Eesti Loodusmuuseumi kogudesse kuulub üle 300 000 museaali. Öökulli akadeemias saamegi teada, miks on Loodusmuuseumile vajalikud kogud ja kuidas käib museaalide kogumine. Kogumistööde ilmestamiseks kuuleme põnevaid lugusid Loodusmuuseumi zooloogide, botaanikute ja geoloogide viimase aja suurematest kogumisretkedest Põhja-Norra Stauroni linnulaadale ja mujale fjordidesse ning Kesk-Euroopasse Musta mere ja Vahemere äärde.

Kuid vähemtähtsad pole ka kogumistööd Eestis. Nendestki räägime loodusõhtul. Lisaks saame teada, kuidas kõik see kogumistööde käigus tehtu avalikkuseni jõuab – räägime Loodusmuuseumi kogude digitaliseerimisest ja uudistame erinevaid andmebaase. Saame ka targemaks, kuidas kõik huvilised kogumises kaasa saavad lüüa – tutvume mobiilirakendusega "Minu loodusheli" ja saame juhised, kuidas ja kuhu teatada hukka saanud loomadest ja lindudest.

Öökulli akadeemia veebruari- ja märtsikuu kava leiab juba Loodusmuuseumi kodulehelt: www.loodusmuuseum.ee.

Öökulli akadeemiasse pääseb muuseumipiletiga – täiskasvanud 5 eurot, õpilased ja pensionärid 3 eurot. Eesti Loodusmuuseum asub Tallinna vanalinnas aadressil Lai 29a. Kõik koera või jalgrattaga muuseumikülastajad saavad oma sõbrad jätta koera- või jalgrattaparklasse.
Täname Keskkonnainvesteeringute Keskust.

Allikas: Eesti Loodusmuuseum

Samal teemal:

• Projekt "Uuringulaegas" annab loodusainete tunnile uue näo
• Aastaring looduses

VIKO tarkvara pärineb 2006.-2007. aastast ja sellele ei tule enam ei sisulisi ega turvaparandusi. Seetõttu saab VIKOt kasutada veel käesoleva õppeaasta lõpuni. Samuti lõpeb õpetajate õppematerjalide majutamisteenus EENeti hallatavas serveris http://opetaja.edu.ee.

Palume õpetajatel, kes on materjale neisse keskkondadesse lisanud, hoolitseda, et vajalikud materjalid oleksid kindlasti mujal säilitatud! Kui juurdepääsuga peaks probleeme tekkima, palun andke märku aadressil eenet@eenet.ee.

HITSA pakub õppetöö korraldamiseks ja materjalide majutamiseks koolidele:

•      Moodle õpikeskkonda moodle.hitsa.ee
•      Koolielu portaali koolielu.ee

Palume vabandust ümberkorraldusest tingitud võimalike ebamugavuste eest!

Eesti Juudi Muuseum pakub koolidele võimalust muuseumi külastamiseks.

Täna kell 14 algaval mälestusüritusel Rahumäel kõnelevad valitsuse esindajana kultuuriminister Indrek Saar, Juudi kogukonna juht Alla Jakobson ning diplomaatilise korpuse esindajana Taani suursaadik Søren Kelstrup, eestpalve peab Eesti pearabi Shmuel Kot. Mälestusüritusest võtavad osa diplomaatilise korpuse ja juudi kogukonna liikmed, mitmete ministeeriumide ja organisatsioonide esindajad.

Osana Holokausti mälestusnädalalast algab reedel 10 Okupatsioonide Muuseumis ajaloo- ja ühiskonnaõpetajatele suunatud mälestuskonverents „Kas ajaloost on võimalik õppida?“ Konverentsi korraldab Eesti NATO Ühing koostöös Sihtasutusega Unitas, Tartu Ülikooli eetikakeskuse ja Okupatsioonide Muuseumiga. Konverentsi avab Malle Talvet-Mustonen, Holokausti Mälestamise Rahvusvahelise Ühenduse Eesti delegatsiooni juht, Eesti suursaadik Iisraelis. Totalitaarse režiimi kujunemise võimalikkusest räägib kultuuripoliitika uurija ja TÜ eetikakeskuse projektijuht Egge Kulbok-Lattik. Välisesineja Tal Bruttmann Mémorial de la Shoah’st (Prantsusmaa) räägib sellest, mida tähendab inimelule majandusliku väärtuse andmine. Ettekannetele järgnevad arutelud ning ühine filmivaatamine.

