Järjejutu autorid: Piret Viil, Merle Udso, Lili Kesa, Anne Maalman, Anne Krull, Kätlin Milkov, Mart Kimmel, Külliki Asu, Anneli Nõmm, Eret Krull, Anne Müraus, Melika Kindel, Jana Koel, Holger Bremen, Heidi Ader ja Birgy Lorenz.

Loo kesksed tegelased on Teele (13) ja tema koolikaaslased. Tegevus toimub keskmise suurusega keskmises Eesti koolis ja metoodikaks loo kirjutamisel oli "jutulõnga punumine".

----------------------------------------

Kogu selle jandi jooksul oli aga  õpetaja oma tööarvuti lauale lahti unustanud... Väike rumal Tiugu, kes juhtus seda tähele panema, otsustas, et on aeg Stuudiumis oma hindeid natuke parandada.

Tiugu polnud aga tavaline vaikne poiss (rumal paistis ta ka ainult õpetajatele, sest koolis oli tal kogu aeg igav), tegelikult omas ta Dark Web lahendustes kollast kolmandat vööd. Ta teadis, et kõige parem oleks alguses muuta kellegi teise hindeid (Tootsile pani ta maakera töö eest 1 ja loomulikult Tõnisson.. temal kirjutas ta luuletuse kohta 0). Enda jaoks edaspidiseks, kopeeris ta arvutist õpetaja Stuudiumi parooli hash ära, et siis seda vajadusel edaspidi kasutada kooli raamatukogust läbi Incognito brauseri.

Tehtud, mõeldud!

Samal ajal oli Arno mõelnud tõsiselt järele, et mida teha kui tema telefonist nii palju pahandust tekkis. Arno oli teadagi väga mõistlik poiss ja otsustas appi kutsuda netikonstaabli.

Korraliku poisina polnud Arnol kunagi olnud vajadust politseiga tegemist teha ega mingite konstaablitega suhelda. Niisiis valis ta telefonil numbri 112, mis peaks alati aitama, ja lootis kiirelt oma mure ära rääkida.

Kohale tulnud konstaabel mõistis, et Arno ei ole tüüp, kes postitaks Facebooki taolisi fotosid. Seega uuris ta Arnolt, kas ta on oma telefoni kellelegi laenanud. Arno, viisaka poisina ei tahtnud aga Teelet reeta ja väitis, et jättis Facebooki konto raamtukogus kogemata siise.

Konstaabli jaoks oli tegemist väga tõsise intsidendiga, sest oma Fb konto lahti jätmine raamatukogus oli kõige halvem asi, mida Arno teha sai. Ta kutsus Arno klassi ja istus temaga koos laua taha, et üks tõsine vestlus maha pidada. Seda kõike jäi salaja pealt kuulama Teele, kes tegelikult tundis end väga halvasti, kuna oli Arnole jama kaela tõmmanud.

Teele läks klassi, nagu oleks midagi maha unustanud. Otsis natuke, hakkas ära minema ja just nagu juhuslikult pöördus konstaabli poole, et kas tema võib ka midagi küsida. Konstaabel palus tal natuke oodata. Arnoga läks kiiresti. Korralik poiss lubas edaspidi hoolsam olla. Lahkus ja kutsus enda asemel Teele klassi. Tüdruk mõtles välja loo oma sõbrannast, kellel oleks nagu samasugune lugu juhtunud: võõra telefoniga tehtud pildid läksid kohe internetti laiali ning nüüd ei julge ta üles tunnistada, sest karadab karistust. Teele tahakski teada, mida soovitada sõbrannale.

Komissar vaatab Teelet ja küsib, kas ta teab milline on karistus selliste piltide ülesriputamise eest, kas tema sõbranna tegi seda esimest korda, kui mitte, siis kas eelmistel kordadel oln olnud probleeme, miks seekord on olukord tõsisem võrreldes eelmiste kordadega. Et koridorist kostus rõõmsat kandlemängu, uuris komissar, kas Teele teeks midagi, kui temast tehtaks nüüd tantsimas pilt ja laetaks üles internetti.

