Lääne-Virumaaga seotud teadustööde konkursi eesmärk on eelkõige motiveerida üliõpilasi aktiivselt osalema regiooni jaoks olulistes teadus- ja arendustegevustes ning väärtustada uurimistööde potentsiaali regiooni arenduses. Üliõpilaste teadustööde konkursside korraldamine on Eestis juba pikk traditsioon – seda nii ülikoolide, erialade ja valdkondade siseselt, nii ministeeriumite kui ka erinevate organisatsioonide poolt. Küll aga senini ei ole regiooniüleselt üliõpilastöid hinnatud.

„Konkurss annab hea võimaluse saada ülevaade, mida on regiooni kohta uuritud ja milliseid andmeid on kogutud. See aitab ka tuvastada, mida oleks vaja edaspidi veel uurida, võimaldab välja pakkuda tulevaste uurimistööde teemasid ning arendada koostööd kohalike asutuste ja ettevõtetega,“ tõdeb Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledži direktor Silver Pramann.

VIROLi tegevdirektori Sven Hõbemägi sõnul on VIROL tegelenud juba pikka aega Lääne-Viru maakonna haridusvaldkonna arendamise ja mitmekesistamisega, seda just erinevate projektide läbiviimise ja tunnustusürituste korraldamise kaudu. „Soovime ka sellel konkursil anda maakondlikku tuge, et veelgi innustada üliõpilasi läbi viima uuringuid ja analüüse erinevates Lääne-Virumaale olulistes valdkondades, mille läbi aidata kaasa maakonna kui terviku arengule,“ lisas ta.

Konkursile võib esitada kõikides valdkondades 2015. või 2016. aastal kaitstud magistri-, bakalaureuse- ja diplomitöid, mis seostuvad Lääne-Virumaaga. Esitada võib ka töid, mis on juba osalenud teistel konkurssidel. Hindamisel on oluline töö seotus kohalike arengukavadega, uurimistöö rakendatavus ja akuutsus. Oodatud on kõikide Eesti kõrgkoolide üliõpilaste tööd.

Töid saab esitada 20. augustini 2016 e-posti aadressile rakvere@tlu.ee.

Konkursil osalemiseks on vaja esitada uurimistöö ja lühitutvustus, tutvu kindlasti ka konkursi juhendiga. Tulemused kuulutatakse välja avalikul sündmusel, mille täpne aeg ja toimumiskoht tehakse teatavaks septembris.

Allikas: TLÜ pressiteade.

Samal teemal:

• Doktoritöö: algajad õpetajad on motiveeritud, kuid vajavad kolleegide toetust
• Tallinna Ülikooli rektoriks valiti Tiit Land
• TLÜ õpilasakadeemia toob välja tippkursused

Iga internetti kasutav inimene jätab endast võrku maha suurel hulgal teavet, mida nimetatakse digitaalseks jalajäljeks. Miks on kasulik enda poolt väljapaisataval infovool silm peal hoida ja kas nüüdsel ajastul saab üldse rääkida privaatsusest? Nende küsimuste üle arutleb Tartu Ülikooli krüptograafia juhtivteadur Helger Lipmaa.

Vaata 100 sekundi videot siit!

Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Emotsioon jätab ekraanile jälje
• Turvalisus, privaatsus ja identiteet õppetööks keskkonda valides – võimalus või turvarisk?
• Õppekäik internetti: mäng ja teadmised käsikäes

Loo autor on Eva Palk, Inimeseõpetuse Ühingu juhatuse liige, Pärnumaa  inimeseõpetuse aineühenduse juhataja.

Kuidas sinust sai õpetaja? Mida tähendab sinu jaoks olla õpetaja? Milles näed õpetaja rolli kogukonnas, ühiskonnas?

