Konkursiteemad jagunevad viieks kategooriaks – kaasaegne tants, kino, tänapäeva kunst, pilditehnika, kirjandus. Kirjutusvõistlus on näiteks inspireeritud Italo Calvino teosest „Cosmicomics“, mis loob kujutletava loo 12 teadusliku fakti ümber. Õpilaste töö – väljamõeldud lühilugu – peaks järgima Calvino eeskuju, võttes loo põhjaks mõne teadusliku nähtuse või fakti.

Enne töö esitamist tuleb osalejatel end veebipõhiselt võistlusele registreerida. Registreerimise tähtajaks on 31. mai, võistlustöö esitamise tähtaeg ulatub juulist kuni oktoobrini vastavalt kategooriale. Võistlus on suunatud 15-19 aastastele õpilastele.

Õpilaskonkurssi korraldatakse ISWA projekti raames, mille eesmärgiks on tugevdada sidemeid kunsti ja teaduse vahel. Vaata lähemalt projekti kodulehte.

Refereeritud: Scientix, ISWA project

Loe täpsemalt Saarte Häälest.

Põltsamaa ühisgümnaasiumi õppealajuhataja Tiia Mikson arvas, et õpetajad on uuenenud eesti keele eksami eel (ja ajal) rohkem ärevuses kui noored ise.

„Osalesime eelmisel aastal ka katseeksamil, aga sisuliselt on vaja ju ühel eksamil teha kaks asja: kõigepealt lugema ja loetu põhjal vastused leidma, ja siis lugemiselt häälestama end kirjandi kirjutamisele. Ei ole see gümnaasiumilõpetaja midagi nii pädev, et kõik jõuavad ühelt töölt teisele probleemideta ümber lülituda,“ oli Tiia Mikson murelik. Lohutust pakub küll see, et kirjandi maht on veidi väiksem kui varem, aga ega eksam tervikuna kerge siiski ei ole. „Õpetajad pelgavad – et kui sügisel tuleb jälle see pingerida… Me õpetame nii hästi kui vähegi võimalik on. Oleme piirkonnakool, meie missioon on anda lastele head eeldused oma eluga toimetulekuks. Me ei ole öelnud, et peame kõik muu jätma ja ainult riigieksami-aineid – eesti keelt, matemaatikat või inglise keelt õpetama. Meile on olulised ka teised väärtused: esinemisoskus, ettevõtlikkus, organiseerimisoskus,“ mõtiskles Tiia Mikson mõned päevad enne eksamiperioodi algust.  Ja tõi näite, et reaalklassi lapsed võtavad valikaineid hoopis muusika õppesuunalt, nii et Põltsamaa ühisgümnaasiumist saab laiapõhjalise hariduse. „Me ei ole koolide pingereas esimese 50 hulgas, aga hea uudis oli see, kui öeldi, et Jõgevamaa vilistlastest teenivad kõrgeimat keskmist palka Põltsamaa ühisgümnaasiumi lõpetanud. Ju siis oleme andnud hea hariduse – noor saab hakkama, on elus läbi löönud. Ja mis mina ikka ütlen, et ta on korralik maksumaksja, muidu see keskmine ei tuleks ju nii kõrge. Peame silmas ikka lapse arengut ja väärtusi: kui oleme kasvatanud noore inimese, kes tööl käib ja oma tööd hästi teeb, mida siis veel? Kõik ei saa ju ministrid olla…,“ rääkis õppealajuhataja Tiia Mikson.

Aga algavaks pingeliseks eksamiperioodiks olete valmis, kogu kooliperega?

„Loomulikult. Eksamid algavad sisuliselt ju sügisel. Klassijuhataja räägib eksamitest, õpilased kaardistavad paberil oma tulevikuvisiooni, sest nüüd tuleb ikka teada, mis soovid mul on. Ka arenguvestluse käigus räägitakse kõik läbi. Nii et jaanuari alguses, kui tuleb teha lõplik eksamivalik, siis kõik juba teavad, mida nad tahavad.  Mingit segadust või paanikat seoses riigieksamitega meil ei ole. Muidugi, ülejäänud koolielu abiturientide eksamiperiood veidi  häirib, sest teistel jätkuvad ju tunnid. Eesti keele riigieksami tarvis on vaja kolm klassiruumi, igasse eksamiruumi kaks õpetajat. Ega tundide ajast niisama vabu õpetajaid võtta ei ole, korralduslikult nõuab see läbimõtlemist. Või et koolikell tuleb eksamipäeval välja lülitada, teised peavad siis meeles pidama, et täna kell ei helise.“

Mis eksameid abituriendid rohkem valisid?

