Laps tuleb 1. klassi rõõmsa elevusega hinges. Üks on kohe valmis kõike tegema ja igas asjas kaasa lööma. Teine aga ootab, endal silmad säramas, et teda märgataks ning antaks võimalus enda näitamiseks. On ka selliseid lapsi, kes kohe ei julge tegevuse esireas olla, aga tegelikult tahavad nemadki tähelepanu ja tunnustust ning võimalust end näidata.

Tahan jagada oma kogemust, mida positiivset toob lapsele kaasa osalemine ja tegutsemine klassi näiteringis.

Kümme aastat tagasi alustasin 1. klassiga, kus oli 32 vahvat, teotahtelist, rõõmsat ja eriilmelist tüdrukut-poissi. Juba esimeste kuudega oli selge, et nende energiale tuleb rakendust leida. Mulle on alati meeldinud teha lastega luule- ja muinasjutuhommikuid ning näidendeid, kuid seni olime seda teinud õppetöö käigus.

Kogu klass on haaratud
Tuli mõte, et miks mitte luua näitering ja haarata sellesse kogu klass. Alustasin väiksemate näitemängudega, põimides juurde liikumisi ja laule. Muusikaga oli abiks meie muusikaõpetaja, osasid jagasin alati kõigile. Iga laps sai osa vastavalt soovile. Oli osi, millel oli mitu dublanti. Kes väga ei tahtnud esirinnas olla, sai kõrvalosa. Kostüümid muretsesid vanemad ja lavakujundused meisterdasin ise.

Esinesime vanematele ja oma kooli õpilastele. Meie näiteringi tegevus sai väga populaarseks. Esimesed õnnestumised lisasid juurde tahtmist võtta ette uusi lugusid. Mida aeg edasi, seda rohkem mõtlesime ja arutlesime üheskoos, milline peaks üks või teine osatäitja olema, kuidas käituma, liikuma ja välja nägema.

Traditsiooniks kujunesid iga-aastased meeleolukad klassi jõulu- ja kevadpeod koos vanematega, kus me esitasime juba järjepidevalt oma lavastusi. 3. klassis lavastatud muusikaliga „Pöial-Liisi“ osalesime üleriigilisel V Laste ja Noorte Muusikateatrite Festivalil, kus meid tunnustati suurepärase väljundi leidmise eest noorte talentide rakendamisel. Eriti humoorikalt ja kaasakiskuvalt mõjus Mutionu osatäitja mäng. Poiss, kes esialgu ei tahtnud eriti laval olla, sai rolli, mis muutis teda julgemaks ning edaspidi ta küsis juba uusi osi.  Kõige vahvam selle juures oli, et olime võistlustules muusikateatritega. Tegelikult olime ju ainult tavaline kooliklass, kus laulsid kõik ning tegid seda suure lustiga. Sellest toredast lavastusest tegid lapsevanemad ka filmi, mis jäi igale lapsele mälestuseks.

Üks tore etendus meenub veel – 4. klassis võtsime käsile muusikalise etenduse „Nukitsamees“. Selles etenduses mängisid poiste tegelaskujusid Mõhku ja Tölpat tüdrukud ja said osaga suurepäraselt hakkama.

Peaosa võtmine pole probleem

Esinesime oma „Nukitsamehe“ etendusega VI Tallinna koolinoorte teatrifestivalil „Kanutiaia Kann“. Juhtus aga nii, et vahetult enne esinemist selgus, et üks peategelastest oli haigestunud. Pidime juba peaaegu esinemise ära jätma, kuid selgus, et üks tüdruk oli harjutamise käigus omandanud ka peaosa. Ta mängis ja kandis selle suurepäraselt välja. Samuti tegi vanamoori osatäitja õpilasžürii poolt välja antud parima naisrolli tiitli väärilise etteaste.

Meie ühine tegutsemisaeg sai paraku otsa, kuigi oleksin meelsasti nendega veel viiendaski klassis jätkanud.

Neli aastat järjepidevat tööd näitas mulle, kui palju selline tegevus lapsi arendab ja ma jätkasin kogemustel põhinevat tegutsemist juba uue 1. klassiga.