Teele mõtles hoolega järele. Talle meeldis tantsida. Kohe väga. Rütm lihtsalt tõmbas teda kaasa. Kodus pani ta tihtilugu muusika mängima ning harjutas peegli ees tantsusamme. See tantsija, kes talle peeglist vastu vaatas, oli ikka väga lahe. Seni teadis seda ainult Teele ise. Aga kui ka teised teada saaks...  Pilt jääks ju lahjaks. Kõige parem oleks oma tantsimine ikka üles filmida. Ja siis sõpradele näidata. Nojah, siis võiks lausa juutuuberiks hakata. Tal oleks oma tantsukanal ja saaks tuhandeid vaatamisi... võib-olla koguni raha teenida sellega. Nii mõtles Teele oma peas. Aga konstaabli küsimusele vastas ta lihtsalt õlakehitusega.

-----------------------------------------

Jätkub juba homme, 11. veebruaril...

Foto: Flickr, litsents CC BY-SA 2.0.

Samal teemal:

• Koolielu järjejutt: kuidas Teele turvalise interneti sassi ajas (osa II)
• Koolielu järjejutt: kuidas Teele turvalise interneti sassi ajas

Rohkem infot võistluse kohta ning registreerimine: http://www.plussmiinus.edu.ee

See on juba kolmas PlussMiinus MTÜ poolt korraldatav matemaatikavõistlus ning hea meel on tõdeda, et populaarsus ja nõudlus kvaliteetsete ning huvitavate võistluste järele aina kasvab. Meie eesmärgiks on pakkuda õpilastele meeldejääv kogemus, võimalus end proovile panna uues keskkonnas, võrrelda enda teadmisi teiste vanusekaaslastega ning süvendada huvi matemaatiliste teadmiste vastu. Koostöös Tallinna Tehnikaülikooli, Tartu Ülikooli, partnerite, sponsorite ning uuendatud ainekomisjoniga garanteerime ülesannete kõrge kvaliteedi ning anname õpilastele tõelise suurvõistluse kogemuse.

Huvitavad ülesanded, vinged auhinnad, sõbralik õhkkond, võimalus oma lemmikkuulsusega rinda pista on vaid mõned põhjustest, miks PlussMiinus matemaatikavõistlusel osaleda.

Auhinnad:

1. koht - Tahvelarvuti Samsung Galaxy

2. koht - Kaameraga droon

3. koht - PlussMiinus käekell

Aktiivseima klassi auhind - 5D filmi "Robinson Crusoe" külastus Viimsi kinos kogu klassile!

Võidavad mõned, kuid kogemuse saavad kõik!

Allikas: MTÜ PlussMiinus info. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Jõuludega avanes AHHAA keskuses näitus „Ahhaa, kuubis!“
• Matemaatikaülesannete lahendamise lahtine võistlus toimub 13. detsembril
• Matemaatika ei ole veel sugugi valmis
   

Palju räägitakse sellest, et õpetamine koolis peab muutuma ja rohkem peaks koolis õpetama 21. sajandi oskuseid. Kuidas seda aga teha? Appi tulevadki õpilood, mida igaüks saab lähtuvalt oma ainest ja õpilastest kohandada.

Õpilugu „Õpetajavaba tund“ kirjeldab seda, kuidas õpetaja roll tunnis muutub. Protsessi juhtijast saab protsessi suunaja. Vastutus õppimise eest lükkub õppijale. Õpetaja valmistab üksi või koostöös õpilastega ette juhised tunniks või tundideks ning astub siis kõrvale. Õppijad täidavad ülesandeid individuaalselt või rühmades ning õpetaja abi kasutatakse ainult siis, kui ise kuidagi hakkama ei saada. Õpiloos saab kasutada ka erinevaid keskkondi rühmatööks ja tegevuste jälgimiseks.

