Uuringu kohaselt on noorsootööga rahul 87% noortest ja 95% arvab, et on noorsootöös osaledes palju uusi teadmisi omandanud.

Haridus- ja Teadusministeeriumi noorteosakonna juhataja Reelika Ojakivi sõnul kinnitavad tulemused, et noored vajavad ja hindavad noorsootööd ning saavad osaledes nii teadmisi, oskusi kui kogemusi edasiseks tööeluks ja ühiskonnas toimetulekuks.

“Mitteformaalsel õppel on noore arengus ja eneseleidmises suur roll ning seda mõistetakse üha laiemalt,” ütles Ojakivi. “Kõigil noortel peavad aga olema võrdsed võimalused enese arendamiseks, mistõttu peame muutma noorsootöö võimalused paremini kättesaadavaks ka maapiirkondades. Peame pakkuma tegevusi ja teenuseid just noortele sobival viisil ja selleks on vaja kaasaegseid lahendusi. ”

Riik pakub omavalitsustele lisatuge

Ehkki noorsootöö korraldamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne, tuleb kitsaskohtade lahendamisel appi riik. Tõukefondidest suunatakse omavalitsustele toetusi avatud noorsootöö, noortelaagrite ning huvihariduse ja –tegevuse korraldamiseks, samuti ühistegevuse erinevate vormide, näiteks noorteühingute tegevuse laiendamiseks.

Lisaks hakkab riik huvitegevust ja huviharidust täiendavalt toetama järgmise aasta septembrist. Omavalitsused saavad edaspidi riigilt 15 miljonit eurot lisaraha aastas, et muuta huvitegevus ja huviharidus noortele paremini kättesaadavaks ja võimalused mitmekesisemaks.

Noored hindavad juhendajaid ja tahavad osaleda otsuste tegemisel

Viimastel aastatel noorsootöötaja kutse arendamisse panustanud Eesti Noorsootöö Keskuse direktor Edgar Schlümmer väljendas heameelt, et 90% noortest peab oma juhendajaid pädevaks.

“Kindlasti jätkame noortevaldkonna töötajate professionaalsete oskuste toetamisega. Samuti peame oluliseks, et ka kohalikud omavalitsused väärtustaksid noorsootöötajaid, neile näiteks üldhariduskooli õpetajatega võrdväärset palka makstes,” ütles Schlümmer. “Oleme kogenud, et parimaid tulemusi saavutatakse siis, kui kohalikul tasandil noorsootööd väärtustatakse ning noori aktiivselt otsustesse ja tegevustesse kaasatakse. Noorte jaoks on oluline ise enda eest kõneleda ja lisaks kaasarääkimisele ka ise midagi ära teha.”

Uuring näitas, et noored peavad oluliseks aktiivset osalust kogukonnas ja otsuste tegemises. Osaluskogudega on rahul 90% noortest ja seda kogemust soovitavad noored kõige enam ka oma sõpradele. Selleks, et noortel oleks rohkem võimalusi kaasa rääkida ja oma arvamust avaldada, kavandab ministeerium traditsiooniliste osalusvõimaluste juurde ka uute, näiteks e-osalusvõimaluste, loomist.

Noorsootöö tegevustest on noored kõige vähem rahul noorteinfo teenusega. Vaid 32% vastanutest olid väga rahul ja iga teine pigem rahul. Ministeerium on juba tellinud täiendava analüüsi, et selgitada, millist infot noored vajavad, milliseid kanaleid nad selleks sooviksid kasutada ning milliseid nutikaid lahendusi tuleks noorte jaoks arendada.

