Viljandi gümnaasium on Eesti esimene maakondlikel alustel tööd alustav nn puhas gümnaasium, kus alustab õppimist 475 õpilast mitte ainult Viljandi linnast ja maakonnast, vaid ka mujalt Eestist. Riigi haldusalasse kuuluv kool on sellest sügisest ainuke gümnaasiumiharidust andev õppeasutus Viljandi linnas. Õpetajaid ja töötajaid on uues koolis 54.

Viljandi gümnaasiumi direktori Ülle Luisk märgib, et uue kooli loomisel on olulisteks märksõnadeks hoolivus, professionaalsus ja akadeemilisus. Direktori sõnul tehakse koolis kõik, et õpilased saaksid keskenduda õppimisele ja õpetajad õpetamisele, lähtudes samas avatud ja mitmekülgsest indiviidi kujundamise aluspõhimõtetest.

Kooli uus õppehoone valmib Viljandis Hariduse tänaval endise Valuoja kooli laiendusena järgmise aasta septembriks, seetõttu alustab ViljandigGümnaasium oma õppetegevust käesoleval aastal 3. septembril asenduspindadel Kaare ja Paalalinna koolides. Osa õppetööst toimub ka Jakobsoni ja Kesklinna Koolide õppehoonetes.

Samal teemal:

• Ülle Luisk: vajadus kujundada tugev põhiharidus

Foto: Flickr

Tähtpäeval on kõigil võimalus kogu päeva jooksul tutvuda majas toimuvaga - huviõppekursuste, meeskonnakoolituste ja maja koolitusruumidega, teatab Õpetajate Maja. Hansasaalis on võimalik tutvuda maja ajalugu ja tegevust tutvustava väljapanekuga. Ülevaate maja ajaloost annab ajaloolane Sulev Mäeväli, kes on uurinud kinnistu, milles Õpetajate Maja juba 55 aastat asub, kujunemise ajalugu. Toimuvad ringkäigud maja ajaloolistes ruumides. Kell 10 heisatakse Õpetajate Maja renoveeritud frontoonile maja lipp.

Tänasel päeval tegeleb Õpetajate Maja aktiivselt hariduspõllul koordineerides Tallinna koolide ainesektsioonide ja ainevõistluste tegevust, korraldades täiskasvanutele huviõppekursuseid ja harivaid meeskonnakoolitusi. Lisaks pakub Õpetajate Maja võimalust rentida ajaloolise taustaga ruume nii koolituste läbiviimiseks kui ka vastuvõttude ja muude pidulike sündmuste korraldamiseks.

Esimese sissekande tänase Õpetajate Maja hoone, Raekoja plats 14, kohta leiab vanimates säilinud ürikutes juba XIV sajandi algusest. Rajamise järel sattus hoone linna jõukamate kodanike valdusesse, sest vaid väärikas kodanik suutis endale linna esindusplatsi äärde kinnistu muretseda. Läbi sajandite on Õpetajate Maja kinnistu laienenud Apteegi (Apteegi 6) ja Vene (Vene 5) tänavale ning selle omanikeks on olnud linna jõukamad kodanikud - nii kaupmehed, Rae liikmed kui ka edukamate käsitööliste (kullassepad) esindajad. XVIII sajandil lõppes kinnistu rändamine ühelt omanikult teisele kui 1766. aastal loovutas kohtufoogt kinnistu "kõrgele kroonile" ning see anti tsaaririigi Balti mere laevastiku kasutusse ja eluruumid ehitati ümber esindusruumideks. 11. novembril 1918 alustas hoones Raekoja plats 14 tööd Eesti Vabariigi Ajutine Valitus – siin asusid lühikest aega nii valitsus kui ka ministeeriumid. Seejärel sai maja haldajaks kuni 1940. aastani Eesti Vabariigi Ohvitseride Keskkogu, hiljem kasutas ruume uuesti (nüüd juba nõukogude) Balti mere laevastik.

