Näitusel on väljas tööd 14 autorilt. Eksponeeritud on peamiselt magistriprojektid ja võimalik on põhjalikult tutvuda ka tööde tausta, loomisprotsessi ning kirjalike osadega. Väliskõrgkoolis õppimisele on eelnenud õpingud Eesti disaini- ja kunstikõrgkoolides, mille vastukajad on disainihuvilistele kättesaadavad, kuid mujal kaitstud tööd jäävad Eestis sageli tähelepanuta. Näitus ja sellega kaasnev virtuaalne keskkond annavad võimaluse seda puudujääki korvata ning aitavad tänastel õppijatel teha edasiste plaanide suhtes teadlikumaid valikuid. Rahvusvahelise kogemuse saanud disainerid on tänaseks leidnud rakendust erinevates riikides, mitmed neist panustavad ka disainerite koolitamisse Eestis.

“VÄLJAvaate” kujunduse peamine printsiip on demokraatia ja hierarhiavabadus – tööd on eksponeeritud ratastel liigutatavatel poodiumitel, mis annab võimaluse eksponaatide paiknemist ümber muuta.Muutuse läbiviijateks ei ole ainult galerist või kujundaja, vaid see võimalus on kõigil näituse külastajatel. Nii ei teki olukorda, kus mõni töö on saanud parema ning teine mitte sama hea eksponeerimisvõimaluse. Kõik on liikumises ning naabrid võivad vahetuda igapäevaselt.

Lehekülg väljavaade.com toimib näituse ajal kataloogina. Näituse järgselt lisandub sinna materjale uutest lõpetajatest ning kõrgkoolidest, kuhu on võimalik edasi õppima minna.

Näitusel osalevad: Varvara Guljajeva (International School of New Media in the University of Lübeck), Eva Jakovits (Konstfack, Stockholm), Äli Kargoja (Studio Bercot, Pariis), Marta Kisand ja Kairi Lentsius (The Swedish School of Textiles, Borås), Helena Koop (Karelson) (Royal College of Art, London), Einike Leppik  (Antwerp Royal Academy of Fine Arts), Eva Mustonen ja Kaisi Rosin (HDK School of Design and Crafts, Göteborg), Brit Pavelson (Gerrit Rietveld Academie, Amsterdam), Mirja Pitkäärt (College of Fashion, London), Diana Tamane (Sint-Lukas Brussel), Johanna Tammsalu (Istituto Europeo di Design, Madrid), Liina Vaino (University of Westminster, London).

Näituse kuraator on Keret Altpere Tartu Kõrgemast Kunstikoolist, füüsilise ja graafilise ruumi loob TKK vilistlane Kaisi Rosin, kes kaitses eelmisel aastal magistrikraadi disainivaldkonnas Rootsis
Göteborgis.

4. veebruaril algusega kell 16.30 toimub galeriis seminar, kus näitusel osalejad jagavad oma õppimiskogemusi ja  tutvustavad erinevaid kõrgkoole ning veebikeskkonda väljavaade.com.

Allikas: kunstigalerii pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Algab haridusasutuste disaini-, video- ja nutiteo konkurss “Kuldõun 2015″
• Graafilise disaineri tööpõld on lai

Vaike Rootsmaa valmistab enamasti oma tundides kasutatavad õppematerjalid ise, kuid vahel kasutab ka teiste tehtut. „Olen palju koostööd teinud Ülle Liiberiga Tartu Ülikoolist, temal on alati huvitavaid mõtteid. Koolielus on päris palju häid valmis materjale, aga ka erinevate keskkondade tutvustusi. Geograafias on oluline näidata, kuidas protsessid toimuvad, seepärast otsin animatsioone ja simulatsioone. Kasutan enda tehtud fotosid. Püüan tutvustada, kust ja millist informatsiooni otsida ja mida selle informatsiooniga peale hakata. Oluline on informatsiooni visualiseerimine.“

Erinevaid aineid õpetades on Rootsmaal IKT-vahendid üsna tihedas kasutuses. „Gümnaasiumis on materjalid õpilastele kättesaadavad Moodle’i keskkonnas. Põhikoolis olen kokku pannud geoinformaatika kursuse, mille jooksul püüan õpilastele geograafias olulised keskkonnad tuttavaks teha. Arvutikaardid on valdkond, mida võib geograafide leivanumbriks pidada. Loodusainete praktikumides kasutan Vernieri seadmeid. Geograafiat vist ilma IKT-vahenditeta ei oskakski enam õpetada. Käsitöös on internet inspiratsiooniallikaks, kust leiab põnevaid lahendusi.“ Rannu Koolil on Husqvarna Designer I õmblus- ja tikkimismasin.

