"Prokurör tutvub praegu toimikuga ja analüüsib kogutud tõendeid ning otsustab seejärel edasised sammud," ütles prokuratuuri pressiesindaja. Tema kinnitusel pole praegu kellelegi selles kriminaalasjas kahtlustust ega süüdistust esitatud. Mis ajaks prokurör otsused teeb, ei saa pressiesindaja sõnul öelda, kuid tema kinnitusel on see prioriteetne juhtum.

Tallinnas Lasnamäel Laagna Rukkilille lasteaias juhtus mullu 16. novembril traagiline õnnetus, kui mänguväljaku redelil roninud kolmeaastane poiss libastus, jäi peadpidi redeli pulkade vahele kinni ja lämbus, sest redelil puudus alt teine pulk ja lapsel polnud oma jalgu kuhugi toetada. Vaatamata meedikute katsetele poisi elu päästa suri laps veidi peale kella 13 kohapeal.

Juhtumi asjaolude väljaselgitamiseks alustas Põhja prokuratuur kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb surma põhjustamist ettevaatamatusest.

Allikas: BNS

Projekti korraldajaks on MTÜ Jutulind, kelle juhtimisel viiakse aprillis läbi seitse võistlusmängu, teatab Jutulind oma pressiteates.

Seekordsetel võistlusmängudel, mis leiavad traditsiooniliselt aset Tallinna vanalinnas, osaleb enam kui 300 gümnaasiumiastme õpilast erinevatest Eestimaa koolidest – Narva Soldino gümnaasiumist, Rapla Vesiroosi gümnaasiumist, Tallinna Pae gümnaasiumist, EBS gümnaasiumist, Narva Kesklinna gümnaasiumist, Tallinna tehnikagümnaasiumist, Loo keskkoolist, Kohtla-Järve Tammiku gümnaasiumist, Tallinna 32. keskkoolist, Kohtla-Järve Ahtme gümnaasiumist, Tallinna Järveotsa gümnaasiumist, Tallinna Juudi koolist ja Mustamäe gümnaasiumist.

Võistlustel tutvuvad noored Tallinna vaatamisväärsustega, tegelevad orienteerumisega, otsivad vastuseid viktoriiniküsimustele, lavastavad fotostseene ja lahendavad mitmesuguseid nuputamisülesandeid. Ühistegevus ja suhtlus on kindlasti põnev ja tavapärasest erinev, kuna projektis osalejad on üksteisele võõrad ning erinevast rahvustest. Siiski on põhjust oodata aktiivset osalust ja võistlushasarti. Kõige edukamaid võistkondi premeeritakse ka auhindadega. Projekt viiakse ellu haridus- ja teadusministeeriumi toel.

Selle kevade esimene võistluspäev kulges talvisele ilmale vaatamata edukalt. Meeleoluka võistluse, mida vürtsitas lumi ja tuisk, võitis Narva Soldino gümnaasiumi ja Rapla Vesiroosi gümnaasiumi segavõistkond "Porgand". Neid viis võidule hea meeskonnatöö, julge pealehakkamine, terav mõistus, loomingulisus ja väledad jalad.

Lisainfo:
info@jutulind.com
www.jutulind.com

Vaimse kultuuripärandi infovihikutes selgitatakse ladusalt ja näitlikult vaimse kultuuripärandi mõistet ja UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooni sisu, tutvustatakse maailmas vaimse pärandi hoidmiseks tehtut ning räägitakse konventsiooni saamisloost.

Lingid infovihikutele leiate Rahvakultuuri keskuse kodulehelt, näiteks infovihikuga "Mis on vaimne kultuuripärand?", saate tutvuda SIIN.

Infovihikud valmisid UNESCOs 2009. aastal. Eestikeelse väljaande süda on vihik „Vaimne kultuuripärand Eestis", mis räägib vaimsest pärandist ja selle hoidmisest siinsete näidete varal.

Neid kõiki illustreerivad vahvad pildid, mis aitavad veelgi paremini saada aimu vaimse kultuuripärandi olemusest ja kirevusest.

Eestikeelsed infovihikud valmisid UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni ja Rahvakultuuri keskuse koostöös. Nende väljaandmist toetas ka kultuuriministeerium.

Kommunistliku režiimi ikke all oli kõrgharitud inimeste osakaal Poolas väike – vaid kümme protsenti kogurahvastikust oli ülikooli lõpetanud. „See oli üks kehvemaid näitajaid maailmas tol ajal, nii et meie esimene eesmärk oli statistikat parandada, kuid me ei saanud seda teha ilma kogu haridussüsteemi muutuseta,“ rääkis Poola endine haridusminister Miroslaw Handke OECD ja Pearsoni Sihtasutuse koostöös valminud videos.

