Koolinoored korrastasid sel aastal 20 kohaliku kogukonna jaoks olulist pärandipaika. Vaatamata keerulisele aastale leidsid paljud õpetajad koos õpilastega sel aastal võimalusi omalt poolt pärandi hoidmisesse ja talletamisesse panustada. Toimetati perioodil, kui eriolukorda riigis parasjagu ei olnud, ja ettevaatuse mõttes olid talguliste meeskonnad palju väiksemad kui tavaliselt. Kuid iga noore inimese panus on oluline! Korrastustalgud toimusid peamiselt mõisaparkides ja kalmistutel, aga ka mälestuskivide juures, lisaks ühes linnapargis ja kirikus, abiks käidi ka mitmes muuseumis.

Kõige rohkem õpilasi osales Ida-Virumaal, kuna seal lõi kaasa neli kooli. Kohtla-Järve Slaavi põhikooli pärandivaderid käisid kolmandat aastat Järve mõisa kindluseelamu juures sügistöid tegemas. Kohtla-Järve Ahtme põhikooli ja Kohtla-Järve Maleva põhikooli erinevate klasside õpilased pidasid töökalt meelestatud talguid Kurtna mõisapargis, Kukruse polaarmõisas ja Edise mõisapargis. Uute liitujatena käisid Jõhvi Vene Põhikooli õpilased abiks Kohtla-Nõmmel asuvas Eesti kaevandusmuuseumis. 

Tõstamaa keskkooli pärandivaderid talgutasid koolimaja ümbritsevas Tõstamaa mõisa pargis. Gümnasistid andsid tubli panuse, et park ja jõesäng saaks puhtaks mahavõetud võsast ja tormist murtud okstest. Heimtali põhikool tähistas oma mõisapargis kooli 199. sünnipäeva elupuude istutustalgutega. 

Kaks olulist ja ajaloomälestistena kultuurimälestiste riiklikku registrisse kantud kalmistut said samuti pärandivaderite hoolitsevat kätt tunda. Võru linnakalmistul käisid ajalooringi noored Parksepa Keskkoolist, nad võtsid suurel platsil võsa maha, riisusid ja korjasid prügi kokku. Rakvere gümnaasiumi 12. klasside õpilased andsid tubli panuse Rakvere linnakalmistul korrastades 6 kultuurilooliselt olulist hauaplatsi, millel ei ole enam järeltulijatest hooldajaid. 

Kevadel, kui koolid jäid distantsõppele, kuulutasime koostöös Eesti Vabaõhumuuseumi maaarhitektuuri keskusega välja kodukoha akende inventeerimise talgud “Mida aken peegeldab?“. Inventeerimist viisime läbi projektõppe vormis kontaktivabalt. Iga õpilane käis kodukohas inventeerimisretkel üksi, seejärel liideti õpilaste kogutud materjal ühtseks uurimistööks. Abiks olid töölehed ja videoõpetused. Aktsiooni eesmärk on panna õpilasi märkama väärtuslikke arhitektuurseid detaile ja õpetada lapsi väärtustama kodukoha pärandit. Inventeerimistalgutel osales 9 kooli. Laste tehtud fotode põhjal tegid kokkuvõtteid ja tutvustasid nende kodukandi ehituslikku kujunemist veebitunni või videoklipi kaudu muinsuskaitseeksperdid. Akendest koorus välja põnevaid lugusid, mis äratasid ellu laste vahetus ümbruses olevate igapäevaste majade elulood ja möödunud aegade olustiku. Akende inventeerimist jätkame kindlasti ka edaspidi, sest ettevõtmise laiem eesmärk on koguda õpilaste abil andmeid Eesti erinevate piirkondade akendest.

Lisainfot leiab Pärandivaderite koduleheküljelt http://pärandivaderid.ee ningFacebookist https://www.facebook.com/parandivaderid/.

Pärandivaderite projekti toetavad muinsuskaitseamet ja rahvakultuuri keskus, koostööpartner on vabaõhumuuseumi maaarhitektuurikeskus.

