Ülevaadet vaata Postimees.ee'st.

Kuressaare gümnaasium on olnud hea koostööpartner Tiigrihüppe Sihtasutusele ja Koolielu portaalile. Kuressaare gümnaasiumi ajalooõpetaja Madli-Maria Naulainen on Koolielu lugejatele kindlasti teada ka kui välisuudiste tõlkija-toimetaja. Ikka leiab ta teiste maade kogemustest midagi, mida meie õpetajateni tuua.

„Olen töötanud õpetajana seitse aastat ning noore õpetajana olen juba algusest peale kasutanud õppetöös erinevaid IKT-võimalusi. Loomulikult saab selle suurimaks eeliseks pidada õppetöö mitmekesistamise võimalust, mis teeb õpilased tunnis aktiivsemaks ning motiveeritumaks, kuid samas aitab infotehnoloogia ka õpetaja enda tööd oluliselt lihtsustada.

Ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajana saan õppetöös kasutada võrdlemisi laia spektrit erinevatest võimalustest. Lisaks tavapärastele slaidiesitlustele, mille abil saab ajaloos hästi edasi anda uut teemat koos rikkaliku kaardi- ja pildimaterjaliga, kasutan ka palju interaktiivseid keskkondi, näiteks ajatelgi, mõistekaarte, mänge jpm. Ühiskonnaõpetuse raames saab  IKT-vahendite abil  tutvustada e-keskkondi, milles õpilased peavad suutma orienteeruda.

Olen juba viis aastat teinud õpilastega eTwinningu  projekte, mis on huvitav vaheldus ning toob töösse ka rahvusvahelist mõõdet.Samuti suunan õpilasi võimalusel osalema IKT-ga seonduvatel konkurssidel ning võistlustel, mis arendaksid ka nende oskusi.

Infotehnoloogia võimalused on minu tööd õpetajana oluliselt lihtsustanud ning muutnud seda minu ning kahtlemata ka õpilaste  jaoks palju mitmekesisemaks ning põnevaks.“

Tehnika kasutamine ei vaja erilist suhtumist

Kuressaare gümnaasiumi teadustöö aluste, projektõppe ja perekonnaõpetuse õpetaja Sirje Kereme jaoks on just projekt- ja uurimuslik õpe olnud see valdkond, mis on teda sidunud IKT-maailmaga. „Mõlemad meetodid pakuvad võimalusi ainetevahelisteks seosteks ja ka õppimise korraldamiseks tavapärasest erinevalt. Õigem oleks vist küll öelda, et tegelikult toimub siis suur osa õppimist õpilastele märkamatult ja muidugi õpib ka õpetaja koos iga projektiga. Projektide käigus õpid õpilasi tundma hoopis teisest küljest, ilmnevad nende varjatud oskused. Ilmuvad seda tüüpi ettepanekud- küsimused nagu „Õpetaja, kas võiksime teha nii?“,  „Kas võiksime seda programmi kasutada? Aga sellega on ju hoopis lihtsam?“, „Kas te seda pole proovinud?“, „Kas seal tõesti polegi wifit?“ jne.

Tehniliste vahendite kasutamine ei vajagi mingit erilist suhtumist – need on õppimise ja tänapäeva elu loomulikud osad, annavad uusi võimalusi, lisaväärtust, tuleb leida oma stiili ja ainega sobivad vahendid. Muidugi eeldab see ka õpetajalt valmisolekut pidevaks õppimiseks ja avastamisteks, aga ega tänapäeval teisiti saagi.“

Projekt "Mündisorteerija" on valmis saanud.

Maine kujuneb aastatega

Õppealajuhataja Maidu Varik, miks on IKT teie koolis nii populaarne?

„Oleme püüdnud leida IKT-huvilistele õpetajatele asjakohase rakenduse, siduda meeldiv kasulikuga: Raili Kaubi korraldab Tikitiigri tegemisi, Olle Arak veab Tiigrirobotit, Sirje Kereme on  Tiigrihüppe Sihtasutuse koolitaja ja olnud eestvedaja tunnustust pälvinud õpilasprojektidele, Madli-Maria Naulainen korraldab eTwinningu projekte ja on aktiivne ka Koolielu kaastöötajana. Võõrkeeleõpetajad on edukalt rakendanud veebipõhiseid keeleteste ja webquest’e, muusikaõpetajad muusika-komponeerimise programme jne. 

