Spetsialist: eesti keele uus riigieksam kulges plaanipäraselt


Avaldaja:Merje Pors22. Juuni 2012

Eesti keele kirjandi asemel tänavu esimest korda läbi viidud osaoskuste eksam kulges riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse eesti keele peaspetsialisti Märt Hennoste hinnagul plaanipäraselt.

"Me tegime kaks katseeksamit, esimese katseeksami tulemus oli sisuliselt sama, mis vana tüüpi eksamil, teise katseeksami tulemus oli vana tüüpi eksamist natukene kõrgem ja kui me vaatame päris eksamit, siis õpilased olid veelgi rohkem motiveeritud ennast kokku võtma ja küllap on siin taga ka hea õpetajate töö, sellepärast, et päriseksamil saadi ka teisest katseeksamist parem tulemus," rääkis Hennoste pressikonverentsil ajakirjanikele.

Eesti keele riigieksamil osales 8661 õpilast ja keskmine tulemus oli Hennoste sõnul 62,82 protsenti. Mullu läbi viidud eksamil, mis kujutas endast veel kirjandit, oli keskmine tulemus 59,28, mis tähendab, et keskmiselt paranes tulemus umbes 3,5 protsenti. "Kui vaadata osade kaupa, siis esimene osa oli lugemine ja selle keskmine tulemus oli 73,02 protsenti ja teine osa oli kirjand ja selle keskmine tulemus oli 56,02 protsenti," sõnas Hennoste.

Lugemistulemust võib Hennoste hinnangul pidada eriti esimese korra kohta heaks, samas võis kirjandi mõnevõrra madalam tulemus olla tingitud sellest, et rohkem pandi rõhku eksamiks valmistumisel lugemisülesannet harjutamisele. "Kirjandit püüti üsna paljudel juhtudel kirjutada nii, nagu vana eksami puhul, unustades ära, et ka kirjandi puhul olid tegelikult ju eksamitöös päris suured muudatused," tõdes Hennoste. "Tekst pidi olema lühem, see tähendab, et õpilased pidid kirjutama lühemalt ja konkreetsemalt ja asjalikumalt, mitte lubama endale teksti laialivalguvust,"sõnas Hennoste. "Samuti pidi uue eksami puhul kirjandit ise pealkirjastama, ei saanud kirjutada pealkirja põhjal, vaid probleemi põhjal," lisas Hennoste. Kirjandi tulemust langetas osal õpilastel Hennoste puhul ka see, et kirjutati liiga pikad tekstid.

Poiste keskmine eesti keele eksami tulemus oli 59,06 ja tüdrukutel keskmiselt 65,85 protsenti. Alla 20 punkti sai 56 õpilast ehk 0,65 protsenti eksaminandidest. "See on minu meelest just see koht, kus uue osaoskuste eksami mõte tuleb kõige paremini välja," sõnas Hennoste. "Kui 2011. aastal ei suutnud 20 protsenti saavutada ligi 200 õpilast, siis nüüd kõigest neljandik neist ja miks need 200 ei suutnud, seal oli põhjus eelkõige selles, et eksam koosnes ühest osast, see oli subjektiivselt hinnatav eksamiülesanne, tekstiloome," sõnas Hennoste.

"Nüüd, kus eksam on objektiivsemalt hinnatav ja õpilane saab oma õppekavakohaseid teadmisi näidata laiemalt erinevates valdkondades, siis hindekünnisel eelkõige see subjektiivsuse määr on selgelt vähenenud ja selle tõttu võib öelda, et uus eksamivorm on palju rohkem õpilasega arvestav ja õpilassõbralikum" rääkis Hennoste. Samas on eksami nõudlikkus Hennoste sõnul säilind. "Seda näitab ka see, et 100 punkti sai eesti keele riigieksamil 13 õpilast, varem olid need numbrid seal 70, 90 vahepeal, nii et väga head tulemust on raskem saada, väga head õpilased peavad rohkem pingutama," tõdes Hennoste. Samas ei ole 13 maksimumtulemuse saanud õpilast väike arv, sest tegu on kõigi eksamite arvestuses teise tulemusega.

Allikas: BNS

Foto: Koolielu arhiiv

Haridus- ja Noorteamet