Tahtsin juba kooliajal õpetajaks saada. Kuna olin üsna mitmekülgne, meeldis nii muusika, kunst, kirjandus, liikumine, siis tahtsingi saada algklassiõpetajaks. Aga valiku määras hoopis see, et minu kooli eesti keele õpetaja oli juba pensioniealine ja direktor tegi mulle ettepaneku õppida hoopis eesti keelt ja kirjandust. Nii saingi koolist suunamise, mis lihtsustas ka ülikooli sissesaamist. Muidugi oli tingimus see, et pärast lõpetamist tulen tagasi oma kooli – Audru kooli – õpetajaks. Nii juhtuski. Algul oli väga raske. Tundide ettevalmistus ja tööde parandamine nõudsid ikka öötunde. Kui tahad tööd hästi ja põhjalikult teha, siis see ongi aeganõudev. Hiljem läheb lihtsamaks, kogemused – mis töötab, mis mitte – tulevad ajapikku. Mõistan väga hästi neid noori õpetajaid, kes üsna ruttu alla annavad, endalgi oli selliseid mõtteid, aga nüüd olen rahul, et valikut ei muutnud. Õpetaja esmane roll on loomulikult võimalikult hästi õpilastele teadmisi jagada. Aga vähetähtis pole eeskujuks olemine – olgu need siis tervislikud eluviisid, viisakas käitumine, abivalmidus ja sõbralikud suhted nii õpilaste kui täiskasvanutega, aktiivne osalemine kultuurielus. Olen oma õpilastele ikka õpetanud, et enne kui teistelt midagi nõudma hakkate, mõelge, mis te ise andnud olete, olgu siis kogukonna või riigi tasandil: et nõuda, pean ka ise midagi panustama. Alustada võiks võimetekohasest õppimisest või lihtsalt mõnest heateost.

Mis aineid sa õpetad?

Õpetan Jõõpre koolis eesti keelt ja kirjandust, inimeseõpetust, olen natuke ka huvijuht ning  juhendan kolme näiteringi.

Mida pead õpetajaametis kõige olulisemaks?

Õpetaja ja õpilase vastastikust lugupidamist. Kui ma olen õpilase suhtes olnud ülekohtune või kogemata midagi valesti öelnud, siis julgen ka vabandada. Avalikult, klassi ees. Kui aga midagi tõsist on vaja õpilasega klaarida, siis tuleb teha seda nelja silma all. Sellest tulebki õpilaste austus õpetaja vastu. Ma ei pea tundides häält tõstma, et korda tagada. Mul on kord olemas, võib-olla just tänu vastastikusele mõistmisele. Muidugi on vahel ka erandeid, kui peab häält tõstma, aga see on tavaliselt järgmiseks korraks ununenud. On suureks boonuseks, kui õpetajal on huumorisoon. Aga nalja tegemisega ei tohi labaseks minna, siis kaob austus.

Millega veel peale põhitöö tegeled: ringide juhendamine jm huvitegevuse juhendamine? Sinu enda hobid, huvid.

Peale põhitöö pean korraldama kooli suuremaid üritusi: aktused,  jõulu- ja kevadpidu, perepäev. Juhendan kooli kolme näiteringi. Kuna kirjutan viimasel ajal neile ise näidendeid, siis loen üpris palju ja dramatiseerin sobivaid lugusid näidendiks. Viimasel ajal olen sattunud just lastekirjanduse haardesse, sest mulle meeldib lasteluuletusi kirjutada. Kuna tunnustust on toonud nii mitmedki luulekonkursid, kus osalenud olen, siis see innustab veelgi kirjutama. Mõni aasta tagasi tegin endale kandlemeisterdamise õpitoas väikekandle ja sellest on saanud mu lemmikpill. Olen juba üle kümne aasta laulnud Audru valla segakooris, ka Kirsi pereansambliga oleme mitmeid kordi esinenud. Abikaasa Ado mängib kontrabassi ja suupilli, vanem tütar Elisabet laulab ja mängib ukuleelet või klahvpille, poeg Otto-Georg mängib kitarri, noorem tütar laulab ning mängib mandoliini või kitarri, mina laulan samuti ja mõnikord saadan ka väikekandlel või rütmipillidega.

Miks inimeseõpetus? Kas inimeseõpetus on oluline õppeaine? Miks?

Kui Jõõpre kooli tööle läksin, siis öeldi, et eelmine eesti keele õpetaja, kes enne mind oli, andis ka inimeseõpetust, nüüd annad sina edasi. Ega ma vastu ei vaielnud, see on ju põnev ja eluline aine, mille kaudu noores inimeses väärtushinnanguid kujundada. See just ongi selle õppeaine olulisus: kuidas end hoida, kuidas suhelda, kuidas aidata teisi jne  Mitmedki lapsevanemad on mind tänanud, et ma nende lapsi õpetan või õpetasin. Ja tänanud on ka nii endised kui praegused õpilased. See on parim tunnustus, mis üks õpetaja tahta võib.

Mida arvad inimeseõpetuse ainekavast? Mida muudaksid?

Ausalt öeldes ma ei muudaks midagi – kõik eluliselt tähtsad teemad on ainekavas olemas. Aga ma ei tea, kuidas teistel õpetajatel, kuid minul jääb küll ühest tunnist nädalas väheks, et näiteks 8. klassi materjal vajalikus mahus läbi võtta.