Alates 1957. aasta 2. septembrist tegutseb hoones kultuuri- ja hariduskeskus, mis on kandnud erinevaid nimesid – algselt Tallinna Õpetajate Maja, siis Tallinna Haridus- ja Teadusala Töötajate Maja ning alates 1. jaanuarist 1990 taas Tallinna Õpetajate Maja.

Päeva kava leiate siit.
Info üldtel 615 5161 või tel 615 5168, 554 8860

Kas olete vahel tundnud, et kasutaksite õpilaste grammatikateadmiste kinnistamiseks veebis leiduvaid enesekontrolliharjutusi, kuid raske on leida just selliseid, mis haakuksid kodumaise õppekavaga ning mis sisaldaks just teie õpilaste keeleteadmistele vastavat sõnavara? Kui olete nõus, et sääraseid harjutusi võiks rohkem olla, kutsub Tiigrihüppe Sihtasutuse haridusportaal Koolielu teid osa võtma konkursist „Grammatika enesekontrolliharjutused“, mille eesmärgiks on luua konkursile laekunud töödest enesekontrollivõimalusega grammatikaharjutuste kogumikud erinevate võõrkeelte õppimiseks ja õpetamiseks. Sellised kogumikud annaksid õpetajale võimaluse suunata õpilasi iseseisvalt tegelema just temale probleeme valmistava grammatika osaga, pakuksid õpilastele võimalusi üldiste grammatikateadmiste arendamiseks ning võimaldaksid tunnis rohkem aega pühendada sisukale, kõiki õpilasi haaravale tööle. 

Konkursi tingimused:

• Osalema oodatakse võõrkeelte õpetajaid.
• Osaleda võib nii individuaalselt kui ka kuni 3-liikmelise meeskonnana.
• Konkursitöö tuleb luua mõne enesekontrollitesti loomise vahend abil (vt näiteks http://koolielu.ee/tools/?tag=test ) ning esitada veebilehena.
• Konkursitöö peab sisaldama kolme mõne võõrkeele grammatikaosa seletust (pilt, video, videojuhend, tekst vms) ja vähemalt 15 võimalikult erinevat tüüpi esitatud teemadega haakuvat enesekontrolliharjutust (5 iga teema kohta). Materjal peab sisaldama kirjeldust, millise teema juures ning mitmendas klassis seda kasutada. Ära peab olema märgitud ka harjutuste Euroopa Nõukogu keeleoskustase (CEFR), seos õppekavaga ning metoodilised soovitused.
• Konkursitöö võib olla mõne õpiku toetusmaterjaliks või põhineda muudel algtekstidel (viimasel juhul tuleb neile korrektselt viidata).
• Esitatud töö peab olema kooskõlas autorikaitseseadusega.
• Konkursi raames valminud tööd tuleb varustada Creative Commons´i litsentsiga Attribution-Noncommercial-Share Alike 3.0 License. Vt lähemalt http://www.creativecommons.ee/
• Konkursist ei või osa võtta Koolielu ainemoderaatorid.
• Konkursitöö esitamisega annab autor Koolielu portaali toimetusele õiguse kasutada seda konkursitöödest loodavas kogumikus.
• Kõik ära märgitud õppematerjalid avaldatakse Koolilelu portaalis.
• Konkursitööde hindajateks on Koolielu ainemoderaatoritest moodustatud žürii, kes hindab konkursitöö sisu, edasiantu selgust, korrektsust, loogilisust, kujundust, vormistust, kasutatavust teiste õpetajate/õpilaste poolt, autorlust ja autori/te loovust.
  Konkursitöö hindamismudeliga saab tutvuda siin.
  Soovitav on tutvuda ka Koolielu e-õppematerjalide kvaliteedinõuetega.
• Konkursitöö tuleb esitada: link
• Konkursi tähtaeg: 1. mai 2013
• Lisainfot jagavad Katrin Saks (inglise(ätt)koolielu.ee) ja Kristi Vahenurm (kristi.vahenurm(ätt)tiigrihype.ee).

