Kord linnakus on karm. Võõrast rahvast boksidele lähedale ei lasta, sest võimalused peavad olema võrdsed ning mistahes kõrvaline abi tuleb välistada. Loe lähemalt ja vaata pilt Tartu Postimehest.

Käesolev aasta on Eestis kuulutatud Teadusaastaks ning sellest ajendatuna kannavad tänavused Tartu Hansapäevad tiitlit „ Uurivad Tartu Hansapäevad“ . Reedel, Hansapäevade esimesel päeval, on Teaduslinnas võimalik kohata ka potentsiaalseid tulevasi nobeliste – 2012. aasta rahvusvahelisel füüsikaolümpiaadil osalenud noored veedavad olümpiaadijärgse vaba päeva Tartus ning osalevad mitmetes Teaduslinnas toimuvates programmides ja töötubades. Rahvusvahelisest seltskonnast tingituna on reedesel päeval võimalik kõigil soovijatel lisaks eesti keeles toimuvatele tegevustele osaleda loengutes, ekskursioonidel ja töötubades, mis viiakse läbi inglise keeles (vaata kavast täpsemalt).

Teaduslinnal on kaks keset - tähetorni juures leiavad aset füüsikaga seotud tegevused ja toomkiriku juures tegutsevad ülejäänud teadusvaldkonnad ning mitmed Eesti muuseumid. Lisaks eelmisel aastat populaarseks saanud tegevustele saab Teaduslinnas osaleda ka võluketaste valmistamise tööto as , valmistada omanäolisi t-särkekasutades kromatograafimeetodit, osaleda fotoorienteerumisesT oomel, vaadelda päikest, õppida lähemalt tundma inimese aju ja teha veel paljugi muud. Saab näha ka Tartu Ülikooli teadlaste avastusi, mis on leidnud või leidmas rakendust igapäevaelus. Sel aastal osalevad Teaduslinnas ka Eesti Maaülikooli noorteadlased. Kõik Teaduslinnas toimuvad programmid ja töötoad on tasuta ning p iletiga on võimalik külastadaka TÜ ajaloo muuseumi , toomkiriku torne , Tartu tähetorni ja TÜ kunstimuuseumi (20. ja 21. juulil).

Toomele tasub sammud seada 20. juulil juba kell 10, kuna siis algab TÜ ajaloo muuseumi valges saalis „Ülikoolide karjääripäev“, kus on võimalik tutvuda õppimisvõimalustega Massachusettsi Tehnoloogiainstituudis (MIT), Oxfordi Ülikoolis, Singapuri Riiklikus Ülikoolis, Tallinna Tehnikaülikoolis ja Tartu Ülikoolis. Lisaks peab iga ülikool päeva jooksul ennast tutvustava ettekande TÜ ajaloo muuseumi konverentsisaalis (täpsemad kellaajad vaata kavast!).

Teaduslinna kava

 Allikas: TÜ pressiteade

Ühtlasi saab Tartust 20. juulil üheks päevaks maailma füüsikapealinn, mille raames toimub palju põnevaid ettevõtmisi.

„Mul on suur au tervitada maailma terasemaid päid Eestis ning loodan, et tuleb tore võistlus ja jääb ka aega tutvuda Eestiga,“ ütles Riigikogu esimees, astrofüüsik Ene Ergma. „Ma soovitan kõigile noortele – õppige rohkem reaalaineid, see aitab teil aina keerukamaks ja konkurentsitihedamaks muutuvamas maailmas paremini läbi lüüa!“

„Igaühest ei pea saama füüsikut, aga kõigis meis võiks olla terake arusaamist neist üldistest ja universaalsetest looduse seadustest, mis panevad tööle tänapäevase kõrgtehnoloogilise ühiskonna ja moodustavad füüsika põhituuma,“ sõnas Eesti Füüsika Seltsi esimees Kaido Reivelt. „Füüsika on ka 21. sajandil hea alusharidus, see annab arusaamise, kuidas on võimalik keerulisi asju lihtsaks mõelda ... ja ka arusaamise, et keerulised asjad on tõepoolest keerulised.“ Reivelt lisas, et hoolimata maailma parimate noorte füüsikute kohalolekust ei pea me silmi maha lööma – Eestis tehakse maailmatasemel teadust.

Haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Janar Holmi sõnul on rahvusvahelise füüsikaolümpiaadi võõrustamine ning selle tähistamine Tartu valimisega maailma füüsikapealinnaks Eesti jaoks tähtis saavutus. „Ma ilmselt kordan end, kuid kinnitan siiski veelkord – meie soov on, et noortel tekiks suurem huvi reaalainete vastu ning olümpiaadi ja füüsikapealinna melu tunnetamine aitab kindlasti uudishimu tekkimisele kaasa,“ lisas Holm.