Lisainfo:
Elle Lepik
Projekti „Pärandivaderid“ koordinaator
Tel. 522 6456
E-post: elle@estlander.org

2020.a hooldatud pärandipaigad 

1. IDA-VIRUMAA: Jõhvi Vene põhikool – Kohtla-Nõmme kaevandusmuuseum 
2. IDA-VIRUMAA: Kohtla-Järve Ahtme põhikool – Edise mõisa park, Kukruse mõisa park, Kurtna mõisa park
3. IDA-VIRUMAA: Kohtla-Järve Maleva põhikool – Edise mõisa park, Kukruse mõisa park, Kurtna mõisa park
4. IDA-VIRUMAA: Kohtla-Järve Slaavi põhikool – Järve mõisa asulakoht ja kindluselamu 
5. JÕGEVAMAA: Esku-Kamari kool – Sõpruse park Põltsamaa vallas, Kundrussaare kalmistu, Põltsamaal Kuningamäel esimese eestikeelse trükise “Lühhike Õppetus“ mälestuskivi ja trükikoja varemete ümbrus,Uue-Põltsamaa mõisa park, Karl August Hermanni sünnikoht, Põltsamaa lossi õu 
6. JÄRVAMAA: Vodja kool – Vodja murdelahingu mälestuskivi ümbrus
7. LÄÄNE-VIRUMAA: Rakvere gümnaasium – Rakvere linnakalmistu
8. LÄÄNE-VIRUMAA: Tamsalu gümnaasium – Tamsalu Muuseumi Sõprade Seltsi muuseum 
9. PÄRNUMAA: Tõstamaa keskkool – Tõstamaa mõisa park
10. PÄRNUMAA: Virtsu kool – hävinud Virtsu mõisa peahoone makett (jätkuprojekt)
11. RAPLAMAA: Juuru Eduard Vilde kool – EELK Juuru Mihkli kirik
12. SAAREMAA: Valjala põhikool – Valjala vana kalmistu
13. VILJANDIMAA: Heimtali põhikool – Heimtali mõisa park
14. VÕRUMAA: Parksepa keskkool – Võru linnakalmistu

2020.a kodukoha akende inventeerimise talgud 

1. HARJUMAA: Kolga kool – Kuusalu vald
2. HARJUMAA - TALLINN: Kalamaja põhikool – Kalamaja asum Tallinnas
3. HARJUMAA - TALLINN: Püha Miikaeli kool – Kesk- ja uusaegsete linnamajade ja 19.–20. saj taluhoonete aknad 
4. IDA-VIRUMAA: Kohtla-Järve Maleva põhikool – Jõhvi linn ja Kohtla-Järve linn
5. JÕGEVAMAA: Esku-Kamari kool – Jõgeva ja Põltsamaa vallad
6. LÄÄNE-VIRUMAA: Tapa gümnaasium – Tapa linn
7. PÕLVAMAA: Põlva kool – Põlva linn ja Põlvamaa
8. RAPLAMAA: Kohila mõisakool – Kohila alev
9. SAAREMAA: Saaremaa ühisgümnaasium – Kuressaare linn 

Luuletaja Ott Arder on endalt küsinud, mis on kõige ilusam asi, ja leidnud, et see on pesa: “Olgu ilusaim asi siis pesa, ja see, et on ema ja isa.”

Pesasoojuse turvalisust ja arengutuge võivad pakkuda ka lasteaed ja kool, ehkki seal pole kohal ema ja isa.

Aastal 2004 algatas Eesti Lugemisühing Lugemispesa projekti. Sadade[MP1]  kaupa lasteaia- ja kooliõpetajaid koolitati nii eesti kui ka vene keeles, et neil oleks südikust ja teadmisi rajada oma asutustes lugemispesi ja seda ideed ka levitada.

Lugemispesa kui õpikeskkonna elemendi mõte on selles, et lugemis ja kirjutamisoskuse areng eeldab mitmekesist vaba ja loovat tegevust – ja seega keskkonda, mis pakub mitmekesist tegutsemisvõimalust: kõnearendusvahendid, lauamänge, jutuvestmist õhutavaid abilisi – käpik-, näpu- jm nukke, mudeleid, pildikaarte; kirjutusvahendeid ja materjale kirjutamismängude tarbeks jne, muidugi eri liiki ja eri laadi lugemisoskusele sobilikke raamatuid, ajakirju ja muid trükiseid.

