Juubeliaastat tähistab Novaata filmiprogramm, esinevad Oslo Skyline ja Põhja-Tallinn ning osa saab võtta mängudest, võistlustest ja muudest tegevustest.

Tegevused toimuvad Solarise keskuse kolmel korruse ning demonstratsioonesinemisi saab vaadata aatriumis lava-alal. Ennast tutvustavad noorteühendused, huvikoolid, spordiklubid ja tantsustuudiod. Tallinna Noorsootöö Keskuse noortekeskused on teisel korrusel sisse seadnud noortekeskuste ala, kus toimub nii mänge kui töötube ning kus võib ka niisama mõnusalt aega veeta. Lisaks toimub läbi kogu Solarise keskuse elusuuruses lauamäng, kus igaühel on võimalus ennast ja oma teadmisi proovile panna ning õnnelikematel auhindu võita.

Avapäeva õhtul toimub noorte filmitegijate eriprogramm kinos Artis. Linastuvad 2012. aastal tähelepanu pälvinud lühifilm, dokumentaalfilm ning animafilm.

Novaata esimese päeva lõpus esitavad Nukuteatri näitlejad laule noortemuusikalist „Kevadine ärkamine“. Esinevad Getter Meresmaa, Markus Robam, Saara Kadak, Stig Rästa, Silver Laas, Mari Ronimois, Norman Salumäe, Anna Põldvee, Mihkel Tikerpalu ja Reigo Tamm.

Novaata juubeliaasta lõpetab välikontsert. 1. septembril algusega kell 17.00 astuvad Nokia Kontserdimaja esisel laval üles Oslo Skyline ja Põhja-Tallinn.

Novaata ehk Noorte Vaba Aeg Tallinnas on Tallinna Noorsootöö Keskuse projekt, mille eesmärk on edastada noortele infot Tallinnas toimuvatest huvitegevustest.

Novaata korraldamisel on koostööpartneriteks Tallinna Spordi- ja Noorsooamet, Harju Maavalitsus, Solaris Keskus AS, Skypark, Kuulsaal, Kalev, Make Up Store, Lasergame, Coca-Cola Hellenic, Apollo, Pärl, Juku Mängumaa, Tallinna Tantsuakadeemia ning Eesti Pandipakend.

Infomess on avatud 30. ja 31.augustil kell 14.00-19.00; 1. septembril kell 13.00-18.00.

Täpsem info Tallinna noorte infokeskuse kodulehelt www.taninfo.ee/novaata2012

Allikas: BNS

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal: Noorsootöö teenused ei ole ühtlaselt kättesaadavad

Aktus toimus traditsiooniliselt Pärnus Brackmanni pargis.

Kuid Tallinna Tehnikaülikooli logistikaprofessori Dago Antovi sõnul kipuvad oma võsukesi kooli vedavad vanemad seal ise ohtlikke olukordi tekitama."Suur häda on minu hinnangul selles, et kui kunagi Tallinnas koole ehitati, siis peaaegu üldse ei viidud lapsi autoga kooli," ütles Antov Postimehele. "See tähendab, et koolide juures auto parkimiseks või isegi korraks peatumiseks ruumi sisuliselt ei ole. Hommikuti on koolide ümbruses ikka korralik tohuvapohu." Vaata ERRi uudisteportaalist!

Valla meeleheitlik katse tekitas kõneainet Lõuna-Eesti teisteski omavalitsustes, kirjutab Õpetajate Leht. Põhjust on: koolis õppis mullu 131 last, neist gümnaasiumiosas 32, aastane sündide arv on tõusnud 15-le, kuid gümnaasiumi pidamiseks on seda vähevõitu.

„Elevust tekitasime, kuid mitte piisavalt,” lausub vallavanem Raul Kudre. Siiski tuleb 10. klassi 11 õpilast mulluse kuue asemel. Loe edasi juba Õpetajate Lehest.

Samal teemal:

• Haridusjuht: ka väiksematele maagümnaasiumitele tuleks võimalus anda
• Kuidas edeneb koolivõrgu optimeerimine erinevates maakondades?

27. augustil toimub Pedagoogilise Seminari aulas (Räägu 49, 4. korrusel) ühinemisele pühendatud pidulik sündmus, kus muusikalise tervitusega esinevad kolledži üliõpilased ja õppejõud ning kõnelevad TLÜ rektor Tiit Land, Pedagoogilise Seminari direktor Koit Nõlvak ja Üliõpilaskonna esindajad.