Uuringu lõpparuanne

Lühikokkuvõte

Taustainfo

• Uuringu viis Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Eesti Noorsootöö Keskuse tellimusel läbi Ernst & Young Baltic. 
• Uuriti 2015. aastal noorsootöös osalenud 7–26-aastaste noorte rahulolu huviringide, huvikoolide, malevate, laagrite, noorteorganisatsioonide ja teiste noorsootöö tegevustega.
• Uuriti ka rahulolu vajadustele vastavuse, kasulikkuse, füüsilise keskkonna, sotsiaalse keskkonnaga – kõigis neljas valdkonnas olid tulemused positiivsed.
• Veebiküsitlusele vastas pea 3000 noort.
• Noorte rahulolu mõõtmiseks oli see esimene sellelaadne uuring.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Õiguskantsler tunnustas lastekaitsepäeval noorsootöö edendajaid
• Haridus- ja Teadusministeerium toetab sel aastal noorteühinguid peaaegu poole miljoni euroga

“Kõige olulisemaks on osutunud Eesti haridusmaastiku tundmaõppimine. Mul on olnud õnn töötada suurepäraste laste ning mõnusate kolleegidega, kuid pikemas perspektiivis tahan ma hariduse tuuleveskid pisut teises suunas pöörlema panna,” ütles täna NK programmi lõpetav Kaidi Menšikova, kes õpetas Vaimastvere koolis eesti keelt ja kirjandust. Ta jätkab rohujuure tasandil õpetajana, kuid otsib uusi võimalusi kasvamiseks ja suuremaks mõjuks.

8. lendu kuuluvad osalejad on muuhulgas andnud oma panuse Turba Kooli, Väike-Maarja Gümnaasiumi, aga ka Viljandi Paalalinna Kooli arengusse. Kuigi suur osa osalejatest olid oma koolis ainsad NK esindajad, õpetas 8. lennust Kiviõli I Keskkoolis lausa neli noort, kes on olnud rasketel hetkedel üksteisele toeks. “Vahel ikka tekib üksik tunne, väsitava päeva tõttu või mõnel muul põhjusel ja värskendav on mõte, et astud paari sammu kaugusel asuvasse kabinetti, kus on ees inimene, kes mõistab mind täielikult,” ütles Kiviõli I Keskkoolis keemiat ja füüsikat õpetav Kristjan Lepp, kes jätkab sügisest samas koolis. “Ta on samas hetkes olnud ning oskab minu jaoks lihtsalt olemas olla.”

Osalejate hariduslik taust on väga mitmekülgne: on nii keskkonnakorralduse ja suulise tõlke, kui ka näiteks ehtekunsti ja majandusteaduse taustaga inimesi. Tööalaselt võib välja tuua kogemuse avalike suhete peaspetsialistina maavalitsuses ja Tallinn International Horse Show juhina, Kanadas väliseestlaste lastelaagris kasvataja ja eesti keele õpetajana ning Peruus joogaõpetajana, aga ka turundustiimijuhina üliõpilasorganisatsioonis AIESEC, Eesti Kunstimuuseumis giidina ning jalgpallitreenerina JK Tallinna Kalevis.

Noored Kooli nõukogu esimehe ja Swedbanki Balti juhi Priit Perensi sõnul on NK eesmärgiks kaasata haridusse uusi inimesi ning ta on veendunud, et nende mõju on pikaajaline. “Ma usun, et nad jätkavad vilistlastena Eesti haridusmaastikku arendamist ka laiemalt. Milline on Noored Kooli osaleja tegelik panus haridusse, selgub siis, kui ta tegutseb programmist saadud kogemuse pinnalt edasi,” leidis ta.

Mitmed osalejatest plaanivad oma kooli edasi jääda õpetajaks või jätkata haridusvaldkonnas laiemalt, et anda endast kõik, et iga laps Eestis saaks väga hea hariduse. “Ma jään kooli vähemalt neljaks aastaks, sest ma olen klassijuhataja ning jään nendega 9. klassi lõpuni ja sooritan nendega eksamid. Samuti olen seotud Tagasi Kooli programmiga – hakkan tegelema vene keelsete koolidega,” rääkis Tallinna Pae Gümnaasiumis eesti keelt õpetav Tatjana Gusseva.

