Õpilaste teadusliku ühingu ja ka Viitnalaagri traditsioonid ulatuvad juba 1980ndatesse aastatesse. Igal aastal on laagril erinev teema, millest lähtuvalt peavad jutusessioone erinevate alade teadlased ning õhtuti toimuvad dispuudid.

Tänavu arutlevad koos õpilastega paradokside ja paradoksaalsuse üle matemaatik Peeter Lorents, keemik Toomas Kaevand, bioloog Kristjan Zobel, kultuurantropoloog Anzori Barkalaja, psühholoog Jüri Allik, semiootik Mihhail Lotman, filosoof Enn Kasak ja teoloog Tõnu Lehtsaar.

„ÕTÜ seminar on koht, kus õpilased saavad suhelda teadlastega nagu võrdne võrdsega ja näha, et kõigele on võimalik läheneda erinevate teadusvaldkondade vaatenurgast. Tahame avardada õpilaste silmaringi ja anda neile võimaluse vaadata maailma paradokse värske pilguga,“ sõnas teaduse populariseerimise osakonna juhataja Terje Tuisk.

Allikas: Eesti Teadusagentuuri koduleht. 

Täna anti koolijuhtidele üle "Noored kooli" 12. lennu osalejad, kes töötavad järgmise kahe aasta jooksul õpetajana ja läbivad samaaegselt intensiivse koolitusprogrammi. 28 osalejat valiti välja 327 kandidaadi seast ning nende hulgas on endisi riigiametnikke, pangatöötajaid, ettevõtjaid ja teiste elualade esindajaid, aga ka värskeid ülikoolilõpetajaid erinevatelt erialadelt.

“Tegemist on seni suurima Noored Kooli lennuga ja kunagi varem pole meil olnud nii palju klassiõpetajaid - neid alustab tänavu üheksa,” tõi esile Noored Kooli koolitusjuht Maria Kurisoo. “Lisaks on uute osalejate hulgas eesti keele ja kirjanduse, inglise ja saksa keele, matemaatika- ja loodusainete ning ajalooõpetajaid. Tööle lähevad nad Harju-, Tartu- ja Pärnumaa, aga ka Ida- ja Lääne-Virumaa koolidesse,” lisas Maria Kurisoo.

Programmi "Noored kooli" tegevjuhi Kristi Klaasmägi sõnul kandideeris tänavusse lendu rekordiliselt palju inimesi ning ka koolijuhtide huvi programmist õpetaja leidmiseks on üha kasvanud. “Meie fookuses pole siiski lihtsalt uute õpetajate koolidesse toomine, vaid hariduse eestvedajate kujundamine. Programmis osalejad töötavad oma kogukondades selle nimel, et iga laps saaks väga hea hariduse, mis tagab talle elus võimalikult palju valikuid,” rõhutas Kristi Klaasmägi.

Peagi algab värbamine programmi "Noored kooli" 13. lendu. Kandideerima oodatakse kõiki inimesi olenemata vanusest, kellel on vähemalt bakalaureusekraad, väga head suhtlemis- ja eestvedamisoskused ning suur soov pühenduda laste arengu toetamisele. Lisainfo: www.nooredkooli.ee.

12. lend

Taust

"Noored kooli" programm on kasvukeskkond haridusvaldkonna eestvedajate kujunemiseks. Selleks valitakse programmi võimekad inimesed erinevatelt elualadelt, kes ei ole õpetajaks õppinud, kuid soovivad anda oma panuse Eesti haridusse ja töötada vähemalt kaks aastat koolis õpetajana. Programm pakub neile koostöös Tallinna Ülikooliga mitmekülgset õpetamis- ja juhtimiskoolitust ning tugisüsteemi. Pärast kaht aastat saavad programmis osalejad otsustada, kas soovivad jätkata tööd õpetajana või suunduda haridusvaldkonna teistele tasanditele. "Noored kooli" on aastate jooksul toonud haridusse ligi 200 inimest, kellest enamus töötab siiani haridusvaldkonnas.

Allikas ja foto: SA Noored Kooli pressiteade.

Samal teemal:

• Sajad Narva lapsed õpivad “Noored kooli” ja SPIN-programmi linnalaagris eesti keeles
• Haridus- ja Teadusministeerium kutsub koolijuhte kandideerima arenguprogrammi neljandasse lendu

Minister Mailis Repsi sõnul on OECD raport suur tunnustus ja suur rõõm, et riik on noorte usalduse välja teeninud. „Saime raportist kinnituse Eesti noortepoliitika suundade tulemuslikkusele, see on olnud võimalik ainult seetõttu, et vabaühendused, kohalikud omavalitsused ja riik on koondatud ühise visiooni taha, oleme määratlenud rollid ja vastutuse. Heameelt teeb ka see, et koguni 87% noortest on noorsootöös pakutavate tegevustega rahul,“ lisas minister.