„Isiklikult loodan väga, et täna alanud rahvusvaheline füüsikaolümpiaad annab Eesti noortele vajaliku motivatsioonisüsti loodus- ja täppisteadustega tegelemiseks,“ sõnas olümpiaadi organisatoorse komitee juht , Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuse juhatuse liige Ene Koitla.

Postimehe galerii rahvusvahelise füüsikaolümpiaadi avamisest.

Allikas: BNS

Kuidas lapsi internetis kaitsta; kui lapsevanem näeb, et on vaja anda suuniseid, mida siis teha; mida peaksid tegema lapsevanemad, kes ise ei ole arvutikasutuses väga osavad ning muid nõuandeid leiab Eesti Päevalehe artiklist.

Loe lisaks: Lapsed saavad veebiteenustelt harva abi

Foto: Koolielu arhiiv

Kevadel Gruusias toimunud kohtumisel sõlmisid IT Kolledži rektor Tiit Roosmaa ja sealse haridus- ja teadusministeeriumi esindajad kokkuleppe valitsuse IT-juhtide IT infrastruktuuri turvamise ja käideldavuse alaseks koolitamiseks.Artikkel täismahus Postimehest.

• Unusta avatud õpikutega tööd – lubagem õpilastel kasutada kõiki vahendeid, mis on nende käsutuses ning läbi selle toetada armastust õppimise vastu. Kool ei peaks olema koht, kus sunnitakse õpilasi end ülejäänud maailmast välja lülitama.
• Ärge raisake raha töövihikutele, looge need ise, kasutades näiteks wiki'sid.
• Googeldage ennast. Kui me ei suuna iseend ja oma õpilasi endast veebis head mainet jätma, siis ei tee me kuigi head tööd.
• Pööra võimustruktuur tagurpidi (täiskasvanult õppijale) - anna õpilastele võimalus sobivate vahendite abil minna sinna, kus nad tahavad ning uurida ja arendada oma huvisid ja kirgi.
• Ära ole kinni klassiruumis. Toeta õppijaid tegema väärilist tööd, mis eksisteerib ning suudab muuta reaalset maailma.
• Ära käsi õpilastel teha iseseisvat tööd, see pole enam reaalsus; toeta neid koostöös.
• Kõigepealt õpi, siis õpeta – õpetaja peab olema klassi ees teadmisega, et ennekõike on ta ka ise õppija. Kui arvame, et oleme ennekõike õpetajad, ei anna me õpilastele eduks vajalike õpimudeleid.
• Lõpp „kuidas teha“ õpitubadele. Õpetajad peaksid oskama teha seda, mida vaja; omavaheliste kokkusaamiste põhjusteks võiks olla vestlus õpetaja käekäigust.
• Jaga kõike – õpetaja ja tema õpilaste parimad tööd peaks olema veebipõhiselt jagatud, see aitab meil kõigil paremaks saada.
• Küsi küsimusi, millele sa vastust ei tea. Testiks õppimine, mille vastused on ette määratud, ei ole kaugeltki sama efektiivne, kui iseenda uute ja unikaalsete vastuste leidmine.
• Usu, et sa oled veebis võõraste poolt leitav. Kui arvate, et õpilased ei suhtle internetis võõrastega, siis eksite. Võtame selle mõtte omaks ja toetame õpilasi olemaks selles osavad.
• Mõtle õpetaja roll ümber. Me ei tohiks enam teha sarnast tööd, nagu tegid 20. sajandi õpetajad. Mõelge, kuidas tehnoloogia võib ja peab õpetaja rolli muutma.
• Löö oma resümeele käega, kedagi ei huvita see enam. Internet on sinu uus mainelooja. Mida inimesed leiavad, kui nad näevad infot õpetaja kohta veebis? See on see, millele peaks keskenduma.
• Mine õppimiseks Google'ist kaugemale. Loo oma isiklik võrgustik ning õpi koos ja läbi oma tutvusringkonna, läbi kohtade nagu Facebooki, Twitteri jne.
• Kasuta tasuta ning avatud lähtekoodiga tarkvara. Eelarved on pingul, ometigi raiskavad koolid miljoneid vahenditele, mida pakutakse ka tasuta.
• Loo midagi ebatavalist. Ära uuri, kuidas sarnaneda tavapärasega, julgusta õpilasi mõtlema sellele, kuidas nad suudavad maailma muuta.
• Ära ole kinni õppekavas. See ei ole enam vajalik. Infot leiab ka ilma õpetaja vahendamiseta. Liigu edasi avastuste suunaja ning edastaja rolli.
• Julge hakata vastu. Kui õpetajal kästakse järgida ebaefektiivseid võtteid, siis ütle sellele EI. Õpetaja peab olema julge ning vastu hakkama, kus vaja.
• Tõuse jalule ja tee end kuuldavaks. Räägi kõigile, et haridus ei ole see, mida kirjastajad ning poliitikud soovivad, vaid pigem õpilaste ja lastevanemate soov ning õpetaja oskus seda täita.