Õpetamine läbi mängu

Tegelesime jutustamisega, luuletuste ilmeka esitamisega, muinasjuttude lugemise ja jutustamisega, kahekõnedega, kõva ja selge häälega rääkimisega, etüüdide mängimisega, lavalise liikumisega, dekoratsioonide valmistamisega. Kõike seda läbi mängu, mille abil saab lapsed kõige paremini mõtlema õpetada. Oleme lõiminud tegevusi eesti keele, muusika, kunsti- ja tööõpetuse, kehalise kasvatusega.

Iga klass on erinev ning see esitab uusi väljakutseid. Uus esimene klass alustas esimestest koolinädalatest peale näiteringi ja rahvatantsuga. Lastel tekkis kiiresti võimalus esinemisteks - kooli juubelil Estonias rahvatantsuga ja jõuludel juba esimese näitemänguga. Kui alguses olid lapsed näiteringis tagasihoidlikumad, siis mida rohkem tegelesime uute lavastustega, seda paremaks muutus kõne, ilmekus, liikumine, kehakeele kasutamine, kasvas julgus tunda end laval hästi ja nautida mängu.

Meie etendusi käisid vaatamas nüüd ka gümnaasiumi lõpuklasside õpilased, kes olid väikestele kooliõdedele ja -vendadele väga tänulikuks publikuks.

Etendusega „Jutumemme prillid“ käisime esinemas koolirõõmu ja -õnne festivalil KRÕF. Meie ettevõtmist kroonis edu – saime lausa žürii peapreemia, meid tunnustati väga hästi läbimõeldud lavastuse ja muusikalise teostuse eest.

Laste entusiasm oli suur. Järgmisena võtsime mängukavasse etenduse „Keiser on paljas“, milles keisri osa mängis tüdruk. Näidend õnnestus suurepäraselt ning peaosatäitja pälvis juba järgmisel KRÕF-il eripreemia, samuti said eripreemiad hea partneritunnetuse ja meeldejääva osatäitmise eest veel kaks meherolli mängivat tüdrukut. Lisaks pidas žürii meid taas peapreemia vääriliseks.

Ka sellel klassil oli hea kogemus muusikateatrite fesivalil, kus esitasime muusikalise etenduse „Lumeeit“. Meie mäng märgiti ära lihtsuse ja südamlikkuse poolest.

Teatrifestivalil „Kanutiaia Kann“ aga vääris eripreemiat Kuke osatäitja, kes võlus oma liigutuste ja üksikute väga ilmekalt esitatud lausetega. Poiss ise oli üpris ükskõikne näitlemise vastu, aga pärast seda osa ütles, et talle on hakanud näitering lausa meeldima.

Tänaseks olen oma ettevõtmisega jõudnud kolmandale ringile. Taas osaleb näiteringi töös kogu klass. Teeme koos väiksemaid ja suuremaid lavastusi. Lisaks esineme luulekonkurssidel ja erinevatel kooliüritustel. Juba esimese klassi kevadel aitasid minu klassi lapsed läbi viia emadepäevakontserti olles teadustajate rollis. Jõulude ajal oli näiteringi kanda algklasside jõuluetendus, kuhu oli põimitud iga klassi etteaste.

Vahva oli ka esinemine Kultuuripealinn 2011 raames Tornide väljakul etendusega „Kolm karu“. Sama näitemänguga olime käinud KRÕF-il, kust korjasime tunnustuse rikkaliku lava- ja muusikalise kujunduse ja mitmepalgeliste rollilahenduste eest ning naispeaosa preemia.

Ees ootavad uued vahvad tegemised.

Võimalik tutvuda õppematerjaliga

Sellel sügisel otsustasin oma kogemust ka teistega jagada. Tänaseks on valminud õppematerjal „Näitemängu rakendamine algklasside õppetöös“ http://katrinnaidend.wordpress.com/. Materjal aitab õpetajal näitemängu oma õppetöösse lõimida. Loodan, et sellest on abi paljudele.

Oma aastatepikkuse kogemuse põhjal võin öelda, et näiteringi tegemine on huvitav ja rõõmus töö. Seda nii õpetaja kui ka laste jaoks. Eriti huvitav on näha laste arengut just ühe klassi piires. Näiteringitöö arendab lastes eneseväljendusoskust ja esinemisjulgust, iseseisvust, loovust, õpetab teistega arvestama ja koostööd tegema ning sellest rõõmu tundma. Õpetajale pakub see toredaid hetki ning mõistmist, et tehtud on midagi lapse arenguks tõeliselt vajalikku. Kes teeb, see rõõmu näeb.
 

