Põhja-Eesti Rajaleidja keskuse karjäärinõustaja Marja-Liisa Vaiksalu tõdeb, et kuna eri vanuses noored näitasid üles huvi töövarjutamise vastu ja gümnaasiumiõpilaste sooviavaldusi laekus juba enne, otsustati kolmeks päevaks avada täiendav kandideerimine kõigile kuni 19aastastele Tallinna ja Harjumaa noortele. „Kuigi kolmveerand kohtadest on juba varju leidnud, siis olles saanud positiivset tagasisidet, et inimestele läheb töövarjupäeva ettevõtmine korda, soovisime laiendada töövarjutamise võimalusest osa saavate noorte hulka. Valikus on endiselt palju põnevaid ameteid, aga selleks, et hajutada töövarjude omavahelist konkurentsi ja ka noorte huvi, ei leia nimekirjast enam neid ameteid, millele oli juba 7.-9. kl õpilaste seas suur tung ja arvukalt kandidaate,“ selgitab Vaiksalu ja julgustab noori vaatama ka nende ametite poole, mille nimetus esialgu ehk võõrana võib kõlada.

Täiendav kandideerimine algas 1. oktoobril ja on avatud Innove kodulehel 3. oktoobrini 23:59. Kandideerimisel on vajalik kirjutada motivatsioonikiri ja täita ankeet, kus võimalik märkida kaks ametikoha eelistust. Töövarjupäeva ürituse all Facebookis jagavad karjäärinõustajad ka näpunäiteid edukaks kandideerimiseks, tutvustavad erinevaid ameteid ning tööandjaid, kes töövarju võtavad jpm.

Rajaleidja töövarjupäev „Hüppa üle oma varju!“ toimub 24. oktoobril Tallinnas ja Harjumaal. Töövarjutamise eesmärk on anda koolinoortele võimalus näha ja kogeda reaalset töömaailma ning kuidas koolis õpitavad teadmised tööle asudes rakendust leiavad. 

Allikas: SA Innove pressiteade. 

Samal teemal:

• Viis viga, mida praktka käigus vältida

Konkursil osalejad saavad valida kolme elulise kaasuse seast. Arutleda saab muuhulgas selle üle, kui avalikult üht avaliku elu tegelast meedias kujutada tohib (halduskaasus) ning otsustada, kas vallamaja katuse remondi tarvis läbipaistmatult raha liigutanud majandusnõunik kuritarvitas usaldust või mitte (kriminaalkaasus). Tsiviilkaasus aga viskab õhku küsimuse lapsele elatise maksmise kohta – kes, millise summa ning millistel tingimustel maksma peab?

„Nii nagu maailm meie ümber ei ole mustvalge, ei ole seda üldjuhul ka vaidlused, millega kohtunikud igapäevaselt silmitsi seisavad. Tee õiglase kohtulahendini algab õigest rõhuasetusest asjaolude hindamisel, millele järgneb loogiline analüüs ja lahenduse väljapakkumine. Konkurss pakub õpilastele võimaluse asetada end otsustaja rolli ning proovida, kui kerge või keeruline on erinevaid huve kaaludes õige ja õiglase otsuseni jõuda,“ rääkis riigikohtunik ja selleaastase kaasuskonkursi žürii esimees Paavo Randma. „Nii ongi konkursi mõte arendada noorte analüüsi- ja argumenteerimisoskust ning neid ette valmistada mistahes konfliktide mõistlikuks ja loogiliseks lahendamiseks,“ lisas ta. 

Konkursikaasuse peab lahendama sarnaselt, nagu seda tehakse kohtus: esitades esmalt mõlema poole argumendid ning seejärel tuues välja kohtuniku otsuse ja argumentatsiooni. On ka teine võimalus – vaidluse võib lahendada loovas vormis nagu essee, luuletus, joonistus, video vms. Igal juhul on oluline, et lahendus lähtuks peaasjalikult konkursil osaleja õiglustundest ja väärtushinnangutest. 

Õpilastöid ootab Riigikohus hiljemalt 9. novembriks 2018. Parimate tööde autoreid tunnustab Riigikohtu esimees pidulikul aktusel jaanuaris 2019. Täpsemalt saab konkursitingimusi ning selleaastaseid kaasusi vaadata kaasuskonkursi veebilehelt. 

Tänavune kaasuskonkurss kannab järjekorranumbrit 14 ning on pühendatud Riigikohtu 99. aastapäevale ja ringkonnakohtute 100. sünnipäevale. Kaasuskonkursi väljakuulutamine on osa õigusemõistmise nädalast, mille tegevuste kohta saab täpsemalt lugeda siit.