Kuidas tundub? Millised ideed tunduvad vastuvõetavad? Kas nende kohandamine oma keskkonnas on mõeldav? Kas meie õpetajad on juba muutustega kohanenud? Avaldage arvamust.

iste-presentation from Will Richardson on Vimeo.

Refereeritud: The Innovative Educator

Täna pakivad malevlased oma asjad kokku ning jätavad rantšorahva ja loomadega hüvasti. Artikli koos rohke pildigaleriiga leiab Postimehest.

Samal ajal aga võib juba üks märkimata jäänud punkt maksta lõpetajale tasuta koha ülikoolis. Artiklit saab täismahus lugeda Eesti Päevalehest.

Osalevate võistkondade ülesandeks on kavandada ning esitleda uuenduslikku projekti ühel kolmest konkursi teemadest: päikesesüsteem, kosmoselaev / globaalne koostöö ning elu koosevolutsioon. Kooli võistkonna liikmena on õpilasel võimalus arendada kosmoseteemalist porojekti ning demonstreerida oma klassiruumis õpitut, ühendades omavahel loovust, intelligentsust ning innovaatilisust. Kui unistad karjäärist kosmoseteaduse alal, siis just see võistlus võimaldab sul oma annet esitleda.

Iga teema kaks finalisti kutsustakse oma projekti esitlema SpaceExpol’ - Euroopa Kosmose Agentuuri külastajate keskusesse Noordwijk’i Hollandisse. Kõikidele õpilastele antakse osalemise eest diplom, auhinnatakse ka riiklikult parimaid projekte.

Konkursi tähtajaks on 31. jaanuar 2013, (võistkonnad tuleb registreerida hiljemalt 8. jaanuariks) võitjad kuulutatakse välja 2013. aasta märtsis. Täiendavat infot leiab võistluse kodulehelt. Odysseus on uus FP7’e (7th Framework Programme), projekt, mille eesmärgiks on Euroopa noorte kaasahaaramine ning inspireerimine kosmoseteaduse ning uurimise teemadel.

Vaata lähemalt:

• Kuidas võistlus toimib
• Konkursi reeglid 
• Auhinnad 
• Hindamise protsess 
• Hindamiskriteeriumid 
• Korduma kippuvad küsimused 
• Nõuanded edukaks osalemiseks 
• Odysseuse projekt 

Refereeritud: Scientix, Odysseuse projekti koduleht 

Esimest korda toimunud uuenenud emakeele eksam sujus oodatust märkimisväärselt paremini, teatas haridus- ja teadusministeerium BNS-ile. Eksamitulemuse vaidlustas 137 eksaminanti. Eelmisel aastal esitas oma emakeele riigieksami tulemuse kohta apellatsiooni 226 eksami sooritanud inimest.

Apellatsioonide lahendamise käigus tõsteti 71 ja langetati 22 eksamitulemust, 283 korral jäi eksamitulemus muutmata. Tõsteti ka ühe noormehe tulemust, kes apelleeris matemaatikaeksami 99 punktilist tulemust. Eksamitöö läbivaatamise järel tõsteti tema tulemust ühe punkti võrra.

Haridus- ja teadusministeeriumi teatel oli noortel raskusi apellatsioonide korrektse esitamisega. Apellatsiooniavaldus peab olema omakäeliselt või digitaalselt allkirjastatud. Paljud praegused koolilõpetajad ei osanud kasutada digitaalallkirja, mistõttu jäid mitmed apellatsioonid menetlusse võtmata. Osa apellatsioonide tulemuse edastamine viibis, sest apellatsioonile oli lisatud ebatäpsed andmed.

Emakeele riigieksamile järgnes 52 apellatsiooniga bioloogia (mullu 36), 47 apellatsiooniga matemaatika (mullu 83), 28 apellatsiooniga eesti keel teise keelena (mullu 49), 27 apellatsiooniga ajalugu (mullu 15), 25 apellatsiooniga geograafia (mullu samuti 25) ja ühiskonnaõpetus (mullu 18), 13 apellatsiooniga inglise keel (mullu 12), üheksa apellatsiooniga vene keel (mullu 31) ja keemia (mullu 8), nelja apellatsiooniga füüsika (mullu 10) ja ühtegi apellatsiooni ei esitatud saksa keele riigieksami tulemusele (mullu ühele).

Allikas: BNS