Mõlemas koolis, kus Rootsmaa õpetab, on digivahendeid piisavalt. „Arvutiklassi peab broneerima, kuid kui täna ei saa, siis homme ikka saab. Ainus, millest puudust tunnen, on aeg – teeksin ise rohkem ja uuriksin rohkem uusi võimalusi ka.“

Küsimuse peale, miks ta on nõus oma loodut teiste õpetajatega jagama, vastab Rootsmaa nii: „Kui midagi on valmis tehtud ja kellelgi sellest kasu võiks olla, siis miks mitte jagada. See on nagu mõttevahetus, mina tegin nii ja keegi teine tegi teistmoodi ning lõppkokkuvõttes läheb asi ainult paremaks.“

Vaike Rootsmaa. Foto: Erakogu

Autor: Kristi Semidor, HITSA projektijuht

Samal teemal:

• Koolielu talgutel uuendati 400 digitaalset õppematerjali
• National Geographic Education hariduslikud materjalid

Reedel, 29. jaanuaril saavad tippteadusest osa kõik huvitatud koolinoored ja õpetajad, mil tehnoloogiainstituut avab uksed ja tutvustab arukaid materjale ning nende seoseid tulevikurobootikaga.

Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi arukate materjalide ja süsteemide labori korraldatava rahvusvahelise töötoa „Modelleerimise ja ioonsete elektroaktiivsete polümeeride” peakorraldaja, Tartu Ülikooli polümeersete materjalide ja tehnoloogiate professori Alvo Aabloo sõnul on tegu Euroopa ühe suurima tehislihastega tegelevate teadlaste kokkusaamisega.

„Eesti teaduse ja tööstuse arengule on selline rahvusvaheline töötuba ääretult oluline, sest see aitab kaasa parema koostöö saavutamisele teiste tippteaduskeskuste ja ülikoolidega,“ rõhutas Aabloo.

Töötoa näol on tegemist MICACT võrgustiku kohtumisega, mis pakub erineva teadusliku taustaga noorteadlastele võimaluse arendada oma teadmisi ja oskusi ekspertide juhendamisel. Üritusest võtavad osa teadlased Tartu, Cergy Pontoise’i, Linköpingi, Darmstadti ja paljudest teistest ülikoolidest.

Valdkonna ja Eestis tehtava teadustöö tutvustamiseks toimub kohtumise viimasel päeval, reedel, 29. jaanuaril algusega kell 14 koolinoortele suunatud Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi (Nooruse 1) avatud uste päev.

Koolinoortele tutvustatakse arukaid materjale ning selgitatakse, kuidas neid saab kasutada tulevikurobootikas. Lisaks näidatakse nüüdisaegset inimese ja arvuti vahelist suhtlust ning tehakse ringkäik instituudi laborites.

Avatud uste päeva üks korraldaja Arko Kesküla rääkis, et Lähis-Ida kroonikud kirjeldasid juba 13. sajandil masinaid, mis olid võimelised serveerima teed või esitama eelprogrammeeritud muusikapalasid – neid seadmeid võib pidada kaasaegsete robotite kaugeteks esivanemateks.

„Ent täpselt nagu tänapäevased robotid erinevad funktsionaalsuselt ja ehituselt oma 800 aasta vanustest eelkäijatest, tuleb eeldada sama radikaalseid muudatusi ka tuleviku masinatest,” ütles Kesküla, viidates, et Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudis on noorel reaalne võimalus läbi arukate materjalide, nagu tehislihased, uurimise ja arendamise tuleviku masinate loomisprotsessi panustada.

Allikas: TÜ pressiteade.