Too näiteid toredatest tundidest, meetoditest.

Õpilastele meeldivad tunnid, kus on palju loomingulisust: rollimängud, paaris- ja rühmatööd, vaatamata digivõimalustele meeldivad neile oma käega joonistatud ja kirjutatud mina-raamatud, lauamängud ja plakatid.
Väga toredad on tunnid, kus on esinenud külalised: kosmeetik nahahooldusest rääkimas, hambaarst hammaste korrashoiust, politseinikud seadustest, lektorid arvuti turvalisusest või seksuaalkasvatusest jne.

Kas kasutad ainetunnis ka digitaalseid õppevahendeid. Milliseid?

Kuna Audru vald kingib kõikidele 5. klassi õpilastele sülearvutid, on meil nüüd koolis igal 5. - 8. klassi õpilasel oma sülearvuti. Kahjuks pole kõikides klassides videoprojektoreid ja see takistab natuke õpetaja tööd. Loodan siiski, et need kunagi ka saame, siis on lihtsam ka esitlusi teha.

Kas oled osalenud mõnel HITSA konkursil? Sh anna väike ülevaade, kuidas teie koolis digipööre toimib?

HITSA konkurssidel ma osalenud ei ole. Tean osade tuttavate õpetajate käest, et see nõuab tohutut aega ja teadmisi, julgen tunnistada, et mul puuduvad mõlemad. Kui mul muid kohustusi poleks, siis oleks kõik võimalik. Aga meie koolis toimub juba teist aastat järjest õppeaasta vältel õpetajate „digiharimine”. Meie kooli vilistlane, tegus ja noor, kuid nõudlik arvutiõpetaja Sten Sang jagab väga huvitavaid teadmisi ja võimalusi, mida õppetöös kasutada. Ka õpilaste oskused on kahe viimase aasta jooksul tunduvalt paranenud: osatakse õppematerjale koostada ja jagada, tehakse esitlusi, kuuldemänge, kooliraadiot, filme jpm

Kas digivahendid on suurepärane võimalus ja abi efektiivsemaks õppimiseks ning neid tuleks rohkem ja rohkem ainetundides kasutada või on digipöördel, digivaimustusel ka omad varjuküljed?

Ega tänapäeval enam ilma digita saa – põhikoolis on tähtis õpetada neid teadmisi, mis aitavad selles kiires elus tõhusamalt infoni jõuda. Eesti keele tundides kasutame ÕS-i, seletavat sõnaraamatut, sünonüümi-, antonüümisõnastikku jm, mis on arvutis, sest see on kiirem variant tulemuseni jõuda, kui raamatust otsides. Pealegi pole meil koolis nii palju sõnaraamatuid, et kõigile jaguks. Arvutis on nad kõigil olemas. Sama kehtib ka juhul, kui lasen inimeseõpetuses mõne vajaliku artikli läbi lugeda, siis on see kõigile käepärast. Internet on tänapäeval kõigil kodus olemas, ajalehed-ajakirjad üsna vähestel.

Loomulikult on digivaimustusel ka varjuküljed: vähene silmast-silma suhtlemine, loetamatud käekirjad ja vähene lugemus. Eesti keele õpetajana tean, millest räägin, ja sellepärast püüangi just inimeseõpetuse tundides kasutada silmast-silma suhtlemisharjutusi või dramatiseerida inimsuhteid kajastavaid näidendeid, lasta õpilastel oma käega kirjutada ja joonistada õppevahendeid. Sügisel ilmuv lasteraamat „Tähtsad täpid” saigi tehtud just sellepärast, et näidata, kui olulised on täpid, mida õpilased tihtilugu   kirjutada unustavad. On ju oluline vahe, kas „minu isa on tööl” või „minu isa on tool”. Pusa humoorikate piltidega raamat on lõbus õppevahend nii väikestele kui suurtele.