Veebipõhine ainekaartide andmebaas toimib meil õppeaastast 1995/96. Igal aastal on meie oma  „arvutimeeste“ poolt  lisandunud uusi vahendeid koolielu korraldamiseks . Näiteks käesolevast õppeaastast muutus meie iganädalane koolileht  „Meie KG“ veebipõhiseks (www.oesel.ee/meiekg) ning on seotud meie kodulehe süsteemidega, interaktiivseid lugusid saavad lehte lisada kõik kooliga seotud inimesed.“
 
Mida tähendab Kuressaare gümnaasiumi jaoks innovaatilisus?
 
„Innovaatilise maine saamiseks kulub aastaid. Meie puhul peaksime selle lätteid otsima kooli algusaegadest, olukordadest, kus pikaajaliste traditsioonidega kooli kõrval alustab tegevust uus ja noor (Kuressaare gümnaasiumil täitub järgmisel aastal 35 tegutsemisaastat). Kindlasti on siin suur roll olnud direktor Toomas Takkise eestvedamisel, meie kool on olnud mitmes valdkonnas esmaavastaja või uute asjade katsetaja (sihtasutus, oma talveaed, golfiõpetus, hiina keele õpetamine jpm).  Selles mõttes on innovaatilisus kindlasti pigem mõtteviis, vastuvõtlikkus ja avatus uutele ideedele, mis ei tähenda aga konservatiivsete väärtuste alahindamist.“

Missugused olulised IKT-arendused on koolil praegu käsil?

„Seoses uuele õppekavale üleminekuga oleme võtnud plaani, et peaksime suutma igas õppeaines pakkuda õpilastele ka mõnd e-kursust.  Osalt on IKT-vahendid saanud meie elu loomulikuks osaks kõigis valdkondades, teisalt tahame aga innovaatiliste vahendite tõhusamaks kasutamiseks tõsta õpetajate IKT-alaste pädevuste üldist taset. Lisaks sisekoolitustele toimivad hästi ka koolisisesed metoodiliste nippide ja vahendite konkursid.  Aga jätkub ka konkreetsemaid projekte ja projektikesi: koostöös Tallinna ülikooli haridustehnoloogia keskusega toimub pilootkursus „Arvuti kasutamine uurimistöös“ ning Tartu ülikooliga koostöös geoinfosüsteemide kursus, õppetöö vajadustest lähtuvalt oleme plaani võtnud uurimistöödega seotud e-süsteemi. 

Väljakutseid pakub jätkuvalt ka osalemine rahvusvahelistel konkurssidel ja projektides (Global Junior Challenge, u4Energy, Volvo Adventure, eTwinning, ENO (Environment-online), BSP (Baltic Sea programm) jm)."

Vastamispult teeb vastamise lihtsaks.

Alati polegi slaide vaja

Kuidas õpetajad, nõnda ka õpilased. Või tuleks öelda hoopis, et kuidas õpilased ees, nõnda õpetajad järel? Igatahes õpilastel infotehnoloogiaga probleeme ei ole. 8c klassi õpilane Tõnu Tiitma on erinevaid arvuteid ja programme  kasutanud peamiselt robootikaringis ja kooli tehnoloogialaagris. „Õppetöös kasutan igapäevaselt kõige enam otsingumootoreid vajaliku info leidmiseks. Õpetajad on lisaks esitlustele hakanud üha rohkem kasutama ka muid internetimaterjale. Tänu NXT robotite programmeerimisele olen tutvunud programmeerimise alustega. Oleme osalenud üleriigilistel robootika-võistlustel ja Robotexi messil.“

Margot Väli 11a klassist usub, et kuna arvuteid ja erinevaid programme on kasutatud projektõppes, siis need oskused tulevad edasises elus kindlasti kasuks. „Veel oleme teinud Skype’i konverentse vahetusõpilastega, slaidiettekandeid ning ainekohaseid videoid. Mulle endale meeldib kõige rohkem teha ettekandeid just puutetahvlit kasutades,“ leiab Margot Väli.