8. lennu osalejad vaatasid neile kahele aastale tagasi ja rääkisid sellest, milline on olnud nende mõju Eesti hariduselus: https://www.youtube.com/watch?v=9LALDfDqsHo

Allikas: SA Noored Kooli

Samal teemal:

• Noored Kooli juubelilennu koosseis on selgunud
• Noored Kooli programmiga õpetajaks – avatud on hooaja viimane kandideerimisvoor

Minister Ligi märkis, et ASTRA toel saab lahendatud mitu pikaajalist probleemi. „Kunstiakadeemia on juba liiga kaua olnud korraliku peahooneta ning EMTA heade õppetingimuste ootus on väga mõistetav. IT-valdkonna tööjõupuuduse ning üliõpilaste arvu kiire kasvu tõttu on strateegiliselt oluline Tartu Ülikooli IT-keskus. Me ootame, et uueneva taristuga kaasneks ka kvalitatiivne hüpe õppe- ja teadustöös," märkis minister.

Eesti Kunstiakadeemia saab arenguprogrammist uue peahoone rajamiseks 15 miljonit eurot. Samuti saab 15 miljonit eurot Tartu Ülikool IT-Keskuse ehitamiseks. Sisekaitseakadeemia Tallinna õppekompleksi rajamist rahastatakse 13,5 miljoni euroga. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saalikompleksi rajamiseks eraldatakse programmist 4 miljonit eurot.

Lisaks toetatakse Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonna katsehalli renoveerimist 3,77 miljoni euroga. Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi hoonekompleksi rekonstrueerimiseks antakse 2,07 miljonit eurot. Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli juurdeehituseks on plaanitud 750 tuhat eurot.

Minister Ligi: "Investeering modernsesse taristusse annab ülikoolidele ja teadusasutustele ka tõuke kulutada rohkem õppe- ja teadustöö sisule ja inimestele ning tõsta rahvusvahelist konkurentsivõimet."

Kokku taotles toetust 14 asutust 15 objekti jaoks. Otsused tegi SA Archimedese juures töötanud hindamiskomisjon, kuhu kuulusid eksperdid avalikust sektorist, ülikoolidest ning ettevõtlusest. Hindamise järel toimusid läbirääkimised ettepanekute esitajatega. Kõik asutused panustavad ka ise hoonete ehitamisesse.

• Infograafika
• Detailne info hoonete kohta, millesse ASTRA toel investeeritakse

Taustainfo

• ASTRA on ülikoolide ja teadusasutuste strateegilise arendamise programm, millega riik toetab struktuursete muudatuste läbiviimist ja vastutusvaldkondade arendamist.
• Arenguprogrammi kogumaht on 121,5 mln € ning see koosneb ASTRA investeeringute kavast (54,1 mln eurot) ja ASTRA toetustest ülikoolide- ja teadusasutuste õppe- ja teadustöö arendamiseks (67,4 mln eurot).
• ASTRA eesmärgid on:
• tugevdada nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondi ja asutuste vastutusvaldkondi;
• soodustada teadusasutuste koostööd ettevõtetega;
• suurendada teadus- ja arendustegevuse majanduslikku mõju.

ASTRA meetmest 85% moodustab Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus ja 10% riigieelarveline kaasfinantseering, millele lisandub taotlejate omafinantseering 5%.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Üliõpilaste rakendus vahendab üüripindu maakleritasuta
• Ülikoolid sõlmisid koostöölepingu ettevõtlusplatvormi arendamiseks

Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool (KMTK) koostöös Eesti NATO Ühinguga korraldas Euroopa kübervõistluse eelvooru novembris Saksamaal toimuva “European Cyber Security Challenge 2016” võistluse osalejate valimiseks.