Konkursi auhindadeks on tehnikapoe kinkekaardid, auhinnafondi suurus on olenevalt tööde kvaliteedist, arvust ja osalenud õpetajate arvust kuni 1000 eurot.

Žüriil on õigus välja anda eripreemiaid, preemiaid ümber jagada ja sobivate tööde puudumisel preemiaid välja jagamata jätta.  

Koolituse soovitused: soovitame osaleda ka Koolielu veebipõhistel koolitustel, mis on õpetajatele tasuta ning mis õpetavad veebipõhiste testide ja juhendite loomist (lingid koolituskogukondadele lähevad aktiivseks 2 nädalat enne vastava koolituse algust, mil algab registreerimine).

Veebipõhiste testide ja küsitluste kasutamine õppetöös (koolitaja Laine Aluoja) 4.02-24.02.2013

Juhendite loomine (Siret Lahemaa) 4.02-17.03.2013

„Õpilaste huvi kaasaegsete tehnoloogiate kasutamise vastu on aasta aastalt kasvanud. Samas on koolide õppekava mahukamakas muutumine tinginud arvutiõpetuse tundide vähenemise. ProgeTiigri programmiga loome eelduse selleks, et õpilased areneksid tarkvara tarbijatest tarkvara loojateks,“ selgitas Tiigrihüppe Sihtasutuse koolituse valdkonna juht Ave Lauringson. „Programmeerimine täiendab väga hästi ka meie toel juba mitmeid aastaid tegutsenud robootikavaldkonda.“

Esimestena alustavad programmeerimistundidega algklassid pärast seda, kui klassiõpetajad on käesoleva aasta septembris läbinud vastava koolituse. Uuel aastal lisanduvad programmeerimisringid keskastmele ja valikkursused gümnaasiumile. Õppematerjalid kõikidele tasemetele on juba loomisel ja koolitusele on lisaks õpetajatele oodatud ka kõik teemast huvitatud ringijuhid.

Tiigrihüppe Sihtasutuse algatust toetavad ka tehnoloogiavaldkonna ettevõtted. „IT-alaste teadmiste populariseerimine on olnud ka üheks Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu prioriteediks,“ ütles Tieto Estonia konsultant Raul Ennus programmeerimiskursuste alustamist kommenteerides. „Seetõttu on eriti positiivne, et programm võimaldab ka juba gümnaasiumiastmes saada ettevalmistust IT-alase kõrghariduse omandamiseks. Tieto Estonia on andnud nõusoleku konsulteerida ProgeTiigri õppematerjalide koostamist, ning ma usun, et kaasa lööma on valmis ka teised it-ettevõtted.“

Esimeses etapis kaasab Tiigrihüppe Sihtasutus programmi pilootkoolid, järgnevatel aastatel võivad programmiga ühineda kõik üldhariduskoolid.

Foto: Flickr

Kuristiku gümnaasiumi renoveeritud koolihoones hakkab õppima 630 õpilast, neist esimestes klassides 61. Läänemere gümnaasiumis õpib uuel õppeaastal 892 õpilast, neist esimestes klassides 119. Gümnaasiumiastmes alustab Kuristiku gümnaasiumis õpinguid 52 ning Läänemere gümnaasiumis 49 õpilast. Renoveeritud koolihooned avatakse Tallinna linnajuhtide osavõtul pidulikult esmaspäeval, teatas Tallinna linnavalitsus BNSile.

Praegune Tallinna Kuristiku gümnaasium avati Lasnamäel IV mikrorajoonis 28 aastat tagasi, 1. septembril 1984. aastal, toona kandis kool nime Tallinna 60. keskkool. Tallinna Läänemere gümnaasium, endine Tallinna 65. keskkool avati 1. septembril 1989. aastal ehk 23 aastat tagasi. Kõige suurem oli selle kooli õpilaste arv 1994/95, kui koolis õppis 2311 õpilast. Aastatel 1991-1995 töötas kool kolmes vahetuses.