Haridusreformi eesmärk oli parandada hariduse kvaliteeti, tagada kõikidele lastele võrdsed hariduslikud võimalused ning suurendada kõrgharitute osakaalu. 1999. aastal viidi läbi haridusreform, mille tagajärjel tuleb õpilastel keskhariduse saamiseks koolis käia üks aasta rohkem kui varem. Samuti tõsteti selle reformiga kooli autonoomiat ja tutvustati standardiseeritud riiklikke eksameid.

Reform andis õpilastele ühe aasta kauem oma oskusi ja teadmisi süvendada ning innustas õpetajaid rakendama innovaatilisi õppemeetodeid. Lisaks pandi paika standardid ja eesmärgid, mida kõik õpilased täitma peavad.

Pärast reformi on muutunud ka õppemeetodid ja õpetajad osalevad erinevates koolitusprogrammides, mis panevad rõhku aktiivõppe meetoditele. Palju kasutatakse probleemi-lahendamise-meetodit: õpilased peavad identifitseerima probleemi, selle oma jõududega ära lahendama ning seejärel kirjutama kogetust oma järeldused.
Refereeritud OECD veebilehelt.

Loe ka:

• Maailma üks kõige enam tehnoloogiat kasutav koolisüsteem: Lõuna-Korea
• Singapuri haridusele tagavad edu õpetajate pidev täiendamine ja koostöö
• Soome edulugu: väärtustatud õpetajaamet ja tasemel õpetajakoolitus

Teatripäeval domineerisid muinasjuttude ümberjutustused ning erinevad lähenemised juba ammu tuttavatele lugudele, kuid ei puudunud ka tegusate õpilaste omaloomingulised näidendid, kirjutab Virumaa Teataja.

Palju üllatusi valmistasid isetehtud nukud, mille õmblemist alustati juba kolm kuud varem käsitöötundides. Nukkudega olid noored kõvasti vaeva näinud ning nende meisterdamiseks kasutanud kõikvõimalikke vahendeid ja materjale.

Näidendeid hindas auväärt žürii, kes jagas välja huvitavaid eripreemiaid, nagu näiteks “Kõige karulikum karu”, “Tegijaid kõnetanud lavastus”, “Osavaim improvisatsioon”.

Eeldatavasti valib enamik nende kahe põhikooli õpilasi haridustee jätkamiseks või alustamiseks Saarde valla sisese linna Kilingi-Nõmme gümnaasiumi, kirjutab Pärnu Postimees. Eesrindliku kooli, kus vald maksab kinni nii toidu- kui õpilaskodu ja korraldab vallasisese koolisõidu.

Kilingi-Nõmme gümnaasiumi direktor ja Saarde vallavolikogu esimees Erli Aasamets lükkab otsustavalt ümber kumu, nagu mõjutanuks ta kohalikku haridusreformi võidujooksus “peadele” endale kui koolijuhile vajalikus suunas.

Tihemetsa põhikool koolis õpib 41 õpilast, neist kaheksa saavad siit lõputunnistuse, koondamisteate saavad kooli 20 töötajat.

Juhime tähelepannu sellele, et Sa ise oma andmete liigse avaldamisega ei seaks ohtu oma privaatsust ning eraelu puutumatust, kirjutab andmekaitse inspektsioon oma kodulehel.   

Meelespea:
1.    Kas see suhtlusportaal on Sinu jaoks? Enne kasutajaks registreerimist veendu, et see portaal on Sulle sobiv. Tutvu suhtlusportaali kasutajatingimustega. Kindlasti avalda portaalile oma tegelik vanus, kuna suhtlusportaalid arvestavad tihtilugu Sinu vanusega ja suurendavad ise Sinu turvalisust ja privaatsust. Enne kasutajakonto loomist mõtle, millise mulje tahad endast jätta teistele kasutajatele ja kuidas võiks see mõjutada Sinu tulevikku.

2.    Uuri privaatsussätteid. Tutvu kindlasti suhtlusportaali privaatsussätetega ja loe läbi kasutajatingimused. Need annavad Sulle ülevaate, kui palju salvestatakse Sinu andmeid ja kui kättesaadavaks nad muudetakse teistele. Vaata ka, kellele suhtlusportaal kuulub, kas tegemist on välismaa või Eesti portaaliga.