„Meeskonnad  ehitasid üles IT-süsteemid, mida nad voorude jooksul kaitsesid ning samal ajal ründasid vastasmeeskondade omi. Võistlus toimus virtuaalselt,“ iseloomustas ettevõtmist Triin Muulmann, Kehtna MTK kutseõpetaja ja võistluste korraldaja. Virtuaalvõistlus toimus Kehtna serverites ning organiseerijate sõnul saadi esimese võistluse läbiviimise kogemus ning testiti tehniliselt Euroopa Regionaalarengu Fondi toel saadud IT-süsteemide võimekust.

Eesti eelvoorust pääses edasi viis meeskonda: Self-Signed Certificate (Tartu Kutsehariduskeskus), VIKK (Viljandi Kutseõppekeskus), Localhost (Pärnumaa Kutsehariduskeskus), Polüka kamp (Tallinna Polütehnikum) ja  OR ´1´=´1´ (Hugo Treffneri Gümnaasium). Edasipääsejatele korraldatakse järgneva nelja kuu jooksul mitmeid koolitusi ja võistlusi, leidmaks kümme osavaimat noort Eestit esindama.

Tehnilise poole eestvedaja, KMTK kutseõpetaja Erko Pärna sõnul oli kohtunike ülesanne monitoorida teenuste toimimist ning suhelda võistkondadega. Kohtunikena osalesid Kehtna MTK IKT-valdkonna õpilased, European Union Agency for Network and Information Security kui Tallinna Tehnikaülikooli esindajad.

Projekti läbiviijad on Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool ning Eesti NATO Ühing.
Projekti toetajad on Eesti Haridus- ja Teadusministeerium, Microsoft Estonia OÜ,  Dell/ MAX 1.2.3.
Projekti koostööpartnerid on Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus, Tallinna Ülikooli digiturbe labor, Riigi Infosüsteemide Amet, Kaitseliidu küberkaitseüksus ja Põltsamaa Ühisgümnaasium, SA Innove, Tartu Kutsehariduskeskus

Võistluse koduleht: http://virtuaal.kehtnamtk.tk/.
Info Saksamaal toimuva lõppvõistluse kohta: http://www.europeancybersecuritychallenge.eu/.

Allikas: Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool

Foto illustartiivne.

Samal teemal:

• Turvalisus, privaatsus ja identiteet õppetööks keskkonda valides – võimalus või turvarisk?
• Küberpähkli võistluse võitsid Tartu noored

Näituse kuraatori Mari-Liivia Jõerüüdi sõnul saavad suured asjad alguse loovast mõttest. Jõerüüt toob selleaastasel näitusel esile julged ja ambitsioonikad projektid, mille hulka kuuluvad Mustamäe tee alguse linnaehituslik visioon, paneelmaja kvartali elavdamine Lasnamäel, Lutheri kvartali mahuline planeering, Tartu Ülikooli IT maja jpt, mis viivad vaataja Berliini ülikoolilinnakuni välja.

Tehnikakõrgkool eksponeerib üliõpilastöid raamatukogu galeriis juba teist korda, eelmisel aastal seoses kõrgkooli 100. aastapäevaga. Rakendusarhitektuuri eriala avati kõrgkoolis 1992. aastal.

Näitus jääb avatuks 29. juunini.

Allikas: Eesti Rahvusraamatukogu

Samal teemal:

• Kooliruum'16 kutsub tulevikukoole kavandama
• Millised oskused aitasid 2014. aastal inimestel kõige enam tööd saada?

Kolmepäevase konverentsi ettekannete ja töötubade teemade ring on lai: traditsioonilised vs uuenduslikud õpetamismeetodid, digiajastu uued tehnoloogiad, keele- ja keeleõppe poliitika, väiksema kõnelejaskonnaga keelte õppimine ja õpetamine, õpetaja elukutse ja õpetajate koostöövõrgustike väljakutsed, kvaliteet keeleõppes ja õpetamises, mitmekeelsus ja tööhõive.