12a klassi õpilase Karmen Oleski jaoks on aga huvitav vaadata rühmatöödena valminud kaasõpilaste töid, aeg-ajalt püüab ikka keegi teisi mingi tehnilisi uuendusega üllatada. „Esitlused on kindlasti omal kohal uute teemade näitlikustamisel, aga mulle tundub, et kohati kasutatakse neid isegi veidi liiga palju, slaidid peaksid olema huvitavad ka silma jaoks, et oleks põnev vaadata. Uurimistööde jaoks küsitluste tegemine arvutis on huvitav ning saadud vastuste analüüsimine selle abil palju kiirem ja lihtsam. Uut ja huvitavat tavapärasesse kontrolltööde tegemisse on toonud vastamispultide kasutamine. E-õppe eeliseid ja muresid sain ise kogeda eelmisel aastal kolm kuud vahetusõpilasena Hispaanias viibides.

Arvutid on õppimise ka kindlasti palju lihtsamaks teinud, sest isegi kirjatööd tehakse ju tänapäeval arvutites. Vahel on isegi tunne, et alati ei tohiks õpetajad lubada töid arvutis teha, vaid et õpilane võiks siiski rohkem vaeva näha.“

Vaata lisaks: 

• Maidu Varik: õpetamine on pidev õppimine
•  Kuressaare noored oskavad üle ootuste hästi hiina keelt

Stressivaba õpetamine ja õppimine eeldab lisaks intuitsioonile, töö- ja elukogemusele ka omandatud teadmisi neurolingvistikast ning pidevat teadlikku treenimist. Esimesed sammud selles vallas astusin koos paarikümne Euroopa õpetajaga 11.-17. märtsini Hispaanias Punta del Hidalgos, osaledes Euroopa Liidu seminaril „Stressivabalt tundi. Neurolingvistilise õppimise ja juhendamisega“. Täiendkoolituse töökeeleks oli saksa keel.

Kursuse juhendajate mag. Tanja Kaufmanni ja Marc Ortlieb'i (Austria) pingevabal juhendamisel teadvustasin palju uut õppimistüüpide, visuaalsete õppimisstrateegiate, informatsiooni filtreerimise, metaprogrammide, eesmärkide saavutamise, enesekindluse tõstmise ja lahendustele orienteeritud nõustamise vallas.

Õnnesüsteem

Neurolingvistiline programmeerimine (NLP) on mõeldud eneseabiks. See mudel selgitab, kuidas õnnestumisi ära tunda ja neid kopeerida. Inimesel on peas õnnesüsteem. Peame mõtlema, mis meil juba praegu on ja millele peame olema tänulikud. Õnne tunnetamisest astume sammukese edasi õnne suurendamiseni. Sellega hakkab tegelema meie pea. Edukus ja rahulolutunne tuginevad teatud mõtlemis- ja tegevusmudelitele, mida on võimalik muuta olenevalt eesmärgist. Eesmärk tuleb sõnastada olevikus. "Ma pean" tuleb asendada mõttega "ma tahan". Oluline on õige keel: mis on minu teema? Mida ma tahan muuta ja saavutada? Millise sammu astun ma juba täna?  

Keskenduda ei tohi probleemile, vaid selle lahendusele. NLP tehnikas on olulisel kohal ümberraamimine (reframing), positiivne interpretatsioon. Minul kui loomult positiivsel inimesel õnnestus see päris hästi, mõned lasid end personaalselt nõustada ja leidsid paari tunni jooksul treeneri abiga lahenduse oma probleemidele.

Et end igapäevaselt oma ametis õnnelikult tunda, tasub proovida mõtlemismudelite programmeerimist. Alateadlikult oleme kindlasti mõelnud: mine tea, milleks see on hea või end lohutanud - "kõik tuleb õigel ajal". Meeldiva möödumist ei ole mõtet taga nutta, vaid seista silmitsi faktiga: mis on möödas, on möödas, mis ei ole möödas, ei ole möödas. Ja unustada tihti pähe tulev mõte: miks just minuga see pidi juhtuma? Saatku meid selles olukorras teadmine: ei ole läbikukkumisi, on vaid õppetunnid.