Samal teemal:

• Ettevalmistus robotijalgpalliks on omaette teadus
• Jalgpall, mis toetab IT-õpinguid
• Tallinnas algas Euroopa suurim robotivõistlus Robotex

Loovtegevusring „MUSARTO“

„MUSARTO“ on suunatud noortele vanuses 12−16. Ringis arendatakse mängulise ja põneva tegevuse kaudu noorte muusikalisi oskusi ja rühma koostööd. Loovusringis on olulisel kohal tähelepanu, kujutlusvõime, loovuse, ettevõtlikkuse ja eneseväljendusoskuse arendamine. Lisaks muusikale on ringis kasutusel ka muud väljendusvahendid – kunst, kirjutamine, argumenteerimine ja liikumine. Ringi tööd juhib muusikaosakonna raamatukoguhoidja Maria Kohv, kes on lõpetanud Tallinna Ülikooli muusikateraapia erialal ja viinud varasemalt läbi loovtegevusringe Kristiine lasteaias, Kristiine sotsiaalmaja eakate päevakeskuses ja Tallinna tugikeskuses „Juks“.

Eelregistreerimine muusikaosakonnas kohapeal, telefonil 683 0912 või e-postil muusika@tln.lib.ee.

Loovtegevusringi kohtumised toimuvad  kaks korda kuus Tallinna Keskraamatukogus (Estonia pst 8). Eelnev muusikaline ettevalmistus ei ole vajalik.

Inglise keele klubi „Have fun with English“

4. veebruarist kuni 5. märtsini toimuvad Tallinna Keskraamatukogu võõrkeelse kirjanduse osakonnas (Liivalaia 40) inglise keele klubi kohtumised, kus õpitakse keelt alternatiivseid meetodeid kasutades - mängides, meisterdades, lauldes, tantsides jne. Klubi sobib erineva emakeelega lastele. Kohtumisi viib läbi Lingua Franca OÜ esindaja Inga Leimann, kes on õppinud Tartu Ülikoolis inglise filoloogiat, läbinud Tallinna Ülikoolis õpetaja koolituse ja saanud Cambridge’i ülikoolist inglise keele õpetaja 4. taseme sertifikaadi.

 Klubi toimub kahes vanuserühmas laupäeviti ja neljapäeviti:

- kuni 2. klassi lapsed  on oodatud laupäeviti kell 13.00-13.30 järgmistel kuupäevadel: 06.02, 13.02, 20.02, 27.02, 05.03.

- 3.-5. klassi lastele toimub klubi neljapäeviti kell 14.00-14.45 järgmistel kuupäevadel: 04.02, 11.02, 18.02, 25.02, 03.03.

NB! Osalejate arv on piiratud. Eelregistreerimine e-posti aadressil vko@tln.lib.ee. Igaks kohtumiseks saab registreerida kuni eelneva päeva kella 16.00-ni.

„Kirjutamise Klubi“

22. veebruarist kuni juunini toimuva klubi eesmärgiks on tutvustada noortele erinevaid tekstiloome võimalusi ning sellega seotud elukutseid. Klubi loob võimaluse mitmesuguste loominguliste kirjutamisvõtete proovimiseks, aga pakub noortele ka toetavat keskkonda oma senise loomingu esitamiseks ja tagasiside saamiseks. Ootame osalema 14–26-aastaseid noori.

Klubi esimene kohtumine toimub 22. veebruaril kell 17.00 Tallinna Keskraamatukogu rõdusaalis (Estonia pst 8). Avakohtumise teemaks on improkirjutamine ja juhendajaks on Marite Butkaite, kes on Drakadeemia dramatiseerimise ja individuaalõppe juhendaja. Drakadeemia on erakool, mis ainukesena Eestis pakub näidendite kirjutamise kursusi ja loovkirjutamiskursusi.

Lisainfo ja registreerimine kuni 17. veebruarini e-posti aadressil laste@tln.lib.ee ja telefonil 683 0914.

Klubi läbiviimist toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.

Allikas: Tallinna keskraamatukogu pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Tallinna Keskraamatukogus alustab Kodutööklubi
• Tallinna Keskraamatukogus algab kohtumiste sari „Räägi minuga!“

Sellest õppeaastast alates on võimalik avatud õppes omandada ka lisaeriala olemasoleva eriala kõrvale. Uue õppimisvõimaluse lisandumine pakkus sügissemestril suurt huvi ning tõstis täiendusõppurite arvu läbi aegade suurimaks.