Usutluses haridusportaalile Koolielu ütleb Chris Gerry (fotol, pildistas Merje Pors) alustuseks, et uuenduste elluviimisel vigade tegemist ei ole ta kunagi kartnud. „Ma näen siin ühte avaliku sektori häda – mõeldakse, et mis siis saab, kui miski läheb valesti. Aga mis siis saab? Mis on halvim asi, mis siis juhtuda saab? Et sind vallandatakse?“ esitab ta küsimuse.

„Sa pead proovima uusi asju ja vahel juhtub, et mingi asi läheb viltu. Me ei saa kunagi edukaks, kui me riske ei võta,“ on Gerry veendunud. Chris Gerry on praktiliselt terve oma karjääri teostanud erinevates koolides. Ta alustas ajalooõpetajana, kuid nägi palju vigu stagneerunud haridussüsteemis ja leidis, et muutuse elluviimiseks peab ta ise midagi ette võtma. Gerry on erinevaid briti koole juhtinud 18 aastat, neist viimased kuus aastat on ta olnud Kentis asuvate üldhariduskoolide Cornwallis Academy ja New Line Learning Academy eesotsas.

Tehnoloogial on oma koht kas või kooli spordisaalis. New Line Learning Academy's pildistas Karel Zova.

Ruumi kasutamise olulisus

Kõigepealt hakkas Gerry oma meeskonnaga analüüsima, kuidas kasutada kooliruume nii, et õpilaste ja õpetaja töövõime kasvaks. „Kuidas me kujundame ruumi, kuhu inimesed tahaksid minna?“ küsis ta eile Tallinnas peetud Microsofti hariduskonverentsil. „Kui me ütleme, et meil on uus kool ja kutsume inimesi seda vaatama, siis keegi ei taha tulla - me juba aimame, kuidas see välja näeb: jube mööbel, jubedad lambid jne.“

Gerry meeskond lasi aga ehitada koolihoone, kus koostöö soodustamine ja tehnoloogia integreerimine õppetöösse paistab silma igas ruumis. Üldklasse nimetatakse Plazadeks, neis on interaktiivsed tahvlid, istetornid, arvutinurk ja ümmargused töölauad, kus näiteks grupiarutelusid läbi viia. Ruumi saab hõlpsasti ümber korraldada nii nagu parajasti vaja. Ühes ruumis tegutseb vahel korraga lausa 90 õpilast, kes võivad samaaegselt omandada erinevaid aineid.

Koos Plazade-süsteemiga muutus ka õpetajate arv klassi ees. „Kui klassi ees on korraga kolm õpetajat, siis õpetaja jaoks muutub olulisemaks ka see, kuidas tema kolleeg tööd teeb. Kui õpetaja on üksi klassi ees, siis teda ei huvita, mida teine õpetaja teeb,“ selgitas Gerry. Ta toonitas vastutustunde tekitamist kooliperes – me kõik oleme vastutavad selle eest, mis siin koolis toimub. Gerry nõustus, et alati ei suju õpetajate koostöö ilma viperusteta, kuid oluline ongi õppida meeskonnana töötama. Kui küsin, mis tema koolides olevaid õpetajaid iseloomustab, jääb Gerry mõttesse. "Neid ühendab see, et nad on küllaltki pühendunud, üsna noored ja nad on üldiselt lihtsalt head inimesed," ütleb ta viimaks, toonitades just viimast omadussõna.

Plaza-tüüpi klassiruum. Pildistas Karel Zova.

Rõhk iga lapse vajadustel

Suurt rõhku pööratakse tema juhitud koolides sellele, et mõista, mida just seal õppivad lapsed vajavad ja kuidas seda neile pakkuda. Selleks on koolis olemas lausa andmete kogumise ja analüüsimisega tegelev meeskond. Nii nagu suurettevõtted analüüsivad infot ja muudavad selle ärianalüütikaks, nii tuleb infot targalt lahata ka koolides, on Gerry kindel.