„Inglise keelt. Üks klassitäis on matemaatikaeksami tegijaid. Aga ühiskonnaõpetust on palju, juba teist-kolmandat aastat on see väga populaarne, aga samas üldse mitte lihtne eksam. Vähe valitakse ajalugu. Pooled Jõgeva maakonna füüsika riigieksami tegijatest ehk siis seitse eksaminandi on meie koolist,“ loetles Tiia Mikson.

Kas olete mõelnud ka juba aastale 2014, mil jääb vaid kolm kohustuslikku riigieksamit ning koolil tuleb ette valmistada komplekseksam?

„Jah, oleme mõelnud. Hakkasime juba eelmisel õppeaastal kümnendas klassis vaatama, kuidas siis seda kolme ainet – matemaatikat, eesti keelt ja võõrkeelt – toetada. Matemaatika on üksjagu kõva pähkel. Kui praegu valivad selle eksami 20 last 60-st, siis kahe aasta pärast on see kohustuslik kõigile. Moodustasime  nii eesti keeles, matemaatikas kui inglise keeles kolm rühma tasemete järgi. Lapsed olid väga rahul. Nüüd julgevad küsida ka nõrgemad õpilased, tugevatega koos pelgavad nad omi väiksemaid teadmisi näidata.

Kõiki kolme rühma õpetataksegi veidi erinevalt. Vaatame, kas saame nii ka jätkata, see nõuab siiski täiendavaid ressursse. Oleme küll ise väga õpetajaid toetanud, kasvõi metoodikakoolitustega.“

Põltsamaa ühisgümnaasiumis on ka juba komplekseksamile mõeldud. Viimastel aastatel on lapsed koolieksamina teinud gümnaasiumi lõpus praktilise töö. Nimelt kursuse „Kodukultuur“ raames õpetatakse nii tüdrukutele kui poistele praktilist toiduvalmistamist, pere eelarve planeerimist, koristusnippe, etiketti, kombeid. Õppekäigud on lapsi viinud nii Radissoni hotelli kui sushi-restorani. Ja kui koolis toimub vabariiklik kõnevõistlus Kuldsuud, siis õhtune  pannkoogikohvik ongi õpilaste eksamitöö alates kalkulatsioonist ja lõpetades lauakaunistuste, toidu serveerimise ja koristustöödega. „Majandus-sotsiaalsuunal võiks see tulevikuski eksami üheks osaks jääda,“ oli Tiia Mikson kindel.

Tulevikust rääkides – täna õpib Põltsamaa ühisgümnaasiumis 700 last, 12 aastat tagasi oli see arv 1200. Kui selle valguses koolivõrgu korrastamisele ehk reformile mõelda…

„Tahaks loota, et meie kooli korrastamine ei puuduta. Aga kui on välja öeldud, et gümnaasiumiosas peab olema 252 last, siis seda me ei saavuta. Tervel Eestimaal on umbes 10 kooli, kes saaksid selle arvu täis. Aga miks peaks Tallinna ja Tartu vahel Põltsamaal, kus on olemas kõik vajalik hea hariduse andmiseks, gümnaasium kaduma? Kui siin ongi gümnaasiumis 150 või 130 last, no mis siis? Jõgeva jääb meist 28 km kaugusele, seal ei tule ka kahest koolist kokku pannes 252 õpilast. Ja olgem ausad, siit lapsed Jõgevale ei lähe, siis nad lähevad juba kas Tartusse või Tallinnasse,“ on Tiia Mikson mõtlik. Ja toob lõpetuseks välja veel ühe oma kooli positiivse poole: siia tullakse täiskasvanuna tagasi. „Oma vilistlasi on väga palju tagasi tulnud kooli õpetajaks, kolmandik õpetajate arvust kindlasti. Algklasside õpetajad on praktiliselt kõik meie oma vilistlased. See näitab kindlasti kooli tugevust,“ oli Tiia Mikson veendunud.

Põltsamaa ühisgümnaasiumi õppealajuhataja Tiia Mikson.

Lõpukell! Abituriendid jooksevad traditsiooniliselt käsikäes läbi linna.

Kaunilt renoveeritud koolihoone.

