Kultuurikomisjon pidas neljapäeval õpetajakoolituse teemalise väljasõiduistungi Tartu ülikooli Narva kolledžis, teatas riigikogu pressitalitus BNS-ile.

Komisjoni esimehe Urmas Klaasi sõnul peab õpetajakoolitusega käsikäes käima ka õpetajate ettevalmistus ja õpetajate täiendkoolitus. „Kõik saab alguse sellest, et senisest enam on vaja populariseerida õpetaja ametit. Riigil tuleb noori motiveerida õpetajaks õppima riiklike stipendiumitega,“ ütles ta.

Klaas tõi esile, et õpetajakoolitus ei saa olla ülikoolide jaoks teisejärguline töö. „Ülikoolid peaksid enam väärtustama ja motiveerima pedagoogika õppejõude. Riigipoolne ülikoolide rahastamine läbi tulemuslepingute ja Euroopa Liidu tõukefondide abil peab kindlasti toetama õpetajakoolituse arengut,“ märkis ta.

Klaas selgitas, et õpetajakoolituse side praktikaga on nõrk. Uus aeg nõuab õpetajatelt väga palju uusi oskusi. „Kultuurikomisjon on otsustanud õpetajakoolituse teema viia riiklikult olulise küsimusena riigikogu täiskogusse,“ tõdes ta.

Õpetajakoolituse teemalisel istungil esinesid Tartu ülikooli Narva kolledži direktor Katri Raik, õppedirektor Alo Lõoke, haldusjuht Jaanus Villiko ning haridus-ja teadusministeeriumi peaekspert Vilja Saluveer.

Kolmapäeval külastas kultuurikomisjon Narva muuseumi, kus arutati muuseumi tegevust sihtasutusena. Kultuuriministeeriumi asekantsleri Anton Pärna osavõtul käsitleti ka Eesti muuseumivaldkonna arengut laiemalt. Samuti tutvuti Narva bastionite renoveerimisprojektiga. Komisjon käis ka Narva teatris „Ilmarine“ ja kohtus kultuuriseltside esindajatega. Ka külastasid nad Aleksandri Suurkirikut ning said ülevaate renoveerimistöödest.

Allikas: BNS

Õpiku autorid on Reet Bobõlski ja Helin Puksand.

Komplekti tähtsamad keeleteemad on häälikuortograafia, käändsõna ja käänded, tegusõna vormimoodustus, lausete liigid. Eelnevast palju enam on aga tähelepanu pööratud keelekasutusele mitmesugustes suhtlussituatsioonides ning erinevatele tekstiliikidele: tekstide funktsionaalsele lugemisele, loetu analüüsile ja tekstiloomele. Tekstid on esitatud komplektis keeleteemadega seotult.

Õpikut saab lehitseda Koolibri kodulehel.

Sõprade eeskuju või see, et kodus sellist sööki ei pakuta, mängivad nende endi sõnul kõige väiksemat rolli, teatab Tervise Arengu Instituut.
 
Uuringu järgi häirib koolitoidu juures õpilasi kõige enam see, et toidud, mis peaksid olema soojad, on jahtunud, kui liiga sageli pakutakse samu toite, makaronid on liiga pehmeks keedetud või kartulid imeliku maitsega. Samuti on oluline hügieen. „Kui tihti öeldakse, et koolitoidu paremaks muutmine seisab raha taga, siis need on sellised asjad, mida annaks muuta ilma täiendavate rahaliste vahenditeta,“ lausus Tervise Arengu Instituudi ekspert Tagli Pitsi.
 
Vähemalt pool koolilõunast söövad iga päev olenevalt vanusegrupist ära 49-72% õpilastest, kõige kehvemad sööjad on 6. klassi õpilased. Umbes pooltel õpilastel jääb peale koolilõuna söömist mõnikord kõht tühjaks. „Seda põhjendasid õpilased ise peamiselt sellega, et pakutud toit ei maitsenud neile või portsjonid olid liiga väikesed,“ märkis Tagli Pitsi. „Toitlustajate hinnangul on järelejätmise põhjuseks ka see, et õpilased ei ole harjunud koolis pakutavat toitu sööma, mida aga õpilased niiväga esile ei toonud.“

Lühike söögivahetund
Üheks koolitoidu mittesöömise põhjuseks on ka söögivahetunni toimumise aeg. Suurtes koolides on tihtipeale nii, et nooremad õpilased saavad süüa liiga vara ning vanemad liiga hilja, mistõttu ostetakse näksimist puhvetist või lähedalasuvast poest. Veerand õpilastest tõdesid, et söögivahetund on nende jaoks liiga lühike. Rahulolu on kõige väiksem teiste õpilaste käitumisviisiga sööklas, toidu puhtusega ja kättesaamise kiirusega.
 