Avatud õppes saab täiendada oma teadmisi erinevates valdkondades – ehitus, energeetika, infotehnoloogia, keemia- ja materjalitehnoloogia, majandus, mehaanika, matemaatika ja loodus- ning sotsiaalteadused. Avatud õpe on paindlik ja annab suurepärase võimaluse valida kõikidest Tallinna Tehnikaülikooli õppekavadest just endale sobivamaid õppeaineid.

Avatud õppes toimub vastuvõtt ilma konkursita. Õppima asumise tingimuseks on vähemalt keskharidus. Õpe on tasuline, hind moodustub vastavalt sellele, millise teaduskonna aineid valida ja millises mahus.

Lepingute sõlmimine toimub Tallinna Tehnikaülikooli avatud ülikoolis, Ehitajate tee 5, Tallinn (U06 õppehoone, ruum 310). Kaasa tuleb võtta haridust tõendav ja isikut tõendav dokument. Need õppurid, kes on varem avatud õppes õppinud, saavad lepingut pikendada digitaalselt.

 Dokumentide vastuvõtt kestab kuni 10. veebruarini 2016.

 Vastuvõtt avatud õppesse toimub ka kõikides TTÜ kolledžites.

 Lisainfo
www.ttu.ee/taiendusoppijale/avatud-ope/

Allikas: TTÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Ligi 100 noort koguneb TTÜsse elektroenergeetika erialapäevale
• TTÜ saab EL-ilt 2,4 miljonit eurot keemia õppetooli rajamiseks
• Tänaseid õpilasi ümbritseb tulevikus asjade internet

Osalejad on tihedas konkurentsis välja valitud oma silmapaistva tausta ning võimete poolest ning programmi ajal ja järel oodatakse neist olulist lisajõudu Eesti hariduselu edendamisele.

„Väljavalitud osalejatele, kes on valmis vähemalt kaheks aastaks minema tööle Ida-Virumaa koolidesse, oleme sel aastal esmakordselt pakkunud välja ka lisastipendiumi 1000 eurot aastas. Loodame, et see aitab noortel teha koolivalikut piirkonna kasuks, kus neil on võimalus suur panus anda,“ rääkis Noored Kooli tegevjuht Kristi Klaasmägi.

Programmi otsitakse kõrgharidusega aktiivseid inimesi, kes on valmis oma karjääris suure muutuse tegema ja alustama järgmisest sügisest vähemalt kaheks aastaks uut tähenduslikku elu õpetajana. Programmi sobivad vaid osalejad, kellel pole eelnevalt õpetajaharidust.  Valituks osutumisel on kõige määravamad osaleja motivatsioon, tema haridus ja varasem ühiskondlik aktiivsus ning loomulikult esinemis- ja juhtimisoskused, mida testitakse mitmetes kanideerimisvoorudes.

„Aastatagune vaimustus Noored Koolist ja õpetajaametist pole kuhugi kadunud. Jah, vahepeal on väsimus, stress, väikesed tagasilöögid ning pettumused. Aga siis on need päevad kui õpilased vaimustuvad põnevatest ülesannetest või kui õpilane, kes varem absoluutselt kaasa ei töötanud, on nüüd tunnis motiveeritud ja aktiivne. Koolis on iga päev väljakutse ja see panebki üha enam pingutama,“ rääkis oma esimesest poolaastast õpetajana Gerda Rohi Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumist.

Noored Kooli nõukogu esimees Priit Perens, kes igapäevaselt on Swedbanki Balti panganduse juht, elab väga kaasa Eesti hariduse arengutele ning panga poolt on programmi asutamisest peale olnud Noored Koolile suur tugi. „See, mida need noored õpetajatena koolis ning vilistlastena pärast programmi lõppu õpilaste jaoks teevad, on võimas. Olgu see siis igapäevane motiveeriv meeleolu klassis või mõni õppevahend või kogukonnaprojekt, millele noored õpetajad on aluse pannud, meie rõõm pangas on olla nendele õpetajatele toeks selles tulevikku suunatud missioonis,“ lisas Priit Perens.