Konverentsi “The Language Teacher and Teaching at Crossroads“ külalisteks on õpetajad ja õppejõud Eestist, Venemaalt, Austriast, Soomest, Brasiiliast, Jaapanist, Austraaliast, Prantsusmaalt, Islandilt ning Balti riikidest.

Eesti Võõrkeeleõpetajate Liidu presidendi Ene Petersoni sõnul on konverents mõeldud kõigile võõrkeeleõpetajatele, kes soovivad areneda, arendada ja leida keeleõppes uusi huvitavaid võimalusi.

Konverentsi korraldab Eesti Võõrkeeleõpetajate Liit koostöös rahvusvahelise võõrkeeleõpetajate liiduga. Ettevõtmist toetab Haridus- ja Teadusministeerium.

Konverentsist lähemalt.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Viis võõrkeelt, mille õppimist tulusaks peetakse
• Õpetajate täiendusõpe muutub kvaliteetsemaks ja mitmekülgsemaks

Projekt „Robotics for Schools“ algas 2014. aasta sügisel ja lõpeb tänavu suvel. Projekti põhieesmärk on suunata õpilasi robootika abil reaal- ja loodusainete õppimisele, näidata, kui põnev võib olla tehnoloogia ja teadus. Projekti ühe tulemusena valmis abistav materjal õpetajatele ja ringijuhendajatele – raamat „Robootika koolidele“. Projekti kodulehelt http://roboticsforschools.eu/et/ leiab roborännakud – kolmel tasemel näidisülesanded robotite programmeerimiseks ja robotitega tegutsemiseks. 

Kui õpetaja lahkub, jääb robot tolmu koguma

Eestis on praegu umbes 300 kooli varustatud robotitega, et kasutada neid õppetöös või huvihariduses. Aga nii projektist kui konverentsil räägitust jäi kõlama, et robootika ei ole üksnes robotid, tehnikat saab muretseda igal ajal ja iga kool. Suur puudus on robootikaõpetajatest ja ringijuhendajatest. Tihti juhtub, et kui õpetaja, kes oli koolis robootika eestvedaja, töölt lahkub, siis robotid jäävadki riiulile tolmu koguma. „Praktika näitab, et koolides, kus leidub entusiastlik robootikaringi juhendaja, on ukse taga järjekorrad, sest noorte huvi valdkonna vastu on suur. Seda tõestavad ka noortele suunatud robootikavõistlused, millest võtavad aasta jooksul osa ligi paartuhat Eesti koolinoort,“ ütles MTÜ Robootika eestvedaja Heilo Altin. 

Robootikaringid kättesaadavaks

Valdkonna arengusuunana nähakse, et robootikaringid muutuksid sama kättesaadavaks kui teised enamlevinud huviharidusringid. Praegu on loodus- ja tehnikaringe ikka väga vähe, 2015. aastal kõigest veidi üle 10% pea 90% igasuguste muude ringide vastu. Samas 2014. aastal tehtud uuring näitas, et koolides, kus robotikomplektid on olemas, nendega siiski aktiivselt tegutsetakse, ka väljaspool robootikatundi või -ringi. 

Kõigist ei saa insenere

Eestis alustati robootikaga koolides 2007. aastal, aasta hiljem toimusid esimesed õpetajakoolitused ja esimene robotiteater. Tänaseks on mõtted ja suunad robootika kohast õppetöös paljugi muutunud, Heilo Altin tõi välja mõned aspektid. Kui algselt oli eesmärk, et robootikaga peaksid tegelema kõik lapsed, sest see aitab neil paremini reaalaineid mõista, siis tegelikult on robotitest enim kasu õppetöös siis, kui laps tahab ise robotitega mängida. Sunniviisiliselt ei saavuta midagi. Visalt on muutumas arusaam, justkui oleks robootika ainult poiste pärusmaa. Robootika on soost sõltumatu nagu mistahes muu õppe- või katsevahend. Koolirobootika suurim kitsaskoht on juhendajate puudumine. Meil toodetakse juurde küll roboteid, aga kas ka juhendajaid? Alguses arvati ka, et õpetajad vajavad robootika õpetamiseks kindlakäeliseid metoodikaid. Tegelikult on selgunud, et robootika õpetamiseks kasutab õpetaja alguses meetodeid, mis on tema jaoks turvalised. Ei pea kohe robotile kümmet andurit külge panema, alustada võib ühest, kui õpetaja just seda ühte hästi teab ja tunneb. 

