Tallinna Lasnamäe gümnaasiumi ja Tallinna humanitaargümnaasiumi õpetaja Kopõtin käsitleb eestikeelsele õppele ülemineku probleeme lähemalt Eesti Päevalehes.

Samal teemal:

• Kas vene õpilased vajavad eraldi eestikeelseid õpikuid?
• Vene õppekeelega põhikoolides kaalutakse osalist eestikeelset õpet

Foto: Dreamstime

Eesti Päevalehest saab lugeda täpsemalt, mida hariduseksperdid soovitavad olukorras, kus paljude vene noorte jaoks ei ole eestlastele mõeldud õpikute sisu arusaadav ja küsimus ei ole ainult erinevas emakeeles.

Samal teemal:

• Vene õppekeelega põhikoolides kaalutakse osalist eestikeelset õpet

Maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Raivo Peetersi sõnul on eelkõige tegemist siiski prognoosiga, kirjutab Saarte Hääl.

“Kuna kogu see teema on paljude inimeste jaoks väga tundlik, tahan kõigepealt rõhutada – me ei väida sugugi absoluutse kindlusega, et kõik peaks meie prognooside kohaselt minema,” ütles ta. “Praegu on seis aga küll selline, et lähiaastatel võivad maakonna koolivõrku ees oodata küllaltki suured muudatused – nii mõnigi põhikool võib muutuda algkooliks, kuna lapsi on liiga vähe.”

Ei soovi kedagi hirmutada

Eelkõige puudutab see prognoos maakoole. Maavalitsuses koostatud koolivõrgu arengukava kohaselt on praeguse seisuga elujõulisemad maakoolid Salme, Kärla, Valjala ja Muhu põhikool. “Ülejäänud koolid peaksid aga valmis olema muudatusteks,” nentis maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja.
Samas toonitas Peeters, et nad ei soovi kedagi hirmutada.

“Meie sõnum on, et peaksime võimalikele muudatustele mõtlema ja nendeks valmis olema,” lausus ta. “Seetõttu me tahamegi koolivõrgu arengukava kõigepealt õpetajatega arutada, et nende kaudu siis kohalike inimesteni jõuda.”

Koolivõrgu arengukava hakatakse arutama 28. augustil Saaremaa ühisgümnaasiumi aulas toimuval maakonna õpetajate traditsioonilisel kooliaastaeelsel üldkoosolekul.

Koolides on õpetajad olemas

Peagi algava õppeaasta eel on Saare maakonna koolid õpetajatega enam-vähem varustatud.
“Vähemalt meie poole ei ole praeguse seisuga ükski kool pöördunud abi saamiseks, ehkki vastavasisulise kirja me koolidele saatsime, et kui neil on probleeme pedagoogilise kaadriga, võime jõudumööda abiks olla,” ütles Raivo Peeters.

Peeters lisas, et kaadriküsimuste lahendamisega tegelevad lõppkokkuvõttes ikkagi direktorid. “Ju siis midagi nii väga hullu lahti pole, sest ükski direktor pole kaadriküsimuste pärast maavalitsusse pöördunud,” märkis ta.

Maakonna koolide kodulehekülgede põgus külastus ja kohaliku ajakirjanduse kuulutustekülgede sirvimine näitas aga, et üksikud õpetajate kohad on siiski täitmata. Nii näiteks otsib Kärla põhikool ajalooõpetajat, Kahtla kool kehalise kasvatuse õpetajat ja Valjala põhikool pakub tööd eripedagoogile.

Kuna laste arv on viimastel aastatel aga pidevalt vähenenud, ei suuda maakohtade haridusasutused vaid ühe aine õpetajale täit töökoormust pakkuda. “See omakorda võib tekitada raskusi õpetajate leidmisel,” möönis Raivo Peeters.

Näiteks Kärla põhikool pakub ajalooõpetajale 10-tunnise nädalakoormuse, Kahtla kool soovib aga leida kehalise kasvatuse õpetajat, kelle koormus oleks vaid 0,2273 töökoha vääriline.