„Uurisime, kas lapsed toituvad tervislikult, kas laps on heas kehalises vormis. Analüüsime, kas nad suudavad vastata riikliku õppekava nõuetele, kellel on erivajadused, kas kedagi on vaja järgi aidata. Uurime lapsi ka gruppides – milline on nende tööeetika ja kas nad suudavad koos töötada. „Me peame tegelema laiemate teemadega – mida need lapsed oma elus teevad, kuidas neid kujundada headeks kodanikeks?“ märkis Gerry. „Tahame aru saada, kes need lapsed on – see aitab õpetajatel paremini oma tööd teha. Peame koolides dialoogi pidama, mõistma olukorda ja kohandama oma meetodi vastavalt neile inimestele, kes koolis käivad.“

Kust taolisteks muutusteks raha võtta? „Me kontrollime oma eelarvet nagu te ise haldate oma pangaarvet – kas otsustate oma kodu remontida või minna puhkusele Taisse?“ rääkis Gerry valikute tegemisest ning rõhutas, et kool ei kärbi kunagi oma eelarvet tehnoloogia arvelt. Tema hinnangul on väga oluline, et kool saaks ise otsustada oma rahakoti üle, sest peamised piirangud haridussüsteemis seisnevadki liigses bürokraatias ja ettekirjutustes. 

„Kui töötada süsteemis, mida keegi teine juhib ja maksab ka arved, siis ongi raske midagi muuta. Peate kohtuma paljude inimestega, et midagi muuta. Vabadus on väga oluline, kahjuks paljud Euroopa poliitikud ei mõista seda.“

Tänaseks on Gerry aktiivsest koolijuhtimisest tagasi tõmbunud ning annab erinevates riikides oma kogemust edasi: ühel päeval Egiptuses, siis Austrias, seejärel Eestis. Gerry on uue väljakutse leidnud organisatsioonis The Skills Lab, mis julgustab haridusasutusi üle maailma uuendusi ellu viima.

 Sõbralik soovitus kooliseinal. Pildistas Karel Zova.

Video: New Line Learning Academy, asub SIIN.

Riigieksamitele on pühendatud nädal Vikerraadios, kus igal argipäeval saates “Huvitaja” arutletakse mõnel riigieksameid puudutaval olulisel teemal, kirjutab Virumaa Teataja.

Nii võttis saates sõna ka tervisearengu instituudi toitumis­spetsialist Tagli Pitsi, kelle jutu kohaselt on inimese tervis otseses seoses sellega, mida söögiks tarvitatakse. Tema sõnul peaks õppurid ja teised vaimse töö tegijad hoolitsema selle eest, et nende menüü oleks rikkalik ja seda mitte ainult eksamiperioodil. Edasis näpunäiteid loe juba Virumaa Teatajast.

Ka rõhutas ta hommikusöögi ja korraliku puhkuse tähtsust - inimesed, kes on hommikul oma energiavarusid täiendanud, on päeva jooksul märksa õpi- ja keskendumisvõimelisemad kui need, kes on kodust väljunud tühja kõhuga.

Foto: Dreamstime

Loe lisaks

• Vikerraadio jagab eksamite eel hüva nõu
• Koolid peaksid komplekseksami ettevalmistamisega varakult alustama

Iga lapsevanem soovib, et tema lapsest kasvaks tubli ja õnnelik inimene, kes oskaks toime tulla nii edu kui ka ebaeduga, kirjutab Saku gümnaasiumi klassiõpetaja Anne Kuldmäe. Tark vanem õpetab lapsi läbi mängu nii võitma kui ka kaotusega toime tulema.

Et lapsel oleks kergem koolis harjuda, saab vanem teda enne kooli ette valmistada ja selgitada, et laps peab ootama oma järjekorda, teiste jutu vahele ei räägita ja kodus on kõik pereliikmed võrdselt tähtsad.

Jäta talle aega ja valikuid

Ära sisusta oma lapse elu iga hetke. Las tal olla igas päevas aeg, millal ta ise enda jaoks tegevuse välja mõtleb.

Lapse kooli minnes vaata kõigepealt, kuidas tal minema hakkkab ja alles siis otsi mingi huviring või treening. Kui näed, et laps väsib koolipäeva jooksul ära, siis ei tasuks teda esimesel aastal huvialaringi panna. Vähemalt kahel päeval nädalas peaks tal olema peale tunde vabadus mitte kuskile minna.