Õpiloos „Muna õpetab kana ja kukke“ saavad õpilased võimalus ise midagi õpetada üksteisele ja miks mitte ka õpetajatele või lapsevanematele. Juba ammusest ajast on teada, et asjad saavad selgeks siis, kui neid ise õpetada ning õpilased on tehnoloogiat kasutades tihti tublimad kui täiskasvanud.

Õpilugusid tutvustasid veebiseminaril Tiiu Leibur Pärnu Koidula Gümnaasiumist, Tiiu Vendel Pärnu Mai Koolist, Ene Moppel Võru Kreutzwaldi Koolist, Meeri Sild Tallinna Lilleküla Gümnaasiumsit ja Ingrid Maadvere HITSAst ning nüüd oodatakse kõiki huvilisi ühinema Koolielu kogukondadega „Õpilugu „Õpetajavaba tund““  või „Õpilugu „Muna õpetab kana ja kukke““, et koos katsetada neid lugusid ning jagada oma kogemusi. Soovi korral saavad kõik osalejad tõendi 10 koolitustunniga.

Loo kirjutas ja foto saatisKoolielule HITSA haridustehnoloog ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpetaja Ingrid Maadvere.

Samal teemal:

• Ajarännak ja innovaatiline õpilugu aineühenduste koostööpäevadel
• Kuidas koolid digiajastul õppeprotsessi juhivad
• Mida jõuab tunnis märgata 5 minuti jooksul?

Järjejutu autorid: Piret Viil, Merle Udso, Lili Kesa, Anne Maalman, Anne Krull, Kätlin Milkov, Mart Kimmel, Külliki Asu, Anneli Nõmm, Eret Krull, Anne Müraus, Melika Kindel, Jana Koel, Holger Bremen, Heidi Ader ja Birgy Lorenz.

Loo kesksed tegelased on Teele (13) ja tema koolikaaslased. Tegevus toimub keskmise suurusega keskmises Eesti koolis ja metoodikaks loo kirjutamisel oli "jutulõnga punumine".

-------------------------------

Salaja sahmerdas Kiir samuti Facebookis, kui ilmusid pildid õpetajast. Kiirele tegid õpetaja pildid palju nalja ning ta jagas neid pilte kõikide oma sõpradega.

Kiir aga unustas, et tema sõbralistis on ka mõned õpetajad, kes neid pilte näevad. Nii ongi õpetaja Laur, kes oma vaba tundi Facebookis surfates mööda saadab, hämmingus, kui näeb korraga oma uudisvoos Kiire jagatud pilte punetava näoga ilmselt kohe-kohe oma käitumise üle kontrolli kaotavast kolleegist. Õpetaja Laur aga teab, kuidas külma närvi hoida ning olukorrale kiiresti efektiivne lahendus leida.

Paari minutiga on Facebooki teavitatud ebasündsatest piltidest ja ta seab sammud Kiirt otsima, et poisiga paar sõna vahetada.

Juba hetk hiljem istuvad nad Kiirega nõupidamiste ruumis ning Kiir põrnitseb lauaplaati enda ees. Õpetaja Laur küsib, Kiir vaikib.

Lõpuks aga tormab sisse Julk-Jüri ja vehib tahvliga ning küsib, kes tahtis matemaatika õpetajat mustata? Kas sellest ei piisanud, et omal ajal kirikumõisa poiste parv uputati? Ta nõuab Kiirelt koheselt piltide kustutamist. Lõpuks ütleb Jorh Aadniel, et tema ei pildistanud, seda tegi hoopis Arno.

Julk-Jüri Kiire juttu ei usu, sest poiss on sageli jäänud vahele teiste õpilaste salaja pildistamisega ja piltide ülesriputamisega erinevatesse keskkondadesse. Kiire kriiskamist ja Julk-Jüri pahandamist näeb Arno, kes saab aru, et pahanduse tekitajaks on tema telefon.