Seoses holokausti rahvusvahelise mälestuspäevaga kutsub Eesti Juudi Muuseum kuni 12. veebruarini koolide õppureid ja õpetajaid külla kogukonna majja, et pakkuda võimalust tutvuda holokausti mälestusgalerii ja juudi muuseumiga. Külastusest saab teada anda telefonil 56 262 251.

Eestis tähistatakse rahvusvahelist holokausti mälestuspäeva alates 2003. aastast. Ülemaailmseks mälestuspäevaks kuulutati see aastal 2006. Varasemalt on riiklikku mälestustseremooniat peetud ka Kloogal, kus 2013. a sügisel avati Eesti Ajaloomuuseumi väliekspositsioonina memoriaalkompleks. Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad asetavad täna Klooga memoriaalile mälestuskimbu ja süütavad küünla holokaustiohvrite mälestuseks.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Foto: Flickr, Holocaust entrance, kasutaja Patrick Emerson, litsents CC BY-ND 2.0

Samal teemal:

• Õppematerjal "Holokaust"
• Holokausti üleelanute mälestused

Teema käsitlemiseks toimub TÜ liikumislabori eestvedamisel 29. jaanuaril Tartus liikumisfoorum „Mis on hea lapsele, mis sportlikule tulemusele?“.

Eesti lastest täidab rahvusvaheliselt ja Eestis määratletud liikumissoovituste 60 minuti miinimummäära umbes 16–24%. TÜ spordipsühholoogia teaduri Aave Hannuse sõnul selgus TÜ liikumislabori viimasest uuringust isegi karmim tõde, et ligi viiendik lastest, kes ei täida liikumissoovitusi, osales vähemalt kolmel korral nädalas sporditreeningutel. „Seega, suur hulk sporditreeningutel käivaid lapsi ei ole isegi mitte minimaalsel soovituslikul määral aktiivsed. See tähendab, et sporditreeningutel osalemine ei ole iseenesest piisav isegi minimaalse soovitusliku liikumisaktiivsuse tagamiseks,“ kirjeldas Hannus.

Eesti noortespordi üheks murekohaks on teisest küljest aga ka see, et liiga paljud spordis potentsiaalselt andekad lapsed koormatakse üle või nad jäävad hilise küpsemise tõttu saavutustele suunatud spordis liiga vara kõrvale.

TÜ spordibioloogia dotsendi Jarek Mäestu sõnul on siin taga mitmeid põhjuseid: „Näiteks kasutatakse noortespordis vanusele mittevastavaid metoodikaid, tihtipeale on laste võistluskoormus liiga suur, keskendutakse liialt varakult ühele spordialale, rakendatakse täiskasvanute võistlus- ja treeningtingimusi, ignoreeritakse laste bioloogilist vanust ning arengulisi eripärasid jne.“

Mäestu sõnul saavad paljud lapsed eelnimetatud põhjustel organiseeritud sporditegemisest negatiivse kogemuse. „See võib kergesti muuta kehalise aktiivsuse ja sportimise vastumeelseks ja soodustada väheliikuva eluviisi kujunemist ning sellega kaasnevate haiguste riski suurenemist.“

Selliste probleemide tõttu on mitmed riigid elanikkonna tervise ja noortespordi arendamiseks võtnud kasutusele „pikaajalise sportliku arengu mudeli“, mis kirjeldab, millises vanuses tuleb erinevate kehaliste võimete ja oskuste arendamisele tähelepanu pöörata. Nimetatud mudelist lähtumise eesmärk on vähendada noortespordi negatiivseid mõjusid tervisele ja tervislike eluviiside kujunemisele, samuti ebakohasest treeningust tulenevaid takistusi sportliku tippsoorituseni jõudmisel.

Mudeli võimalikku rakendamist Eestis ja probleemi leevendamise võimalusi arutatakse Tartu ülikooli liikumislabori kutsel Tartus kolmandal liikumisfoorumil „Mis on hea lapsele, mis sportlikule tulemusele?“. Üritusel osalevad teadlased, spordivaldkonna edendajad ning laste ja noortega töötavad treenerid. Rohkem infot leiab http://liikumisfoorum.ut.ee/. Samal leheküljel avalikustatakse järelvaatamiseks foorumi videosalvestus.