Allikas: Riigikohtu pressiteade.

Praktilised tegevused vaheldusid teoreetiliste loengutega. Õppuritele jagasid teadmisi rohetehnoloogiat ja pärimuskultuuri viljelevad spetsialistid erinevatelt elualadelt. 

Kõik klassid said käia ka õppekäigul. Tegevusi pakuti kalade tundmaõppimisest soo ja raba teemani. Käidi Emajõel lodjaretkel ja Veeteede Ameti Tartu osakonnas. Ikka teemaks kas siin on kala ehk küsimused, küsimused ning vastused neile.

Festivali finaalpäeval olid töötubadega külas TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia üliõpilased ja õppejõud. Töötubades tehti vanaaegse tehnoloogia järgi punseldatud ehteid, põimiti värvilisest lõngast võtmehoidjat, mängiti hoogsaid tegevusmänge, osaleti töötoas „Etno-futu helid ja kõlad“. Tegevusi jätkus kõigile.

Valga Gümnaasium pakkus ka ise kolme töötuba: „Vee puhastamine“, „LED- taskulambi valmistamine“, “Mullimaailm“. Kooli enda töötubades olid juhendajaks õpilased.

Putukad toiduks

Kõige meelierutavam oli Tallinna Tehnikaülikooli nooremteaduri Kätrin Karu töötuba „Meie kõigi tulevikutoit - söödavad putukad“.

Osalejad said teada, millised putukad on inimese toidulaual kasutusel, millised on nende toiteväärtused ja millise lisandväärtuse putukad inimtoiduna loovad.

Kõik osalejad, kellel oli julgust, said proovida kärbsevastsejahu lisandiga küpsiseid. Kätrinil olid kaasas imetlemiseks ka erinevad elusad putukad, mida söögiks enim kasvatatakse. 

Päev teadlasena

Nädal lõppes 9. klasside karjääripäevaga „Päev teadlasena“, kus festivalist kantuna pakuti põhikooli lõpuklasside õppuritele erinevaid ülesandeid ajude ragistamiseks. Lahendati teaduslikke ülesandeid: ehitati pabertorne ja liiva kandvaid tankereid, pandi kokku tangrampuslet ning selgitati välja, kui suurt raskust kannab kontoripaber. 

9. klasside õpilased on väga nutikad. Parima tulemuse saavutas tiim, kes kolme A4 paberit kasutades sai paberitele tõsta 10-kilose raskuse. Kriteeriumiks oli, et raskus on maast 15 cm kõrgusel. 

Ürituse toetajad olid SA Teaduskeskus AHHAA, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus,
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, Valga Gümnaasium.

Pille Olesk, Valga Gümnaasiumi TÖF-i koordinaator koolis. Fotod töötubadest: Egle Kõvask ja Pille Olesk. 

Samal teemal:

• Andur otsmikule - koolid proovivad uusi nutiseadmeid
• Valgamaa haridusvaldkonna asjatundjad kogunevad lapse õiguste nädalal edendama noorsoo heaolu

LEGO Education Maker Faire´i korraldamisega tähistatakse rahvusvahelist programmeerimisnädalat Code Week. Osalema on oodatud kõik haridusasutused (koolid, huvikoolid, lasteaiad), kes on valmis oma ruumides loomeala püsti panema, noori leiutajaid tasuta võõrustama ja neile põnevat väljakutset pakkuma. 

„LEGO Maker Faire on loomesündmus,“ rõhutas firma Insplay haridusvaldkonna juht Mari-Liis Peets. Insplay on üks Code Weeki korraldajatest Eestis. „Mingeid piiranguid Maker Faire´il osalemiseks ega korraldamiseks ei ole. Kõik on oodatud loomeala looma, oluline on soov pakkuda lastele tegutsemis- ja leiutamisrõõmu,“ sõnas Mari-Liis Peets. „Kõik, mida korraldajad pärast tegema peavad, on teavitada sündmusest Facebooki grupis „Robootika lasteaias“ või „Robootika koolis“ kasutades hashtagi #legomaker. Jagage nendes gruppides pilte ja videoid oma loomesündmusest.“ Sündmuste teavitajate vahel loosib Insplay välja auhinnad.