Lasteaia lugemispesa sisaldab kindla peale lugemismänge, silbikaarte, tähestikku, tähetäringuid, jutukuubikuid,jututooli, laste huvidele vastavaid ajakirju – kalastamisest, sõidukitest, loodusest; flanellograafi, tahvlit-kriite, magnettahvlit ja –tähti, miks mitte ka vanast ajast alles hoitud kirjutusmasinat… Kõik sobib, mis kirjutamise ja lugemise põnevaks ja vaheldusrikkaks teeb.

Lugemispesa saab kasutada õpetaja suunamisel õppetegevustes, rühmatööks, lisategevuseks kiiremale või tugitegevuseks erilaadi ülesannet vajavale lapsele. Kindlasti on see aga mõnus koht laste endi algatuseks, vaba aja mänguks, sõpradega koos olemiseks ja ühiseks loometegevuseks.

Lugemispesa olulisemad tunnused on on raamatud ja muud trükised ning vahendid, mis on paigutatud nii, et lapsel on ülevaade, kust ta midagi leiab. Ta õpib asju hoidma oma kohtadel ja kasutama sihipäraselt. Raamatud on esitatud nii, et on hõlbus leida endale meelepärast ja hingelähedast. Istumiseks on mõnusaid pehmeid paiku – madalad toolid, tumbad, padjad, vaibad…

Tänavu tõdesime, et projekti algusest on nii palju mööda läinud, et on tekkinud palju uusi õpetajaid, kes ei ole oma koolituste käigus lugemispesa emotsionaalse ja didaktilise tähenduseni jõudnud, ja seega tuleb teema jällegi värvikalt esile tuua.

Suve lõpul kuulutasime välja lugemispesade konkursi. Saime hulgaliselt toredaid pilte ja kirjeldusi sellest, kuidas õpetajad koos lastega on lugemispesasid loonud ja mis tööd nad nende abil teevad. 

Meie tänavuse võistluse mõte pole koostada edetabelit, - tänukirja ja kingipaki said kõik kirjasaatjad, - vaid jagada tegijate kogemust.

Toome siinkohal mõne kirka näite. Peetri lasteaias on üle maja kujundatud esteetilised eriilmelised pesad. Kohtla-Järve Karukese lasteaias on mitu pesa, kus toimuvad erinevad sündmused, näitused, keelekümbluse tegevused, leidub raamatuid eri keeltes. Nagu Tõrva lasteaias Mürakarud on ehk ka paljudes teistes lasteaedades just lugemispesa see, kus toimub nii hommikuring kui ka erinevaid kõnearendustegevusi kogu päeva jooksul. Mõneski kohas, nagu Tallinna Virmalise lasteaias, on õpetajad hästi leidlikult kasutanud ära seni unaruses olnud ruumiosa, et luua lastele hubane pesapaik.

Padise lasteaia õpetajad räägivad oma pesast nii: … leidsime, et selleks et toetada lapse lugemishuvi, peaks ta eelkõige kuulma oma häälimist ja sõnade kokkuveerimist. Aga nii vaikset nurka ei suuda me kahes rühmaruumis kuidagi tagada.

Kuid ühel hetkel läks meil nö „lamp põlema“. Meie garderoobis on eraldi niššinurk, kus seisavad meie õppevahendite kapid ning nende kõrval veel 5 lasteriiete kappi. Läks vaja natukene ümberkorraldamist ja meie mõte hakkaski ilmet võtma.

Meie lugemispesa on täpselt 3 päeva vana, kuid sellele vaatamata juba väga hästi omaks võetud.  Vahepeal varjusurmas olnud raamatute vaatamine on uue hoo sisse saanud. Lugemispesas on lausa järjekord, kuna tegime kokkuleppe, et üle kolme lapse korraga lugemispesas ei ole. Ja meilegi üllatusena suudavad lapsed omavahel jagada, kes pesast ära tuleb, et uus laps saaks sinna minna.

Karukese lasteaia õpetajad on põhjendanud, miks nad lugemispesa rajasid: märkasime, et lapsed ei oska keskenduda. Nad käituvad raamatutega halvasti – sodivad pilte, voldivad lehenurki, rebivad lehti. Lugemispesa sisseseadmine tõstab raamatud aukohale. Lugemispesa arendusse on kaasatud lapsevanemad: seal on näitus lapsevanemate lemmikraamatutest, lapsevanemad on oma kirjutatud juttudest kogumiku teinud kui ka õmmelnud lastele nukke.