Eesti Noorteühenduste Liidu esimehe Roger Tibari sõnul on noorteorganisatsioone vaja senisest rohkem kaasata neid puudutavate valdkondade otsustusprotsessidesse, sealjuures ei tohiks kaasamine piirduda vaid hariduse ja noorsootöö küsimustega. “Hea on tõdeda, et Haridus- ja Teadusministeeriumi ning noorteorganisatsioonide koostöö on muutunud tihedamaks, kuid noorte hääle kuuldavaks tegemine vajab täiendavat tuge,” nentis Tibar. “Noorte jõustamine selleks, et noored saaks panustada ühiskonda ja majandusse nõuab selget ja terviklikku visiooni koos tugeva strateegia ja finantsvõimekuse kasvatamisega. Leian, et Eestil on Põhjamaade eeskujul veel mitmeid arenguvõimalusi, kuid selleks on esmalt vaja ühiselt kokku leppida edasised strateegilised eesmärgid.“

OECD raport „Engaging and empowering youth in OECD countries – How to bridge the "governance gap"" on esimene omalaadne ülevaade riigivalitsemise korraldusest noorte osaluse vaatenurgast.

Noortepoliitika edukus on märk riigi tõhusast toimimisest

Raporti kohaselt domineerivad poliitikakujundamises vanemad põlvkonnad ning noortel ei ole sobivaid võimalusi poliitika mõjutamiseks ja oma hääle kuuldavaks tegemiseks. Noori portreteeritakse sageli vaid õpilaste või tudengitena ja kõrvale jäävad teised sotsiaalsed, majanduslikud ja poliitilised vaatenurgad, mis mängivad otsustavat rolli noorte heaolus.

Raportis rõhutatakse, et noorte paremaks kaasamiseks peavad valitsused ja vabaühendused mõtlema ja tegutsema noortekeskselt. Noorte vabatahtliku tegevuse aktiivsus on toimiva ühiskonna näitaja ja selle toetamine on investeering ühiskonna arengusse. OECD raportis tuuakse esile, et noortepoliitika edukus on märk riigi tõhusast toimimisest ja demokraatia arengust.

 Raportiga on võimalik tutvuda OECD leheküljel. Raportile oodatakse ka tagasisidet kuni 12. augustini.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Unsplash, Simon Maage.

Samal teemal:

• Riigi toetus huviharidusele ja -tegevusele näitas kohalikele omavalitsustele kätte probleemid noorsootöös
• Aasta noorsootöötaja tunnustuse pälvisid Ivo Visak ja Riin Luks

Alles teist korda korraldatud võistlusel Innopolise ülikoolis osales 80 õpilast 21 riigist. Kevadel Miina Härma gümnaasiumis 8. klassi lõpetanud Oliver Tennisberg saavutas üldjärjestuses 24. koha ja Sauga põhikooli lõpetanud Andres Alumets 28. koha. Alumets osales olümpiaadil ka eelmisel aastal ja võitis siis samuti pronksmedali.

Olümpiaadil koostasid noored võistlejad arvutiprogramme. Õpilased pidid näiteks kirjutama programmi, mis planeeriks mitme reisi viisataotlused nii, et iga reisi ajaks oleks pass vajaliku viisaga kaasa võtta, mitte saatkonnas mõne teise reisi viisa tegemisel. Tulemuste järgi osutus see ülesanne kõige keerukamaks.

Vabal ajal käisid õpilased Kaasani tsirkuses, külastasid Svjažski kindluslinna ja proovisid tataripäraseid murumänge.

"Tänavune tulemus on rõõmustav, sest mõlemad meie võistlejad said medalid," lausus eestlaste juhendaja Ahto Truu. Samas toob ta välja probleemi: "Järgmise aasta osas olen ma aga väga murelik. ProgeTiigri initsiatiivile vaatamata meil lihtsalt ei ole noori, kes suudaks kasvõi ühe võistlusülesande lahendada. Olümpiaadil osalevate õpilaste osavusele saab paaril õppesessioonil anda vaid viimast lihvi, põhilised programmeerimisoskused peavad juba enne olemas olema."