Kuristiku ja Läänemere gümnaasium renoveeriti era- ja avaliku sektori koostöös. Koolihooned renoveeris linna tellimusel K&L Arenduse OÜ, kelle kasuks on seatud linnale kuuluvatele kinnistutele 20-aastane hoonestusõigus, kokkuleppe kohaselt maksab linn selle aja jooksul arendajale koolihoonete kasutamise eest renti.

Lisaks täielikult uuenenud keskkonnale ja nõuetekohastele tehnosüsteemidele said koolid endiste väikeste võimlate asemel juurde uued spordisaalid koos vajalike abiruumidega. Senisest avaramad ruumid ning paremad kasutamis- ja hoiustamistingimused said ka mõlema kooli raamatukogud.

Kuristiku gümnaasiumi puhul on uus ka aula lahendus, mis võimaldab suurte ürituste korral kasutada saali ja siseõue korraga. Lisaks õpperuumidele on koolidel uued auditooriumid ja kaasaegsed tööõpetuse klassid. Kuristiku gümnaasium sai ka uue kunstmurukattega staadioni ning Läänemere gümnaasiumile ehitati jooksuradade ja palliplatsidega spordiväljakud.

Lisaks kahe kooli tervikrenoveerimisele jätkub Tallinna Heleni koolile juurdeehituse ja õpilaskodu rajamine, aasta lõpuks valmivaid töid rahastatakse linnaeelarvest ja Euroopa Liidu struktuurfondi vahenditest.

Allikas: BNS

Kogenud pedagoogidel on kindlasti palju häid viise, kuidas oma uute õpilastega kooliaasta alguses tuttavaks saada ja läbi selle kooliaastale hea algus panna. Need mõtted oleks suureks abiks noorematele kolleegidele, kes ei ole veel ehk nii kogenud ja toimivaid tegevusi agarad proovima oleks. Noortel aga on ehk pakkuda just nii mõndagi uut ja huvitavat, mida uuel õppeaastal kolleegidki katsetada võiks. Palun jagage oma häid mõtteid ja tegevusi esimesteks koolitundideks, lisage oma mõtted kommentaariumisse.

Sirvides esimese koolipäeva teemalisi artikleid, jäi silma palju tuttavat ja läbiproovitut. Õpetaja Kimberly Steele’i lehelt leidsin aga enda jaoks ühe toreda uue mõtte, mida vahest teistelgi huvitav katsetada oleks.

Kimberly Steele soovitab õpetajatel esimesel koolipäeval mitte ainult õpilastele keskenduda, vaid pöörata suuremat tähelepanu ka iseendale, sest tihti jääb just see osa tähelepanuta. Kuigi õpilased võivad teada õpetaja nime, ei tunne nad teda. Seetõttu olekski hea rääkida lastele alustuseks veidi rohkem iseendast - mitte ainult seda, mis aineid sa õpetad ja kui kaua juba õpetaja olnud, vaid ka seda, mis ei ole õpilaste jaoks nii ilmne - õpetaja võiks lastele rääkida sellest, kus ta üles kasvas, oma koolist, huvidest, perekonnast, isegi unistustest. See teeb õpetajast reaalse inimese, kellega õpilased oskavad suhestuda; nad hindavad teadmisi, mis toovad õpetaja neile lähemale.

Räägi endast
Paljudes koolides on õpetajad ja õpilased juba enne otsest kokkupuutumist õppimise näol üksteisega tuttavad, sest toimetavad igapäevaselt ühes koolimajas. Seetõttu võib tunduda, et kõik nii või naa juba teavad üksteist. Sellisel puhul sobib õpetaja Nicole Honour’i sõnul alustuseks kõigile hästi tuntud tegevus - tean / tahan teada / sain teada. Seda kasutatakse küll tavapäraselt uue teemaga tutvumisel, kus esimesse tulpa kirjutab õpilane, mida ta asjast juba praegu teab; teise tulpa, mida sooviks teada ning kolmandasse, mida peale teema läbimist uut teada sai.