Õpetaja Helle Kirsi saavutused, tunnustused:

• Pärnumaa kultuurkapitali aastapreemia 2015
• Audru valla kultuuripärl 2015
• Aasta inimeseõpetuse õpetaja 2015
• Pärnumaa aasta põhikooliõpetaja 2015 ja finalist vabariigis
• Parim juhendaja vabariiklikul kooliteatrite festivalil 2015
• Vabariikliku luulekonkursi "Meie oma Eesti lipp" laureaat
• Lasteraamatukonkursi „Põlvepikuraamat” üks kolmest peapreemiast käsikirjaga „Tähtsad täpid” (kunstnik Pusa)
• Lasteluuleraamat „Kirsikivimaja” (kunstnik Pusa)
• Pärnumaa 2015. aasta laulupeo "Imede aias" stsenarist ja vahetekstide autor

Helle õpilaste võidud 2015:

• I ja II koht 9.-10. klasside arvestuses maakondlikul emakeeleolümpiaadil 2015
• Vabariikliku etluskonkursi "Koidulauliku valgel" noorema vanuseastme I koht, Koidula kooli eripreemia ja üldvõit ning peapreemia 5.-12. klasside arvestuses
• 1.-4. kl näitetrupp - Pärnumaa ja vabariikliku algklasside kooliteatrite festivali laureaat
• 9. kl näitetrupp - Pärnumaa ja vabariikliku põhikoolide kooliteatrite festivali laureaat
• 6.-7. kl näitetrupp - Pärnumaa kooliteatrite festivali eripreemia

Foto: erakogu.

Samal teemal:

• Inimeseõpetuse Ühing kutsub tunnustama kolleege
• Inimeseõpetuse digitaalsed õppematerjalid Koolielu varamus

Noorteühingud esitasid aastatoetuse taotlused Haridus- ja Teadusministeeriumile eelmise aasta detsembris. Taotluste hindamise järel otsustati sel aastal toetada 17 üleriigilist noorteühingut: B. G. Forseliuse Seltsi Noortekogu, Eesti Breiktantsu Liit, Eesti Gaidide Liit, Eesti Noorte Naiste ja Noorte Meeste Kristlike Ühingute Liit, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Skautide Ühing, Eesti Tänavaspordi Liit, Eesti Väitlusselts, Eesti Õpilasesinduste Liit, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Mittetulundusühing Avatud Vabariik, Mittetulundusühing Tegusad Eesti Noored, Mittetulundusühing Urban Style, Mittetulundusühing YFU Eesti, Noorteühendus ELO, Noorteühing Eesti 4H, Noorteühing Tugiõpilaste Oma Ring Eestis.

Vastavalt noorsootöö seadusele võivad noorteühingu aastatoetust taotleda noorteühingud, millel on vähemalt 500 liiget ja mis tegutsevad vähemalt kolmandikus maakondades. 2016. aastal on aastatoetuse kasutamise prioriteediks suurendada võimalusi noorte loovuse arendamiseks, omaalgatusteks ja ühistegevusteks. Noorteühingutel on oluline roll noorte kaasamisel ja noorte ees seisvate väljakutsetega tegelemisel.

Taustainfo noorsootöö rahastamisest

Allikas: HTMi pressiteade.

Samal teemal:

• Aasta parimad noorsootöö tegijad pälvisid tunnustuse
• Avatud noortekeskused saavad taotleda vahendeid noorsootöö arendamiseks

Järjejutu autorid: Piret Viil, Merle Udso, Lili Kesa, Anne Maalman, Anne Krull, Kätlin Milkov, Mart Kimmel, Külliki Asu, Anneli Nõmm, Eret Krull, Anne Müraus, Melika Kindel, Jana Koel, Holger Bremen, Heidi Ader ja Birgy Lorenz.
Loo kesksed tegelased on Teele (13) ja tema koolikaaslased. Tegevus toimub keskmise suurusega keskmises Eesti koolis ja metoodikaks loo kirjutamisel oli "jutulõnga punumine".
-------------------------------------
Samal ajal teises kohas.

Arno oli väga murelik. Möödunud oli mitu päeva, kuid tema telefon ei olnud ikka veel välja ilmunud. Küll oli ta otsinud seda Lible juurest, küsinud Imelikult ja Tõnissonilt. Teele viidi ka äkki ära politseisse. Toots käis mööda kooli äraoleva näoga ringi.

Arno mõtles, et on ikka päris halb tänapäeval ilma telefonita elada... kuskilt ei saa mitte mingit infot. Kelle poole küll pöörduda? Õpetajad enamasti ju aidata ei oska, õpetaja Laur küll mängib viiulit, aga Arno ei olnud kunagi tema käes ühtegi tehnikvidinat näinud. Kas tema oskaks aidata? Aga võib-olla võtaks julguse kokku ja otsiks selle konstaabli üles? Saab muidugi noomida, aga telefon on ikkagi kadunud ja äkki tuleb uusi jamasid juurde. Ehk teab Laur vähemalt soovitada, kuidas konstaabli üles leiab.