Foorumi korraldavad koostöös Tartu ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituut, MTÜ PeaTreener Teadusselts ja PeaTreener OÜ. Liikumisfoorumit III rahastab hasartmängumaksu nõukogu.

Allikas: Tartu Ülikool

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Spordiäppide kasutusvõimalusi kehalises kasvatuses
• Selgusid liikumisaasta parimad arvutijoonistajad

Euroopa Liidu teaduse seitsmes raamprogamm aastatel 2007-2013 kujunes Eesti teadlastele väga edukaks, Eestisse tuli investeeringuid üle 94 miljoni euro. Üks edulugusid on Tartu Observatooriumi teadlaste kosmoseuuringutega seotud projekt EstSpacE, mille tulemusena suurenes oluliselt Eesti kosmoseteadlaste nähtavus ja koostöö ettevõtlusega. Pärast EstSpacE projekti saatis observatooriumi raamprogrammi konkurssidel edu, Euroopa raha toel uuritakse nanosatelliitide kasutusvõimalusi Euroopas ning satelliitide võimalusi järvede uurimiseks, arendatakse veekeskkonna kaugseireks vajalikku metoodikat ja tehnoloogiat jpm.

Euroopa Liidu eesistuja Hollandi ettepanekul ja lõppenud raamprogrammi taustal arutatakse, kuidas lähendada teadust erasektorile ja tööstusele, viia teadustulemused paremini lõppkasutajateni ning suurendada seeläbi teaduse ühiskondlikku mõju. Eesti huvi on näha edaspidi lihtsamaid ja osalusbarjäärideta rahastustingimusi, mis soodustaks uute liikmesriikide, sh erasektori osalust Euroopa teadusrahastuse programmides.

Kui Amsterdamis tehakse raamprogrammi tulemustest ülevaade, siis sisuline vahehindamine ja õppetundide arutelu toimub Eesti eesistumise ajal 2018. aastal.

Teise teemana arutavad ministrid, kuidas tuvastada ja kõrvaldada innovatsioonitakistusi ning milline peaks olema teadust ja innovatsiooni soosiv seadusandlus. Euroopa Komisjon soovib Hollandi eeskujul katsetada nn innovatsiooni kokkuleppeid, et konkreetsete juhtumite põhjal leida innovatsioonibarjääre kehtivas õiguslikus raamistikus.

Kolmas teema on Euroopa ühtne start-up viisa. Euroopa konkurentsivõime parandamiseks on oluline meelitada ligi start-up’ide loojaid väljaspoolt Euroopa Liitu. Start-up´idel on nii Eesti kui Euroopa majandusarengu ja konkurentsivõime tagamisel oluline roll, luues kõrge lisandväärtusega töökohti ja pannes aluse innovaatilistele lahendustele. Eesti on start-up’i positiivset mõju kogenud nii Skype’i kui Transferwise’iga. Start-up ehk idufirma on ettevõte, mille toodet või teenust ei ole veel äriliselt tõestatud ning eesmärk ongi leida uus ärimudel.

Allikas: HTMi pressiteade.

Samal teemal:

• Tehislihastega tegelevad Euroopa teadlased tutvustavad koolinoortele eriala tulevikku
• Üliõpilaste ja noorteadlaste mobiilsust toetatakse 22,6 miljoni euroga
• Riik süstib teadustaristusse enam kui 30 miljonit eurot

Ettepanekuid ja aruteluteemasid oodatakse 31. jaanuarini Arvamusfestivali koduleheküljel arvamusfestival.ee/ideekorje.

“Arvamusfestival on avatud kõikidele teemadele, mis tunduvad Eesti inimestele, organisatsioonidele või kogu ühiskonnale olulised. Loodame, et varasemast rohkem laekub arutelude ideid ka piiritagustel teemadel, kuna maailmas toimuv mõjutab Eestit oluliselt,” sõnas festivali programmijuht Maiu Lauring.

Oma ideed esitades tasub kindlasti lahti seletada teema vajalikkus ja võimalikud küsimused, mille üle hakatakse arutlema. Idee esitajalt eeldatakse valmisolekut arutelu ellu viia ja teha koostööd teiste ideede esitajatega. Julgustavat tuge arutelu ettevalmistamisel ja nii sisulist kui tehnilist abi pakub Arvamusfestivali korraldustiim.

