Koolielu: Uudised

Teder: seadus ei taga riigikeelse hariduse piisavat kättesaadavust

Madli Leikop — Mon, 02 Jul 2012 12:45:56 +0300

Õiguskantsler Indrek Teder on seisukohal, et erakooliseadus pole kooskõlas põhiseaduses sätestatud igaühe õigusega eesti keeles antavale haridusele, kuna lubab riigile ja kohalikele omavalitsustele kuuluvates eragümnaasiumides õpetada ükskõik mis keeles.

Teder saatis esmaspäeval riigikogule ettepaneku viia erakooliseadus kooskõlla põhiseaduses sätestatud igaühe õigusega eestikeelsele õpetusele, teatas õiguskantsleri avalike suhete nõunik BNS-ile.

Erakooliseadus lubab riigil ja kohalikel omavalitsustel asutada erakoole, kus kooli pidaja valib ise õppekeele. Seadusega jäetud vabaduse kasutamine läheb aga vastuollu põhiseadusega. "Nimelt on põhiseaduse mõtte järgi hariduse andmise eesmärk mitte pelgalt üksikisiku kasu, vaid ühiskonna toimimine laiemalt. Haridus peab tagama peale inimese hakkamasaamise ja isiksuse arengu vajalikud eeldused demokraatia toimimiseks, samuti ühiskonna sidususe ja arengu, sallivuse ja kultuurilise mitmekesisuse," märkis õiguskantsler.

Põhiseadusest tulenevalt on riik seega õigustatud ja ka kohustatud tagama igaühele eestikeelse õpetuse andmise ulatuses, mis annab inimesele keele näol tööriista enda elu ja ühiskonnaelu korraldamisel. Selle kohustuse peavad Eestis elavate inimeste ees võrdselt täitma nii seadusandlik ja täitevvõim kui ka kohalikud omavalitsused, väitis Teder.

"Seepärast on seadusandja kohustatud looma õigusraamistiku, mis tagaks eesti keeles õppimise võimaluse igaühele. Seda olenemata sellest, kas riik või kohalik omavalitsus annab haridust avalik-õiguslikus või eravormis. Täitevvõim ja kohalikud omavalitsused peavad omakorda seadusest juhinduma ja tagama põhiõiguse realiseeritavuse. Vastasel juhul oleks rikutud igaühe põhiõigus saada eestikeelset õpetust," seisab õiguskantsleri ettepanekus.

Eesti õppekeelele üleminek seadustati juba 1993. aastal. Hiljem pikendati selleks ette nähtud üleminekuaega. Riigikogu võttis 2010. aasta 9. juunil vastu põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, mille järgi gümnaasiumi õppekeel on üldjuhul eesti keel. Sellest reeglist saab teha põhjendatud erandeid vabariigi valitsuse loal.

Tallinna ja Narva linnavolikogud taotlesid erandi tegemiseks lube, kuid enamus taotlustest jäeti rahuldamata. Seejärel otsustas Tallinna linnavolikogu kasutada erakooliseaduses ettenähtud võimalust ning asutas sihtasutuse Tallinna Vene lütseum, et minna mööda seaduses sätestatud eesti õppekeele nõudest ning jätkata linna toel gümnaasiumihariduse andmist vene keeles. Sama võimalust on lubanud kasutada ka Narva.

Allikas: BNS

Kohene premeerimine motiveerib õpilasi rohkem pingutama

Madli Leikop — Mon, 02 Jul 2012 10:01:00 +0300

Chicago ülikooli teadlased viisid läbi hulganisti eksperimente, et teada saada, mil määral mõjutab vahetu premeerimine peale eksami sooritamist õpilaste motivatsiooni ja testi tulemusi, vahendab ERRi uudisteportaal.

Eksperimendid, milles kokku osales 7000 õpilast Chicago riiklikest koolidest, näitas, et auhinnad ergutasid õpilaste ajurakukesed tõhusamalt tööle.

Uurimistöö näitas, et kartus juba käeulatuses olevast preemiast ilma jääda paneb õpilasi rohkem pingutama. Paljud õpilased ei taju perspektiivi, et paremad hinded toovad neile ka paremad töökohad, piisavalt motiveerivana, kuid õpilased, kellele näidati enne testi sooritamist auhindu või raha, näitasid teadmiste kontrollis ka paremaid tulemusi. Uudist saab täismahus lugeda ERRi uudisteportaalist.