Appi tõttab vahva nutikellamees Lible, kes mainib, et tegelikult on võimalik asja parandada sellega, et lepitakse kokku uute fotode tegemine - sel korral on nõus nii fotodel olijad kui ka nende fotode tegijad.

Seepeale hakkab Imelik mängima oma nutitelefoniga kandlelugu.

Jätkub homme, 10. veebruaril...

-------------------------------

Täna, 9. veebruaril tähistatakse ülemaailmselt turvalise interneti päeva. Selle raames on ka Eesti koolid oodatud seda päeva tähistama ning veebruarikuu teisel ja/või kolmandal nädalal oma koolis interneti ja nutiseadmete kasutamise kui ka ohutuse temaatikat käsitlema. Lisamaterjale leiab Targalt internetis kodulehelt.

Foto: Flickr, litsents CC BY-SA 2.0.

Samal teemal:

• Koolielu järjejutt: kuidas Teele turvalise interneti sassi ajas
• Turvalise interneti päeva konverents "Nutikalt netis - kaitse ennast ja oma sõpru!"

Artikli autorid on Birgy Lorenz, HITSA Targalt Internetis projekti koolitaja, Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi doktorant ja Aet Mikli, Koolielu muusika ainemoderaator, Laagri Kooli haridustehnoloog.

Ohutu e-keskkonna valik sõltub õpetaja puhul ühelt poolt õpilaste vanusest ja teiselt poolt koolikultuurist. Näiteks väikeste laste puhul on tegemist piiratud teovõime ja arusaamaga inimestega, kes ei oska alati ise mõista interneti ja seadmete kasutustest tulenevaid riske, seega nad ei saa (ei oska) teha alati otsust, et see või teine valitud keskkond on nende oskustele/teadmistele sobilik. Samuti võivad olla lapsevanemad (kui ka lapsed ise) vastu, et nende laste õppetööd puututavad teod on internetis nähtaval, sest see võib hakata mõjutama noorte digijälge. Korjavad ju sisu üles otsimootorid, kus see võib saada aluseks kiusamisele või anda valeinfot, kui ta peaks tulevikus tööle kandideerima või kellegagi tutvuma.

Siin on üks väike mõtteharjutus-skeem, mille abil õpetaja saab leida omale sobiliku e-lahenduse:

Skeem sai loodud 2014. aastal HITSA internetiohutuse kursuse materjalina, seega igaüks saab seda vastavalt oma mõtetele ja võimalustele edasi arendada. Õpetaja jaoks sisulised küsimused on, et kas kasutada avatud või suletud keskkonda; kooli keskhallatavaid või individuaalseid lahendusi.

Identiteeti puudutavad väljakutsed õppetöös tõstatavad küsimuse: kas inimene peab olema alati tuvastatav - kasutades ID-kaarti või mõnda muud autentimise võimalust? Kui inimene on tuvastatav, siis saab panna ta oma sõnade eest vastutama, kui ei ole, siis väga lihtsalt ei saa. Turvaline interneti kasutuskogumus aga eeldab, et vahel tuleb jääda tundmatuks, sest loodud digitaalse “puru” abil saavad halbade kavatsustega inimesed analüüsida sinu harjumusi, käitumust. Turvaspetsalistid soovitavad, et teatud tegevuseks peaks olema inimesel mitu identiteeti või kontot, mida üldjuhul ei ristkasutata.

Koolis on meil vahel võimalik kasutada suletud keskkondi, mis on parooli all. Teinekord ei ole see võimalik, sest osaletakse projektides, kus info peaks olema kõikidele kättesaadav. Üheks väga levinud on luua näiteks õppetööalane alias või pseudoidentiteet, mida teavad kõik asjasse puutuvad, kuid ei tea väljastpool süsteemi infole pealesattujad. Pseudoaliase võimaluse kasutamine kultuuri ja loomingu vallas on üsna tavaline. Näiteks kontole postitab T11a või TriinuLiinaAR, mitte Mari Maasikas.

