Tarmo Kriis kordas ikka ja jälle kõlanud vana muret, et reaalainetele napib soovijaid, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Noorte esmased huvialad on ikkagi humanitaarvaldkonnad ja reaalaineid noored ei soovi õppida. Selleks, et muuta seda proportsiooni, peaks tegelikult hakkama juba keskkoolis süvendatult õppima reaalaineid - matemaatikat, füüsikat," sõnas Kriis.

Reaalainete vähese populaarsuse põhjuseks peab ta koolivõrgu killustatust ja seda, et häid õpetajaid lihtsalt ei jätku. Täismahus artikli ja videoloo leiab ERRi uudisteportaalist.

Foto: Koolielu arhiiv

Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvarti sõnul sätestab põhiseadus, et õppeasutuses, kus õpivad vähemusrahvused, võib kooli õppekeele valida õppeasutus, edastas Tallinna linnavalitsus BNS-ile. „Sealjuures on laste hariduse valikul otsustav sõna vanematel. Antud juhul on lapsevanemad läbi hoolekogude otsuste öelnud, et mõnedes gümnaasiumides, kus õpivad vähemusrahvuste lapsed peaks õppekeeleks olema vene keel. Eeltoodust tulenevalt on linnal kohustus austada lastevanemate põhiseadusele tuginevaid valikuid,“ lisas Kõlvart. Abilinnapea sõnul näitab senine koolide praktika, et saades kvaliteetset haridust emakeeles on võimalik õpilastel omandada ka riigikeel vajalikul tasemel.

Tallinna halduskohus jättis eelmise nädala reedel rahuldamata Tallinna linna, Narva linna ning Narva kooliõpilase isa kaebused valitsuse 31. jaanuari korraldustele, millega valitsus jättis rahuldamata linnade taotlused neljateistkümnes vene gümnaasiumis venekeelse või kakskeelse õppe jätkamiseks.

Kohus leidis, et keelekasutus Eesti territooriumil, sealhulgas haridusasutustes, on eestlaste keele ning identiteedi säilimise ja tagamise vahendina riigielu, mitte kohaliku elu küsimus. Seetõttu ei ole kohalike omavalitsuste enesekorraldusõigust rikutud, ütles halduskohtu pressiesindaja BNS-ile.

Linnadele on õppe ümberkorraldamiseks eraldatud piisavalt raha ja põhimõte, et munitsipaal- ja riigiüldhariduskoolides toimub õpe eesti keeles, on kehtinud 1993. aastast, mil jõustus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelmine redaktsioon. Seepärast on linnadel olnud piisavalt aega õppe ümberkorraldamiseks, leidis kohus.

Kohus ei nõustunud linnade väidetega venelaste sundassimileerimise ning rahvusliku identiteedi kaotamise kohta. Statistikaameti andmetel moodustasid 1. jaanuaril sellel aastal vene rahvusest elanikud Ida- Viru maakonnas 71 protsenti rahvastikust, samas kui eestlaste osakaal oli kõigest 19,5 protsenti.

Tallinnas olid venelased 36,2 protsendiga suuruselt teine rahvusgrupp, jäädes vaid 19,3 protsendiga alla eestlastele, keda oli 55,5 protsenti elanike koguarvust.

Kohus leidis, et identiteedi säilimine võiks olla probleem pigem väikesearvuliste rahvusvähemuste puhul, kelleks venelased kindlasti ei ole. Näitena tõi kohus, et statistika järgi elas 1. jaanuaril Tallinnas 145 149 venelast, 13 791 ukrainlast, 7208 valgevenelast, 2277 soomlast, 1249 tatarlast, 809 lätlast, 859 poolakat ning 1306 juuti.

Halduskohus  viitas Euroopa inimõiguste kohtu 23. juuli 1968. aasta otsusele, milles kohus asus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni sätteid tõlgendades seisukohale, et juhul, kui need annaksid igaühele vastava riigi territooriumil õiguse saada haridust vabalt valitud keeles, viiks see absurdsete tulemusteni. Sellisel juhul tekiks igaühel õigus nõuda mistahes lepinguosalise riigi territooriumil talle mistahes keeles hariduse andmist.