Ja nii juhtuski.

Arno avastas, et õpetaja Laur polnudki ainult viilulihuviline, vaid tegutses asjalikult arvuti asemel tahvelarvutiga, mille oli suurelt innovaatikakonkursilt peaauhinnana võitnud. Õpetaja Laur aitas Arnol seadme Google Location teenuse abil üles leida. Seadme viimane asukoht oli loomulikult Köstri kapi peal. Esialgu pandi seade üle neti ka lukku, et keegi seda kurjasti ära kasutada ei saaks.

Kui järgmisel päeval seade kapi otsast kätte saadi, selgus videoid vaadates tõsiasi, et Toots ja Köster harjutasid kevadetenduseks "Kevade radadel".

Arno kõndis mööda teed kodu poole, Teele jooksis talle järgi.
"Arno! Tule meile täna õhtul maja vaatama?"
„Ma ei tea, kodus...“
„ Mis sul kodus on?“
„Lilled, heinamaa, päikesepaiste…“
„Tule ikka, panime eile Wifi-võrgu ka püsti. Aitad ehk sellele korraliku parooli leiutada. Ei tahaks, et igaüks meie võrku ligi pääseb, nagu naabrite avatud võrgule.“
„ Hea küll, kui saan abiks olla, siis ikka tulen. Lilled, heinamaa ja päikesepaiste on ka homme olemas.“

Ja nii nad siis kõndisid Teele maja poole - ühel mõtteis Wifi ja interneti keeruline suhterägastik ning teisel kaunid mälestused heinamaast ja päikesepaistest.

Kui Arno ja Teele kohale jõudsid, otsustasid nad lugeda viimase nädala põnevamaid uudiseid. Teele sülearvutist logiti Wifi-võrku ning mindi postimees.ee lehele. Uudiste lugemist segasid aga rohked reklaamid, mis ajasid Teele peagi endast välja. Arno soovitas arvutisse tõmmata AdBlock’i, mis blokeerib liigsed reklaamid. Teele sai alla laadimisega hakkama, kuid lisaks AdBlockile oli arvutisse tulnud ka viirus.
----------------------------
Õpetaja Laur mõtiskles oma väikeses koolis tekkinud probleemipuntra üle ja otsustas, et tal on viimane aeg osaleda HITSA poolt korraldatavatel e-ohutuse koolitustel ning õpilastele tutvustada veebilehte "Targalt Internetis".
-----------------------------
Järjejutu algus:
• Koolielu järjejutt: kuidas Teele turvalise interneti sassi ajas
• Koolielu järjejutt: kuidas Teele turvalise interneti sassi ajas (osa II)
• Koolielu järjejutt: kuidas Teele turvalise interneti sassi ajas (osa III)
• Koolielu järjejutt: kuidas Teele turvalise interneti sassi ajas (osa IV)

• Koolielu järjejutt: kuidas Teele turvalise interneti sassi ajas (osa V)

Foto: Flickr, litsents CC BY-SA 2.0.

Järjejutu autorid: Piret Viil, Merle Udso, Lili Kesa, Anne Maalman, Anne Krull, Kätlin Milkov, Mart Kimmel, Külliki Asu, Anneli Nõmm, Eret Krull, Anne Müraus, Melika Kindel, Jana Koel, Holger Bremen, Heidi Ader ja Birgy Lorenz.

Loo kesksed tegelased on Teele (13) ja tema koolikaaslased. Tegevus toimub keskmise suurusega keskmises Eesti koolis ja metoodikaks loo kirjutamisel oli "jutulõnga punumine".

------------------------------------------

Järjejutu algus:

• Koolielu järjejutt: kuidas Teele turvalise interneti sassi ajas
• Koolielu järjejutt: kuidas Teele turvalise interneti sassi ajas (osa II)
• Koolielu järjejutt: kuidas Teele turvalise interneti sassi ajas (osa III)
• Koolielu järjejutt: kuidas Teele turvalise interneti sassi ajas (osa IV)

-----------------------------------------

Järgmisel hommikul nõudiski Teele garderoobis aru, miks Tootsi netivaatest paistab talle vastu selline libe paipoiss, et süda läheb pahaks.

Toots ühmas, et ah...Köster oli ta vahele võtnud mingite parveuputamise piltide pärast ja käskinud kõik profiilid puhtaks teha, muidu pidi viimane kogu interneti ära kopeerima ja siis kui Tootsist saab kunagi suur vallavanem, kogu asja lagedale tooma.