Euroopa juunioride informaatikaolümpiaadil võistlesid 2003. aastal või hiljem sündinud õpilased. Tulemused on avaldatud olümpiaadi veebilehel http://ejoi2018.org/.

Olümpiaadil osalemist koordineeris Tartu Ülikooli teaduskool, rahastasid Hasartmängumaksu Nõukogu, ZeroTurnaround ja Tartu linn.

Lisainfo:
Ahto Truu
Eesti informaatikaolümpiaadi žürii liige
ahto.truu@ut.ee

Olümpiaad koosnes individuaal- ja meeskonnavõistlusest. Individuaalvõidu sai Poola õpilane, Puškin sai oma tulemuse eest pronksmedali. Meeskondlik üldvõit läks USA õpilastele.

Individuaalvõistlusel lahendasid osalejad kuue tunni jooksul ülesandeid eksootiliste ja väikese kõnelejaskonnaga keeltest. Raskeimaks osutus Paapua Uus-Guineas 15 000 kõnelejaga mägi-arapeši keele numbrisüsteemi lahtimurdmine. Võistlejate lemmikuks oli ülesanne Indias 10 000 inimese seas kasutusel oleva hahkuni keele lause- ja sõnaosade kohta.

Meeskonnavoorus tuli võistlejatel süveneda kolme Brasiilias kõneldava sugulaskeele – membengokre, šavante ja krinkati – sõnavarasse, leida seaduspärasusi neile ühistes omasõnades ja tõlkida dialoogijuppe.

Eesti meeskonna juhendaja Linda Freienthal pidas tänavusi ülesandeid keerulisteks, kuid põnevateks. "Nii mõnigi ülesanne oli kavala nipi või üllatava lahendusega, mille meie noored läbi nägid ja lahti murdsid. Olen võistkonna liikmetega väga rahul: igaüks jõudis individuaalvõistlusel kaugele ja lahendas nii mõnegi ülesande kõrge punktisummaga. Olen uhke Martini üle, kes osales rahvusvahelisel lingvistikaolümpiaadil esimest korda ja keda premeeriti pronksmedaliga," lausus Freienthal.

Kuueteistkümnendat korda korraldatud rahvusvahelisel lingvistikaolümpiaadil Tšehhi pealinnas Prahas osales 192 õpilast 31 riigist.

Eestit esindasid lisaks Puškinile Vanalinna Hariduskolleegiumi õpilane Karl Gustav Gailit ja Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilased Hant Mikit Kolk ja Loona Volke. Rahvusvahelisse žüriisse kuulus Tartu Ülikooli teadur Miina Norvik.

Õpilaste osalemist koordineeris Tartu Ülikooli teaduskool, toetas Haridus- ja Teadusministeerium.

Lisainfo:
Linda Freienthal
Tartu Ülikooli üliõpilane
linda.freienthal96@gmail.com

Eestlastest parima punktisumma ja hõbemedali sai varemgi olümpiaadidel edukalt osalenud Hugo Treffneri gümnaasiumi õpilane Richard Luhtaru. Teise hõbemedali sai Narva Keeltelütseumi õpilane Konstantin Dukatš, pronksi Tallinna Reaalkooli õpilane Kaarel Kivisalu. Aukirjad anti Miina Härma Gümnaasiumi õpilasele Karl Paul Parmaksonile ja Tallinna Reaalkooli õpilasele Robin Haljakule.

Võistlejad lahendasid kahel päeval eksperimentaal- ja teooriaülesandeid. Õpilased mõõtsid transistorite omadusi ja uurisid veniva viskoelastse niidi omadusi ja käitumist. Teooriaülesannetes oli rõhk tänapäevasel füüsikal: noored said reaalsete mõõtmistulemuste põhjal tutvuda gravitatsioonilainete avastamislooga ja otsida CERNi osakestedetektori andmete alusel neutoriinosid. Eesti õpilaste lemmikülesandes uuriti elussüsteemide füüsikat, näiteks arvutati veresoontes rõhkude ja verevoolu jaotumist sõltuvalt südame löögisagedusest.

"Eesti õpilased esinesid võrreldes eelnevate aastatega stabiilselt hästi. Ka sel aastal oleme oma särava medalikomplektiga Euroopa parimate seas, samal tasemel näiteks Saksamaaga," kiitis riikliku füüsikaolümpiaadi žürii liige Mihkel Kree. "Olümpiaadi ülesanded olid teemadel, mida pole kooliprogrammis. Näiteks seekord eeldati osalejatelt baasoskusi relatiivsusteooria rakendamisel. Meie õpilased valmistusid võistluseks teaduskooli treeninglaagrites, mida viisime läbi koos soomlastega."