Euroopa kohtu 9. aprilli 2002. aasta otsusega ning 28. novembri 1989. aasta otsusega on iga riik on suveräänne võtmaks keelenõuete kehtestamisel arvesse ajaloolisi ja ka poliitilisi kaalutlusi ning tunnustas liikmesriigi õigust oma riigikeeleks oleva rahvuskeele kaitsele rahvusliku identiteedi säilimise ja arendamise nimel.

Allikas: BNS

Eelmisel aastal kaitstud magistritöö "Interneti kasutamise teadlikkusest ja sellega kaasnevad ohud I ja II kooliastme õpilaste seas" kohaselt pole suurem osa esimese ja teise kooliastme lastest (72%) mitte kunagi kohtunud oma veebituttavaga, kuid 21% oli mõnikord kokku saanud ja 7% oli sageli oma veebituttavaga kokku saanud. Artikkel täismahus Postimehest!

Fotol on programmi "Turvaliselt internetis" teabepäev Lasnamäe kultuurikeskuses veebruaris 2012. Koolielu arhiiv.

Vaata lisaks:

• Jänku-Juss seikleb koos Tiigriga internetimaailmas
• Laste tark käitumine internetis nõuab kodu ja kooli koostööd

Euroopas eksisteerib suur hulk suurepäraseid arvutipõhiseid õpetamise ja õppimise (CAT) materjale, aga on vähe kogemust (ning kompententsi) nende materjalide efektiivseks kasutamiseks regulaarses õppetöös. See on eriti ilmne tüdrukute ja poiste huvitekitamisel teadusainete vastu ning nende motiveerimisel vastavate õpitulemuste saavutamisel.

Viimased teadusharidusalased uurimused näitavad, et klassiruumi praktika arendamiseks on head võimalused, kui materjale kasutataks sobivalt ning need kohandataks vastavalt erinevate riikide koolide vajadustele (samuti tuleb pakkuda lihtsasti järgitavaid instruktsioone õpetajale). Nende uurimistulemuste ülekandmist reaalsesse õppepraktikasse Euroopas organiseerib CAT projekt. Kuna õpetamise praktika varieerub erinevates Euroopa riikides oluliselt, keskendub CAT projekt kultuuri eripärasid toetavatele tegevustele. Rahvusvaheline grupp teadlasi ja õpetajad töötavad üheskoos ning kohandavad oma rahvuspõhiseid ideid ja uurimistulemusi teiste vajadustele vastavaks.

Projekti eesmärk on viia ellu õpetajakoolituse erinevad moodulid, läbi mille on võimalik õpetajatel hinnata arvutipõhiste materjalide ning keskkondade kvaliteeti teadusainete õpetamisel, kohandada parimaid praktikaid oma õppetöösse ning seejärel ka oma õpetamisele hinnang anda. Projekt soovib kujundada uut ning paindlikku õpetajakoolituse kursust, mis on kasulik kõigile osalevatele riikidele, kõik inglisekeelsed materjalid tõlgitakse ka kohalikesse keeltesse.

CAT kursus pakub kolme erinevat moodulit (ning alamooduleid), iga moodul on organiseeritud põimitud õppe vormis, sisaldades veebipõhiseid sessioone ning reaalseid kohtumisi erinevates Euroopa riikides. Iga mooduli pikkus varieerub kolmest kuni viie kuuni.
Kolm välja pakutud moodulit keskenduvad:

• CAT materjalide valiku kriteeriumitele teadusainete õpetamisel ja õppimisel
• Võimalustele ja meetoditele CAT materjalide rakendamisel teadusainete õppetöös
• Õpetamise enesehinnangule CAT materjalide abil läbi uurimistöö

Taotluste esitamise tähtaeg on 10. september 2012. 
CAT (Computer Aided Teaching and Learning Materials in Science Teaching) projekti koordinaatoriks on Heidelbergi Haridusülikool Saksamaal (University of Education Heidelberg).