Paljudes koolides kutsutakse õpilasi kooliga tutvuma ja tulevased klassijuhatajad tutvuvad oma uute õpilastega. Ühiste tegevuste kaudu on võimalik lapse koolvalmidusest aimu saada.

Mida mõistame koolivalmiduse all?
Koolivalmidus on lapse valmisolek õpitegevuse alustamiseks, mis väljendub lapse soovis õppida, omandada uusi teadmisi, jälgida ja täita täiskasvanu selgitusi ja korraldusi. Koolivalmiduse saavutamiseks on vaja soodsat keskkonda ja lapse enda aktiivset tegevust. Väga olulised on inimesed, kes lapsega sel eluperioodil tegelevad.

Koolivalmidust vaadeldakse läbi kolme arenguaspekti: füüsilise, sotsiaalse ja vaimse. Lapse tervisest, füüsilisest arengust saab vanem tagasisidet perearstilt. Sellest oleneb lapse koormustaluvus ja töövõime. Laps peab taluma koolipäeva ja koolitee pikkust, jaksama kanda koolikotti. Olulised on lapse liikumisaktiivsus ja vastupidavus, erutus- ja pidurdusprotsesside tasakaal, oskus valitseda oma liigutusi ja liikumist, motoorne areng (käelihaste tegevus), käe ja silma koostöö.

Koolivalmiduse teine aspekt on lapse vaimne areng. Vaimse arengu aspektist on olulised:
•    oskus kuulata teiste juttu, uurida, koondada tähelepanu ka igavamale tegevusele
•    oskus anda esemetele, nende tunnustele ühine nimetus
•    katkestamata tegevus vähemalt 10 minuti jooksul on üks koolis toimetuleku eeldusi
•    oluline on lapse kõne ja väljendusoskuse areng, häälikute õige häälimine ja kuulmine – oskus seotult ja arusaadavalt kirjeldada tuttavate esemete ja nähtuste omadusi, edasi anda oma mõtteid, selgitada olukordi, jutustada oma lemmiktegevusest või sündmusest pildi või saripildi järgi
•    oskus järjestada esemeid suuruse, pikkuse, laiuse ja kõrguse järgi
•    oskus eristada olulisi tunnuseid ebaolulistest
•    kujutlused ruumist (all, üleval, peal, kohal, ees, taga, kõrval, vahel) ja ajast (eile, täna, homme, nädalapäevade nimetused, aastaaegade tunnused)

Sotsiaalse koolivalmiduse näitajateks on:
•    lapse soov õppida, omandada uusi teadmisi, so. motivatsiooniline valmisolek õppetööks
•    täiskasvanu korraldustest, juhistest aru saamine ja nende täitmine; oma tegevuse allutamine täiskasvanu juhendamisele ja rühma soovidele, enda mina allasurumine
•    kollektiivis kaaslastega arvestamine ning koos tegutsemise oskus (tänapäeval üks olulisemaid oskusi läbi elu)
•    püüdlus alustatud tegevust lõpuni viia
•    kohanemisvõime
•    toime tulemine eneseteenendamisega
•    tahtelise käitumise elemendid
•    toimetulek erinevates situatsioonides (sh stressitekitavates)
•    emotsionaalne tasakaalukus

Mõned soovitused koolimineva lapse vanemale
•    Arvesta kooli valikul kindlasti oma lapse võimeid ja huvisid, mitte seda, mida sõbrad ja sugulased arvavad
•    Ole lapsega võimalikult palju koos ja räägi elust, inimestevahelistest suhetest, loodusest, jne
•    Kindel päevakava ja magamaminekuaeg
•    Tervislik toidulaud
•    Enne kooliaasta algust on hea lapsega koos koolitee läbi jalutada ja  tähelepanu juhtida võimalikele ohtudele (ristmikud jne).
•    Laps peaks teadma peast kodust aadressi ja vähemalt ühe vanema telefoninumbrit
•    Ei maksa last üle drillida, aga lapsel peaks olema valmisolek lugemiseks - parem, kui ta kooli tulles juba loeks aeglaselt, mitte enam ei veeriks
•    Kujunda positiivne hoiak kooli ja õppimise suhtes.
•    Lase lapsel palju kätega teha, lõigata ajalehest ribasid, voolida, konstruktoreid kokku panna
•    Õpeta selgeks eneseteenendamine, paelte sidumine, nööpide kinnipanemine, söögi tõstmine
•    Harjuta kodust ja vanematest eemalolekut
•    Räägi asjadest nii nagu nad on, kool ei ole lõbu ja mäng, vaid tõsine töö ja kohustus

Edu teile uuel kooliaastal!