Teele mõtles, et täiskasvanud ju ei saa sedasi noori žantaseerida ja küsis, et mida Toots selle vastu nüüd ette võtab. Toots naeratas salalikult ja ütles, et tulgu 9:30 Köstri akna taha ja küll siis näeb ;) "Panin Köstri ruumi mobla üles filmima ja...".

Toots muidugi uisapäisa ei tegutsenud. Filmima pani ta ühe telefoni, mille oli esikus klassivenna taskust näpanud. See oli küll välja lülitatud, aga selle PIN oli muidugi 0000 ning Toots nutika poisina arvas PINi kohe esimese korraga ära. Ekraaniluku avamine ei olnud ka kuigi keeruline, sest Toots oli paaril korral näinud, kuidas klassivend telefoni ekraanilukku avab. Õigupoolest oli Toots nii mõnelgi teisel korral oma semu jälginud ja avastanud, et klassivend kasutas sama parooli ka Facebooki logides.

Kui Teele Köstri akna taha piiluma jõudis avanes sealt järgmine vaade: ujumisriietes Toots Köstri laua peal siruli ja Köstril kõver kepp käes, käsi üles tõstetud.

Teele põgenes sellist vaatepilti nähes, pilti unustas ta sellest ammugi teha, kuigi Toots oli palunud temalt seda.

Kui ta rahunes, siis ta twitterdas: #köstripeks @Toots awwmaigaad. Koheselt saabus ka vastus Tiugult: "?Meh? #Teele_gone_crazy".

Teelele ei andnud rahu vaatepilt, mida ta oli näinud. Õhtusöögi ajal küsis ta nõu oma emalt - mida peaks ta tegema, kui tema klassivennaga tehakse midagi lubamatut. Ema palus täpsemalt kirjeldada, mis Teelele muret valmistas. Köstri käitumisest oli ema väga jahmunud ning pidanud nõu Teele isaga, võttis Teele ema ühendust politseiga ja palus juhtunut uurida.

Samal ajal saatis Tiugu kõikidele oma sõpradele Viberisse teated: "Teele nägi, kuidas Köster Tootsile koosat annab :D :P :P". Seega oli Teele nagu naksti ülepeakaela asjasse tõmmatud.

Hommikul saabus kooli politsei, kes viis kaasa nii Köstrihärra kui ka Teele. Tiugul tekkis esimest korda elus hirm...

----------------------------------

Järgmine ja ühtlasi ka viimane osa järjejutust ilmub homme, 13. veebruaril.

Foto: Flickr, litsents CC BY-SA 2.0.

Eva Palk, kes on Koolielu portaali inimeseõpetuse ainemoderaator ning töötab õpetajana Pärnu-Jaagupi, Pärnu Koidula Gümnaasiumis ning Pärnu Ühisgümnaasiumis, viib läbi seksuaalkasvatuse metoodikate teemalise veebiseminari.
Juttu tuleb erinevatest metoodilistest võtetest, kuidas käsitleda tunnis tundlikke, kuid olulisi teemasid, nagu mehelikkus-naiselikkus ja soolised stereotüübid, seksuaalsuse olemus ja areng, seksuaaltervis, sh HIV ja sugulisel teel levivad haigused, kondoomijutud jm.

Veebiseminar toimub Koolielu sotsiaalainete kuu raames. Veebiseminarile on oodatud ennekõike inimeseõpetuse õpetajad, teretulnud on ka muud huvilised.

Salvestus.  

Lisainfo: HITSA veebiseminarid; salvestatud veebiseminaride arhiiv.

Samal teemal:

• Õpilugude katsetamine veebruaris
• AINEKUU: Koolielus algas sotsiaalainete kuu

Rajaleidja pakub noortele karjääriinfot ja nõu ning aitab messil olulist üles leida. Tartumaa Rajaleidja keskuse juht Piret Tatuntsi sõnul saavad noored Rajaleidja boksis lisaks heale karjäärinõule osaleda ka karjääriinfo orienteerumisel: „Mängu raames peab koguma vastuseid Intellektikal osalevate organisatsioonide kohta. Nendega suhtlemisel saab noor infot, mis aitab ka tulevikus paremini valikuid teha. Tublidele orienteerujatele oleme välja pannud ka üllatused.“

Rajaleidja spetsialistid leiab huviline messi C-hallist.

15 maakondlikust keskusest koosnevat võrgustikku esindavad messil Tartu-, Jõgeva-, Viljandi-, Põlva-, Valga- ja Võrumaa karjäärispetsialistid.