Kõige meeldivamad toidud-joogid koolimenüüs on õpilaste arvates morss ja mahl, kartuli- ja makaroniroad, liha- ja hakklihatoidud. Ei meeldi aga verivorst, maksatoidud, kala (va kalapulgad), keefir, osadele õpilastele ka supid. Oma „kokatädidega“ on väga rahul 60% ja enam-vähem rahul 30% õpilastest.
 
Õpilaste hinnangul mõjutab nende üldisi toitumisharjumusi kõige enam kodune toiduvalik - nii vastasid pea pooled. Olulisteks mõjutajateks on ka ajapuudus ja vanemate toiduvalmistamise oskused.

Hommikusööki valdavalt süüakse
Hommikusööki süüakse valdavalt kodus: mitte kunagi ei tee seda tööpäeviti ja nädalavahetuseti vaid 3-7% õpilastest. Need õpilased toovad põhjuseks, et nii vara pole veel kõht tühi või pole aega süüa. Enamik õpilastest sööb iga päev õhtul kodus sooja toitu, mitte kunagi või vaid paaril korral kuus saavad seda 1-3% õpilastest. Kodus pakutavatest toitudest söövad õpilased igapäevaselt kõige enam toite kartulist (nt friikartulid), makaronidest ja köögiviljadest. Samuti maitsevad õpilastele mahlad-morsid ning piimatooted: jogurt, piim, kohukesed, kohupiim.
 

Foto: Flickr

Eestis valmistatakse koolitoit 90% koolides kohapeal asuvas sööklas, termostes tuuakse toit alla 10% koolidesse. Uuringu ühe osana viidi läbi ka menüüde teoreetiline analüüs. „Kui energia ja põhitoitainete osas saab menüüdega enam-vähem rahul olla, siis paljude vitamiinide defitsiit osutab sellele, et menüüd võiksid sisaldada rohkem puu- ja köögivilju, kala, täisteratooteid, kohupiima,“ lausus kokkuvõtteks Tagli Pitsi.
 
Koolinoorte toitumisharjumuste ja koolitoiduga rahulolu uuringu viis tänavu jaanuaris Tervise Arengu Instituudi tellimusel läbi OÜ Eesti Uuringukeskus. Selles osales 1300 õpilast, kes jagunesid võrdselt 3., 6., 9. ja 12. klasside vahel ning 49 toitlustajate ja 49 kooli juhtkonna esindajat.
 
Uuring on kättesaadav Tervise Arengu Instituudi kodulehel uuringute andmebaasis: http://www.tai.ee/et/terviseandmed/uuringud
 
Samal teemal:

• Koolikokad ammutasid üheskoos uusi ideid
• Konverents annab ülevaate koolitoitlustamise olukorrast Eestis

Vernieri andmekogujad ja sensorid on Eestis paljudes koolides kasutusel, sellele on kaasa aidanud ka Tiigrihüppe Sihtasutuse TeadusTiigri projekt.

Vernieri andmekogujaid ja sensoreid kasutakse ennekõike loodus- ning reaalainetes. Sama andmekogujat saab kasutada nii füüsika, keemia kui bioloogia tunnis, vahetada tuleb vaid sensoreid. Vernieri seadmetega saab ka kehalise kasvatuse tunni põnevamaks muuta, mõõtes näiteks  õpilase kiirust, kiirendust või käe survetugevust. Inimeseõpetuse tunnis saab mõõta EKG-d, südametööd, kopsumahtu, vererõhku. Andmetöötlustarkvara võimaldab tulemusi kõikvõimalikul moel analüüsida ning järeldusi teha. Ka lihtsad katsed muutuvad digivahendeid kasutatades põnevaks teadustööks.

Õpetajad said ise katsetada

Kõigest sellest rääkis suvekooli töötoas ka Vincent English, ja õpetajad said samas andmekogujat ise proovida. Katse oli lihtsamast lihtsam: sensorit tuli peos soojendada ja siis jälle jahutada ning reaalajas tekkis ekraanile temperatuuri kõikumisi järgiv graafik. Seejärel vaadati, missuguseid andmetöötluse võimalusi LabQuest2 pakub.