3.    Kasuta varjunime. Kui teed kasutajakonto, siis võiksid oma pärisnime asemel kasutada väljamõeldud nime, et suurendada turvalisust ja privaatsust suhtlusportaalis ja üldse internetis. Näiteks: Või Lill või Naeru Kajakas. Kuid ära kasuta teiste isikute nimesid, sest see võib kahjustada nende õigusi ning tuua Sulle kaasa kriminaalvastutuse.

4.    Autorikaitse. Avaldades pilte, fotosid, videosid, muusikat või muud, arvesta alati ka autorikaitse nõuetega. Ära avalda teiste töid, kui Sul puudub autori nõusolek.

5.    Reklaam. Avaldades oma e-posti aadressi, võid hakata saama soovimatut reklaami. Reklaami saamist saab tavaliselt ise piirata. Mõtle kindlasti ka enne, kui avad mõne reklaambänneri - see võib Sind suunata lehele, mis võib olla seotud pahavaraga.

Kasutamise ajal järgi kindlasti neid lihtsaid reegleid.

6.    Internet ei unusta.  Pea meeles, et kõik, mida internetis avaldad, salvestub. Kõik andmed, mida Sa oled avaldanud iseenda või teiste kohta, on pärast uuesti kättesaadavad, isegi kui oled need enda arvates ära kustutanud. Mõtle enne, kui midagi avaldad.

7.    Salasõna. Salasõna vali võimalikult äraarvamatu. Mõtle välja meeldejääv süsteem, mis aitab Sul kasutada turvalisi, kuid hõlpsasti meeldejäävaid salasõnu. Salasõna koostamisel kombineeri suuri ja väikeseid tähti ning numbreid. Iga teatud aja tagant tasuks salasõna ka vahetada.

8.     Regulaarne ülevaatamine. Vaata regulaarselt üle oma postitused,  sõnumid ja kommentaarid. Kustuta kõik, mis tundub ebavajalik ja on end ammendanud.

9.     Oma andmete jagamine. Kui keegi hakkab Sinuga internetis suhtlema, ära jaga talle enda ega oma lähedaste andmeid enne, kui Sa ei ole veendunud, et tegu on usaldusväärse isikuga. Ära võta kergekäeliselt  vastu sõbrakutseid inimestelt, keda Sa ei tunne. Privaatsussätete all pane oma isikuandmed nähtavaks ainult oma sõpradele ja inimestele, keda usaldad. Me ei soovita avaldada oma telefoninumbrit, kodust aadressi, päevaplaani  ja muud samalaadset informatsiooni. Sellised andmed ei puuduta ainult Sind, vaid ka Sinu lähedasi.

10.     Teiste kohta avaldamine ja tagajärjed. Ära tee teistele seda, mida Sa ei taha, et Sinule tehakse. Ära avalda teiste inimeste andmeid ilma nende nõusolekuta. Ära laima ega solva teisi. Mõtle enne kui  avaldad, sest internet ei ole nii anonüümne kui Sa arvad, ja arvesta, et Sind on võimalik hiljem tuvastada.

11.     Fotod ja videod. Kui lisad oma profiilile pilte ja videosid, siis vaata need hoolikalt üle, kuna pildil võib olla ka keegi teine, kes ei taha, et see pilt avalikuks tuleks. Ära avalda pilte endast, mida peaksid tulevikus häbenema.

12.     Mobiiliga sisselogimine. Paljud suhtlusportaalid võimaldavad kasutajatel külastada oma kasutajakontosid ka mobiili vahendusel. Külastades suhtlusportaali mobiiliga mõtle, kas Sa tahad, et GPS positsioneerimine määrab Su asukoha ja annab selle teada suhtlusportaalis.

13.     Kas Sinu andmed on otsingumootorite kaudu leitavad? Tasub kontrollida oma andmete kättesaadavust ka läbi erinevate otsingumootorite nagu Google ja Yahoo. Otsides oma nime järgi vaata, kas Sinu profiil suhtlusportaalis on leitav. Profiili avalikkust saab tavaliselt muuta privaatsussätete alt.

14.     Kasutajakonto kustutamine. Kui oled otsustanud kustutada kasutajakonto, siis veendu, et isikuandmed oleksid päriselt kustutatud ja konto suletud. Kui konto kustutamine pole võimalik, pöördu portaali haldajate poole või asenda kõik isikuandmed suvaliste tähtede ja numbritega.