Õppeaasta jooksul saab Rajaleidjast tasuta karjäärialast infot ja nõu umbes 50 000 noort. Lisaks karjääriteenustele pakutakse Rajaleidja keskustes ka õppenõustamisteenuseid. Rajaleidja keskuste tööd koordineerib sihtasutus Innove.

Allikas: SA Innove

Samal teemal:

• Rajaleidja ja kutseharidus.ee aitavad noortel teha mõtestatud karjäärivalikuid
• Kas arvuti kasutamine koolis aitas kaasa PISA 2012 tulemustele?

Aktiivse kodakondsuse teema peab jõudma ka koolidesse

Muutused sünnivad läbi meie, mitte ainult meiega. Need algavad aktiivsest kodanikust, keda huvitab see, mis tema ümber toimub. Aktiivsete ja vastutustundlike kodanike kasvatamist tuleks aga alustada juba koolist, ütleb Citizenship Foundation haridusvaldkonna nõunik, tunnustatud uurija ja koolitaja David Kerr, kes on aktiivse kodakondsuse teemaga tegelenud ligi 20 aastat.

eTwinningu aastakonverentsil oktoobris 2015 avaettekandega esinenud Kerr rääkis õpetajatele aktiivse kodakondsuse teemal ning pani südamele, et just õpetaja roll on olla eeskujuks noortele, tunda huvi, mis maailmas toimub ning tuua need teemad ka klassiruumi.

David Kerri hinnangul pole koolide õppekavad järgi jõudnud tänastele nõutele – pigem on need 19. sajandis, sest õpilased ei arutle tunnis piisavalt hetkel maailmas toimuva üle. Uuringud aga näitavad, et juba 13-14aastastel on väga selged arusaamad kodanikuõigustest, niisiis peaks ümber mõtlema selle, kas ja kuidas vastavaid teemasid koolis käsitletakse. Kerr lisas, et noored on n-ö ooterežiimil kodanikud (standby citizens)ning nende aktiivseks kodanikeks kasvamist saavad aidata ning toetada õpetajad ja koolikeskkond tervikuna.

„Sa ei tea midagi rahust, kui sa ei tea sõjast“

Õpilased kujundavad oma arvamuse rahust, teiste mõistmisest ja kodanikuks olemisest uurimise ja tegevuse kaudu. Sellele sai kinnitust Thyborøni kooli taani ja inglise keele õpetaja Tine Jepersen, kes osales 5B. klassi lastega Comeniuse projektis „The Culture of Peace in European Citizenship“, mille käigus käsitleti selliseid teemasid nagu rahu ning Euroopa Liidu kodakondsus. eTwinningu aastakonverentsil esitles Tine Jespersen projekti ka kolleegidele mujalt Euroopast.

Terve õppeaasta väldanud projektis vaadeldi kultuurilist mitmekesisust, räägiti inimõigustest ja Euroopa Liidust. Muuhulgas oli projekti eesmärk ka IKT oskuste ja vahendite kasutamine ja tundma õppimine. Põnevate tegevuste kaudu said lapsed uusi teadmisi ja kogesid ka ise eri kultuure, sest projekti olid kaasatud koolid Euroopa eri paigust - Itaaliast, Taanist, Soomest, Iirimaalt ja Türgist.   

„Sa ei tea midagi rahust, kui sa ei tea sõjast,“ ütles Tine Jespersen. „Seepärast räägitakse koolis ka sellest. Heaoluriigis ei mõtle me tihti rahu teemadele, kuid tänases olukorras on väga oluline ka seda teemat puudutada.“ 

Rääkides lastega sõjast, saab peamiselt rääkida sõprusest riikide vahel. Tine Jesperseni juhitud projekti partnerid korraldasid ühiseid külaskäike, suhtlesid kirja teel ja videokonverentsi vahendusel. Tippsündmuseks kujunes partnerriikide esindajate vastuvõtt Taani koolis, kus lapsed tutvustasid oma riiki ja tavasid ning said kuulda teiste omadest. „Nüüd teavad õpilased rohkem teiste Euroopa riikide kohta. Projekti käigus külastas paar türgi last meie kooli ja see oli õpilaste jaoks tõeline suursündmus. Nad suutsid suhelda ka ilma keeleta, sest inglise keelt külalised väga ei osanud. Kuid sellest polnud midagi!“ Kohtumise korraldusse olid aktiivselt kaasatud ka lapsevanemad, kes võtsid projekti väga soojalt vastu. Kuigi projekti eestvedaja oli Jespersen, olid tegelikult suuremal või vähemal määral kaasatud kõik Thyborøni kooli 30 õpetajat.