Artikli autor: Anne Kuldmäe

Foto: Dreamstime

Mida aeg edasi, seda enam peame inimestena valmis olema selleks, et tuleb õppida uusi asju ja teist moodi käituda, rääkis Reimo täna Tallinnas peetaval Microsofti hariduskonverentsil.

Tehnoloogia osatähtsus kasvab ka hariduses iga päevaga. Olgu siis vajadusest haridusasutusi efektiivsemalt juhtida, anda ajaga kaasas käivat tehnoloogiaharidust või püsida tehnoloogias üha paremini orienteeruvate õpilastega samas rütmis. Rasmus Reimo tutvustas konverentsil 5-10 aasta perspektiivis hariduselu mõjutavaid tehnoloogiaarenguid.

Üks suuri arenguvaldkondi on kasutuskogemuses, märkis Reimo. "Oleme näinud samme selles suunas, kus tuuakse sisse hääljuhtimine, viipejuhtimine," tõi ta näite.

Õpilasega suhtlev tahvel

Tehnoloogia saab muutuda aina sujuvamaks ja märkamatumaks. "Tahvlid saavad muutuda oluliselt targemaks - nad saavad pakkuda inimestele omavahelist kommunikatsioonikogemust," osutas Reimo. "Miks ei võiks tahvel hakata õpilasega suhtlema? Tahvel võib välja valida teatud tüüpi ülesanded ja anda ka tagasisidet, kas ülesanne oli õige või mitte." Esineja rõhutas, et tahvel ei hakka asendama õpetajat, vaid õpetaja saaks keskenduda rohkem muule – aidata ja juhendada õpilasi rohkem ja personaalsemalt.

Aina enam saab tehnoloogia aru kontekstist, milles teda kasutatakse ja sellest lähtuvalt hakkab meile rohkem pakkuma asjakohast informatsiooni.

Arenguruumi on ka tehnoloogia muutumises loomulikumaks, intuitiivsemaks. "Kas hiirega ekraanil liikumine on loomulik kasutuskogemus?" küsis Reimo auditooriumilt ja sai eitava vastuse. "See on ka põhjus, miks puutetundlikkus on mobiilides ja tahvelarvutites hästi vastu võetud - see kasutusviis on tunduvalt loomulikum." Esineja lõi visiooni ka tuleviku keemiatunnist, kus õpilasele piisab katsete tegemiseks tahvlist, kus ta saab oma käeliigutusega aineid kokku segada ja näha, millised reaktsioonid kaasnevad.

Koolielu toob peagi teieni ka teisi huvitavamaid ettekandeid Microsofti hariduskonverentsilt.

Foto: Dreamstime

Neljanda klassi õpilase Uku Poki juhendaja Maret Aardam ütles Saarte Häälele, et tal on oma õpilase saavutusi suisa rõõm ette lugeda. “Uku sai esiteks publiku preemia Juhan Liivi luuletuse esitamise eest, siis sai ta Alatskivi vallavalitsuse kultuuripreemia ning kõige tipuks konkursi grand prix’,” rääkis Aardam.

Juhan ja Jakob Liivi loomingule keskendunud koolinoorte etlusvõistluse lõppvoor Liivi muuseumis toimus juba 24. korda. Osavõtjaid oli 21.

Pöördumise ajendas linnavolikogu otsus, mille järgi jagataks Tamme gümnaasium põhikooliks ja gümnaasiumiks ning gümnaasiumiosa viidaks üle kilomeeter eemal asuvasse Nooruse 9 hoonesse, kirjutab Tartu Postimees.