Refereeritud: CAT koduleht, Scientix 

«Õu, Gert!» hüüab üks neist lähenevale noormehele. «Me siin arutame, millega meie vanemad tegelevad. Millega sinu isa tegeleb, ma mõtlen... peale joomise?» Terve kamp purskab naerma.

"Ülikoolidel on õigus ja vabadus ise otsustada, mille alusel nad vastu võtavad - kas riigieksamite, vastuvõtukatsete alusel või neid kombineerides," selgitas haridusministeeriumi avalike suhete konsultant Rein Joamets. Artiklit saab täismahus lugeda siit!

Foto: Koolielu fotogalerii "Elu koolis", autor Piret Salumäe.

Loe lisaks: Eesti Lastevanemate Liit tahab kohustuslikest riigieksamitest loobuda

Liivalaia gümnaasium teatas lehekuulutuse kaudu, et komplekteerib täiendava, 1.c klassi, mille õppetöö toimub ühes vahetuses. Kool reklaamib end kaasaegse õpikeskkonna, põneva spordi- ja huvitegevuse ning turvalisusega kesklinnas.

Kooli direktor Veiko Rohunurm ütles Postimehele, et otsustas vabasid kohti reklaamida lehes seetõttu, et majas on piisavalt ruumi enama kui vaid kahe klassi avamiseks. Täismahus artiklit saaab lugeda siin!

Peale huvipakkuvat esimest aastat, valmistub inGenious algatama oma teise aasta tegevusi. Uus piloot-projekt algab septembris 2012 ning selle raames otsitakse dünaamilisi, motiveeritud ning loovaid õpetajaid, kes on valmis oma õpilastega rakendama tööstuse poolt tulevaid algatusi ning tahavad aidata kirjeldada ja mõista kooli ja tööstuse vahelisi koostöö väljakutseid. Samuti otsitakse õpetaja-koordinaatoreid, kes teevad koostööd keskusega kogu protsessi vältel ning abistavad ja toetavad oma riigi õpetajaid.

Projekti raames tegutseb kokku 17 rahvuslikku gruppi, mis koosnevad kümnest õpetajast, keda juhib üks õpetajast koordinaator: Austria, Tšehhi, Horvaatia, Taani, Saksamaa, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Itaalia, Iisrael, Holland, Portugal, Slovakkia, Hispaania, Rootsi, Suurbritannia ja Türgi. Õpetajad teistest Euroopa Liidu riikidest, keda ülal nimetatud riikide hulgas loetletud pole, moodustavad inGeniuouse alla eraldi EL'i grupi.

InGenious õpetajad ja õpetaja-koordinaatorid võivad taotleda osalemist ühes 25st inGenious töötoast (igas 25 osalejat) või inGenious Akadeemias (75 osalejat). Kõik projektis osalenud õpetajad kutsutakse osalema ka pilootkoolide aastakoosolekule kooliaasta lõpus (eeldatavasti leiab see aset 2013 aasta augustis), lennu ja majutuskulud kaetakse projekti rahadest.

Kui oled huvitatud saamaks dünaamilise rahvusvahelise õpetajate meeskonna liikmeks, katsetama tööstuse initsiatiive ja osamela veebikoosolekutel ning online vestlustel eskpertidega üle kogu maailma, siis ühinege projektiga. Taotlusevormid nii inGenious piloot-õpetajate kui õpetaja-koordinaatorite kohale on kättesaadavad inGenious veebilehel. Ametliku teadaannet saab vaadata lähemalt siit. 

Refereeritud: Scientix, inGenious koduleht
Samal teemal: Osale projektis Ingeniuous

Missuguseid järeldusi on tulemustest teinud eksamispetsialistid?

„Nii tänavuste tulemuste kui üldiselt viimaste aastate põhjal võib öelda, et koolid ja eksaminandid on harjunud riigieksamitega. Suuri nihkeid, kõikumisi eksamitulemustes pole. Keskmisest üles või allapoole liikumine 2% piires on täiesti normaalne.

Täheldatav on, et eksaminandide arv on vähenenud, sel aastal lausa 11%. Tendents vähenemisele ilmselt jätkub. Selge, et õpilaste arv mõjutas ka eksamivalikuid,“ ütles Aimi Püüa.