Programmi kandideerimine on avatud kuni 13.märtsini. Väljavalitud osalejad alustavad ettevalmistuskoolitust aprilli lõpus.

Täpsem info kandideerimise eelduste ja etappide kohta leiate www.nooredkool.ee/kandideerimine.

Allikas: Noored Kooli programmi pressiteade. Foto: Terje Lepp.

Samal teemal:

• Eesti Tööandjate Keskliidu konkurss "Parim praktikakoht"
• Noore esimesed sammud tööelus
• Noored Kooli programm otsib osalejaid Ida-Virumaa koolihariduse edenemisele kaasa aitama

Kutseõppekeskus saavutas üldhariduskoolide 7.- 12. klassi ja kutseõppeasutuste õpilaste kodanikupäeva viktoriinil 99 lahendajaga kutseõppeasutuste kategoorias 1. koha.

Kooli direktori Riina Veidenbaumi sõnul on Pillile ja Sokolovskajale antud auhind suur tunnustus nii neile tehtud töö eest kui tervele kooliperele aktiivsuse eest.

“Meie sihiks on luua õpilastele võimalused aktiivseks osalemiseks nii kodanikupäeva üritustel kui teistel üle-Eestilistel ettevõtmistel. Kodanikupäeva viktoriinid on õpilastele heaks võimaluseks testida oma teadmisi,” ütles Veidenbaum.

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed tänas õpetajaid tunnustussündmusel Tallinnas Mustpeade majas tänukirja ja mälestusesemega selle eest, et Narva Kutseõppekeskus on mitu aastat oma koolis olnud aktiivne kodanikupäeva viktoriini korraldamisel.

Narva Kutseõppekeskus on Ida-Virumaa juhtiv kutseõppeasutus, kus saab õppida ligi 30 eriala 12 õppekavarühmast. 10 õppekavarühma on saanud välishindamisel täisakrediteeringu. Alates 2015. aasta septembrist on kool kutsehariduse õpirände harta omanik. Õpe toimub eesti ja vene keeles, põhi- ja keskhariduse baasil ning nii kooli- kui ka töökohapõhiselt. Kool on Eesti Töötukassa 2015. aasta Ida-Viru maakonna parim koostööpartner.

Allikas ja foto: Narva Kutsehariduskeskuse pressiteade.

Samal teemal:

• Narva Kutseõppekeskus on Töötukassa parim partner Ida-Virumaal
• Narva Kutseõppekeskuse direktor kohtus Sloveenia presidendiga

2016. aasta märtsist on koolidel võimalik „Uuringulaeka” projektiga liituda.

Uuringud näitavad, et noored on kaotanud huvi loodus-, täppisteaduste ning tehnoloogia (LTT) valdkonna vastu ega lähe ülikooli õppima vastavaid erialasid. Uuringute kohaselt peaks nende ainete õpetamine õpilasi senisest enam kaasama, traditsioonilise lähenemise asemel eelistama uurivat ja probleemipõhist õpet ning rohkem arvestama noorte tegelike huvidega. Teadus tuleb tuua õpilastele lähemale, otse klassiruumi, et sünniks „uue põlvkonna loodusainete tund”, mis annab õpilastele rohkem väljakutset pakkuvaid, autentseid ja kõrgema järgu mõtlemist nõudvaid õpikogemusi ning rohkem võimalusi osaleda praktilises töös. Loe artiklit täismahus Õpetajate Lehest. Artikli autorid on Marianne Lind ja Meelis Brikker, Tartu Ülikooli haridustehnoloogia nooremteadur ja -spetsialist.

Foto: Terje Lepp.

Samal teemal:

• TÜ teadlased asuvad koolitama tuhandeid Euroopa õpilasi ja õpetajaid
• Uus raamat "Arenev teadushuviharidus. Õpime kogemustest"
• Scientixi konverents laiendas Euroopa LTT-alase hariduse võrgustikku

Sügiseks valmib Kärdlas kaasaegne koolihoone 130 õpilasele. Koolimaja projekteerimisel on arvestatud kooli seniste traditsioonidega, muusikalembese õppeasutuse muusikaklassi rajamisel on eesmärgiks seatud võimalikult hea akustika koos suurepäraste helisalvestusvõimalustega.