"Meie koolist on võrsunud kuus akadeemikut, kolm ülikoolirektorit, paarkümmend professorit, kakssada arsti, hulk omavalitsusjuhte ja ministreid ning kaks peaministrit, ka praegune peaminister," märgivad pöördumisega ühinenud Tartu Ülikooli professor Talis Bachmann, Stockholmi Eesti Kooli õpetaja Epp Jaansoo, füüsik ja endine Tartu linnavolikogu liige Viktor Korrovits, Tartu Ülikooli emeriitprofessor Raik-Hiio Mi­kel­saar, Soome neuroteaduste tippkeskuse juhataja, Eesti Teaduste Akadeemia ja Soome Teaduste Akadeemia akadeemik Mart Saarma, Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Ülo Ugaste ning Tartu Ülikooli professor ja Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik Mart Ustav.

Nad toovad välja, et Tartu 5. keskkool ja sellest välja kasvanud Tamme gümnaasium on üle poole sajandi olnud Eesti tähtsamaid keskhariduse keskusi nii õpetamise taseme kui ka viljeldavate õppesuundade poolest, mis on saavutatud kooli pedagoogide ja õpilaste ühistööga, sealjuures on vanemate klasside õpetajad ja õpilased aidanud parandada õppekvaliteeti nooremates klassides.

Goethe Instituut Eestis korraldas sellist konkurssi tänavu esmakordselt. Alates eelmise aasta novembrist kuni selle aasta märtsini said reaalainel põhineva projekti esitada 15-18-aastased noored, kellel on huvi loodusteaduste ja tehnika vastu ning kes on veidi saksa keelt õppinud.

Projekt võis olla näiteks mõni uus leiutis, protsessi jälgimine või lahenduse otsimine. „Kokkuvõtlikult võib öelda, et Eesti noored huvituvad palju keskkonnast, kuid ka loodusest üldisemalt,” tõdeb projekti koordinaator Eestis Anne-Mai Helemäe.

Finaal toimub täna Ahhaa keskuses Tallinnas. Finaali avab riigikogu esimees Ene Ergma ning Goethe Instituut Eestis juhataja dr. Ralf Eppeneder. Kokku pääses finaali kümme projekti, mille seast viieliikmeline žürii selgitab välja neli parimat õpilast, kes sõidavad augustis suvekursusele Saksamaale.

Allikas: BNS

Projekt sai alguse Eesti–Soome–Läti sõpruskohtumiselt Tallinnas möödunud aasta detsembris ja sellesse on kaasatud neljandate ja viiendate klasside õpilased, kirjutab eTwinningu mentor Agnes Leemet Pärnu Postimehes. Projekti raames vahetatakse e-posti kaudu kultuurilisi ja keelelisi teadmisi, selle eesmärk on ühelt poolt aidata kaasa oma keele ja kultuuri säilimisele, teisalt aga õppida samal ajal inglise keelt.

Internetiturvalisuse kaalutlustel ei kasuta projekti osapooled ei õpilaste nimesid ega fotosid, kõigil õpilastel on nende endi välja mõeldud hüüdnimed. Õpilased ise joonistavad, lõikavad, kleebivad, värvivad, viimistlevad ja kujundavad oma tööd – töötades loovalt, ühtse meeskonnana.

Pikemalt kirjutab projektist Pärnu Postimees.

Sõpruskoolid Euroopas ehk eTwinning on programm, mis pakub õpilastele, õpetajatele, koolijuhtidele ja teistele koolitöötajatele võimaluse osaleda koolidevahelises koostöös info- ja kommuni-katsioonitehnoloogia kaasabil. Eestis veab eTwinningu programmi Tiigrihüppe Sihtasutus.

Loe lisaks:

• Kutsume osalema eTwinningu projektikonkursil
• eTwinning portaalis partneriotsing
• Väikese Twinny seiklused Kauksi koolis
• eTwinning aitab täiendada tööalaseid oskusi

Uus-Meremaal aitakse nõrgemaid järjele ka teisel viisil - nii oli riigis pikka aega mureks see, et maoorid jõudsid tasemetöödes tunduvalt madalamate tulemusteni kui inglise keelt emakeelena rääkivad lapsed. „Oleme aru saanud, et oleme kahekultuurne rahvas. Maoorid peavad saama võimaluse säilitada oma keel ja kultuur,“ lausus Uus-Meremaa haridusministeeriumi esindaja Lynne Whitney konverentsil „PISA – võimalus õppida teiste maade kogemusest“. 19. aprillil Tallinnas peetud rahvusvahelisele konverentsile oli Lynn Whitney esinema sõitnud kahtlemata kõige kaugemalt – Uus-Meremaa hariduskorralduse kohta otseallikast kuulda oli elamus omaette.