Maker Faire´i loomeala võib üles seada klassis, laboris, raamatukogus, koolisaalis, piisab nurgakesest lasteaiarühmas. Oluline on, et seal saaks loovalt tegutseda ja ülesandeid lahendada. LEGO klotsid on muidugi loominguline ja nutikas võimalus, aga kindlasti tasub loomealale muretseda pappi, liimi, lõngu, paberit, vilti, kääre, liimi, nööri, nööpe, käbisid, vildikaid, kleepse ja palju muud säärast, mis meisterdamisel abiks. Maker väljakutse on tegevuste rida, kus laps läbib probleemi lahendades kogu disainiprotsessi ideest teostuseni. Kool vajab uut spordiväljakut? Laske õpilastel see disainida! Või keegi unistab kosmoselennust? Laske tal kosmoselaev kujundada! Võimalused on lõputud, aga Lego Education on koostanud ka hulga näidisülesandeid. 

LEGO Maker Faire juhendi saab alla laadida siit. Rohkem infot leiab siit. 

„Lisaks anname esimestele Maker Faire sündmuste registreerijatele tasuta MAKER logoga tahvli, mille saab sündmuse ajal riputada seinale või panna loomealal lauale. Tasuta bänneri saamiseks tuleb registreerida oma Maker sündmus hiljemalt 3. oktoobriks,“ tutvustas Mari-Liis Peets veel üht võimalust. Registreerida saab siin. 

LEGO Education Maker Faire julgustab iga last olema uudishimulik. Sellele aitab kaasa inspireeriv keskkond, kus lapsed on vabad looma imelisi asju. Kui lapsed oskavad probleemilahendust vaimusilmas ette kujutada, siis nad oskavad selle ka teoks teha ja valmis ehitada! 

Samal teemal:

• Bostonis nähtu julgustas LEGOsid õppetöös rohkem kasutama
• Code Week kutsub kõiki programmeerima

Sel päeval räägiti ainetundides looduskaitsealustest taime-, looma -ja linnuliikidest. Samuti oli kooli seintele lugemiseks üles pandud palju huvitavat informatsiooni looduskaitse all olevatest liikidest. 

1.-9. klasside õpilased said osaleda “Looduse orienteerumismängus”. 
See oli QR-koodidel põhinev mäng. Õpilased pidid internetist otsima vastuseid looduskaitse all olevate liikide kohta.

Eesti Ornitoloogiaühingust tuli õpilastele põnevat linnuriiki tutvustama Jaanus Elts. Saime teada, et Eestis on kokku 371 linnuliiki ning neist jääb Eestisse talvituma 158 liiki. 

Huvitav oli teada saada, miks ja kuidas linde märgistatakse ning milliseid vaatlustehnikaid ornitoloogid kasutavad lindude vaatlemiseks. Binoklid, vaatlustorud, mis suurendavad lausa 80 korda ning erinevad raadiosaatjad on lindude vaatlemiseks kõige paremad vahendid. Jaanus Elts rääkis ka sellest, miks on soovitav teha lindudele kahe auguga pesakastid ning miks ei tohiks panna pesakastile laulupulka. 

Sel päeval olid meil külas ka Ülle Reier ja Kersti Tambets, kes tutvustasid õpilastele Tartu Ülikooli botaanikaaias kasvavaid looduskaitse all olevaid taimeliike. 

Terve nädala jooksul said 1.-4. klasside õpilased osa võtta joonistusvõistlusest “Haruldused meie ümber".

Neljapäeval oli teema „Ajalookultuur“

Sellel päeval tuli zooloog Mati Martin tutvustama meile põnevat loomariiki. Saime teada, et maailmas on  kokku 14 500 erinevat loomaliiki, millest selgrootuid on 14 000 ning ülejäänud on selgroogsed loomad. 
Eestis elab umbes 27 000 loomaliiki. Selgroogsetest elab Eestis 11 liiki kahepaikseid, 5 liiki roomajaid, 72 liiki kalu, 371 liiki linde ja 65 liiki imetajaid. 

Saime teada, kuidas inimene kahjustab oma tegevustega loomi. Kahjustavad tegevused on põldude rajamine ja väetiste kasutamine, heina niitmine, metsa maharaiumine ning maavarade kaevandamine. 

Tutvusime lähemalt ka looduskaitse all olevate loomaliikidega nagu kõre, ebapärlikarp, must-toonekurg, rabapüü, kassikakk, siniraag, lendorav, Euroopa naarits ja mudakonn.

Vanema kooliastme õpilastele tuli sel päeval restaureerimise ja konserveerimise erialadest rääkima nahadisainer Maila Käos. Õpilased said teada, miks on vaja restaureerida ning kuidas restauraatorid töötavad.

Reedel oli teema „Kool kui kulturrikeskkond“

Terve nädala jooksul käisid  õpilasesinduse liikmed kõikides klassides rääkimas teemal “Kool kui kultuurikeskkond”. Räägiti õpilaselt õpilasele viisakast käitumisest  koolis kui ka väljaspool kooli, korrektsest riietusest koolis ja viisakast sõnavarast.  