Sama mündi teine pool

Kuid asjal on ka teine külg, mis suunab meid üha enam ikkagi anonüümsuse vähendamise poole, et tagada jällegi - turvalisust! Praktikast on teada juhtumeid, kus õpilane saab ühtäkki aru (või õigemini arvab), et ta tegutseb internetis inkognito ja tema isik ei ole tuvastatav. Piltikult väljendudes võib seda võrrelda olukorraga, kus keegi meie hulgast saab endale nähtamatukstegeva võlumantli ja joovastub ühe hetkega iseenda ilmsest anonüümsusest. Võib tuua näiteid, kuidas sellisel juhul on väga lühikese ajaga võimalik  korda saata paksu pahandust. Kui siis meie Bilbo Baggins taipab, et tema võlumantel on ammugi õlgadelt maha libisenud, võib vigade parandamiseks juba hilja olla - süsteemiadministraator on oma võlukepikesega avanud kõikide tema saladustekambrite uksed ja pahandusekoti edasise saatuse otsustab karm kohus.

See ongi üks põhjus, miks skeptikud on pseudonüümide osas ettevaatlikud. Ei ole meil ju veel välja kujunenud traditsiooni, kus vanemad oma lasteaiaealistele lastele netiohud juba enne WiFi parooli teatavakstegemist ette loevad. Enamgi veel - vanematel endilgi võib selles osas tuntavaid puudujääke olla. “Nähtamatuks tegeva mantli efekt” niisiis pseudonüümi kasutamist ei toeta. Samuti õhkõhuke piir pseudoaliase loomise ja sulaselge valetamise vahel. Kui lapsele selgeks teha, et valetamine on internetis igati heakskiidetud tegevus, võib ta selle hõlpsasti muudesse situatsioonidesse üle kanda. Seega on mõistetav, miks vähemalt teatud vanuses laste puhul pseudoaliase kasutamisse taunivalt suhtutakse.

Mida arvad aga sina, armas lugeja? Kuskohas jookseb piir, millal on kasulik, sobilik, mõistlik e-kanalites olla anonüümne ja millal mitte; milliseid turvariske olete ise märganud ja pidanud sellega seoses lahendama?

Lisalugemiseks:
Kenk, K. (2010) Kas õpetaja peaks õpilastega Facebookis sõbrustama? Tarbija24. http://tarbija24.postimees.ee/302141/kas-opetaja-peaks-opilastega-facebookis-sobrustama
Lorenz, B. (2013)
Õpilaste ja õpetajate suhtlus võrgustikes – poolt või vastu? Targaltinternetis.
http://www.targaltinternetis.ee/uudised/2013/02/opilaste-ja-opetajate-suhtlus-vorgustikes-poolt-voi-vastu/

Internetis ei tea keegi, et sa oled koer.

Samal teemal:

• Turvalise interneti päeva konverents "Nutikalt netis - kaitse ennast ja oma sõpru!"
• Robotexil toimunud Küberpähkli mäng oli üle ootuste menukas
• Internetiohutus on iga kooli ja õpetaja väljakutse

Järjejutu autorid: Piret Viil, Merle Udso, Lili Kesa, Anne Maalman, Anne Krull, Kätlin Milkov, Mart Kimmel, Külliki Asu, Anneli Nõmm, Eret Krull, Anne Müraus, Melika Kindel, Jana Koel, Holger Bremen, Heidi Ader ja Birgy Lorenz.

Loo kesksed tegelased on Teele (13) ja tema koolikaaslased. Tegevus toimub keskmise suurusega keskmises Eesti koolis ja metoodikaks loo kirjutamisel oli "jutulõnga punumine".