Lisaks omandatud positiivsusele NLP abil said kursuslased osa Open Space õppimisüritusel kursuslaste poolt pakutud õige hingamise, naerujooga, Pilatese, aura ja hispaania keele tundidest. Kursuse raames tutvustasid kõik osalejad oma maa haridussüsteemi.  Eesti innovaatiline e-kool ja e-tegevused võõrkeeleõppes avaldasid Euroopa õpetajaskonnale sügavat muljet. Oma pedagoogilisest praktikast tõid õpetajad kaasa grupidünaamilised mängud,  mis pakuvad kindlasti põnevust erinevate riikide õpilastele.

Euroopa Liidu koolitusest osavõtt toimus õpetajate ja haridustöötajate täiendkoolituse elukestva õppe Comeniuse programmi toetusel. Tõdesin taas, et kõik uus kirgastab ja annab lisaks teadmistele elu- ning koolirõõmu. Stressivabalt tundi minek loob eeldused pingevabaks õppetööks.

Piret Steinberg

Foto: Piret Steinberg. Erinevate riikide õpetajad võrgustikutööd tegemas.

27 liikmesriigi noori tõlkijaid tunnustab hariduse, mitmekeelsuse ja kultuuri volinik Androulla Vassiliou, märgib Euroopa Komisjon oma pressiteates. Auhinnatseremoonia leiab aset kell 12 (Eesti aja järgi) Charlemagne hoones Brüsselis ning seda saab jälgida ka Interneti teel.

 „Tahaksin südamest õnnitleda kõiki võitjaid. Olla oma riigi parim noor tõlkija on suur saavutus. Keeleoskus avab elus palju uksi ning ma olen kindel, et nende noorte inimeste anded toovad neile tulevikus tohutult palju kasu,“ ütles volinik Vassiliou.

Volinik tänas ka võitjate õpetajaid ja vanemaid nende imetlusväärse panuse ja abi eest.
Eesti selleaastane võitja Johanna Maarja Tiik on oma head keelteoskust juba edukalt kasutama asunud. 2009. aastal osales ta emakeeleolümpiaadil ning on teinud kaastööd ajalehele Roheline Värav. Kuigi Johanna õpib ka vene ja prantsuse keelt, tõi võidu seekord tõlketöö inglise keelest eesti keelde. Inglise keelt õpetab Johannale õpetaja Lehti Kalme.

Võistlusel tõlkis iga õpilane üheleheküljelise teksti ühest ELi 23 ametlikust keelest teise, seega oli võimalikke keelekombinatsioone kokku 506. Kuigi paljud valisid lähtekeeleks inglise keele, oli valitud keelepaare üle Euroopa kokku 148 – suurim arv alates esimese võistluse korraldamisest.
Selle aasta tekstide teemaks oli vabatahtlik tegevus ning see inspireeris paljusid võistlejaid ka ise vabatahtlikuks hakkama.

Pärast auhinnatseremooniat kohtuvad noored tõlkijad Euroopa Komisjoni tõlkijatega, kes koostasid lähtetekstid ning hindasid õpilaste tõlkeid.

Euroopa Komisjon korraldab tõlkevõistlust „Juvenes Translatores” (ld k noored tõlkijad) igal aastal. Sellest saavad osa võtta 17-aastased keskkooliõpilased ja võistlus toimub väljavalitud koolides üle kogu Euroopa ühel ja samal ajal. Tõlketekstid valmistavad ette ja neid hindavad Euroopa Komisjoni tõlkijad. Varem on tõlkevõistluse Eestist võitnud kolmel korral Hugo Treffneri gümnaasiumi ja ühel korral Gustav Adolfi gümnaasiumi õpilane.

Programmi "Smart Education" ("Nutikas haridus") eesmärk on digitaliseerida kogu Lõuna-Korea õppekava materjalid aastaks 2015. Programm on kujundatud nii, et see vastaks 21. sajandi hariduslikele väljakutsetele, liikudes standardiseeritud haridusmudelilt loovuspõhisele ja mitmekesisele haridusmudelile.