Rahvusvahelisel füüsikaolümpiaadil Portugalis Lissabonis osales 396 õpilast 90 riigist. Üldvõit läks Hiina õpilasele. Tulemused on avalikustatud olümpiaadi veebilehel. Ülesannete eestikeelsed tõlked on kättesaadavad siin.

Eesti võistlejaid juhendasid Mihkel Kree ja Tartu Ülikooli füüsika doktorant Siim Ainsaar. Õpilaste osalemist olümpiaadil korraldas Tartu Ülikooli teaduskool ja rahastas Haridus- ja Teadusministeerium.

Lisainfo:
Mihkel Kree
Füüsikaolümpiaadi žürii liige
mihkel.kree@gmail.com

Kolmesaja võistleja seast sai Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilane Hanna-Riia Allas hõbemedali ja üldarvestuses 83. koha. Pronksmedalid said Tallinna Õismäe Vene Lütseumi õpilane Nikita Žoglo (üldarvestuses 120. koht) ja Tallinna Reaalkooli õpilane Siim Kaukver (üldarvestuses 147. koht).

Praktilises voorus üllatasid korraldajad õpilasi kineetika ülesandega, kus tuli uurida reaktsiooni kulgemise kiirust helendava kella reaktsioonil, kasutades luminooli. Teooriavooru kõige kentsakam ülesanne oli Püha Rooma keisri Lothar III surmast 12. sajandil. Sitsiilias reisi ajal surnud valitseja keha koju tagasi transportimiseks keedeti säilmed lahuseks. Õpilased pidid lahuse analüüsitulemuste põhjal muu hulgas leidma, kaua põrmu keetmine aega võttis.

Vabal ajal proovisid õpilased mõõgavõitlust ja vibulaskmist, külastasid kaevandust, veekeskust ja seiklusparki ning tutvusid kahe riigi pealinnadega. Esmakordselt oli eestlastel kaasa võetud maskott pingviin Vladislav, kes sai nime riikliku keemiaolümpiaadi žürii esimehe Vladislav Ivaništševi järgi. Noored pidid maskotil silma pidevalt peal hoidma, et konkurendid teda ära ei näppaks ja luna ei nõuaks.

"Parimad tulemused olid seekord meie noorematel võistlejatel Hanna-Riial ja Nikital, kes lõpetasid kevadel 10. klassi," sõnas Tartu Ülikooli üliõpilane ja võistkonna juhendaja Lona-Liisa Pruks. "Täname nii Tartu Ülikooli tudengeid ja õppejõude kui ka õpetajaid Eha Paabot, Pelageja Ozerovat ja Andrus Kangrot, et nad panustavad nii palju andekate noortega tegelemisse."

Eesti võistkonda kuulus lisaks medalisaajatele Tallinna Õismäe Vene Lütseumi õpilane Juri Volodin. Noori juhendasid Tartu Ülikooli keemia doktorant Ida Rahu ja arstiteaduse üliõpilane Lona-Liisa Pruks.

Viiekümnes rahvusvaheline keemiaolümpiaad oli 19.–29. juulini Slovakkia pealinnas Bratislavas ja Tšehhi pealinnas Prahas. Kahes riigis toimuva sündmusega tähistati esimese rahvusvahelise võistluse korraldamist kunagises Tšehhoslovakkias. Tänavu osales olümpiaadil 300 õpilast 76 riigist. Üldvõidu saavutas Hiina õpilane, teise koha Venemaa ja kolmanda Korea õpilane.

Eesti õpilaste osalemist olümpiaadil koordineeris Tartu Ülikooli teaduskool, toetasid Haridus- ja Teadusministeerium, Monton ja Neo Performance Materials.

Rahvusvahelise keemiaolümpiaadi kohta saab rohkem infot veebilehelt https://50icho.eu/.

Lisainfo:
Lona-Liisa Pruks
Tartu Ülikooli arstiteaduse üliõpilane
lona.pruks@gmail.com

"Noori õpetajaid ja tugispetsialiste on oodatud igale poole tööle, seega me ei näinud enam vajadust piirata seda ainult väljaspool linna olevate piirkondadega," selgitas haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Mart Laidmets.

"Tegelikult on meil juurdekasvuga väga suured probleemid, meil on ikkagi kaks korda rohkem pensionil õpetajaid kui alla kolmekümneaastaseid õpetajaid," ütles Eesti Haridustöötajate Liidu esimees Reemo Voltri.