Töötuba ette valmistamas. Vasakul Vincent English.

Kõik õpilased on kaasatud

Lühikeses usutluses Koolielule tõi Vincent English välja, et kaasaegne andmekoguja võimaldab õpetajal töösse haarata kõik õpilased, ükskõik, kas nad viibivad klassiruumis või mitte. Andmekoguja ekraanipilti saab juhtmevabalt üle kanda nii arvutisse, iPadi ekraanile kui nutitelefoni rakendusse. Ehk siis üks teeb katset ja jälgida saavad seda kõik, sõltumata asukohast. “Me ei jäta ühtegi õpilast kõrvale, see on ühendav teadus,” lausus Vincent English.

Ta selgitas, et kui koguda või mõõta andmeid traditsioonilisel moel, nõuab nii katse kui tulemuste analüüsimine palju aega. Ühel hetkel tekib õpilasel tunne, et ta ei olegi enam protsessis osaline, kõik justkui seisab paigal, ta kaotab huvi. „Õpilane võib isegi unustada põhjuse, miks üldse katse ette võeti,“ ütles Vincent English. „Andmekogujad, mis meil on, on väga kiired ja tõhusad – õpilane näeb, kuidas katse algab, kulgeb ja lõpeb, näeb andmete teket arvutiekraanil reaalajas. Iirimaal läbiviidud uuringud on näidanud, et õpilastel, kes kasutavad andmekogujaid, on järeldusoskus parem kui neil, kes taolisi katseid ei tee, rääkimata oskusest kasutada  infotehnoloogiat,“ lausus Vincent English.

Aga raha varustuse muretsemiseks?

„Raha ja varustus –  see on igal pool sama probleem,“ tõdes Vincent English. „Muidugi on andmekogujate ostmine koolile suur väljaminek. Aga kui mõelda, missuguseid investeeringuid teevad koolid (ja riikide haridussüsteemid) arvutitesse ja tarkvarasse, siis investeering andmekogujatesse on tunduvalt väiksem.“

Vincent English on ise töötanud matemaatika- ja füüsikaõpetajana, praegu panustab ta õppekava toetavate õppematerjalide arengusse Vernier Software & Technology meeskonnas. Vernier on üks maailma juhtivatest ettevõtetest, mis arendab ja toodab andmekogujaid ja sensoreid loodus- ja reaalainete õpetamiseks ning laboritööde läbiviimiseks nii sise- kui  välitingimustes. Vaata lähemalt http://www.vernier.com/  

Eestis tarnivad koolidele mõeldud Vernieri katsevahendeid Total Eesti OÜ ja Pasco katsevahendeid OÜ Laboritugi, kes on Tiigrihüppe Sihtasutuse TeadusTiigri projekti koostööpartnerid.

Õpetajad katsetamas.

Vaata lisaks:

• Uurimuslikke töid Vernieri andmekogujaga
• Valik töölehti digitaalsete andmekogujatega uurimistööde läbiviimiseks

Pildid: Madli Leikop

"Praegu on otsustav aasta, kuidas me suudame Eesti riigis säilitada põhikoolivõrgu - asi on muutunud nii keerukaks ja koolid nii väikeseks, et on vaja tõsiselt mõelda, kuidas seda koos hoida," rääkis haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Küttis ERR Uudistele.

Kõige selle saavutamiseks tuleb Küttise sõnul muuta seadusi, vastavad ettepanekud jõuavad valitsusse septembri algul. Kõige kiirem on mõistagi õpetajate palgatõusuga. "Minister on lubanud, et 1. jaanuarist 2013 on palk vähemalt 700 eurot + 20 protsenti motivatsioonisüsteemi loomiseks koolis," ütles Küttis.

Palgatõus tugineb kolmel vaalal, millest esimene on lisaraha riigieelarvest, säästu annab ka koolivõrgu korrastamine, mille üks osa on ka õpetajate arvu vähendamine, ning kolmandaks - kõik õpetajatele määratud raha peab ka õpetajateni jõudma. 