Fotod: Madli Leikop

Loe lisaks: Täna algavad 2012. aasta riigieksamid

Eesti lähiajaloos on kommunistlikul ideoloogial olnud mõju, mida on raske üle hinnata. Eestlaste ja ka maailma teadlikkus kommunismipärandist on samas väga tagasihoidlik - teadmised on pahatihti olematud või puudulikud, sest seonduv uurimis- ja haridustöö on olnud kaootiline. Ajaloouurimist takistab asjaolu, et paljud seotud dokumendid asuvad raskesti ligipääsetavates arhiivides. Valdkonnas antav ajalooharidus toimub üldjuhul teiseste allikate alusel, mistõttu jääb õpetatav materjal elukaugeks. Samuti on keeruline esmaste allikate kogumine, sest puudub keskne koht, kuhu inimesed võiksid näiteks oma perekonda puudutavaid materjale saata.

Eelnevast tulenevalt on andmebaasist võimalik leida digiteeritud intervjuusid, päevikud, fotosid ja teisi algallikaid, mis puudutavad peamiselt inimeste mälestusi. Sihtasutusel Unitas on kavas välja töötada ka õppemeetodid, mille raames on võimalik väärtuslikke allikaid kasutada ajalootundides. Valitud allikad tõlgitakse inglise keelde, et tagada dokumentidele rahvusvaheline ligipääs. Teisest küljest on portaalis võimalik üles laadida mälestusi, mida kavatsetakse edaspidi õppetöö ja vastavate kampaaniate raames koguda.

Andmebaas on välja töötatud koostöös Eesti Kirjandusmuuseumi, Eesti Muinsuskaitse Seltsi ja Eesti Sõjamuuseumiga. Kommunismipärandi digiteerimise projekti rahastati Euroopa Liidu poolt Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Sihtasutus Unitas loodab, et portaali asutakse tulevikus aktiivselt kasutama nii uurijate, õpetajate kui ka õpilaste poolt. Andmebaasi puudutavate küsimuste ja arendusmõtete korral saab võta ühendust Sihtasutus Unitasega. Andmebaas asub aadressil www.communistcrimes.org/et/digiarhiiv.

Aga see ei ole päris see, mida te mõtlete – videoid hakkavad looma MIT tudengid ise, mitte õppejõud. See on haridusmaastikul tõepoolest inspireeriv vaatepilt, kus kool palub oma õpilastel õpetajaks saada. See on nagu ümberpööratud klassiruumi kõrgeim tase - ümberpööratud kool. Dekaan Ian Waitz'i sõnul on õpilased väljakutsele vastanud suure energia ning entusiasmiga ning koostöös kujundati välja kogu programm. 

Kuidas kõik alguse sai? 

Programmi initsiatiivi tuntakse ennekõike MIT + K12 all. Waitz alustas selle programmiga, et „pakkuda abi kasvavatele väljakutsetele Ameerika põhi- ja keskhariduses, eriti valdkondades, mis puudutavad teadusaineid, tehnoloogiat, tehnikaharidust ja matemaatikat.“ 2010 aastal Ameerika teismeliste seas läbi viidud uurimus näitas, et ainult 5% õpilastest nägid tehnolooge/insenere ühiskonnale panust andvate töötajatena. Alla 5% Ameerika ülikooli lõpetanutest saavad inseneri kraadi, võrreldes 21% Aasias ning 12% Euroopas.

Kuidas see toimib?

MIT+K12 programmi raames koostavad õpilased 5-10-minutilisi videoid endale meeldivatel teemadel, nad võivad koostada ka video teemal, mida on välja pakkunud õpetajad, õpilased või teised huvilised. Seni postitatud MIT+K12 videotes on tudengid keskendunud teemadele lendavatest robotitest keemia aluste ja maa pöörlemiseni.

MIT+K12 pakub üldhariduskoolide õpilastele ja õpetajatele võimalust suhelda tudengitega, kes on videod koostanud ning vastupidi. MIT tudengid tahavad teada, kas nende videod on sihtgrupi jaoks praktilised ja kasulikud – parim võimalus selle mõistmiseks ongi panna need grupid omavahel suhtlema (MIT'i pressiteade).

Vidote vaatamiseks on loodud eraldi kanal YouTube'i, videoid näeb ka MIT veebilehelt või Khani Akadeemiast.

Kasulikke viiteid:
MIT+K12 koduleht 
Khani Akadeemiaga 
Ian Waitz 
Mis on MITx? 

Loe lisaks:

• Järgmine Sal Khan?
• Khani Akadeemia
• MIT kavandab veebipõhiste kursuste platvormi avamist

Refereeritud: Edudemic 

Koolituse eesmärgiks on tõsta õpetajate aktiivsust maailmahariduse edendamisel ja leida võimalusi maailmahariduse lõimimiseks ainetundi läbi väärtuskasvatuse. Koolituskursuse sihtgrupiks on põhikooli ja gümnaasiumi õpetajad. 