96%  Uus-Meremaa koolidest on n.ö riigikoolid, 4% erakoolid. Kohustuslik õppeaeg on 6-16 eluaastani. Õppekeel on valdavalt inglise keel, vaid 2% koolides õpitakse põlisrahva, maoori keeles. Õppekava, täpsemalt õppesuunised, on koolidele riiklikul tasandil ette antud, kuid koolidel on vabad käed oma õppekavade ja –suundade kokkupanekul.

Koolidel on Uus-Meremaal suur haldusvastutus, sest koolid on suuresti isemajandavad. Kooli hoolekogu palkab õpetajad ja ülejäänud töötajaskonna, haldab kinnisvara, kontrollib eelarvet.

PISA-uuringute puhul tõdes Lynne Whitney, et rahvusvahelisest võrdlusest olulisem oli nende jaoks teadasaamine, kui erineva tasemega on erinevad õpilasrühmad Uus-Meremaal endas.

Ka Hikita

„PISA-tulemuste poolest oleme tipus (2009. aastal keskmine tulemus 521 punkti, OECD keskmine on 493 punkti), aga hästi ja halvasti toime tulevate õpilaste vahe on meil väga suur – 334 testipunkti,“ lausus Uus-Meremaa haridusministeeriumi esindaja.

Tulemused sõltuvad ka etnilisest taustast, samuti sotsiaal-majanduslikust taustast, täheldatav on ka maoori päritolu õpilaste kehvem suhtumine õppimisse.  „Me ei ütle, et nende taust takistab neil edasi jõudmast, vaid et meie haridussüsteem ei paku neile piisavalt võimalusi,» selgitas Lynne Whitney. „Me ei süüdista õpilasi, vaid räägime sellest, et peame midagi oma süsteemis muutma, et ka nende tulemused paraneksid.“

Maoori õpilaste hariduslik edu on Uus-Meremaale kriitilise tähtsusega. Ka Hikita (võib tõlkida kui juhtimine edule) on strateegia, mida riik rakendab maoori noortele ja koos maoori noortega, kus identiteet, keel ja oma kultuuri tundmine on väga olulisel kohal heade õpitulemuste saavutamisel, need on kõige alus.

Õpetajapoolne hinnang on otsustav

Huvitav oli ka info selle kohta, et Uus-Meremaal ei hinnata õpilaste edasijõudmist mitte  eksamite või testide põhjal, vaid õpetajapoolse hinnangu järgi (Overall Teacher Judgement). Riiklik standard (näiteks lugemises) kirjeldab, misssugused oskused ja teadmised peavad olema õpilasel, et saaks öelda – ta täidab õppekava. Õpetaja hindab, kas õpilane tegutseb all- või ülalpool standardit ning annab vastavalt õpisoovitusi. Õpetajapoolne hinnang põhineb kolmel allikal: õpilase jälgimine klassiruumis, arenguvestlus õpilase ja vanematega ning tõenduspõhine hindamine.  Õpetajapoolset hinnangut ei avalikustata, see on kooli ja riikliku keskasutuse vaheline info. Sellise hinnagu koostab n-ö klassiõpetaja igal aastal iga oma klassi õpilase kohta.

Sekkumisprogramm toetab nõrgemaid

Värskeim algatus Uus-Meremaa hariduses on sekkumisprogramm (Student Achievement Function), mis aitab koolidel oma õpilaste potentsiaali välja arendada ja nende tulemusi parandada. Tähelepanu suunatakse koolidele, kus õpilaste aastatulemused jäävad allapoole riiklikku standardit. Õpetajad määratlevad, mis on kehvade tulemuste põhjused, töötavad välja lahendused, selgitavad, millist abi riigilt vajatakse. Tulemustest teeb kokkuvõtte kooli juhtkond.

Foto: Dreamstime

Loe lisaks:

• Soome edulugu: väärtustatud õpetajaamet ja tasemel õpetajakoolitus
• PISA-šokk sundis Saksamaad oma haridussüsteemi reformima