Foto: Dreamstime

Samal teemal:

• Saaremaa arenduskeskus soovitab osa põhikoole sulgemise asemel algkooliks muuta
• Vaid üks gümnaasium Saare maakonnas pole utoopia
  
  

Gümnaasiumides juba varem kehtestatud piirmäär 1,36 eurot jääb samaks.

Koolilõuna maksumuse konkreetses koolis määrab kooli hoolekogu, kuid see ei tohi ületada ettenähtud piirmäärasid. Haridusosakond kehtestab endiselt koolilõuna maksumused kolmes koolis, mis ise toitlustamise teenust pakuvad: Tartu Mart Reiniku kool, Tartu Tamme gümnaasium ja Tartu Maarja kool.

Koolilõuna piirmäärade muutmine on seotud toiduainete hinnatõusuga (toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnaindeks on 2007. aasta lõpuga võrreldes tõusnud 20 protsenti). Haridusosakonna juhataja Riho Raave sõnul on peaeesmärk pakkuda koolis täisväärtuslikku toitu, kuid toiduainete hinnatõusu arvestades on see muutunud juba väga keeruliseks.

Tartu linn hüvitab 1.-9. klassi õpilaste koolilõunast 0,9 eurot ühe koolilõuna eest. Kokku kulub linna eelarvest põhikooli õpilaste koolitoidu toetamiseks 1,45 miljonit eurot. 2012/2013 õppeaastal on täielikult koolilõuna kuludest vabastatud umbes 2000 1.-9. klassi õpilast.

Allikas: BNS

Foto: Flickr

Haridus- ja teadusministeeriumi andmeil lõpetavad tänavu tegevuse Sillamäe Astangu kool, Tihemetsa põhikool, Aste põhikool, Kaarma kool, Tuudi algkool, Pikakannu põhikool ning Kabala lasteaed ja põhikool.

Sillamäe Astangu kool lõpetab tegevuse seoses Sillamäe gümnaasiumi asutamisega Astangu kooli, Kannuka kooli  ja Sillamäe Vanalinna kooli baasil.

Aste põhikooli ja Kaarma kooli baasil moodustatakse üks kool, mis jääb kandma Aste põhikooli nime ning Kabala lasteaia ja põhikooli baasil moodustatakse Kabala kool-lasteaed.

Tuudi algkool liidetakse pärast tegevuse lõpetamist Lihula gümnaasiumiga.

Pikakannu põhikooli asemel alustab sügisest erakoolina tööd Pikakannu erakool.

Allikas: BNS

Samal teemal:

• Suletava kooli asemel avatakse erakool
• Vallavolikogu seisab Võru esimese erakooli loomisele vastu
• Saaremaa arenduskeskus soovitab osa põhikoole sulgemise asemel algkooliks muuta

Koolituse päevakava
TEISIPÄEV, 21. august

11.30 - 12.00 Kogunemine ja tervituskohv
12.00 - 12.20 Sissejuhatus suvekooli, Elo Allemann
12.20 - 13.00 Head kogemused eTwinning projektitööst, Laine Aluoja
13.00 - 13.30 Videod õppetöös ja rahvusvahelistes projektides, Mari Tõnisson
13.30 Kohvipaus
14.00 - 15.30 Videokoolitus, Piret Meinberg, eStudio
15.30 Kohvipaus
16.00 - 18.00 Videokoolitus jätkub.
19.00 vaba aeg, buffet õhtusöök, jalutuskäik promenaadil

KOLMAPÄEV, 22. AUGUST

09.00 - 10.00 Hommikusöök
10.00 - 10.30  Eelmise päeva kokkuvõte, valminud videoprojektide hindamine, Laine Aluoja
11.00 - 12.00 Valik tööriistu koostööks, Meeri Sild
12.00-12.30 Hästi organiseeritud Twinspace - iga tvinnija unelm, Mari Tõnisson
12.30-13.15 lõuna
13.15-13.35 Kuidas esitleda veebipõhist projektitööd - tähelepanekuid tööst rahvusvahelises eTwinning žüriis, Meeri Sild
13.35 - 14.30 Tõhus eTwinningu tööriist, Ingrid Maadvere
14.30 -15.30  Kui hästi tunneme eTwinningut? Ingrid Maadvere, Mari Tõnisson
15.30 - 16.00 Tähtsamad eTwinningu sündmused uuel õppeaastal, kokkuvõtete tegemine ja suvekooli lõpetamine, Elo Allemann