Peale selle, et pesa valmis tehakse, on vaja seda ka nii-öelda elus hoida, osiseid värskendada ja late uudishimule toitu anda.

Padise Õnnetriinude õpetajad Evelyn, Jaanika ja Hille soovitavad selleks

·         olla ise aktiivseks osapooleks, kes lapsi sinna lugema ja raamatuid vaatama kutsub

·         vahetada tihti seal olevaid raamatuid

·         teha teemanädalatega seotud lugemislehti

·         lubada lastel kodust kaasa võtta omi raamatuid, mida nad saavad seal teistele tutvustada

·         vaadata raamatuid koos lastega ja lugeda neid neile ette

·         tutvustada lastele oma lapsepõlve lemmikraamatuid

·         korraldada lemmikraamatu valimise konkurss

Kopli lasteaia Tuultepesa õpetajad Kerli, Silja ja Aire rõhutavad, et lugemispesa arendust saab toredasti teha just lastega koostöös. Lapsed said ülesandeks joonistada olemasolevat lugemispesa ja lisada sellele huvitavaid tegevusvõimalusi: laste soovid, mõtted ja unistused. Neid arutati lastega koos ja otsustati, mida saavad lapsed ise teha, milleks on vaja kaasata lapsevanemaid ja milleks hoopiski veel remondimeest. Selgus, et pesasse oli vaja taime, rahuliku mängu lauda, lampe, valgusvanikut, aabitsatega riiulit.

Väga armas, kui ka koolis leitakse võimalusi lugemispesa sisseadmiseks. Kastist välja mõtlemise võimalusi on siin piiramatult: Võsul on pesa ehitatud kappi, Elva õpetaja Anne on klassi lasknud tuua nii palju patju, et lapsed võivad endale klassi mitugi pesa ehitada. Koristamise ajaks pannakse padjad panipaika. Laste loovtööd, posterid, soovitusnimestikud – kõik see teeb lugemispesa omaseks kohaks.

Täname kõiki õpetajaid, kes oma kogemusi jagasid ja jagame neid omakorda edasi Nordplus Horizontal, Briti Nõukogu P2P ja Tallinna Linnavalitsuse Kodurahu projekti toel.

Loomisel on Lugemispesade pildipank ja metoodikavideod ning interaktiivne kaart, kuhu tehtud Lugemispesi registreerida saab. Jälgige Lugemisühingu kodulehekülge ja Lugemispesa FB lehte.

Niisamuti on valmimas mitmekeelne kogumik, mis lugemispesade tarkust vahendab,

Uuel aastal käivitame taas lugemispesa koolitused.

Mõtteid ja plaane Lugemispesade liikumise laienemiseks Eestis ja kaugemalegi on veel palju. Kes on huvitatud kaasa lööma koolitustel ja projektides võivad juba praegu endast märku anda, projektijuht Meeli Pandis on koostööle avatud – meeli.pandis@gmail.com

Suurel linnuõhtul teeb ühing kokkuvõtte lõppevast tuttpütiaastast, kuulutab välja aasta linnu digijoonistusvõistluse võitjad ning tutvustab 2021. aasta lindu kuldnokka.

Veebiülekannet saab jälgida 8. detsembril algusega kell 18.00 Tartu Ülikooli televisiooni lehel www.uttv.ee.

Linnuõhtu toimub koostöös Tartu Ülikooli loodusmuuseumiga, toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lisainfo:
Eesti Ornitoloogiaühing
eoy@eoy.ee
www.eoy.ee/tuttpytt

Osalema on oodatud 1.-12. klassi õpilased kui ka teised huvilised (kutsekoolid, ülikoolid, täiskasvanud), maksimaalne võistkond on 3-liikmeline, kuid võib osaleda ka üksi.

Vastamiseks võid kasutada kaht võimalust:
1) mine lehele http://nutiraama.weebly.com/ ja vajuta seal nuppu “VAJUTA SIIA VASTAMISEKS VIKTORIINILE”;
2) mine siia lehele ja alusta täitmist.

​NB! Igas vanuseastmes on 5 valikvastustega küsimust!

Õigesti vastanud koolivõistkondade vahel loositakse välja auhindu, millega sel aastal on nutiviktoriini abistanud Telia, Tieto, Icefire, Eesti Gaas, LHV, Swedbank, COOP, TÜ Arvutiteaduste instituut, Insplay, Goldmerk OÜ. 

