosa: ühe poole argumendid, teise poole argumendid ning kohtuniku otsus.

Konkursimaterjalid on saadaval nii eesti kui vene keeles Riigikohtu veebilehel: http://www.riigikohus.ee/?id=1351. Konkursitööde esitamise tähtaeg on 9. november.

Tiigrihüppe Sihtasutusega võtavad ühendust huvilised välismaalt, kes võib-olla sooviksid midagi analoogset teha oma riigis. Programmi ProgeTiiger raames saavad õpilased 1.-12. klassini võimaluse teha tutvust programmeerimise ja veebirakenduste loomisega. Esimeses etapis kaasab Tiigrihüppe Sihtasutus programmi pilootkoolid, edaspidi võivad programmiga ühineda kõik üldhariduskoolid.

Tiigrihüppe tegevuste loogiline jätk

Sihtasutuse koolituse valdkonna juhi Ave Lauringsoni sõnul ei tekkinud ProgeTiigri mõte üleöö, see on tegelikult loogiline jätk Tiigrihüppe Sihtasutuses senitehtule: „Sihtasutus on aastate jooksul koolidesse nii palju tehnoloogiaid ja sisulisi tegevusi viinud, et praegust hetke arvestades võib programmeerimist vaadata loogilise edasiminekuna kõigi meie tegevuste taustal. Projekti tegevuste algus oli selle aasta jaanuaris, alustasime puhtalt lehelt. Kuu aega kaardistasime üldse olukorda – kui paljud koolid praegu programmeerimisega tegelevad, milline on õpetajate koolitus ja õpilastele pakutavad kursused selles vallas, mis on riiklikus õppekavas programmeerimisest sees. Kogu tausta arvestades tulime välja ettepanekuga, et Tiigrihüppe Sihtasutus peaks ise tegema täiesti uue tervikpaketi.“

Millal õpetada? Kellele õpetada?

Edasi tuli leida inimesed, kes oleksid kooli- ja programmeerimise teemadel eksperdid. „Sain kokku väga erineva taustaga ringi: tegevõpetajad koolist; robootikaringide läbiviijad, sest robootika on programmeerimisega tihedalt seotud; IT-ettevõtete esindajaid; inimesi, kes on teinud õpetajatele programmeerimiskursuseid,“ kirjeldas Ave Lauringson.

Mis kooliastmes programmeerimist õpetada, oli järgmine küsimus. Õppekavas välja toodud valikkursus „Programmeerimine ja rakenduste loomise alused“ on mõeldud gümnaasiumiastmele. „Jõudsime üksmeelsele otsusele, et saame seda täiendada, pakkudes juurde programmeerimist tabelarvutuse baasil ning sissejuhatusega informaatikasse.“ selgitas Ave Lauringson. „Siis hakkasime allapoole tulema. Põhikoolis on viimased viis aastat Tiigrihüppe Sihtasutuse toel tegeletud robootikaga, on palju robootikaringe. See kõik on seotud programmeerimisega.  Ehk siis meil on juba suur hulk õpilasi ja õpetajaid, kellele edasiminek programmeerimise juurde olekski vaid ühe sammu tegemine.“ Nii sai programmi haaratud põhikool.

Programmeerimiskeelt algklassis ei õpetata, kindlasti mitte!

Aga siis tuldi sammuke veel allapoole. „Sain paarilt õpetajatelt tagasisidet, et nemad teevad juba II klassi õpilastega programmeerimist. Mõte liikus edasi ja jõudsime otsuseni, et alustame algklassist. Ekspertide ring  andis mulle kindlustunde, et meil on võimalik 1.-12. klassini programmeerimist õpetada,“ sõnas Tiigrihüppe Sihtasutuse koolituse valdkonna juht ja ProgeTiigri eestvedaja Ave Lauringson.

Kui nüüd keegi mõtleb, et 1. klassi õpilasele hakatakse õpetama programmeerimiskeelt ja väike inimene peab keerulisi numbri- ja tähekombinatsioone ritta panema, siis seda kohe kindlasti mitte. „Programmi idee on pakkuda arvutis eale sobivat, huvitavat tegevust, mis on programmeerimisega seotud. Eesmärk ei ole see, et kõikidest lastest tuleks programmeerijad, vaid et nad õpiksid tehnoloogiat mõtestatult kasutama. Tiigrihüppe Sihtasutuse juht Enel Mägi sõnastas selle toredasti: „Õpilastest, kes on targad tarkvara kasutajad, saavad targad tarkvara loojad.“  Mänguloomise keskkondade, mobiilirakenduste loomise, veebilehtede tegemise keskkondade kaudu saab last panna mõtlema, probleeme nägema ja lahendama, saab arendada loogikat,“ ütles Ave Lauringson. „Nagunii on lapsed arvutis, mängivad ja suhtlevad, aga kui nad põrkavad kokku mõne probleemiga, siis oleks ju tore, kui lihtsama rakenduse loomise, lihtsama probleemilahendusega saaksid nad ise hakkama. See on mõte, anda lapsele tema arvutikasutusele mõtestatus juurde.“

Missugused on järgmised praktilised sammud?

"Praegu suhtleme järjest koolidega, kes on pilootprojektis osalemise vastu huvi tundnud.  Neid on juba päris palju, aga soovijad võivad endiselt ühendust võtta. Lisaks oleme ise osalema kutsunud neid koole, kus tehnoloogiavaldkonnaga juba tegeletakse ja kelle õppekava meie poolt pakutav võiks toredasti täiendada. Nendega koostöös saame materjalid läbi testida, samuti kaardistada õpetajakoolituse vajaduse. 

I õppeveerandil algab klassiõpetajatele programmeerimise e-kursus Koolielus. Alustame päris algusest – õpetajad omandavad metoodika, kuidas üldse esimese klassi õpilasele teha selgeks, mis on arvuti, hiir ja klaviatuur; sealt minnakse edasi programmiga „KODU“, mis ongi väikestele mõeldud mängude loomise keskkond. 1.-4. klassi õpilased saavad niisiis alustada juba kasvõi sellel poolaastal. Õpetajale jääb võimalus ise otsustada, millise ainega programmeerimist lõimida.

Detsembris valmivad kursusematerjalid kõikidele teistele kooliastmetele. Peale seda saavad jaanuarist 2013 pilootkoolid uute kavade alusel alustada. Selle aasta novembrisse oleme plaaninud avaürituse, kus pilootkoolid osalevad, samuti on kavas sinna kaasata IT-ettevõtteid, kellel on samuti asja vastu huvi tärganud.“

Kui jutt läheb rahale, on esmane mõte, et küllap europrojekt. Aga ei. „ProgeTiigri rahastus on Tiigrihüppe eelarvest. Kui koolide huvi on nii suur, siis tuleb muidugi koos haridus- ja teadusministeeriumiga mõelda, kuidas eelarvega toime tulla, kust vahendeid juurde saada. Tore, kui IT-ettevõtted seda projekti toetaksid. Tegelikult teeme ju suure sammu nende huvide rahuldamiseks – küll suure lõtkuga, aga siiski,“ on Ave Lauringson optimistlik.

Samal teemal:

• Lugu ProgeTiigrist Forbes'is
• Robootikavaimustus on loomulik nähtus
• Kolmeaastased programmeerima?

Foto: Koolielu arhiiv