Samal teemal:

• Haridusjuht: ka väiksematele maagümnaasiumitele tuleks võimalus anda

Haridusministeeriumi asekantsler Kalle Küttise kohtumisel Türil maakondade haridus- ja noorsoojuhtidega said selgeks algava õppeaasta peaküsimused, milleks on õpetajate palgatõus ja koolivõrgu optimeerimine, vahendab ERR Uudised "Aktuaalset kaamerat".

Kalle Küttis ütles, et haridusministeeriumi esimene mure on säilitada maal põhikoolide võrgustik ja kuna ühiskond pole radikaalseks gümnaasiumireformiks veel valmis, tuli muuta taktikat.

"Hakkame igasse maakonda looma puhast akadeemilist gümnaasiumi ja selle juurde tekitama õpetajate kompetentsi, eks siis elu näitab, kellel siin maakeral on õnne jätkata, kellel mitte," märkis Küttis.

Võrumaa haridusjuhi Pille Libliku hinnangul tuleks võimalus anda ka väikestele maagümnaasiumitele. "Teadupärast on ju üle terve Eesti selliseid gümnaasiume, kus õpib 60-80 õpilast, aga kelle õpitulemused on sellele vaatamata väga eeskujulikud," selgitas Liblik.

Foto: Flickr

Loe lisaks:

• Riigi ja omavalitsuste esindajad pidasid aru hariduskorralduse kaasajastamise üle
• Ministeerium: riigi haridusraha hakkab edaspidi soosima suuri keskkoole

2012/2013 õppeaasta algul esitletakse uut raamatut "Ettevõtlusõpik - käsiraamat". Raamatu koostaja on Kristi Suppi ja sisutoimetaja on Ülle Tõnutare. Õpik sobib kasutamiseks õpikuna gümnaasiumis ning kutseõppeasutustes ja käsiraamatuna noorele alustavale ettevõtjale. Õpik vastab riikliku õppekava Ettevõtlusõppe kursuse nõuetele, on lihtsas keeles ja kergesti loetav. Kuna õppekavas on kattuvaid teemasid, siis on õpik osaliselt kasutatav ka majandusõpetuse kursuse teemade läbimisel. 
Õpik sisaldab ülesandeid ja arutlusteemasid, pakub põhjaliku äriplaani koostamise juhendi, võimaldab selgeks õppida raamatupidamise algtõed jne. Raamatust leiab lisalugemist noortelt ja kogemustega ettevõtjatelt, on dokumendinäidiseid, ettevõtjale konkreetseid teadmisi ettevõtte registreerimisest, viiteid vajalikele interneti lehekülgedele ja seadusandlusele. Juhendid töötasu arvutamiseks, informatsiooni maksude ja maksete kohta, nõuanded tööotsijale – dokumentidest, töövestlusest jne. Raamat lihtsustab majandusõpetaja tööd ja muudab majandusõpetuse tunni õpilase jaoks veelgi huvitavamaks.

Rohkem teavet ja materjale leiate ettevõtlusõppe kogukonnast.

ESFi programmi „Hariduslike erivajadustega õpilaste õppevara arendamine“ raames koostatud õppevara jagamine koolidele 2012/2013. õppeaastaks toimub SA Innove e-poe kaudu: http://www.innove.ee/et/e-pood/hev-oppevara .

ESFi programmi „Hariduslike erivajadustega õpilaste õppevara arendamine“ toel on valmis saanud  õppematerjalid II, III, V, VI, VII, VIII ja IX klassi õpilastele. Programmi viib ellu SA Innove, toetab Eesti riik ja Euroopa Sotsiaalfond.  Programmi raames valmivad õppematerjalid on koolidele tasuta. Lisaks avaldatakse materjalid tasuta allalaadimiseks programmi kodulehel www.hev.edu.ee

Programmipere eesmärk on õppematerjalide võimalikult kiire toimetamine koolidesse, et õppevara saaks juba septembris kasutusele võtta. EHISest saab HEV-õpilaste arvu kätte  oktoobris-novembris, kuid siis on tubli tükk kooliaastat juba möödas.
 
Info õppematerjali vajaduse kohta palutakse sisestada e-poodi hiljemalt 29. augustiks 2012.
 
Alates 1. märtsist 2012. a muutus õppevara koolidesse toimetamise kord. Nüüdsest toob tellitud materjalid koolidesse ELS (Eesti Posti) kuller. Teenuse eest tasub saadetise vastuvõtja, st kool.
Kullerile tasumise võimalusi on kaks:
- sularahas kohapeal saadetise kättesaamisel, kuller annab tasumise
kohta kviitungi;
- Eesti Posti lepingulised ärikliendid saavad tasuda arve alusel.