Lisaküsimuste korral kirjutage Pärnu Rääma Põhikooli haridustehnoloogile: mart@raama.ee. 

Nutikaid tegusid!
Rääma Nutiajud

Samal teemal:

• Üleriigilise nutiviktoriini "Nutt tuleb peale" kevadtulemused

Esmalt tutvustab Tiina Mägi, kuidas 1975. aastal tekkis ja järgneval kümnendil kiirelt kasvas noorte Kodulinna liikumine, kuidas sajapealised noortekarjad tormasid pühapäeviti ühest vanalinna otsast teise labidad ja rehad käes, tegid ajaloolistel ehitistel jõukohaseid korrastustöid ning kuulasid ajaloolaste vesteid.

Elle Lepik räägib Pärandivaderite algatusest, mis kutsub tänapäeva kooliõpilasi üles kodukohas kultuuriloolistele paikadele vaderiks olema. Kodulinna liikumise eeskujul korrastavad ja hooldavad kooliõpilased talgute korras erinevaid pärandipaiku üle kogu Eesti. Lisaks tutvustame sel kevadel, kui õpilased jäid distantsõppele, koostöös Eesti Vabaõhumuuseumi maaarhitektuuri keskusega välja kuulutatud vanade akende inventeerimise talguid „Mida aken peegeldab?“. 

Riin Alatalu on ise Kodulinna liikumise kasvandik ning Pärandivaderite algatuse üks eestvedajatest. Riin Alatalu räägib Kodulinna mõjust oma maailmavaate kujunemisele ja sarnastest liikumistest Eestis ja maailmas.

Õpilaste aktiivsest kaasamisest kultuuripärandi objektidel tutvustame teile 23. novembril 2020 infotunnis „Käed-külge õpime kultuuripärandit tundma!“ Kodulinna Majas (Gümnaasiumi 3, Tallinn). Registreerimine ei ole vajalik, olete oodatud!

KAVA:

17:00-17:15 Tiina Mägi, Kodulinna maja – Noorte Kodulinna liikumine 1970.-1980. aastatel

17:15-17:30 Elle Lepik, MTÜ Estlander – Pärandivaderite projekt ja kontaktivabad talgud „Mida aken peegeldab?“

17.30-17:45 Riin Alatalu, Eesti Kunstiakadeemia – Muinsuskaitse laste ja noortega

17:45-17:55 Küsimused-vastused

Foto: Pärandivaderite projekt, autor Kadri Linder

Laagrisse oodati igast koolist 10 tublit õppurit, kes sihivad olümpiaadivõite. 

Toimumiskoht oli taaskord Tartu Ülikool ja selle õppehooned, sest tegemist on tulevaste tudengitega. Igal aastal keskendub laager kahele teemale, seekord oli põhirõhk keemia ja füüsika valdkondadel. 

Esimesel päeval õpiti TÜ keemia instituudis. Chemicumis toimusid rühmatööd nii laboratooriumis tiitrimist tehes, kui üheskoos auditooriumis keemiaülesandeid lahendades. Keemiaülesandeid lahendati teadur Vladislav Ivaništševi juhendamisel ja TÜ teaduskooli laboratooriumis praktikumis tiitrimist teostati PhD Ida Rahu juhendamisel. Praktikumis määrati soolahappe lahuse kontsentratsiooni tiitrimise teel.

Esimese pika õppepäeva lõpetas ühine õhtusöök tänavarestos Kolm Tilli. Õhtusöögiks ühinesid õppuritega ka Valga, Võru, Põlva koolide direktorid, et õpilastega mõtteid vahetada ja õppimisindu julgustada.

Teine päev algas TÜ uue Delta maja külastamisega ja õppimisvõimaluste tutvumisega. Õppureid võttis vastu Tartu Ülikooli  turundus- ja kommunikatsioonispetsialist Henry Narits. Tuurile järgnes Tartu Ülikooli isejuhtivate sõidukite labori projekti tutvustamine ja auto uudistamine. Saadi teada, et ülikoolis tegeletakse analüüsiga, kuidas sobivad maailmas välja töötatud tehnoloogilised lahendused isejuhtivatele autodele. Isejuhtiva auto katsetamine käib kindlal marsruudil ja põnevat tööd jätkub. Päev jätkus Kaido Reivelti loenguga „Milleks meile füüsika?“.