Kärdla südamesse kujundatakse terviklik hariduslinnak, kus lisaks põhikoolile ja gümnaasiumile asuvad raamatukogu, noortekeskus, Rajaleidja nõustamiskeskus ning muusikakool.

Hiiumaa haridusvõimaluste paremaks kasutamiseks hakkavad kaks riigile kuuluvat õppeasutust – Hiiumaa Gümnaasium ja Hiiumaa Ametikool – kuuluma ühtse juhtimise alla. Koole hakkab juhtima endine Kärdla Ühisgümnaasiumi direktor Ivo Eesmaa.

Ühise juhtimise eesmärk on tekitada paremad eeldused kahe riigikooli koostööks ja suurendada nii kutsekooli kui riigigümnaasiumi õpilaste valikuvõimalusi. Hiiumaal on hea võimalus olla teistele maakondadele suunanäitajaks: olgu selleks siis koolide ühised ettevõtmised, õppurite ja õpetajate vahetus kui ka õppe huvitamaks muutmine.

Hiiumaa Gümnaasiumi hoone ehitus koos sisustamisega läheb maksma 2,9 miljonit eurot, ehitust rahastavad Euroopa Regionaalarengu Fond ja Eesti riik. Haridus- ja Teadusministeeriumi, Hiiu valla ja Riigi Kinnisvara AS-i vahel sõlmitud kolmepoolse koostööleppe kohaselt korraldab viimane gümnaasiumihoone ehitust.

Täna allkirjastatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Saue ja Harku valla vahel ühiste kavatsuste protokollid, mille kohaselt rajatakse riigigümnaasiumid Laagrisse ja Tabasallu. Maakondlikud riigigümnaasiumid tegutsevad täna Viljandis, Haapsalus, Jõgeval, Tartus, Võrus, Pärnus ja Jõhvis. Ettevalmistused riigigümnaasiumide avamiseks sel aastal käivad Kärdlas, Valgas ja Põlvas. Lisaks on sõlmitud kokkulepped riigigümnaasiumide loomiseks Viimsi, Rapla, Paide ja Kohtla-Järvega. Riik on võtnud endale kohustuse avada aastaks 2020 kõikides maakondades vähemalt ühe riigigümnaasiumi.

Kärdla Gümnaasiumi projekt.

Allikas ja foto: HTMi pressiteade ja koduleht.

Samal teemal:

• Täna alustavad neljas maakonnas uued riigigümnaasiumid
• Hiiumaal alustab riigigümnaasium 2016. aastal

Oma silm on kuningas! Alustame lühikese ülevaatega, mida räägitakse silmast meie folklooris. Seejärel tutvume silma evolutsiooniga – millal ja millised silmad maakera elukatele ilmusid ning kuidas kujunes välja juba nii keerukas silm ja nägemine nagu inimesel. Käsitleme nägemiseks olulisi füüsikalisi (valgus, värvus, valguse peegeldumine, valguse murdumine, läätsed) ja bioloogilisi (silma ehitus ja talitlus, nägemishäired, värvuste nägemine, värvipimedus) aspekte. Kui oluline on nägemine? Milliseid lihtsamaid katseid oma nägemisega saame proovida?

Veebiseminari „Silma ja nägemise bioloogia ja füüsika“ viivad läbi Koolielu ainemoderaatorid ning Tartu Tamme Gümnaasiumi õpetajad Tanel Liira ja Urmas Tokko. Veebiseminar toimub Koolielu loodusainete kuu raames.

Salvestus. 

Lisainfo: HITSA veebiseminarid; salvestatud veebiseminaride arhiiv.

Veebiseminar „MOOCidest õpetajatele“ on nüüd järelvaadatav.

Samal teemal:

• Bioloogia digitaalsed õppematerjalid Koolielu ainevaramus
• Füüsika digitaalsed õppematerjalid Koolielu ainevaramus
• Bioloogia- ja keemiaõpetajad kogunesid Tartus
• Nädala äpp: Instant Heart Rate