Lisavõimalusena saab õppematerjalidele SA Innovesse (end Eksamikeskusesse) ka ise järele tulla. Aadress: Lõõtsa 4, Tallinn. Tulekust kindlasti ette teatada! Info telefonil 7350 719.

Allikas: programmi teade

Osapooled kinnitasid ühist arusaamist, et õpetajate palk peab tõusma ning palga kasvu tagamiseks tuleb leida vahendeid ka mujalt kui vaid riigi poolt eraldatava haridustoetuse seest, märkis haridus- ja teadusministeerium oma pressiteates.

Valitsuskomisjonis haridus- ja teadusministeeriumi esindanud Piret Sapp sõnas, et arutelu oli tulemuslik. „Oluline on, et jõudsime mitmes punktis põhimõttelisele kokkuleppele,“ rõhutas Sapp. „Õhku jäi ka eriarvamusi, kuid läbirääkimised jätkuvad septembris ja loodan, et jõuame võimalikult paljudes punktides kõiki osapooli rahuldavatele kompromissidele.“

Läbirääkimiste osapooled nõustusid, et osa õpetaja täienduskoolitusest peaks olema riigi vastutusel. Koolide ja kohalike omavalitsuste käsutusse jääks täienduskoolituse korraldamiseks summa, mis ulatub 1% kohalikele omavalitsustele haridustoetuse raames jagatavatest palgavahenditest.

Põhjalikult arutati, kuidas arendada edasi praegu kehtivat koolipõhise arvestusega rahastamismudelit. Omavalitsused tegid ettepaneku kaaluda võimalust määratleda seadustes kooliastme pidamiseks kriteeriumid, mis põhinevad õpilaste arvul. Lisaks rõhutasid valitsuskomisjoni esindajad haridustoetuse raames kohalikele omavalitsustele jagatava põhikooli- ja gümnaasiumiastme õpetajate palgaraha jälgitavuse olulisust. Valitsuskomisjoni on soov on see, et põhikooli arvelt ei rahastataks gümnaasiumiastet.

Eraldi teemana tõstatus hariduslike erivajadustega noorte temaatika. Läbirääkimiste osapooled olid nõus sellega, et rohkem raha suunata just hariduslike erivajadustega noorte individuaalsele toetamisele tavaklassis.

Konverentsil „Hea koolitoit – mitte ainult koka töö“ jõuavad kuulajate ette esmakordselt ka värske koolitoidu uuringu tulemused, märgib Instituut oma pressiteates.

Lisaks koolitoidu uuringu tulemustele annab Tervise Arengu Instituudi ekspert Tagli Pitsi ülevaate ka koolipuuviljakava hindamisest ning probleemidest koolinoorte toitumises. Sellele järgneb terviseameti ettekanne koolitoidu järelvalvest ning Tallinna Lastehaigla kliinilise psühholoogi Kai Teeääre ettekannet toitumise ja õppimise vahelistest seostest.

Uutest algatustest jõuavad päeva teises pooles avalikkuseni projekt „Restoran läheb kooli“ ning peagi valmiva juhendmaterjali tutvustus, mis pakub koolidele tõenduspõhiseid tervisliku toitumise ja füüsilise aktiivsuse edendamise põhimõtteid ja häid praktikaid.

Oma häid praktikaid koolipuhveti, hommikupudru või uue toitlustamise leidmisel jagavad Viimsi vald, Eesti parima koolisööklaga Vääna Mõisakool, Tallinna Pelgulinna gümnaasium ning Tallinna Järveotsa gümnaasium.

Konverentsi lõpetab paneeldiskussioon, kus osalevad Tervise Arengu Instituudi, haridus- ja teadusministeeriumi ning terviseameti esindaja, samuti koolidirektor ja meie parim koolikokk, et arutada, millised on rollid erinevate institutsioonide vahel ja kes vastutab ning mille eest hea seisab, et lapsed koolitoitu sööksid ning kuidas omavahelist koostööd tugevdada.

Konverents algab kell 10 Tallinnas Rocca al Mare Koolis (Vabaõhumuuseumi tee 8). Selle päevakava leiate siit.

Samal teemal

• Koolikokad ammutasid üheskoos uusi ideid