Kui seda tegevust kasutada esimeses tunnis õpetaja kohta, kes varem õpilasi veel õpetanud pole, aga kes teda siiski oma kooli õpetajana teavad, tekib tavaliselt esimesse tulpa võrdlemisi pikk nimekiri - seal on igapäevaselt märgatavad asjad - mis autoga õpetaja sõidab, kus ta poes käib jne. Kui jõutakse tulbani - mida tahan teada, tekivad sinna tavaliselt küsimused, nagu mis õpetajale nalja teeb, millist muusikat ta kuulab, kas ta on kohtunud mõne kuulsusega jne.

Aga nüüd tunni sisu enda juurde. Õpetaja valmistab nimekirja enda kohta käivatest faktidest, alates oma sünnikohast kuni oma lemmikmeeskonnani korvpallis. Kõik need kirjapandud faktid on rullikeeratuna kausis, kust iga õpilane võtab omale ühe paberi. Seinale on kinnitatud suur plakat, mille keskel on õpetaja nimi ning õpilased hakkavad üksteise järel oma loositud fakti klassikaaslastele plakatil illustreerima. Kes arvab ära, teeb järgmise joonistuse. Selliselt kujuneb õpetajale plakat, mis tutvustab teda läbi väikeste pildikeste - “seda kõike teate te nüüd minu kohta”.

Uuel tunnil jäävad erinevate klasside poolt koostatud plakatid klassiruumi seintele ning õpetaja viib läbi 20-küsimuselise valikvastustega viktoriini, mille juures võivad õpilased ka plakatitelt vastuseid otsida. Loomulikult ohkavad õpilased, kuuldes, et juba teisel tunnil toimub test, aga viktoriini tulemustega on seotud väike preemia. Kui testid on järgmiseks päevaks parandatud, on neile lisatud kupong. Iga õige vastusega küsimus, mis peale kümne õige vastuse veel õigesti arvatud oli, andis õpilasele kupongi, mille väärtuseks on lisapunktid reaalses kontrolltöös.

Kui nüüd kõige lõpetuseks tulla tagasi esialgse tean / tahan teada / sain teada lehe juurde, siis tegevuse lõpetamiseks kirjutavad õpilased viimasesse lahtrisse kolm asja, mida nad oma õpetaja kohta teada said. Kodutööks jääb õpilastele koostada paberile vabas vormis 7-10 illustreeritud fakti enda kohta ja läbi selle tekib klassiruumi seintele kokku põnev materjal just esimese lastevanemate koosoleku ajaks.

Võib tunduda veidi kummaline pühendada endale kui õpetajale terve tund või rohkemgi. Kuid peale sedalaadi tegevust on laste jaoks müstilisest õpetajast klassi ees saanud tavaline inimene, keda nad tunnevad ja kellega koos on neil hea ning julge uut õppeaastat alustada.

Nimed selgeks
Ka nimede õppimine on teatavasti iga kooliaasta alguses õpetajale suur väljakutse. Kuidas jätta meelde mitme klassitäie laste nimed? Selleks on õpetajatel ka palju erinevaid võimalusi. Õpilase jaoks on tema nime meeldejätmine suur asi, see tõstab tema silmis õpetaja väärtust. Kui õpilased end tutvustavad, siis tuleks proovida meelde jätta nii palju nimesid kui võimalik. See on lihtsam, kui asi enda jaoks mänguks pöörata. Esimese nädala jooksul võib mängida õpilase nimetamise mängu iga tunni lõpus - õpetaja käib tunni lõpus klassi nimekirjaga ringi ja proovib arvata iga õpilase nime. Nädala lõpus proovib ta seda ilma nimekirjata, tavaliselt on selleks ajaks nimed selged.

Üks võimalus on ka istumise plaani sisse seadmine. See tuleks koostada nii pea, kui klassi nimekiri on paigas. Isegi kui istumisplaani pole plaanis kogu aasta vältel kasutada, aitab see esimestel nädalatel õpilaste nimed kiiresti selgeks saada. Kui nimede meeldejätmine on probleem, siis võib panna õpilased istuma tähestiku järjekorda. Tihti tehakse seda perekonnanime põhjal, kuid võiks proovida ka eesnime põhjal lapsed järjekorda seada.