Õppuritele olid need päevad jälle täis uusi teadmisi, kogemusi ja sõprugi. Järgmine aasta on juubelihõnguline, siis ootavad gümnasiste juba uued esinejad ja teemad.

Tänusõnad laagri õnnestumisele kaasaaitajatele Tartu Ülikooli teaduskoolist, kes nõu ja jõuga olid abiks esinejate otsimisel ja ruumide broneerimisel. Eks olümpiaadides esinemised näita, kas ja kuidas ühine õppimine väärtustub tulemusteks. Tagasiside on laagri kohta alati olnud väga virgestav ja positiivne.

Laagrit toetab Haridus- ja Teadusministeerium, TÜ teaduskool.

Artikli ja fotode autor on OMG laagri korraldaja Pille Olesk Valga Gümnaasiumist

Avafoto: Photo by Alex Kondratiev on Unsplash

Samal teemal:

• Teadushariduse toetuseks on ilmunud kaks käsiraamatut

Junior Achievement Eesti eestvõtmisel tänavu juba 24. korda toimuv töövarjupäev on ametlikult neljapäeval, 19. novembril, kuid tegelikult toimuvad varjutamised terve 16-22 novembri nädala vältel. Koostöös Tagasi Kooli programmiga on alates möödunud aastast loodud ka mugav eraldi portaal, kus saavad ennast kuni 6. novembrini kirja panna kõik huvilised, kes oleksid valmis endale võtma töövarju 7.-12. klassidest. Hiljem saavad õpilased sama portaali vahendusel endale valida huvipakkuva ameti, mida varjutada. 

Möödunud aastal toimus töövarjutamisi kokku ligi 3000 korral. Praeguseks on endale varjutatava  leidnud üle 50 õpilase. „Just nüüd kutsume üles kõiki inimesi, erinevatest valdkondadest, ennast kirja panema, et näidata noortele oma töövaldkonna võimalusi. Eriti, kuna nüüd on selleks olemas eriti mugav n-ö vahendusportaal,“ lausus Loor. 

Tagasi Kooli juht Teibi Torm selgitas, et praegust olukorda arvestades tuleb muidugi silmas pidada ka viirust, millele on ka mõeldud. Ennast portaalis kirja pannes saab kohe ka märkida, kas varju ollakse valmis vastu võtma ka päriselt või piirdutakse ainult kohtumisega veebi vahendusel. „Kui üldjuhul kestab näost näkku töövarjutamine terve tööpäeva ehk 4, 6 või 8 tundi, siis online kohtumised kestavad 45 minutit. Õpilased peavad siis oma küsimused ette valmistama,“ lausus Torm. 

„Mida suuremat spektrit erinevatest ametikohtadest saame noortele näidata, seda parem. Praegugi ulatuvad nimekirjas olevad ametid näiteks joogaõpetajast vanglaametnikuni,“ lausus Kersti Loor. Ta selgitas, et töövarjupäev annab õpilastele võimaluse kogeda, milline näeb välja tema unistuste töökoht. Mõnikord selgub ka, et tegelikult polegi amet üldse selline nagu ette kujutati. Noorele inimesele võib see olla tõeline reaalsuskontroll. 

Endale töövarju kutsumiseks tuleb Tagasi Kooli portaalis lisada enda kontaktid ning JA Eesti ja Tagasi Kooli hoolitsevad selle eest, et kutsed jõuaksid ka õpilasteni. 

Töövarjunädal: https://registreeru.tagasikooli.ee/toovarjutamine/kutsu/  

Allikas: korraldajate info. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Õpilasi üle Eesti oodatakse tudengeid varjutama Zoomi keskkonna vahendusel

„Mul on hea meel, et lisaks põhikooliastmele on nüüd tasuta digiõpikud kättesaadavad ka keskharidusastme jaoks. Digitaalsed õppematerjalid mitmekesistavad oluliselt koolide võimalusi õppetöö läbiviimisel,“ sõnas Haridus- ja Noorteameti peadirektor Ulla Ilisson. „Eriti oluline on tasuta ligipääs digiõpikutele praeguses olukorras, kus oludest tingituna tuleb olla valmis pakkuma kvaliteetset haridust ka distantsõppe tingimustes,“ lisas ta.