Foto: Koolielu arhiiv

Algas Paalalinna kooli söökla ehitamine

Madli Leikop — Mon, 02 Jul 2012 09:48:18 +0300

Kohalik ehitusfirma Pärlin alustas eelmisel nädalal Paalalinna kooli söökla ehitamist, kuid ilmselt see täpselt tähtajaks ei valmi, kirjutab ajaleht Sakala.

Kohalik ehitusfirma Pärlin alustas eelmisel nädalal Paalalinna kooli söökla ehitamist, kuid ilmselt see täpselt tähtajaks ei valmi.

Ehitusfirma tegevdirektor Enno Pikkpõld ütles, et tööd alustati eelmisel nädalal. «Praegu tegeleme veidi lammutamisega ning ehitame vundamenti,» lausus ta.

Vajadus köögi ja söögisaali järele tuleneb peagi ellu viidavast haridusreformist, millega senised linna gümnaasiumid muudetakse põhikoolideks ning kõik gümnasistid koondatakse Viljandi gümnaasiumi, kirjutab Merilyn Säde ajalehes Sakala.

Euroopa Kool võib saada käivitamiskuludeks 127 000 eurot

Madli Leikop — Mon, 02 Jul 2012 09:32:45 +0300

Rahandusministeerium esitas taotluse, et eraldada valitsuse reservist haridus- ja teadusministeeriumile Tallinna Euroopa Kooli käivitamiseks 127 000 eurot.

Tuleval aastal avatav Tallinna Euroopa Kool luuakse riigi asutatud sihtasutuse koolina, mis tegutseb erakooliseaduse alusel samuti nagu IT Kolledž, kirjutab Postimees. Täismahus artikli leiab siit.

Foto: Koolielu arhiiv

Konkurss “GIS-i ja IKT rakendamine uues õppekavas”

Merje Pors — Fri, 29 Jun 2012 11:11:55 +0300

Tiigrihüppe Sihtasutus ja GIS (geograafia ja geoinfosüsteemide)-päeva korraldajad kutsuvad geograafiaõpetajaid, loodusainete õpetajaid, klassiõpetajaid, IT õpetajaid ja õpilasi osalema konkursil “GIS-i ja IKT rakendamine uues õppekavas”.

Uues riiklikus õppekavas on reaal- ja loodusainete ainekavades iga teema juures toodud kohustuslike praktiliste tööde ja IKT rakendamisvõimaluste loend. Konkursile oodatakse uurimuslikku õpet ning GIS-i ja IKT rakendamist toetavaid veebipõhiseid tööjuhendeid.

Soovitav on ülesanded koostada selliselt, et kasutatud on kas kaardiservereid, üksikuid interaktiivseid kaarte, GPSi, erinevaid veebiportaale, animatsioone või videosid jmt. IKT ja GIS-vahendeid tutvustavad materjalid asuvad Koolielu geograafia õppevaras nii põhikooli kui gümnaasiumi alajaotuses “Interaktiivsed vahendid geograafias”.

Tööde esitamise tähtaeg on 31.oktoober 2012.a. Tööd tuleb esitada haridusportaali Koolielu geograafia õppevara alajaotusesse “Interaktiivsed vahendid geograafias” (õppematerjali lisamise juhend) ning pärast seda tuleb täita osalemisankeet.

Parimate tööde autoreid premeeritakse auhindadega Tiigrihüppe Sihtasutuselt (tehnikapoe kinkekaardid) ja GIS-päeva korraldajatelt (tasuta pääsmed kõigile osalejatele Esri päevadele ja parimatele AlphaGIS koolituskursusel osalemine) ning võitjaid autasustatakse GIS-päeval 14. novembril 2012.

Konkursitöö:
1.vastab Koolielu õppematerjalide kvaliteedinõuetele; võib teostada nii individuaalselt kui ka meeskonnatööna;
2.vastab uues riikliku õppekava ainekavas toodud teemadele ja soovitustele ning üldpõhimõtetele Loodusained põhikoolis, Loodusained gümnaasiumis);
3.hõlmab põhikooli või gümnaasiumini loodusainete ainekavast vähemalt ühe teema
(õppekavas märgitud „Praktilised tööd ja IKT rakendamine“ all);
4.koosneb praktilise töö juhendist õpilastele, kasutatud GIS-i või/ ja IKT-vahendi
lühikesest kasutamisõpetusest/kirjeldusest, näidet oodatavast õpitulemusest ning
soovitusi hindamiseks;
5.on terviklik, uudne ja õppetöös rakendatav.