Uue klassi puhul tuleb loomulikult tähelepanu pöörata ka õpilastele endile. Tutvumismängud on olulised, sest läbi nende saavad õpilased üksteisega tuttavaks. Õpetajale paistab aga õpilaste tausta kõrval ka laste koostöötamise võime grupis ning potentsiaalsed probleemid, millega saab kohe tegelema hakata. Palju mõtteid erinevate tegevuste ja võimaluste kohta esimesteks koolipäevadeks või -nädalateks võib leida järgnevatelt lehtedelt:

Kim’s Korner for Teacher Talk - Jäämurdjad 
Education World - Tagasi kooli jäämurdjad (arhiiv) 
Love Teaching - Mõtteid esimeseks päevaks 

Refereeritud: KIM'S KORNER FOR TEACHER TALK, foto: Flickr ja Flickr

Tallinnas asuv Sakala gümnaasium on tõepoolest paljuski ühe pere asi – Jekaterina Gridneva on direktor, tema ärimehest isa Valeri Gridnev koolihoone omanik ning pikka aega samuti pedagoogina töötanud ema Nadežda Parol on gümnaasiumi pidava mittetulundusühingu juht, kirjutab Eesti Ekspress. Lehest saate ülevaate kooli minevikust ja olevikust.

Loe lisaks:

• Eksamitulemuste põhjal on parim kool Tallinna reaalkool

"Kui õpetaja ja õpilase suhte inimlikku mõõdet ühiskonnas enam tähtsaks ei peeta, kui ignoreeritakse õpetaja väärikust ning võimet teha iseseisvaid otsuseid, peletab see ärksad inimesed koolist eemale," kirjutab Kõnnussaar Eesti Päevalehe arvamusküljel.

Loe lisaks:

• Metsaülikool: nii haridus kui haritus tulevad õpetajakoolituses

Foto: Flickr

Avaaktus ei erine suurte koolide omast: lauldakse hümni, direktor peab kõne, 1. klassi astuja saab kätte aabitsa ja õpilaspileti ning lõpetuseks on väike kontsert, kirjutab Õpetajate Leht. Aktusel on aukohal kuueaastane Iti, kes alustab oma kooliteed. „Itile ei ole kool võõras, sest tema ema on õpetaja ja vanemad õed-vennad siinsamas käinud,” lausub direktor Ants Pirso.

Ruhnu kool on nagu suur pere - siin rõõmustatakse üksteise edusammude üle ja jagatakse murehetki.
Ants Pirso on kümme aastat olnud direktoriametis, õpetab ka matemaatikat, füüsikat, keemiat. Pikemalt loe juba Õpetajate Lehest.

Foto: Koolielu arhiiv

Pikniku käigus harutatakse puudelt maha rõõmsavärviline kudumisgrafiti, mis püstitati sinna kevadel, keskkonnahariduse keskuse 10. sünnipäeva puhuks. Kudumisgrafiti jätkab oma uut elu kaltsuvaibana uues loodusmajas, mis valmib järgmisel aastal.

Loodusmaja õpilasi ja lapsevanemaid tuleb tervitama linnapea Urmas Kruuse. Samuti osalevad Maarja küla juhataja Ly Mikheim ja 3 elanikku, kes hakkavad kudumisgrafiti lõngast vaipa kuduma.

„See aasta tuleb meile teisiti,“ lubab huvikooli Tartu Loodusmaja uus direktor Signe Söömer. „Väikesed inimesed alles avastavad maailma ning looduse süvaõppega huviringide kõrval pakume kõigile 4.-6. klassi lastele võimalust oma nina loodusesse toppida ja uudishimu rahuldada uues silmaringi huviringis.“

Algav õppeaasta on juba 59. looduse huvihariduse aasta Tartus. Äsja pandi nurgakivi uuele loodusmajale ning järgmine aasta võetaksegi vastu juba uues majas aadressil Lille 10.

Allikas: Tartu Loodusmaja pressiteade