15.    Sinu isikuandmete nõusolekuta kasutamine.
a.    kui on toimunud identiteedivargus ja keegi esineb Sinuna, pöördu politsei poole. See on kriminaalkorras karistatav!
b.    laimu ja solvamise korral suhtle portaali haldajaga ning vajadusel pöördu kohtusse, kus saad soovi korral nõuda ka kahju hüvitamist;
c.    kui tahad, et lõpetatakse Sinu isikuandmete töötlemine, pöördu  portaali haldaja poole. Kui portaali haldajast ei ole abi, esita kaebus andmekaitse inspektsioonile.

Foto: Dreamstime

Noorte ideed, millele IT-öö raames mõeldi, olid väga mitmekülgsed ning lahendusi pakuti nii õpilase kui õpetaja töö hõlbustamiseks: näiteks m-kool, õppimine läbi mitmesuguste arvutimängude (virtuaalsed ajaloomängud, (Flash) keemialabor ainete reaktsioonide jälgimiseks, Video Tutorials to Math matemaatika ning teiste keerulisemate õppeainete ülesannete lahendamiseks, 3D graafika), I Pad´ide kasutuselevõtt erineval moel (nii koolikoti kergendamiseks kui terviklike õppesüsteemide loomine, klassi sisenemisel sünkroniseeruvad tahvelarvutid jne), Tark Laud kiireks ja interaktiivseks õppeinfo vahetamiseks õpetaja ja õpilase vahel nutitelefonide abil, kontrolltööde/ testide kontrollimise masin/aparaat, et õpetaja ei pea enam töid parandama käsitsi, õppematerjalide andmebaas, süsteemi loomine koolikiusamise vastu, võõrkeeleõpe Skype'i abil, uute põnevate tehnoloogiate õppimine seeläbi, et IT tudengid käivad põhi- ja keskkooliõpilastele IT-asju õpetamas jpm.

Osalejaid oli üle 200 ning üritusega jäid rahule nii noored kui ettevõtjad. “Oli väga produktiivne öö. Kõik, mis vaja, sai eesmärgistatult kasutatud, sain ka teadmisi juurde,” tunnustas 16-aastane Martin Tõrvast. 9-aastane tõrvalane Jane ning 10-aastane Birgit aga rõõmustasid, et ehkki vahepeal tekkis väsimus, saadi tänu suurematele teadmisi juurde ning õnnestus ka kaasa rääkida.
IT-ööl noorte nõustajana osalenud AS Datel arendusjuht Triin Sepp märkis, et noorte ideed olid väga mitmekülgsed ja rõõmu tegi see, et noored suutsid vaadata nii öelda suurt pilti, ei piirdutud ainult nende lahendustega, mida on võimalik teha arvutiga, vaid lahendustesse kaasati erinevaid IT tehnoloogilisi komponente nagu näiteks robootikat.

IT-öö eesmärgiks oli äratada noortes huvi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna vastu, näidata seoseid teiste valdkondadega ja kummutada levinud stereotüüpe IT spetsialistidest. IT-öö oli üks osa Teadusaasta programmist (vt lähemalt www.miks.ee) ning selle elluviimist toetasid Euroopa Komisjon ja Euroopa Sotsiaalfond.  

Üritus oli kulminatsiooniks kampaaniale „e-oskuste nädal“, mida 2012. aastal tähistati 26.-30. märtsini 30 Euroopa riigis. Kampaania põhisõnumiks oli: "IKT on tänapäeval kõikjal ja sellega seotud oskused on vajalikud tööturul konkurentsivõimeline olemiseks igal alal."

"Kümmekond aastat tagasi nõustamiskeskusega alustades tegelesime peamiselt puberteedieas lastega, aga nüüd on lapsed üha nooremad - nüüd aitame juba kolmeaastaseid põngerjaid," ütleb Tartu hariduse tugiteenuste keskuse juht Ana Kontor intervjuus Tartu Postimehele.

"Koolis ütlevad mõned õpilased õpetajale kõike, mida tahavad, õpetaja on neile nagu klienditeenindaja," osutab Kontor probleemile, et lastetuba kaob minevikku. "Häda on ka selles, et kui lapsel tekivad probleemid, võtavad emad-isad kaitsehoiaku: süüdi on õpetaja, sõbrad, vanavanemad, ainult mitte laps ja nemad ise - sellises olukorras vajavad kõik nõustamist ja suunamist." Pikemat intervjuud loe Tartu Postimehest.

Foto: Flickr

Tannberg kirjutas oma arvamusartikli vastukajana Erkki Bahovski loole Postimehe lisalehes, et koolis ei õpetata asju seostama ja iseseisvalt mõtlema ja et enamik teab ajaloost vaid "valitud palu", mida raamatud ja filmid neile ette on söötnud. Loe edasi Postimehele arvamusküljelt.