Riigi Kinnisvara aktsiaseltsi turundus- ja kommunikatsioonijuhi Madis Idnurme sõnul informeeris ehitaja neid tööde peatamisest 3. augustil seoses varinguohu tekkega, kirjutab Tartu Postimees. Päev varem vundamendi tugevdustööde käigus vana vundamenti lahti kaevates tekkisid hoone seina läbivad praod.

Ehitaja evakueeris majas viibinud inimesed ning piiras varinguohu ala, tekkinud olukorra hindamiseks telliti põhjalik ekspertiis, mis selgitab välja vahejuhtumi põhjused ja pakub välja edasise tegevuskava.

Eeldatavasti valmib ekspertiis tuleval nädalal ning siis saab selgeks, kas koolimaja valmib tähtajaks 2013. aasta suve lõpuks või on tarvis teha mahukaid lisatöid.

Timakovi arvamusartiklit saab lugeda Postimees.ee'st.

Samal teemal:

• Jaak Aaviksoo: matemaatikat kärpiv kehalise õpetaja on metafoor
• Ministeerium tahab paremat matemaatika ainekava

Foto: Flickr

Intervjuud haridusminister Aaviksooga saab lugeda Postimees.ee'st.

Foto: Flickr

Loe lisaks:

• Ministeerium tahab paremat matemaatika ainekava

“See stipendium on suurepärane näide eraalgatuse ja riigi õnnestunud strateegilisest koostööst,” ütles Sihtasutuse Archimedes stipendiumiprogrammi konsultant Kristiina Vaik. Eraettevõtete, haridus- ja teadusministeeriumi ja Sihtasutuse Archimedes koostöös välja antava stipendiumi fondi annetasid tänavu 24 eraisikut 24 000 eurot, haridus- ja teadusministeerium lisas omalt poolt 20 000 eurot.

Selleaastased stipendiumi saajad suunduvad õppima mainekatesse Suurbritannia ja USA ülikoolidesse nagu Edinburgh, Harvard ja Massachusetts Institute of Technology. Valitud erialade seas on kriminoloogia, bioloogia, muusika, lennundus, keemia, tsiviilehitus, aju-uuringud ja immunoloogia.

Pildil on Massachusetts Institute of Technology. Foto: Flickr

“Loodame, et Noore Õpetlase stipendiaatide edulood on inspiratsiooniks tänastele lõpuklassidesse astujatele,” ütles stipendiumi nõukogu liige Tõnu Pekk. “Kodumaa piiridest kaugemale vaataval noorel on kordades suuremad võimalused enesele sobiv eriala ja õppekava leida.”

Pekk lisas, et välisülikoolidesse kandideerimiseks tuleb lõpuklasside õpilastel ettevalmistusi teha juba käesoleval sügisel, sest paljudes koolides on avalduste esitamise tähtaeg veel enne aasta lõppu. Näiteks Oxfordi Ülikoolis õppimiseks tuleb avaldus esitada juba 15. oktoobriks.

Stipendiumiavaldusi laekus sel aastal kokku 36. Taotluse esitamise eelduseks on vastuvõtt akadeemiliselt tunnustatud Euroopa või Põhja-Ameerika ülikooli. Edukaid kandidaate õnnitletakse 15. augustil kell 16.00 Telliskivi Loomelinnakus F-Hoones toimuval endiste ja praeguste stipendiaatide ning toetajate kohtumisel.

Samal teemal:

• Noore Õpetlase stipendiumi said 2010. aastal 10 tulevast üliõpilast