Teema läbimõtlemiseks kasuliku nõu saamiseks tasub lugeda Arvamusfestivali sisutiimi endise juhi Margo Loori blogipostitust. Loori kogemuse järgi jõuab hea aruteluni, kui eesmärgiks on selgelt võetud just nimelt arutelu tekitamine, mitte aga inimeste ühepoolne informeerimine. “Ideaalis ei ole festivalil toimuv arutelu eraldiseisev nähtus, vaid fookuspunkt pikemas ja laiapõhjalisemas ühiskondlikus arutelus, mis on toimunud enne festivali ja mis festivali arutelu tulemuste pinnalt hiljem võimendatuna jätkub,” kirjutab Loor.

2016. aasta 12.­-13. augustil toimub neljandat korda Arvamusfestival – kohtumispaik ja mõttevahetuskoht Eesti ühiskonnale ning inimestele olulistel teemadel. Lisainfo saamiseks külasta ka meie veebikodu: www.arvamusfestival.ee.

Allikas: Arvamusfestivali pressiteade.

Konkursi eesmärk on väärtustada ja ergutada kasvatusteaduslikku uurimistööd, õhutada tulemuste publitseerimist ja avaldada tunnustust kasvatusteaduslike uurimistööde tegijaile. Konkurss toimub Eesti Teadusagentuuri ning Eesti Akadeemilise Pedagoogika Seltsi koostöös,rahastajaks Haridus- ja teadusministeerium.

Esitatavate tööde kategooriad* on võrreldes varasemaga veidi muutunudj a sel aastal antakse preemiad järgmiselt:
 1. Eesti keeles publitseeritud teadustöö
 I preemia 1000 eurot
 II preemia 750 eurot
 2. Võõrkeeles publitseeritud teadustöö/artikkel
 I preemia – 800 eurot
 II preemia – 550 eurot
 3. Magistritöö
 I preemia – 800 eurot
 II preemia – 550 eurot
 4. Populaarteaduslik töö
 I preemia – 800 eurot
 II preemia – 550 eurot

Mõnedes kategooriates antakse preemiaid välja üle aasta. Sel aastal ei saa esitada publitseeritud/aprobeeritud doktoritöid (Heino Liimetsa nimeline preemia) ning Didaktilis-rakenduslikke töid ja õpikuid (üld-, kutse- ja kõrgharidusõpikud, mida täiendavad metoodilised juhendmaterjalid ja õpetajaraamat). Neid oodatakse konkureerima järgmisel aastal.

Konkursi tingimused ja nõuded esitatavatele dokumentidele leiab aadressilt
http://www.etag.ee/teadpop/kasvatusteaduslike-toode-konkurss/

Konkursi tulemused avalikustatakse Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi aulas 21. aprillil 2016 toimuval konverentsil.

Allikas: Eesti Teadusagentuuri pressiteade.

Samal teemal:

• Kasvatusteadlased ja koolipraktikud vaagisid teaduse ja kooli suhteid
• Kasvatusteaduste konverents "Kasvatusteadus - nähtav või nähtamatu"

Loo autor on HITSA ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi haridustehnoloog Ingrid Maadvere.

Tuuli Koitjärv saatis Kooliellu kaks juhendit. Utellstory (http://koolielu.ee/tools/read/496438) on väga hea vahend lugude jutustamiseks. Alguses pannakse paika slaidid, mida tasuta saab teha kuni 24. Slaididele saab lisada pilte, teksti ja videoid. Kui sisu paigas, lisatakse heli taustana või siis igale slaidile eraldi kuni 60 sekundit. Valmis loo võib saata huvilistele uurimiseks.

Teise juhendi tegi Tuuli Cliptomize (http://koolielu.ee/tools/read/496439) keskkonnale. E-raamatute keskkondi on Koolielus üksjagu, kuid kindlasti tasub uurida ka Cliptomize’i. Tegemist  tegelikult kogukonnaga, kus lisaks raamatute tegemisele saab lugeda ka teiste omi. Raamatutesse saab lisada teksti, pilte ja videoid. Soovi korral saab valmis raamatu pdf failina alla laadida ja näiteks kasvõi välja printida.