"Korea vanemad suhtuvad kirglikult oma laste haridusteesse ja seda seetõttu, et nende hinnangul peavad lapsed õppima oskusi, mis on 21. sajandil nõutavad," ütleb Lõuna-Korea haridus-, teadus- ja tehnoloogiaminister Ju-Ho Lee videoloos, mis valmis OECD ja Pearsoni Sihtasutuse koostöös.

Loe ka: - Singapuri haridusele tagavad edu õpetajate pidev täiendamine ja koostöö
- Soome edulugu: väärtustatud õpetajaamet ja tasemel õpetajakoolitus

Osalema on oodatud meediahuvilised gümnaasiumiõpilased ning põhikooli lõpuklasside õpilased, et mõtteid ja kogemusi vahetada.

Registreerida saab end SIIN, Noorte Meediaklubi tutvustus on SIIN. Registreerimine kestab 6. aprillini.

Videotest ei saa koolitöös enam üle ega ümber. Õpilased veedavad suure hulga ajast Youtube’s videoid vaadates ning aeg on ka õpetajatel filmimine kooli tuua. Käesolev e-kursus ongi loodud selleks, et õpetada õpetajaid videot filmima, monteerima ja avaldama. Kursus on mõeldud algajatele ja selle saab edukalt läbida ka omades filmivat fotoaparaati või telefoni. Liitu kursusega SIIN.

Koolitajaks on Lauka põhikooli õpetaja Siret Lahemaa.

Kursustel saavad osaleda Koolielu kasutajaks registreerunud, selleks tuleb vastavas kogukonnas klikkida ülemises menüüs "Palu liikmelisust".

Foto: Dreamstime

Tänasest reedeni toimub Euroopa Komisjoni algatatud üle-euroopaline e-oskuste nädal, mille keskmes on noored, vahendab ERR Uudised.

"Erinevate uuringute andmetel viie aasta pärast on meil juba e-oskusi vaja 90 protsendil töödest - vähemalt mingisuguseid põhilisi algteadmisi asjast. Mis tähendab seda, et järjest rohkem inimesi peaksid olema teadlikud sellest, et see on loomulik osa nende elust, ja et neid oskusi on kasulik omada," ütles Põld.

IT-spetsialiste valmistatakse ette neljas Eesti kõrgkoolis, kuid tihti hoiavad noori tagasi infotehnoloogiat õppima minemast stereotüüpsed suhtumised - nagu tegemist oleks patsiga poiste alaga, kus õpitakse läbi ja lõhki matemaatikat.

Loe ka: Osale kampaanias noorte e-oskuste testimiseks

"Sünnifakt on jätkuvalt suurim ebavõrdsuse allikas ühiskonnas," nentis professor Kutsar, lisades, et mõjud inimese tulevasele elukäigule on pärit juba sünnieelsest ajast, kirjutab Tartu Postimees. Mõjutajaks on ema tervis, raseduse kulg, elukeskkond ning muud tingimused.

Mõju on ka hariduse omandamise järgsele elule - Kutsar tõi näite oma uurimispraktikast, kus laps ütles vanematele: "Miks pean mina tööle minema kui teie tööl ei käi?"

Et lapsed saaksid sellest nõiaringist välja rabeleda, tuleb luua avaramad võimalused just neile lastele, kes elavad toimetulekuraskustega peredes.

Loe ka "Uuring: õpingute katkestamine vähendab inimeste sissetulekut".

Tartu linnavalitsuse andmeil on tehtud hallitustõrjet lasteaedades Hellik, Mõmmik, Kivike, Rukkilill ja Päkapikk, kirjutab Tartu Postimees. Tartu abilinnapea Tiia Teppan rääkis, et lasteaedu on remonditud võimalust mööda, sealhulgas on vahetatud aknaid ja tehtud avariiremonditöid. Mullu ja tänavu planeeritud suuremad tööd on seotud peamiselt saastekvootide müügist Tartule haridusasutuste hoonete energiasäästlikumaks muutmiseks eraldatud rahaga.

Lasteaedades Annike, He­­lika, Krõll, Sass ja Tõruke soojustatakse hoonet ning rekonstrueeritakse keskküttesüsteeme.