Loe pikemalt ERRi portaalist Novaator. 

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Algasid 2019. aasta õpetajate palga konsultatsioonid partneritega
• Õppeasutuste tulemusnäitajad teevad rõõmu

Loo autor on Elbe Metsatalu, Eesti ettevõtlus- ja majandusõpetajate seltsi esimees. Artikkel ilmus Õpetajate Lehes programmi "Edu ja tegu" raames 29. märtsil 2018. 

Selle töö tegid ära 15 aineõpetajast oma valdkonna spetsialisti ja tulemus peaks olema õpetajatele ainetundides ettevõtlikkuse ja ettevõtluspädevuse kujundamisel toeks. „Edu ja tegu” üldhariduse töörühmas saavad kohe valmis ka uued ettevõtlusõppe ainekavad põhikoolile ja gümnaasiumile, mis on kooskõlas ja ühtlustatud kutseõppes rakendatavate ainekavadega ning järgivad ettevõtluspädevuse arendamist noortes.

Kuidas suurendada ettevõtlusõppe võlu?

Paljud koolijuhid ja lapsevanemad kipuvad endiselt pidama ettevõtlusõpet ja ettevõtluspädevust üheks kitsaks alaks, mis valmistab ette ärimehi. Tegelikult peab iga tulevane töötaja mõistma ettevõtte toimimist, saama aru, kuidas kujuneb palk ja tootlikkus, milline on meist igaühe roll riigi ja enda heaolu kasvus jne. Me võime kuulata rokkar Tanel Padarit, aga samas tasub koolilastel teada, et ta on rokkarina ettevõtja. Ettevõtjad on ka hambaarstid, giidid, taksojuhid, ettevõtlus on igal pool.

Ettevõtlusõpe valmistab ette iseseisvalt toime tulema ning teadmistele lisaks annab juurde julgust ise ettevõtjaks hakata, oma ideid ükskõik mis valdkonnas ellu viia. Ettevõtlus- ja majandusõpetajate seltsi 22 tegevusaasta jooksul on mõned koolid paistnud teistest rohkem silma, kuid rõõmuga kinnitan, et igas Eesti nurgas on ettevõtlusõpet edendatud.

Kui gümnaasiumiõpilaste seas on hakkajaid noori, kes kooli juhtkonda vajadusel survestavad ettevõtlusõpet kooli õppekavasse lisama, siis põhikoolis on oluline kaasata lastevanemaid ja teha neile selgeks, et ettevõtlusõpet ei tehta üksnes tulevaste ettevõtjate kujundamiseks. Majandusteadmised ja ettevõtlikkus kuluvad elus toimetulekuks igaühele ära. Toeks on, kui lapsevanemaid võimalikult palju õppetegevustesse kaasata.

Näen ise enda viienda klassi õpilaste miniminifirmade tegevusest, et lastevanemate suhtumine muutub järjest toetavamaks, kui neid informeerida, anda õpilastele ülesandeid, kus nad kaasavad vanemaid ja nemad omakorda näevad laste tublidust, hakkamasaamist ja arengut.

Südame teeb eriti soojaks, et kui kooli jõuavad lapsed, kelle vanemad on juba ise koolis ettevõtlus- ja majandusõpet omandanud. Sama on ettevõtjatega, kes järjest paremini mõistavad vajadust uue põlvkonna ettevõtlikkust kujundada ja on nõus koolidega koostööd tegema. Mis puutub ettevõtlikkuskonkurssi „Edu ja tegu”, siis minu viiendikes on juba nii palju ettevõtlikkust, et esimese raadioreklaami järel tulid nad uurima, kas nemad saavad ka osaleda.

Hea sõna annab hoogu juurde

Ettevõtlusõppe vedajate seas on häid eeskujusid palju. Koolijuhtidest arendab Võru gümnaasiumi direktor Karmo Kurvits koos meeskonnaga ettevõtlikku vaimu ja ettevõtlusteadmisi oma õpilaste hulgas. Ta on küll alles noor koolijuht, aga tal on selge visioon ja kolleege innustav suhtumine ettevõtlikkusse ja ettevõtlusõppesse.