Soovime kõigile konkursist osavõtjatele häid mõtteid ja indu!

Lisainfo:

Piret Karu, Koolielu geograafia aineekspert

piret.karu@real.edu.ee

Foto: Flickr

Tartu Ülikooli pürgijaid huvitab enim õigusteadus

Merje Pors — Fri, 29 Jun 2012 10:40:52 +0300

Esimese vastuvõtunädala jooksul on Tartu Ülikooli laekunud üle 6400 siseastumisavalduse. Enim on avaldusi esitatud bakalaureuseõppes õigusteaduse õppekavale.

Täna, 29. juuni hommikuks oli Tartu Ülikooli õppima asumiseks kõigi õppeastmete peale kokku esitatud 6417 avaldust, neist bakalaureuseastmesse 5120, magistriastmesse 994 ning doktoriõppesse 303, teatab Tartu Ülikool.

Enim avaldusi on laekunud bakalaureusõppes õigusteaduse õppekavale - 499, neist 302 õppetööga Tartus ja 197 õppetööga Tallinnas. Teisel kohal on arstiteaduse õppekava, kuhu on esitatud 403 sisseastumisavaldust. Järgnevad majandusteadus 293 ning inglise keel ja kirjandus 249 avaldusega.

TÜ vastuvõtu peaspetsialisti Kaja Karo sõnul on selline pingerida võrreldes varasemate aastatega ootuspärane. Esile tuleb aga kindlasti tõsta informaatika õppekava, kus käesoleval aastal suurendati märkimisväärselt tasuta õppekohtade arvu. „Sel aastal võetakse vastu 150 üliõpilast ning praeguseks on informaatika õppekavale laekunud juba 242 avaldust.“

Tartu ülikooli sisseastumisavaldusi saab esitada kuni 6. juulini sisseastumise infosüsteemis. Paberkandjal avaldusi on võimalik esitada 2.?6. juulini ülikooli peahoones või kolledžites kohapeal.

Sisseastumiseksamid Tartu ülikooli toimuvad pärast dokumentide esitamist ning neile eraldi registreeruda ei ole tarvis. Erandiks on akadeemiline test, millele registreerumine on avatud samuti 6. juulini aadressil http://www.ut.ee/sisseastumine.

Rohkem infot sisseastumise kohta leiab Tartu ülikooli sisseastujate veebist.

Vastuvõetute nimekirjad avalikustatakse hiljemalt 18. juulil SAISis.

Eesti keele eksami punktid vaidlustas sadakond noort

Merje Pors — Fri, 29 Jun 2012 10:29:12 +0300

Oma eesti keele eksami tulemuse vaidlustas prognoositust vähem ehk 134 abiturienti, mis näitab eksamikeskuse eesti keele peaspetsialisti Märt Hennoste hinnangul seda, et kaheosaline eksam on õpilastele meeltmööda ning seda pole tarvis muuta.

Teemast kirjutab lähemalt Eesti Päevaleht.

Samal teemal:

Foto: Dreamstime

Päevalehe juhtkiri: kabinetis sündinud

Merje Pors — Fri, 29 Jun 2012 10:20:48 +0300

Eesti Päevalehe hinnangul on õpetaja normkoormuse kaotamise plaan rutakas ja vildakalt põhjendatud, see võib kaasa tuua õpetajate veelgi suurema ületunnitöö ning teatud juhtudel koolidirektori omavoli.

Töönädala ametlik pikkus oleks endiselt 35 tundi, kuid teoreetiliselt võib direktor nõuda õpetajatelt nädalas nii kümne kui ka näiteks 35 koolitunni andmist, kirjutatakse Eesti Päevalehe tänases juhtkirjas.

Foto: Dreamstime

Samal teemal:

Tartu saab juurde 250 lasteaiakohta

Merje Pors — Fri, 29 Jun 2012 10:05:28 +0300

Tartu linn kavatseb laiendada üheksat lasteaeda ning rajada juurde 250 lasteaiakohta.

Volikogu otsustas muuta 2010. aasta detsembris tehtud otsust Rukkilille lasteaia laiendamise ja renoveerimise projektis osalemise kohta ning asendas selle projektiga üheksa lasteaia laiendamiseks.

Esialgses projektis oli kavandatud Rukkilille lasteaia juurdeehitise rajamine ja 110 uue lasteaiakoha loomine. Linna oma raha eest oli kavas renoveerida ka lasteaia olemasolev hoone. Projekti kogumaksumus oleks olnud 2,1 miljonit eurot, sellest Tartu omaosalus 1,6 miljonit.