Koolituskursus algab sügisel 2012 ja koosneb neljast ühepäevasest seminarist, iseseisvatest ja praktilistest töödest ning talve- ja suvekoolist. Koolitus on tasuta!

Täpsem koolitusprogramm ja internetipõhine registreerimine. Kontakt johanna@mondo.org.ee

Sihtasutus INNOVE toetab koolitust meetme „Kooli poolelijätmise vähendamine, haridusele juurdepääsu suurendamine ning õppe kvaliteedi parandamine“ alameetme „Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikele õppekavadele vastav üldharidus“ raames. 

Tänavu on tööde juhendajad kunstiõpetajad Triinu Jürves (12 K), Tavo Tall (9 K, 12 K) ja Tiiu Esnar (9 K).
Näitus jääb avatuks 5. maini
Veel infot PG kunsti kohta:
PG kunstiblogi: http://pelgulinnakunst.blogspot.com/
PG kunsti fotoarhiiv: http://nagi.ee/photos/pelgulinnakunst/sets/

Eesmärk on olla mõttes toeks neile ligi 10 300 õpilasele, kes koolides samasuguste ülesannete kallal pead murravad, osata ise sellele eksamile hinnang anda ja veenduda enda analüüsivõimes, keeleoskuses ja sõnaseadmise suutlikkuses, märgib ministeerium oma pressiteates.

Võrreldes varasemaga on muutunud eelkõige see, et eksamile on lisandunud funktsionaalse lugemise, tekstimõistmise osa. Eksami teine osa, varasemast lühem kirjand, tuleb kirjutada alustekstide ja etteantud probleemi põhjal ning ise ka pealkirjastada.

Eksam algab kell 10 haridus- ja teadusministeeriumi saalis (Munga 18, Tartu), kus osalevad ka mõned Rahvusarhiivi töötajad. Ideega on ühinenud ka osa Rahandusministeeriumi töötajatest, nemadki alustavad eksamiga samal ajal Tallinnas, Suur-Ameerika 1.

Loe lisaks

• Koolid peaksid komplekseksami ettevalmistamisega varakult alustama
• Riigieksamid - stabiilsus saabunud, muutused tulekul

Foto: Dreamstime

Võrreldes viit Lääne-Virumaa gümnaasiumi koolisööklat, ulatus toidu hindade erinevus seinast seina - isegi kahekordseks, kirjutab ta Virumaa Teatajas. Selgus, et kõige suurem summa prae ostmiseks tuli välja käia Rakvere reaalgümnaasiumis, kus suur praad neelas gümnasistide vanemate rahakotist 2 eurot ja 50 senti ning väikese prae ostmiseks tuli taskut kergendada 2 euro võrra.

"Tegin lihtsa arvutuse, saamaks teada, mitu päeva saab Rakvere reaalgümnaasiumi gümnasist söönuks igakuiselt makstavast lapsetoetusest, mis Eesti vabariigis on 19 eurot ja 18 senti kuus," märgib Pihlak.
"Tulemuseks sain ligi 8 päeva (ostes igal koolipäeval suure prae), ning kümme päeva juhul, kui eelistada väikest praadi suurele - järeldused võite ise teha, arvestades, mitu päeva kuus gümnasist tegelikult koolis käib." Pikemalt loe juba Virumaa Teatajast.

"Kõrg­kooli astumise pingereas on see loomulikult suur vahe, aga mujal?" küsib Järlik Õpetajate Lehes. "Eesti hariduspoliitikas on kujune­nud arvamus, et gümnaasiumi püha eesmärk on valmistada noori ette kõrgkooliks ja lapsevanemate unistustes on ainuvõimalikeks erialadeks ärijuht, jurist, arst," osutas ta ja lisas, et reaalsus on midagi muud. Noored soovivad tema sõnul jätkata ka kõrgharidust mitte eeldavatel erialadel: müüja, bussijuht, politseinik, päästja...

"Riigikorrast sõltumatult on ajalooliselt välja kujunenud nii, et suuremate linnakoolide õppekava ja eesmärgid on suunatud ettevalmistusele kõrgkooli astumiseks ja väiksemate koolide (loe maakoolide) õppekava on rohkem suunatud ülejäänud valiku­tele," märkis Järlik, kes peab vajalikuks mõlemaid variante.

Loe lisaks

• Kümne punkti võrra parem haridus
• Gümnaasiumivilistlaste palgatabelit juhib reaalkool