Teadlaste Öö festival Tartu Kivilinna Koolis pakkus põnevust ja tegutsemislusti kogu kooliperele. 

Loo autor on Tartu Kivilinna Kooli õpetaja Helis Hani. 

Samal teemal:

• Põhikooliõpilased võistlesid looduse tundmises
• Teadlaste öö festival Tartu Kivilinna Koolis

Veel enne, kui tehnoloogiatrendidest tulenevatele uutele võimalustele saab osutada, on vaja teha tööd hetkeseisu väljaselgitamiseks.

HITSA ootabki küsitluses osalema kõiki haridustehnolooge või koolide tehnoloogiavaldkonna eest vastutajaid.

Vasta küsimustele.

Kõik, kes hiljemalt 9. oktoobril 2018 oma vastused ära saadavad, osalevad loosimises, kus on võimalik võita Apple Airpods kõrvaklapid!

Lisainfo HITSA kodulehel

Taotleja saab ise valida soovitud koolituse-kursuse, selle toimumisaja jne. Stipendiumiandjate hulgas on tuntud Eesti idufirmade tipud nagu Testlio looja Kristel Kruustük, Taxify loojad Markus ja Martin Villig, Veriffi asutaja Kaarel Kotkas, United Angels'i investorid Gerry Kodres ja Riivo Anton.

Kandideerimisel ei ole vanusepiiranguid. Lisainfo stipendiumile kandideerimiseks avaneb siit.

Stipendiumi eesmärk on tuua rohkem inimesi startup-maailma. Kui kellelgi on suur tahe midagi õppida ja kuhugi jõuda, ei tohiks asjad raha taha jääda. RocketFuel'i stipendium annab stardihoo inimestele, keda kõnetab startup-maailm ja IT, ning võidetud 1000 eurot võib minna nii uute oskuste õppimisele (nt online koolitused) kui ka vajalike materjalide (nt õpikud) või riistvara soetamisele (nt Arduino). 

Loe ka asjakohast artiklit Äripäevast!

Allikas ja fotod: Startup Estonia info. Fotol annab president Kersti Kaljulaid 14. septembril Ukrainas esimestele võitjatele stipendiumi üle. 

Samal teemal:

• Haridusstipendium annab õpetajatele vaba semestri enesetäiendamiseks
• Reet ja Tiit Villig toetavad stipendiumiga TÜ arvutiteaduse naisüliõpilasi

TalTechi Teadlaste Öö tegevused jagunevad Mektory keskuse (Raja 15), energeetikamaja (Ehitajate tee 5), ülikooli peahoone ja raamatukogu vahel. Kavas on palju erinevaid tegevusi ja töötubasid robootikast keemiakatseteni, programmeerimisest kosmosesatelliidini, luua saab ka oma virtuaalreaalsuse maailma.
 
Tegevusi ja põnevust on nii mudilastele, kooliealistele kui täiskasvanutele. Lisaks erinevatele teaduskatsetustele ja huvitavatele vaatemängudele saab TalTechi muuseumis ülevaate tehnikaülikooli ajaloost. Sel ajal kui noored osalevad töötoas, saavad vanemad rahulikult Mektory kohvikus jalga puhata.

Vaata, mida kõike Teadlaste Ööl teha saab TalTechi kodulehelt.
 
Allikas: Tallinna Tehnikaülikool 

Samal teemal:

• Algas üle-eestiline Teadlaste Öö festival

"Õpetajate palgatõus ja järelkasv on meie prioriteet," ütles haridus- ja teadusminister Mailis Reps. "Järgmisel aastal tõusevad õpetajate palgad ligikaudu 9 protsenti, omavalitsused saavad lisaraha selleks, et ka lasteaiaõpetajate palgad saaksid edaspidi tõusta samas tempos.“

2019. aastal tõuseb õpetajate palga alammäär riigi toel vähemalt 1250 euroni, mis tõstab arvestusliku keskmise palga prognoosi 1500 euroni.

Lasteaiaõpetajate palgatõusu motiveerimiseks suunab valitsus omavalitsustele tuleval aastal 15 miljonit eurot. See aitab omavalitsustel tagada magistriharidusega lasteaiaõpetajatele palga vähemalt üldhariduskooli õpetaja miinimumpalga tasemel. Toetust makstakse omavalitsustele, kus 2019. aasta 1. jaanuarist on lasteaiaõpetaja töötasu vähemalt 90 protsenti ja magistrikraadiga lasteaiaõpetaja oma vähemalt 100 protsentio kooliõpetaja omast. Kokku panustab riik üldhariduskoolide õpetajate palkadesse üle 300 miljoni euro, millele lisandub omavalitsuste osa.