Thyborøni kooli 5B klassi ühistööna valminud ajaleht, mis kohaliku trükikoja abiga ka ära trükiti.  Ajalehega saab tutvuda siin.

Sõja olemust aitas laste jaoks lahti selgitada ka kohaliku piirkonna ajaloo uurimine. Et teema ei jääks vaid teoreetiliseks, korraldas Jespersen lastele nii kohalike muuseumite kui ka sõjaga seotud kohtade külastusi (nt punkrid mere ääres jm) ning kutsus Teise Maailmasõja üle elanud kohalikke elanikke lastega vestlema ja sõjaaegsest elust-olust rääkima. Kohtumine kohalikega korraldati intervjuu vormis, õpilased tegid põhjalikku eeltööd ja valmistasid ette küsimused. Ajaloo ja sõjateemade kokkuvõtteks koostas klass ühiselt oma ajalehe, mis kohaliku trükifirma abil ka paberile trükiti ning lastele ja nende vanematele jagati. 

„Õpetajal on nii palju erinevaid allikaid oma kohalikus kogukonnas, tuleb neilt vaid abi paluda. Kohalikud on vägagi huvitatud oma teadmiste vahendamisest õpilastele. Ning lapsed õpivad paremini, kui teadmisi annab edasi ka mõni teine isik, mitte ainult õpetaja,“ oli Jespersen rahul projekti tulemustega.

Thyborøni kooli kodulehel saavad projekti tegevuste ja tulemustega tutvuda ka teised koolid. „Ma arvan, et teised võiks olla väga huvitatud sellest projektist ja läbi viidud tegevustest. Me valmistasime ette palju materjale, mis vähendab teiste jaoks töö mahtu, sest nad saavad lihtsalt laenata juba valmis tehtud ja läbi proovitud materjale,“ leidis Tine Jespersen.  

Fotol Tine Jespersen, Thyborøni kooli taani ja inglise keele õpetaja. Foto: erakogu.

Siit leiad Tine Jesperseni soovitusi, kuidas arvutipõhiseid tööriistu kasutada rahu ning Euroopa Liidu kodakondsuse teema käsitlemisel klassiruumis: www.bovbjergtine.dk/etwinning.htm.
 

Samal teemal:

• Rahvusvahelises projektitöös osalevad aktiivselt ka Eesti õpetajad
• eTwinningu uhiuus portaal pakub õpetajatele rohkem võimalusi

See süvendab tahet õpetajatööd jätkata, mis omakorda aitab leevendada kestvat õpetajate puudust.

Meristo selgitas, et algajad õpetajad tulevad kooli keskmisest kõrgema motivatsioonitasemega, mis esimese tööaasta lõpuks suureneb veelgi. Samas oleme jätkuvalt probleemi ees, et pooled õpetajad lahkuvad töölt esimese viie aasta jooksul. Ta lisas, et mida paremini me mõistame faktoreid, mis mõjutavad algajate õpetajate tööga rahulolu, seda enam suudame pakkuda eesmärgistatud tuge ja vähendada algajate õpetajate rahulolematust oma tööga.

Uurimistööst selgus, et eriti oluline on esimeste tööaastate jooksul ühistunde tekitamine – seda peegeldab ennekõike kolleegidevaheline ühtehoidmine ja jagatud väärtused. Mida positiivsem ja toetavam on koolikliima ja tööõhkkond, seda rohkem saavad algajad õpetajad keskenduda enda professionaalsuse arendamisele. Lisaks aitab toetav kollektiiv oma töösse stressivabamalt sisse elada.

Meristo märkis, et toetava ühistunde ja positiivse koolikliima loomine on kooli juhtkonna kätes. Juhtkond peaks suutma luua keskkonna, kus toimub professionaalne suhtlemine – parimate õpetamispraktikate jagamine, üksteise tundide külastamine ja kogetu reflekteerimine.

Doktoritöö „Personal and Contextual Factors Shaping Novice Teachers’ Early Professional Career / Algaja õpetaja karjääri algust kujundavad faktorid“ kaitsmine toimub täna, 12. veebruaril kell 12 Tallinna Ülikoolis (M-213, Uus-Sadama tn 5) ja selle täistekst on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA.

Allikas: Tallinna Ülikool

Samal teemal:

• Registreeru "Võrgustik võrgutab" seminarile!
• Doktoritöö: õpetaja autonoomia sõltub rohkem kultuurist kui poliitikast