Haridus- ja Noorteamet viis digiõpikutele tasuta ligipääsu võimaldamiseks läbi riigihanke, mille võitis Star Cloud OÜ.  Õpikud on tasuta kättesaadavad 2021. aasta juuni lõpuni.

Kõikide käesolevaks õppeaastaks Opiqu või Foxcademy keskharidusastme pakette tellinud koolide arved tühistatakse. „Kui juhtumisi on litsentside eest arve juba tasutud, siis makstud summa tagastatakse,“ kinnitab Star Cloud OÜ esindaja Anti Rammo.

Hanke tulemusel on Opiqu ja Foxcademy keskkondades tasuta kasutatavad õppematerjalid kolmelt väljaandjalt: Avita, Foxcademy ja Koolibri. Materjalid on kättesaadavad kogu keskhariduse tasemel ning mõeldud nii üld- ja kutsekeskhariduse kui mittestatsionaarse õppe pakkujatele.

Lisaks algavast õppeperioodist tasuta kasutamiseks võimaldatud Opiqu ja Foxcademy platvormidel asuvatele digiõpikutele on juba alates 2018. aastast riiklikult loodud ja tasuta kõigile kättesaadavaks tehtud Digiõppevaramuinteraktiivsed õppematerjalid. Digiõppevaramu nelja ainevaldkonna (loodusained, matemaatika, sotsiaalained ja kunstiained) uudsed digiõppematerjalid loodi Euroopa Sotsiaalfondi toel ning nendega saab tutvuda E-koolikotis.

Digiõpikud ei ole staatilised õppematerjalid, vaid tegu on õpiku, töövihiku ja vihikuga üheskoos, moodustades keskkonna, kus õpilane saab omandada uusi teadmisi, lahendada ülesandeid ja teha märkmeid. Vajadusel on lihtne minna eelmiste või tulevaste klasside õppematerjalide juurde.

Jätkuvalt on samades keskkondades tasuta kättesaadavad põhikooli digiõpikud.

Digiõpikute kasutama hakkamiseks tuleb koolil esitada vastavasisuline taotlus opiq.ee keskkonnas.

Allikas: HTMi pressiteade

Ülesandeid saab lahendada õppetöö ajal, huviringis, sõpradega oma klassist-rühmast või kaaslastega teistest lasteaedadest-koolidest.

Ülesanded on jõukohased igaühele ja jaotatud vastavalt vanuseastmetele:
lasteaed
I kooliaste
II kooliaste
III kooliaste
gümnaasium/kutsekool

Ülesanded lisame ProgeTiigri kogumikku.

Täpsem info: https://www.hitsa.ee/ikt-haridus/progetiiger/uritused/progetiigri-tulevikutegijad.

Samal teemal: 

• Koolid ja lasteaiad saavad ligi 300 000 eurot toetust tehnoloogiaharidusele

Kõik ettevõtlikud koolid ja lasteaiad vajavad partnereid, sest ainult üheskoos saab kaasa aidata ettevõtliku inimese kasvamisele. Tänu partnerite panusele saavad õppeasutused muuta oma õppetegevuse päriselu toetavamaks. Partnerite abiga antakse noortele võimalus olla kursis ja eakohasel tasemel tutvuda piirkonna ettevõtluse ja ettevõtmistega.

Kuldpartner on tunnustus, mida jagatakse ühele üleriigiliselt olulisele Ettevõtliku Kooli partnerile kord aastas. Kuldpartnerit tunnustatakse õpilaskonkursi korras valminud meenega ning antakse üle 4.-5. novembril 2020 toimuval Hariduskonverentsil "Ennast juhtiv väärtust loov noor ei ole imeloom!" (https://ettevotlusope.edu.ee/konverents/).

Meeneks on majakana kujundatud valgusti, mis näitab suunda. Ettevõtliku Kooli Kuldpartner on suunanäitaja õpilastele ettevõtlikkuse teekonna. Valgusti ülemine serv on kui kroon ning alus kui tammelehtedest pärg. Disainis on õpilane inspiratsiooni saanud Ettevõtliku Kooli sõnapilvest, milles välja toodud omadused aitavad partneril ettevõtlikkuse teekonnal kindlamalt suunda näidata.

Info ja foto saatis Koolielule Viivika Vilja, noorte ettevõtlikkuse ja tööhõive projektijuht SA-st Pärnumaa Arenduskeskus.