Tallinna Ülikooli ja Tallinna Pedagoogilise Seminari ühinemisleping kirjutati alla käesoleva aasta 28. juunil Tallinna Ülikooli rektori Tiit Landi ning haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo poolt.

Pedagoogiline Seminar asutati 1935. aastal Eesti Naisliidu algatusel ning on katkematult tegutsenud kuni tänase päevani. 2006. aasta omistati seminarile rakenduskõrgkooli staatus. Seminaris õpetatakse koolieelse lasteasutuse õpetaja, noorsootöö ja sotsiaaltöö erialasid.

Tallinna Ülikool on interdistsiplinaarse ja rahvusvahelise suunitlusega avalik-õiguslik ülikool, mille missioon on toetada Eesti jätkusuutlikku arengut teadustöö ja selle tulemuste rakendamise, haritlaste ettevalmistamise, ühiskondliku mõttevahetuse ning akadeemilise partnerluse edendamise kaudu. Ülikooli põhiväärtused on avatus, kvaliteet, professionaalsus ja ühtsus. TLÜs õpib töötab ligi 10 000 üliõpilast, neist 500 välisriikidest. Igal aastal osaleb ülikooli täiendusõppes 15 000 täiskasvanud õppijat. Ülikoolis töötab üle 1000 inimese, kellest 532 on akadeemilised töötajad ning 124 välisõppejõud ja teadurid.

Koolide suurem vabadus õppetöö sisu ja meetodite arendamisel on kahtlemata väga vajalik, kirjutab Orav Õpetajate Lehes. McKinsey & Co 2007. aastal koostatud haridussüsteemide uuringu kohaselt on maailma tulemuslikumate haridussüsteemide aluseks eelkõige õpetajate ja õppetöö läbiviimise kvaliteet, mitte õpikesk­kond, materiaalne kindlustatus, sotsiaalne taust vms (McKinsey&Co, Kuidas maailma tule­muslikumad haridussüsteemid on jõudnud tippu, 62 lk).

Kümne maailma paremikku kuuluva haridussüsteemi kogemused näitavad, et koolide tulemuslikkuse tõstmise olulisimateks eeldusteks on kolm põhilist tegurit: õigete inimeste leidmine õpetajaametisse, nende headeks õpetajateks-juhendajateks kujunemise tingimuste loomine ja suutlikkus tagada iga õpilase õpetamine parimal võimalikul viisil.

Kooli kvaliteeti ei määra see, kui uhkest puust on lauad ja toolid klassiruumis, vaid millised on teadmiste edasiandmise vahendid ja meetodid. Pikemalt loe Õpetajate Lehest.

"Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia õigel kasutamisel ei parane ainult õpiolukord, vaid võib olulisel määral väheneda ka õpetajate koormus -ja mitte kordades, vaid isegi rohkem," vahendab Postimees Keevalliku arvamusavaldust.

Foto: Flickr

Samal teemal

• Raivo Juurak: palga tõstmise kõrval tuleks õpetaja koormust vähendada
• Tehnoloogiakasutus koolides

Saabumisel imetleti kaunist mereäärset loodust, imeilusaid vaateid ja vahetati kiirelt muljeid vihmasest suvepuhkusest. Suveseminari avas tervitussõnadega EKÕL-i juhatuse esimees Küllike Kütimets.

EKÕL-i seminari peaesinejaks oli kutsutud Eesti muinasjutukooli eestvedaja ning suurepärane jutuvestja Piret Päär. Jutuhommiku alguses vaipa enese ette laotades ning küünalt süüdates tõdes Piret, et eriti sageli ta lastele lugusid ei räägi. Pigem on tema kuulajateks hoopis täiskasvanud, kellele tuleb aga lugusid vesta selleks, et lastel oleks keegi, kes neile lugusid jutustab.

Miks on meile lugusid ja nende rääkijaid vaja? Eks ikka selleks, et ennast ja ümbritsevat paremini mõista, elu avaramalt näha või kasutades Pireti enda sõnu "Aidata end üle mõnest suurest mäest või sügavast orust". Piret pani klassiõpetajate südamele: "Võtke aega, et rääkida omavahel lugusid! Ja rääkige lastele, eriti pärimuslugusid.“ Sageli tõi ta näiteks oma ema - kuidas ema lugude jutustamine muutus neid väga lähedaseks. Õpetajad said kaasa mitu toredat lugu. Päeva lõpuks oli õpetajatel võimalik paarilisega muinasjutu jutustamist katsetada. Koduseks ülesandeks jäi aga luuletuse kirjutamine.