Tema sõnul olid valikeksamitest populaarsemad inglise keel ja ühiskonnaõpetus, natuke  langes geograafiaeksami valikute arv. Kuna geograafiat saab teha nii 10. kui 11. klassi lõpus, siis 10. klass ilmselt geograafiat enam ei valinud, kuna nemad lõpetavad 2014. aastal  uute tingimuste järgi. Vaatamata sellele oli geograafia ikkagi populaarne, üle  5000 tegija.

„Hea meel on nii eesti keele kui vene keele riigieksami puhul öelda seda, et keskmine tulemus on tõusnud. Ilmselt tänu sellele, et rakendus uus eksamivorm. Kaheosaline eksam annab võimaluse ka nendele noortele, kellel kirjutamisoskus pole vast nii tugev. Lugemise, tekstis arusaamise osa andis võimaluse tulemust tõsta,“ tõdes Aimi Püüa. 

Eesti keele riigieksami keskmine tulemus oli tänavu 62,82 punkti, mullu – 59,2.  Üle 10 punkti on tõusnud vene keele riigieksami tulemus, see on eksam, mida vene õppekeelega koolide õpilased vaba valikuna teevad. „Seda eksamit valivad need, kes on kindlad, et nad selle eksami hästi sooritavad,“ kommenteeris Aimi Püüa head tulemust.

Kurdetakse, et 100 punkti töid on eesti keele riigieksami puhul väga vähe. 2011 – 77 tööd, 2012 – 13 tööd. Miks nii?

„Tõesti, võrreldes eelmise aastaga on 100 punkti tööde arv vähenenud. Eks see on küsimus pigem eksamit ette valmistanud komisjonile, aga oletan, et uus vorm annab küll võimaluse keeleoskusi laiemalt mõõta, aga sadat punkti on keerulisem saada. Samas läbikukkunuid oli märgatavalt vähem (2011 – 192, 2012 – 56). Uus eksamivorm annab nõrgematele suuremad võimalused, aga kus  tugevamad punkte kaotasid…see on nüüd analüüsi koht.
Võib-olla ei osatud koolides ka veel piisavalt tähelepanu juhtida, et mis see tähendab õpilasele, kui eksamil on kaks osa, kuidas oma aega ja jõuvarusid jagada,“ arvas eksamikeskuse osakonnajuhataja Aimi Püüa.

Veel tõi ta välja mõned erinevused poiste ja tüdrukute tulemuste vahel. Igal aastal on  noormehed veidi paremini sooritanud geograafia, inglise keele, keemia ja bioloogia riigieksamit.  Sellel aastal lisandus eesti keele riigieksam – tulemused olid tsipa poiste kasuks, ehkki ka tüdrukute tulemuste üle kurta ei saa.

Vene õppekeelega koolid on tugevamad olnud keemias, sel aastal ka füüsikas ja matemaatikas. Küll mitte mäekõrguselt paremad, aga siiski paremad. Ühiskonnaõpetuse ja geograafia riigieksami tulemused on kahjuks palju madalamad kui eesti õppekeelega koolidel. 

Ja veel lisas Aimi Püüa, et kõikide eksaminanadie kesmine tulemus kokku kasvab, iga aastaga on lisandunud 0,5-0,6 punkti.  "Tänavu on see keskmine juba 63,25 punkti. See näitab, et õpilased teevad väga teadlikke valikuid, nad teavad, et peavad tulevikule mõtlema. Hariduseta on tööd raske leida, õpinguid tuleb jätkata," tõdes Aimi Püüa.

Vaata lisaks: Spetsialist: eesti keele uus riigieksam kulges plaanipäraselt

Õpetajad on aastaid saanud palka antavate tundide järgi. Kuid tasustades 18–24 õppetundi nädalas ei väärtusta me üldse õpetaja ülejäänud tööd, kuigi klassiväline töö muutub aga järjest olulisemaks, kirjutab Tartu tervishoiu kõrgkooli rektor Anneli Kannus Eesti Päevalehes. Artikli täismahus leiab siit!

Vaata lisaks: Päevalehe juhtkiri: kabinetis sündinud