Katrin Uurman on leidnud toreda äpi nutiseadmetele. Comic Strip Creator’i (http://koolielu.ee/tools/read/496441) abil saab luua lihtsaid koomikseid. Palju kujundamisvõimalusi pole, kuid seda enam saab keskenduda tekstile. Sisestada saab ka täpitähti. Koomiksis saab olla kuni kolm pilti, millel on kaks tegelast. Tegelaste muutmiseks tuleb klõpsata sellel, mida muuta tahetakse. Näiteks rohelisel kleidil klõpsates võib muutuda see kollaseks. Rakendus on olemas nii Android kui ka Apple seadmetele. Valmis koomiksi saab salvestada nutiseadmesse või jagada Twitteris ja Facebookis.

Viimast töövahendit Tarsia (http://koolielu.ee/tools/read/496492) tutvustas mulle Katrin Soika ning kuna tegemist on õpetajatele vajaliku programmiga, siis sai sellele ka juhend loodud. Tarsia on puslelaadne mäng, kus on vaja kokku panna mingi kujund. Kujundi kokkupanemisel arvestatakse seda, mis on kirjutatud kujundite servadele. Küsimus ja vastus peavad kokku saama. See mäng sarnaneb doominole, kuid on keerulisem. Mängu loomiseks peab programmi arvutisse laadima ning seejärel saab juba hakata sisestama küsimusi ja vastuseid. Lisaks tekstile saab lisada ka bmp formaadis pilte ja väga palju erinevaid sümboleid. Matemaatikaõpetajaid peaks see programm eriti rõõmustama.

Lähemalt saab kõigi vahenditega tutvuda veebiseminaril „Koolielu uued töövahendid jaanuaris“, mis toimub 1. veebruaril kell 19.00-20.00. Registreerumine.

Foto: Terje Lepp.

Samal teemal:

• Detsembri uued töövahendid Koolielus
• Koolielu uued töövahendite juhendid novembris

Teadus on Euroopa kultuuri lahutamatu osa, mille edasiandmiseks sageli sõnadest ei piisa, seepärast on oluline oskus näidata teadust läbi pildikeele. Kõige oskuslikumalt tegi seda Eesti aasta teadusfotograafiks valitud Tartu Ülikooli keemia instituudi teadur Tavo Romann, kelle võidukas teadusfoto näitab mikroskoobi abil ioonse vedeliku lagunemist kõrge pinge all.

Võidufoto autor on Tartu Ülikooli keemia instituudi teadur Tavo Romann. Teadusfoto näitab mikroskoobi abil ioonse vedeliku lagunemist kõrge pinge all.

„Täna, kui pildiline suhtlus on levinud massidesse, on teaduslik tegevus ilma fotograafiat ühel või teisel moel kasutamata võimatu. On valdkondi, kus fotograafiline kujutis on uurimismetoodika osa. Aga ka oma tegevuse ja tulemuste tutvustamise kolleegidele ning teaduse populariseerimise teeb teadlasi tööhoos või oma uurimisobjekti olemust näitav foto palju lihtsamaks,“ ütles žürii liige, loodusfotograaf Urmas Tartes.

Eesti teadusfoto konkursile laekus 207 fotot 33 autorilt. Žürii esimees, Tartu Ülikooli füüsika instituudi direkor Jaak Kikas rõõmustas, et Eesti teadusfoto tase on läbi konkursiaastate tõusnud. „Valisime parimaid fotograafe viies kategoorias. Oluline on märkida, et Eesti aasta teadusfotograafiks saanud Tavo Romanni pildid leidsid äramärkimist tervelt kolmes kategoorias,“ tõstis Kikas esile, lisades, et kui teaduslik sisu kõrvale jätta, on Romanni võidutöö mikroskoopia kategoorias ka eraldiseisvalt visuaalselt väga efektne.

Tutvu kõigi 2015. aasta Eesti parimate teadusfotodega.

Euroopa ja Eesti teadusfoto võistlus toimub Vikipeedias kui keskkonnas, mis levitab hariduslikku sisu, millel on vaba ligipääs, aktiivne kogukond ja üldine usaldusväärsus. „Vikipeedia hindab teadusfotosid kõrgelt nende inforikkuse tõttu ja nende sobivuse pärast entsüklopeediasse. Nii loodame, et teadusfoto võistlus aitab teineteisele lähendada teadlasi ja veebientsüklopeediat, et võimaldada seeläbi paremat ligipääsu teadusmaterjalidele,“ rääkis vikipedist ja Eesti teadusfoto võistluse žürii liige Ivo Kruusamägi.