Suurepärased on ettevõtlikkuse kujundamise tulemused Vändra gümnaasiumis. Sealne kollektiiv korraldab loovalt – igal aastal eri nurga alt – ettevõtlusnädalaid, teeb koostööd kohalike ettevõtjate, vilistlaste, ülikoolide teadlaste ja lastevanematega. Üks eestvedaja on algklassiõpetaja, ka meie seltsi liige Silja Enok, teda toetavad gümnaasiumi majandusõpetaja Riina Sikkal, direktor Marget Privits ja kolleegid.

Ettevõtlikkuse lõimimine ainetundidesse ning kõigi õpetajate ühine arusaam ettevõtlikkusest ja ettevõtluspädevusest on väga oluline, siis toimib ka koostöö ja õpetajad hakkavad pöörama tähelepanu õpilaste ettevõtlikkuse kujundamisele. Siin on hea näide Kuressaare ametikool, kus õppejuhi Jane Mägi vedamisel on koolitatud peaaegu kõiki õpetajaid, üheskoos kujundatakse ettevõtluspädevust ja koolis tegutsevad õpilasfirmad. Tublit tööd teeb Tartu kutsehariduskeskus meie seltsi liikme, õpetaja Tiina Aidniku eesvedamisel.

Paljud koolijuhid ja õpetajad toovad ettekäändeks suure üldainete mahu ja vähesed võimalused, miks ei saa ettevõtlusõpet kooli õppekavasse lülitada, eriti põhikooli kolmandas astmes. Ometi on koole, kus läbi kõigi kooliastmete seda tehakse. Näiteks Raeküla põhikool Pärnus, kus õpilastele antakse heal meelel võimalus vedada ja vastutada, samuti Tallinna 21. kool, kes sai 2017. a Euroopa ettevõtliku kooli tiitli. Eriti vahvaks teeb nende õpetuse see, et ettevõtlustundidesse ja õpilasfirmade juhendamisse kaasatakse väga palju ettevõtjatest mentoreid. Maakoolidest on aastaid ja järjepidevalt seda teinud Värska gümnaasium ja Rõuge põhikool, Põlva kool jt.

Ettevõtlikke noori õnnestub kujundada õpetajal, kes ise on loov, ettevõtlik ja innustunud, soovib sütitada ja tahab pingutada, näeb raskustes võimalusi ja on valmis ennast selleks arendama. 

Soovin kõigile ettevõtlikkust, sihipärast pingutamist ja eduelamusi!

Foto: Unsplash, Annie Spratt.

Eestit esindanud Martin Rahe Tallinna Reaalkoolist, Kirke Joamets Hugo Treffneri Gümnaasiumist ja äsja sama kooli lõpetanud Meeri Jürgenson pälvisid hõbemedali. Tallinna Reaalkooli õpilane Anna Pauliina Rumm tõi koju pronksmedali.

Olümpiaadi üldvõitja oli Vietnami õpilane, teise koha saavutas Hiina ja kolmanda koha Taiwani õpilane. Võistlusel osales 261 koolinoort 68 riigist.

Osalejad lahendasid nii praktilisi kui teoreetilisi ülesandeid biokeemiast, taime- ja loomasüstemaatikast, evolutsioonist ja muudest valdkondadest. Näiteks määrasid noored mikroskoobi all lestaliste liike, vastasid küsimustele kivirikulaadsete liigitekke ja väljasuremise ning mikroRNA vähiravis kasutamise kohta.

"Tulemus on väga hea, kõik meie õpilased said medali," kiitis Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi vivaariumi juhataja Sulev Kuuse. "Kaks õpilast – Martin ja Anna Pauliina – alustavad sügisel õpinguid 10. klassis ja neil on võimalus veel korra IBO-l osaleda. Varasem kogemus tuleb kindlasti kasuks."

Vabal ajal külastasid noored muu hulgas kunstimuuseumi, turgu, mošeed ja maailma kõrguselt kuuendat Miladi torni.

Eesti võistlejate juhendajad olid Sulev Kuuse ja Tartu Ülikooli doktorant Mark Gimbutas. Olümpiaadi žüriisse kuulusid Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi magistrant Kristina Põšnograjeva ja Tartu Ülikooli Kliinikumi resident Uku-Laur Tali.

Olümpiaadil osalemist aitasid ette valmistada ja toetasid Tartu Ülikooli teaduskool, Haridus- ja Teadusministeerium, Tapvei Estonia OÜ ning Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna töötajad ja tudengid.

Rahvusvahelise bioloogiaolümpiaadi tulemused on avalikustatud veebilehel http://ibo2018.org/.

Lisainfo:
Sulev Kuuse
Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi vivaariumi juhataja
Tel 737 5060
sulev.kuuse@ut.ee