Pedagoogika läbi robootika

„Robotid pole võluvitsad, mis lahendavad Eesti koolisüsteemi kõik probleemid, kuid asjast huvitatud õpilased saavad läbi robootika rakendada oma teadmisi kooliainetest ning nende huvi loodus- ja täppisteaduste kui ühe prioriteetsema haridus- ja karjääriväljavaadetega valdkonna vastu süveneb,“ märkis Heilo Altin. Ta tõi oma ettekandes välja, et hariduslik innovatsioon ei koosne ainult tehnoloogiast, vaid ka pedagoogilisest teooriast ja õppekavast, mis juhendab roboteid hariduses kasutama. „Pedagoogika kasutamine robootika vahenditega on see, mis määrab lõpptulemuse,“ ütles Altin. 

Konverentsil märgiti ära, et koolirobootika arengule on palju kaasa aidanud Nutilabori, Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse ja SA Vaata Maailma poolt pakutavad võimalused nii toetuste kui õpetajakoolituse osas. 

Lisaks kuulati koolirobootika konverentsil Soome, Rootsi ja Suurbritannia kogemustest programmeerimise ja robootika õpetamisel üldhariduskoolis ning sai osaleda väga praktilistes töötubades. 

Fotod: Koolielu arhiiv. Robootikakoolitus HITSA nutiklassis. 

Samal teemal:

• Eesti koolirobootika meeskonnad võistlesid Soomes
• HITSA koolitusel õpetatakse tõsiseid asju mängu kaudu
• 1000 lasteaia- ja algkoolilast panevad enda loodud robotid proovile

Rae valda luuakse 540 õppekohaga riigigümnaasium, mis alustab õppetegevust eeldatavasti 2021. aastal.

Rae vallavanem Mart Võrklaev: „Hea meel, et kiiresti kasvava rahvastikuarvuga piirkond saab mõne aasta pärast riigigümnaasiumi avamisega juurde uusi gümnaasiumikohti Rae, Kiili, Kose ja Raasiku valdade õpilastele.“

Rae vallas on põhikooli õpilaste arv kasvanud viimase kümne aasta jooksul 60% (1161 õpilase võrra), kasvutrend jätkub. Vallas on praegu kolm põhikooli (Vaida Põhikool, Lagedi Kool, Peetri Lasteaed-Põhikool) ja üks põhikool-gümnaasium (Jüri Gümnaasium). Kokku on koolides 2118 õpilast.

Kokkuleppe kohaselt korraldab Rae vald riigigümnaasiumi tegevuse alustamise ajaks Jüri Gümnaasiumi ümber põhikooliks. Jüri Gümnaasiumis on praegu 1075 õpilast (põhikoolis 913, gümnaasiumis 162).

Tänase allkirjastamisürituse järel on koolivõrgu programmiga kavandatud nelja Harjumaa riigigümnaasiumi asutamises kokku lepitud. Kokkulepped on juba sõlmitud Viimsi, Saue ja Harku vallaga.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Põlva riigigümnaasiumi hakkab juhtima Alo Savi
• Koolijuht Tarmo Valgepea: mida raskem, seda huvitavam
• Minister Ligi: Paide riigigümnaasium alustab 2018. aastal

Tartu ülikooli professori Tanel Tenson kirjeldas, et biotehnoloogiaid kombineeritakse efektiivselt ka keemiaga: „Näiteks võib bioloogiliselt toodetud eellasmolekulist teha ravimi keemilise modifitseerimise läbi. Samuti on võimalik keemiliselt sünteesida elusrakke spetsiifiliselt mõjutavaid kemikaale.“

Tippkeskus toob kokku uurimisrühmad, mis omavad pädevust erinevate bioloogiliste süsteemide modifitseerimisel ja kemikaalide loomisel.