Pärast õhtusööki arutas EKÕL-i maakondade esinduskogu möödunud õppeaasta tegemisi ning koos anti neile positiivne tagaside. Koos tehti innukaid plaane edaspidiseks. Õhtutundidel nautisid õpetajad loojuvat päikest merekaldal.

Teisel päeval jätkus koolitus parima praktika jagamisega, kus esinesid tegevõpetajad. Seminaril osalejad jagati kahte töötuppa.

Folkloori käsitlemine õppetöös

Ühe töötoa juhendajad Kersti Tarkmees Kadrina keskkoolist ja Eha Kaukvere Jäneda koolist tutvustasid muinasjuttude ja folkloori temaatika käsitlemise võimalustest õppetöös. Eha tutvustas oma raamatut „Rahvaluule: töölehed I ja II kooliastme emakeeletundi“. Antud õppematerjal aitab eesti rahvaloomingut lastele lähemale tuua, sõnavara, loovust ja fantaasiat arendada ning funktsionaalse lugemise oskust parandada. Töölehtede temaatika on seotud eesti rahvaloominguga: muinasjutud, muistendid, kõnekäänud,  naljandid, mõistatused, vanasõnad, rahvalaulud, vanarahva tarkused. Kersti tutvustas erinevaid võtteid nukkude tegemiseks, mille abil saab tundides läbi viia dramatiseeringuid. Nukkude ja muude tegelaste meisterdamiseks innustas juhendaja järgima rohelist mõttelaadi kasutades jääkmaterjale. Kõik õpetajad valmistasid oma nuku.

Teine töötuba oli teemal „Animeeritud muinasjutt“. Tiiu Leibur Pärnu Koidula Gümnaasiumist ja Ene Moppel Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumist tutvustasid uue õppekava rakendamist ja õppeainete integratsiooni  võimalusi ainetundides. Juhendajad julgustasid õpetajaid ainetunnis IKT-vahendeid rakendama. Praktiliste oskuste arendamiseks soovitasid esinejad osaleda Koolielu portaalis toimuvatel teematilistel õppimisüritustel ja e-kursustel (koolituskalender tuleb Koolielus välja 3. septembril).

Seminar toimus Lepaninal. Foto: Flickr

Suveseminari viimane esineja oli Kaie Lõhmus Viljandi Jakobsoni koolist. Ettekanne “Loovkirjutamine” andis hulganisti praktilisi nõuandeid eesti keele ja kirjanduse tundidesse. Julgustas õpetajaid kasutama loovkirjutamise võtteid, näiteks: peidetud jutu osaga kirjutamine, näpunukkude dramatiseeringu põhjal loovjutu kirjutamine ja teisi häid mõtteid.

Seminaril oli klassiõpetajatel võimalus tutvuda Kirjastuse TEA uue õppekirjandusega ning seda endale soetada.

Tagasisõidul jätkusid elavad arutelud kuuldud teemade üle ja kindlasti võtsime suveseminarilt kaasa palju häid mõtteid ja võtteid oma igapäevasesse õpetajatöösse ning algavasse õppeaastasse.

Suveseminari toimumist toetas ESFi programm "Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine 2008-2014". Programmi viib ellu Sihtasutus Innove.

Kaunist ja töökat kooliaastat kõigile!

EKÕL-i maakondade esinduskogu Tallinna esinaja Külli Arand (Tallinna Saksa gümnaasium)

Klassiõpetajad Viimsi koolist

Kui suudame tuua lapsed kooli aasta varem ja lühendada nende õppeaega veel teise aasta võrra, saaksime mitu kasulikku tulemust: lapsed pingutavad õppida nooremana, siis kui aju on paindlikum; teiseks, ülikooli tuleks noored kaks aastat varem ehk oma eriala õpitakse siis, kui võimekus on suurim, kirjutab Vilo Postimehes.

Miks ei võiks lapsed juba varem kooli minna? Foto: Flickr

Tallinna IV Joonistustriennaal: Dialoog / Tallinn IV Drawing Triennial: Dialogue

Kullo Lastegaleriis 22.08-8.09.2012
Avamine 22.09 kell 16.00

Kullo Lastegalerii
vanalinnas , Kuninga 6
Avatud T-L kell 10.00-18.00
galerii@kullo.ee
6446873