-------------------------------

Kooliõpilane Teele tõusis hommikul üles ja avastas, et ta mobiiltelefonil oli öösel aku tühjaks saanud. Kiiresti pesi ta hambad, haaras võileiva ja koti ning jooksis kooli poole. Kui Teele kooli jõudis olid tunnid juba alanud…

Käimas oli parajasti matemaatikatund ning pärast vabandamist leidis Teele koha Arno kõrval. Kuna Teele polnud hommikul Facebooki pilku visata jõudnud, siis nõudis ta nüüd Arnolt, et too oma nutitelefoni laenaks ja Teele end kiiresti Facebookis toimunuga kurssi saaks viia. Arno puikles küll vastu, aga Teele nähvas, et ärgu poiss pipardagu, küll saab tunni lõpuks oma telefoni tagasi.

Saanud Arnolt telefoni palus Teele õpetajalt luba istuda tagumisse üksikusse pinki, sest Arno segab teda. Viimases pingis istudes sai Teele oma telefoni laadima panna ja ise samal ajal Arno telefoni kasutades Facebooki lugeda ja laike panna. Tahvlil olev ülesanne tundus Teelele nagu Hiina ristsõna mõistatus ja ta ei vaevunud isegi vihikut avama. Tunni lõpuni jäi 20 minutit.

Teele kirjutas Martale: „OMG!“.
Marta: „TRE“.
Teele: „MT“.
Marta: „IRW“.
Teele: „@London“.

Kuna õpetajale jäi silma, et Teele tunniteemaga ei tegele, siis kutsus ta õpilast korrale. Teelele see ei meeldinud ning vastutasuks klõpsis tüdruk ärritunud õpetajast Arno telefoniga pilte. Küll aga ei teadnud Teele (tegelikult ka Arno mitte), et Arno telefon on seadistatud selliselt, et kõik tehtud pildid laetakse automaatselt üles ka Facebooki avalikku albumisse.

Salaja sahmerdas Kiir samuti Facebookis, kui ilmusid pildid õpetajast. Kiirele tegid õpetaja pildid palju nalja ning ta jagas neid pilte kõikide oma sõpradega.

-----------------------------

Jätkub homme, 9. veebruaril...

Foto: Flickr, litsents CC BY-SA 2.0.

Samal teemal:

• Turvalise interneti päeva konverents "Nutikalt netis - kaitse ennast ja oma sõpru!"
• Briti lastepsühhiaater: oskus tehnoloogia kasutamisest välja lülitada muutub järjest olulisemaks

94-st kohal olnud valimiskogu liikmest eelistas Landi 65. Teine kandidaat rektori kohale oli professor Hannes Palang. Rektori ametiaeg algab 15. mail 2016 ja kestab 14. maini 2021.

Tiit Land on sündinud 25. septembril 1964, tal on doktorikraad neurokeemia ja neurotoksikoloogia alal. TLÜ keemiaprofessor on ta aastast 2006 ning rektor aastast 2011.

Tallinna Ülikoolis õpib üle 8800 üliõpilase ning on ametis 850 täistööajaga töötajat.

Allikas: TLÜ pressiteade.

Samal teemal:

• Avalik-õiguslikud ülikoolid ja riik leppisid kokku järgmiste aastate suurimates eesmärkides
• TLÜ õpilasakadeemia toob välja tippkursused

Paul Kerese 100. sünniaastapäeva tähistamine koolides andis häid kogemusi maleõppe jätkamiseks.

Paul Keresest räägiti sel sügisel koolides ainetundides, maletati vahetundide ajal ja pärast tunde. Kooliraamatukogudes seati üles näitused „Paul Keres 100” ja malendid mängimiseks. Mitmes koolis käisid vilistlased huvilisetele simultaani andmas.