Teaduse rahastus kasvab 2019. aasta eelarves 18,9 miljonit eurot. "Eriti hea meel on selle üle, et kasvab teaduse baasrahastus ehk 12 miljonit suuname otse teadusasutuste tegevuskuludeks," kommenteeris Reps. "See vähendab sõltuvust projektipõhisest rahastamisest."

Haridus- ja teadusministeeriumi eelarves on teaduse ja kõrghariduse rahastus kokku on 2019. aastal 364,1 miljonit eurot. Teadus- ja arendusprogrammi rahastus on kokku u 170 miljonit eurot.

 Üks viimaste aastate prioriteete on hariduse digipööre. Digitehnoloogia otstarbekamaks rakendamiseks, digioskuste parandamiseks ning digitaristu uuendamiseks õppimisel ja õpetamisel eraldatakse 2019. aastal vähemalt 13 miljonit eurot. Järgmisel aastal saavad uuenduslikud ja digitaalsed õppematerjalid sisse veel suurema hoo. Jõulisemalt käivituvad koolide koostöölaborid uuendusliku õppe läbiviimiseks (multimeedialaborid, teadus- ja taastuvenergialaborid ning digiõppematerjalide sisukama ning mõtestatuma kasutuselevõtu toetamine). Käivitub ka uuenduslike õppevaralahenduste väljatöötamine, mille avatud taotlusvoorus saavad osaleda ka haridusvaldkonna idufirmad.

Riigigümnaasiumide õppehoonete ehitamist toetatakse 2019. aastal 11,4 miljoni euroga. Järgmisel aastal alustab Kohtla-Järve riigigümnaasium, mis on oluline investeering Ida-Virumaa tegevuskava rakendamiseks. Hariduslike erivajadustega õpilaste õppekeskkonna parandamiseks ja kaasava hariduse rakendamiseks on 2019 plaanitud 4 miljonit eurot. Kokku on koolivõrgu korrastamiseks kavandatud 2014-2020 perioodil 239 miljonit eurot.

Haridus- ja Teadusministeeriumi 2019. aasta eelarve koos omavalitsustele antud toetusega on veidi üle miljardi euro. Võrreldes mulluse eelarvega on kasv u 6 protsenti.

Taustainfo

Järgmise aasta riigieelarve eelnõu tegemisel lähtub valitsus oma suurtest eesmärkidest: edendada kestlikku majanduskasvu, suurendada rahvaarvu, tugevdada julgeolekut ning suurendada ühiskonna heaolu ja sidusust. 

Riigieelarve eelnõu kiidab heaks valitsus, edastab selle Riigikogule, kes võtab riigieelarve seaduse vastu. 
Riigieelarve koostatakse igal kevadel vastu võetud riigieelarve strateegia raames.  Eelarvestrateegia eesmärk on planeerida tegevusi ja raha pikemaajaliselt, pidades silmas valitsuse prioriteete, tulevikuprognoose ja üleilmseid trende. Eelarvestrateegia seob kokku valitsuse suuremad eesmärgid, ministeeriumide plaanid ja tegevused ning nende rahastamise järgmiseks neljaks aastaks. 

Allikas: HTMi pressiteade. 

„Eesti õpetajad on tugevad spetsialistid ja kogu ühiskond hindab neid väga. Haridusstipendium annab õpetajatele võimaluse end täiendada ning ühtlasi anda oma panus kogu haridussüsteemi arendamisse,“ ütles haridus- ja teadusminister Mailis Reps.

Õpetajad ja tugispetsialistid saavad vaba semestrit kasutada näiteks koostööks ülikooliga, enesetäiendamiseks välisriigis, õppematerjalide väljatöötamiseks või hariduspoliitika kujundamiseks.

Stipendiumi määramisel võetakse eelkõige aluseks haridusvaldkonna prioriteedid, varasem töökäik ja valmisolek end arendada ning stipendiumi toel loodava rakendatavus haridussüsteemis. Haridusvaldkonna prioriteetseteks teemadeks on sel aastal kinnitatud õpikäsitus ja selle muutumine, kaasava hariduse rakendamine ning tervis, rõhuasetusega vaimsele tervisele. Aastas antakse välja kuni viis stipendiumi.

Lisainfo ja taotlusvorm: https://www.hm.ee/et/uudised/konkursid-ja-preemiad  

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Reet ja Tiit Villig toetavad stipendiumiga TÜ arvutiteaduse naisüliõpilasi
• Noore õpetlase stipendium anti tänavu 20 noorele