Eelmisel aastal muudeti koolieelsete lasteasutuste tervisekaitsenõudeid käsitlevat valitsuse määrust ning kaotati piirang lasteaedade rühmade arvule. Sellega avanes võimalus laiendada linna lasteaedasid varjualuste kinniehitamise teel, kusjuures väiksemate kulutustega on võimalik juurde luua rohkem lasteaiakohti.

Tartu lasteaedade laiendamise projekti raames rajatakse Tartu erinevates piirkondades kokku 15 uut rühma kokku 250 lasteaiakohaga. Projekti kogumaksumus on hinnanguliselt 1,53 miljonit eurot, mis on üle poole miljoni euro vähem kui Rukkilille lasteaia laiendamine, lasteaiakohti lisandub aga planeeritust 140 võrra enam.

Struktuurivahendite kaasabil ehitatakse viies lasteaias kaheksa täiendavat rühma 124 lapsele. Tööde maksumuseks on hinnatud 922 373 eurot, millest toetus linnale on 487 762 eurot:

Triinu ja Taavi lasteaed - luuakse juurde 1 lasteaiarühm 16 lapsele;

Tähtvere lasteaed - luuakse juurde 2 rühma 32 lapsele;

Lasteaed Kelluke - luuakse juurde 2 rühma 32 lapsele;

Piilupesa lasteaed - luuakse juurde 2 rühma 28 lapsele;

Lasteaed Hellik - luuakse juurde 1 rühm 16 lapsele.

Lisaks laiendatakse Tartu linna rahaga veel neli lasteaeda, kuhu lisandub kokku seitse rühma 126 lapsele. Tööde hinnanguline maksumus on 609 546 eurot:

Lasteaed Kannike - luuakse juurde 2 rühma 32 lapsele;

Maarjamõisa lasteaed - luuakse juurde 2 rühma 40 lapsele;

Lasteaed Ristikhein - luuakse juurde 1 rühm 18 lapsele;

Lasteaia Meelespea filiaal - luuakse juurde 2 rühma 36 lapsele.

Rukkilille lasteaia projekti praegu ellu ei viida, selle realiseerimine sõltub linna rahalistest võimalustest tulevikus.

Allikas: BNS

Programm Euroopa Noored jagas noorteprojektidele ligi 660 000 eurot

Merje Pors — Fri, 29 Jun 2012 10:01:14 +0300

Programm Euroopa Noored jagas teises taotlusvoorus 49 Eesti noorteprojektile kokku ligi 660 000 eurot.

Toetust saanud projektide seas olid nii noortevahetused, algatused, demokraatiaprojektid, samuti said toetust vabatahtliku teenistuse ning noorsootöötajate rahvusvahelise koostöö projektid, teatas SA Archimedes BNS-ile.

Nii said toetust 11 rahvusvahelist noortevahetust ning noortealgatuste alaprogrammis, mis seab keskmesse noorte tegevused oma kogukonna heaks, toetati üheksa projekti.

Noorte demokraatiaprojektide alaprogrammis toetati kahte projekti. Teaduskeskus AHHAA korraldab Eesti ja Läti noortele teadusparlamendi simulatsiooni, mille käigus noored teadusega seotud teemade üle arutlevad. Riigikogu tööpõhimõtteid järgiv simulatsioon toimub Toompea lossis oktoobris.

Euroopa vabatahtliku teenistuse raames tuleb Eestisse 40 vabatahtlikku erinevatest Euroopa riikidest ning ka Armeeniast, Ukrainast, Türgist ja Gruusiast. Noorte vabatahtlik tegevus viib neid lasteaedadesse, noortekeskustesse ja erinevatesse puuetega inimeste organisatsioonidesse. 13 Eesti noort siirduvad aga vabatahtlikuks Serbiasse, Kreekasse, Armeeniasse, Gruusiasse, Moldovasse, Ukrainasse ja Inglismaale .

Noorsootöötajate rahvusvahelise koostöö arendamisele suunatud alaprogrammi toel viiakse ellu neli koolitustegevuse ja võrgustikuprojekti.

Noorteseminaride alaprogrammis, mis võimaldab arendada noorte ja otsustajate dialoogi, toetati kahte projekti. Euroopa Liidu noorte kodanikuharidusprogramm Euroopa Noored toetab 13-30-aastaste noorte mitteformaalset õppimist.

Järgmine taotlustähtaeg on 1. oktoober. Toetusi vahendab SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo.

Allikas: BNS