Jüri gümnaasium kutsus õpilasi Paul Kerese 100. sünniaastapäeval 7. jaanuaril maletama oma vanemate ja vanavanematega ning mängust tehtud pilte avaldama gümnaasiumi kodulehel. Gümnaasium edastas fotod Eesti Rahva Muuseumi pildiaita. Mõniste koolis on kõik kodutütred ja noorkotkad malemängu selgeks saamas. Mitmes koolis, kus seni ruudulisel laual vaid kabet mängiti, on sellele lisandunud male.

Loe Heino Laiapea artiklit täismahus 5. veebruari Õpetajate Lehest. Autori foto.

Samal teemal:

• Maleõpetus kooli - võimalus austada malemeistrit
• Koolimale programmis osaleb üle 1000 õpilase

Oodatud on looduskeskkonna problemaatikat tutvustavad õpilasuurimused, põhikooli loovtööd ning GLOBE programmi tegevust kajastavad tööd. Esitada võib nii individuaalselt kui kollektiivselt.

Hinnatakse töö teaduslikkust, originaalsust, rakenduslikkust, aga ka korrektset vormistust. Tööle lisatakse eestikeelsed ja inglisekeelsed resümeed, kus antakse lühiülevaade töö teema aktuaalsusest, eesmärkidest, uurimisküsimustest, metoodikast, tulemustest ja järeldustest.

Varasematel aastatel on konkursi võidutööde seas olnud näiteks uurimused erinevate meediakanalite ilmaennustuste täpsusest, äikese sagedusest saartel ja Mandri-Eestis, ohtudest lindude sügisrändel, Aegna saare rannajoone muutustest ja kodulinna valgusreostusest. Õpilased on uurinud maavarade kaevandamise mõju keskkonnale, teinud hüdroloogilisi vaatlusi, mõõtnud tahma sisaldust õhus jpm.

Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna peaeksperdi Imbi Henno sõnul aitab konkurss kaasa õpihuvi suurenemisele ja teaduse populariseerimisele. „Praktilised ja uurimuslikud tegevused väljaspool klassiruumi on motiveerivad ja pakuvad võimaluse reaalselt tutvuda teaduse ning tehnoloogia tänapäevaste uurimisteemadega. Meie kogemus näitab, et varasematel aastatel konkursil osalenud õpilased on läinud hiljem edasi õppima just loodusteaduse ja tehnikaga seotud erialasid,“ selgitas Imbi Henno.

GLOBE programmil Eestis on see aastal juubeliaasta, sest GLOBE tegevused Eestis käivitusid vastavalt 1996.a sõlmitud lepingule, mille allkirjastasid tolleaegne haridusminister ja USA Suursaadik Eestis. GLOBE programmi eesmärkideks on tõsta õpilaste keskkonnaalast teadlikkust, toetada  uurimuslikku tegevust ning õpilaste, õpetajate ja teadlaste vahelist koostööd.

Konkursil osalemise tähtaeg on 16. mai 2016. Lisainfo uurimistööle esitatavate nõuete kohta.
GLOBE on ülemaailmne koolide keskkonna- ja teadushariduse programm, millest võtavad osa kooliõpilased 116 riigist, nende hulgas ka õpilased 79 Eesti koolist.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Võistlusele oodatakse esseesid ideaalsest haridusest, mis toetab jätkusuutlikku arengut ja aitab luua paremat elu kõigile.

Esseesid saab esitada inglise, prantsuse, hispaania, saksa või jaapani keeles, tähtaeg on 15. juuni. Auhinnafond on kopsakas ning võistluse võitja kutsutakse korraldajate kulul Jaapanisse auhinda vastu võtma.

Lisainfo: http://www.goipeace.or.jp/english/activities/programs/1601.html

Allikas: UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni koduleht.

Samal teemal:

• Mis tunnis võiks rääkida Struve kaarest?
• UNESCO alustab kõrghariduse tunnustamise ülemaailmse konventsiooni väljatöötamist