Tensoni sõnul nähakse rakendustena uudsete lahenduste loomist jätkusuutliku biomajanduse tarbeks, rakuliste biosensorite loomist ja uudsete bioaktiivsete ühendite väljatöötamist.

Reedel, 10. juunil algusega kell 11 toimub Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudis (Nooruse 1-121) tippkeskuse avaseminar, kus astuvad üles uurimisgruppide esindajad, kes loovad oma ettekannetega põhjalikuma arusaama tippkeskuse uurimistööst.

Seminari ajakava
11.00 Mart Loog „Mis on sünteetiline bioloogia ja mis meile sellest kasu on?“
11.30 Andres Merits „Sääsega viiruse vastu“
12.00 Tanel Tenson „Antibiootikumid ühendamas põnevat kasulikuga“
12.30 Mati Karelson „Ravimid ja muud bioaktiivsed kemikaalid – kas saame neid arvutis projekteerida?“

Molekulaarse rakutehnoloogia tippkeskuse tööd rahastab Euroopa Liidu regionaalarengu fond.

Allikas: TÜ

Samal teemal:

• Tartu Tamme Gümnaasiumi õpilased said moodsa geenilabori
• Uuring: potentsiaalne sisseastuja hindab enim Tartu ülikooli hariduse kvaliteeti

Kutseõppekeskuse kõik 12 õppekavarühma on pälvinud akrediteerimisel maksimumtulemuse, mis tähendab väga kõrget õppetöökvaliteeti. Vastuvõtt kutsekeskharidusõppesse lõppeb 5. augustil ja kutseõppe õppekavadele 12. augustil.

Kutseõppekeskuse direktori Riina Veidenbaumi sõnul esitavad esimeste seas avalduse täiskasvanud, kellel mõte juba pikemat aega küpsenud. Juuni teises pooles aktiveeruvad äsja kooli lõputunnistuse saanud noored.

“Teeme õppekavade arendamisega pidevalt tööd, et need vastaksid võimalikult hästi mitte ainult tööturu praegustele vaid ka tulevikuvajadustele. Süsteemne ja eesmärgipärane töö on viinud sihile ning toonud nii riigi tunnustuse kui ka õpilaste usalduse,” ütles Veidenbaum. “Alates 1. septembrist toimub õppetöö Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse Narva õppekeskuses, mis annab meie tegevusele uue ja laiema mõõtme.”

Erilist tähelepanu soovitab Veidenbaum pöörata töökohapõhise õppe võimalustele, mis on võrreldes varasemaga taas laienenud.

Pärast põhivastuvõtu lõppu toimub täiendav vastuvõtt ainult vabade kohtade olemasolul. Õpingud katkestanutel või elu- ja töökogemustega inimestel on võimalus õppeaasta kestel asuda õppima kõikidele erialadele. Kõikidel kutseõppe erialadel saab õppida töökohapõhiselt.

Alates 2016. aasta 1. septembrist toimub õppetöö Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse Narva õppekeskuses. 2016. aasta suvise vastuvõtu info kooli koduleheküljel http://www.nvtc.ee/et/vastuvott/suvine-vastuvott-2016.

Allikas: Narva Kutseõppekeskus

Samal teemal:

• Haridusasutused võtavad õppijaid vastu uue sisseastumise infosüsteemiga
• Narva Kutseõppekeskuse meistriklassid tõid lasteaedadesse palju saginat