Võistluse finaali pääsenud töö, millel on näha pallideks külmunud jääd - looduse veidrused. Foto autor on Aleksandr Abrosimov.

Eesti parimaid teadusfotosid valis žürii, kuhu kuulusid Tartu Ülikooli füüsika instituudi direktor fotograaf Jaak Kikas, vikipedist Ivo Kruusamägi, fotograaf Lauri Kulpsoo, teadusajakirjanik Arko Olesk ning bioloog ja loodusfotograaf Urmas Tartes.

Eesti teadusfoto konkurss 2015 toimus 1. novembrist 15. detsembrini ning parimad teadusfotod ning aasta teadusfotograafi tiitel kuulutati välja 22. jaanuaril Tartu tähetornis. Konkursi eesmärk oli populariseerida teaduse tegemist ja jäädvustamist. Eesti võistlus on osa üleeuroopalisest teadusfotode võistlusest. Konkurssi korraldas Wikimedia Eesti.

Euroopa tasandi võistlusele laekus ligi 10 000 pilti 40 riigist ja ligi 2200 autorilt. Üldvõitjad selguvad lähema kuu aja jooksul ja need valitakse osavõtvate riikide parimateks arvatud piltide seast.

Allikas: TÜ pressiteade.

Samal teemal:

• Näitus "VÄLJAvaade" tutvustab disainiõppe võimalusi Eestis ja maailmas
• Prantsuse ajakirjas GEO ilmub fotoseeria kontrastsest Eestist
• Fotokonkurss koolinoortele "Ilus ta ei ole..."

Ka ilma lumeta (mida on raske ettegi kujutada) ja hernesupita on tore vastlaid mööda saata. Programmi käigus tutvustame muusika kaudu kombeid ja tavasid, millega oma tegevusi nii argi- kui pidupäeval saadeti. Meisterdamata ei jää vastlavurr ja laulmata ei jää vastlalaul! 

Veebruaris on aga veel üks tähistamist vääriv sündmus – Eesti Vabariigi aastapäev. Sel pidulikul puhul on hea end programmiga „Mu isamaa…“ veidi ette valmistada. Programmis kuulame, vaatame ja räägime Eesti Vabariigi sümbolitest, arutleme hümni ja lipu tähtsuse ning laulupidude tähenduse üle. Saame teada, miks eestlasi peetakse laulurahvaks ja kes on meile Laulutaat.

Vahetult pärast Eesti Vabariigi aastapäeva toimuvad muuseumis meeleolukad "Koolilt koolile" lühikontserdid, mille käigus tutvutakse ka pillide ja muusikaliste põhitõdedega. Koostöös Tallinna Georg Otsa nimelise Muusikakooliga kutsume noori muusikahuvilisi muuseumiõhkkonnas muusikat avastama. Iga kontsert on oma koosseisus veidi erinev ja pakub kuulamislusti ka neile, kes juba eelmisel aastal populaarseks osutunud kontsertprogramme kuulamas käisid. Kontserdid algavad kell 11 ja 12:30, ühele kontserdile mahub ligi 50 last.

04.-09.02 vastlaprogramm "Liugu-laugu"; 17.-23.02 Eesti Vabariigi aastapäeva programm "Mu isamaa..."; 25. ja 26.02 „Koolilt koolile“ kontsertprogramm. Programmile tulekuks on vajalik eelnev registreerumine telefonil 6 442 132 või e-posti aadressil info@tmm.ee.

Toimumiskoht: Müürivahe 12.
Sihtgrupp: lasteaedade vanemad rühmad, 1.-4. klassid. 
Kestus: 60 minutit.
Hind: 2.50 eurot/laps; „Koolilt koolile kontsert“ 2 eurot/laps.
Grupi suurus vähemalt 10 last.

Gruppidele on iga 7 lapse kohta üks saatja tasuta.
Broneerides korraga kolm vabalt valitud programmi ühe õppeaasta jooksul, on iga programmi maksumus lapsele 2 eurot.

Allikas: muuseumi pressiteade.

Samal teemal:

• Algas "Tõe ja õiguse" tegelaskujude illustratsioonivõistlus
• Uus aasta algab perepühapäevaga Eesti Tervishoiu Muuseumis
• Jõulutunne Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumist